Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keevituse osad vastused (2)

3 HALB
Punktid
2) Keevituse metallurgiaprotsesside juhtimine seisneb:
V: Kahjulike lisandite sidumises ja viimises räbusse, keevitusmetalli desoksüdeerimises ja rafineerimises, keevismetalli legeerimises.
3)Keevituse termotsüklit iseloomustavad:
V: Erinev temperatuur ja jahtumiskiirused keevisliite erinevates tsoonides .
4) Keevituse vooluallika ja keevituskaare tunnusjooned avaldatakse koordinaatides e teljestikus:
V: Kaare pinge- keevitusvool
7) Keevisliite termomõju tsooni (vööndi) all mõeldakse:
V: Keevisõmbluse kõrvalala, kus esinesid mikrostruktuuri muutused põhimetalli sulmata osas.
9) Vesinik e. Külmpragude vältimiseks teraste keevitamisel:
V:kasutada detailide ettekuumutamist.
11) Elekterkaarkeevitusel valitakse elektrood või keevitustraadi läbimõõt sõltuvalt:
V: materjali paksusest.
12) Autokere õhukese pleki (alla 0,8mm) keevitamiseks kasutatakse:
V: MAG-keevitust
15) MIG/MAG- keevitusel kasutatakse:
V: vastupoolset alalisvoolu.
16) MIG/MAG keevitusel reguleeritakse keevitusvoolu :
V: traadi etteandekiiruse muutmisega.
17) TIG keevitamisel kasutatakse elektroodina ja kaitsegaasina:
V: Volframelektroodi ja ...gaasi(Ar, He)
18) Elekterrbu keevitust kasutatakse:
V: Paksust terasest detaili püstõmbluse (vertikaalõmbluse) keevitamiseks.
19) Metallitööstuses eelistatakse kasutada elektroodkeevitusel reeglina:
V: alalisvoolu.
20) Kervituse kõrge tootlikkus ja kvaliteet tagatakse kaarkeevitusel räbustis tingituna :
V: suurest keevitusvoolust, keevituskiirusest ja kasutades keevitustraktoreid.
21) Termiitkeevitus põhineb ja kasutatakse:
V: Fe3O4 ja Al2O3 põlemisel eralduval soojusel, raidrööbaste liitmisel.
22) Laserkeevitust iseloomustab:
V: Väikesed toote deformatsioonid , min terade kasv, suur keevituskiirus .
34) Jootmisel hinnatakse liitepinde märgumist joodisega märgumisnurgaga, räbusti kasutamise eesmärk on:
V: mitte mõjutada märgumisnurka, taandada oksiidikelmet.
35) Sulatuspõkk-keevituse eeliseks takistuspõkk-keevituse ees on:
V: toote suurem ristlõige, liitepinnad suletakse ja oksiidid paisutatakse.
38) Laserlõikamisega saadud toorikut iseloomustab:
V: kitsas lõiketsoon (0,1-0,6 mm), täpsed toorikud, suur lõikekiirus.
40) Metallide keevitavuse hindamisel tuleb arvesse võtta:
V: konstruktiivseid ja ekspluatatsiooninõudeid liidete....
I)Plasmakeevitust otskaarega iseloomustab:
V: suur keevituskiirus, kitsas termomõju tsoon.
II) Elekterkontaktkeevituse protsessid kuuluvad:
V: termomeehaaniliste protsesside hulka.
III) Kõvasulamite jootmiseks terase külge võib kasutada soojusallikana:
V: oksüdeerivat hapnik-stsetpleenleeki.
Keevituse osad vastused #1 Keevituse osad vastused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 140 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Anton Timo Õppematerjali autor
Keevitustesti mõned osad vastused

Sarnased õppematerjalid

KMT keevitustest
2
doc

KMT keevitustest

1. Mis on keevitamine: b) kinnisliidete saamise meetodid, kus liidetavad pinnad aktiveeri... aatomitevaheline side 2. Keevituse metallurgia protsesside juhtimine seisneb: c) kahjulike lisandite sidumises ja viimises räbusse, keevismetalli desoksüdeerimises ja rafineerimises, keevismetalli legeerimises 3. Keevituse termotsüklit iseloomustavad: a) erinev temperatuur ja jahtumiskiirused keevisliite erinevates tsoonides 4. Keevituse vooluallika ja keevituskaare tunnusjooned avaldatakse koordinaatides e. teljestikus: b) kaare pinge ­ keevitusvool 5. Karastusstruktuurid võivad tekkida keevisliite termomõju tsoonis: a)süsinikteraste osa madallegeerteraste keevitamisel suurtel lehepaksustel ja keevitamisel madalatel temperatuuridel 6. Keevitamisel tekkivad sisepinged põhjustavad: c) Detailide mõõtmete vähenemist (kahanemist) ja kuju moondumist ehk nurkdeformatsioone 7

Konstruktsiooni materjalid ja tehnoloogia
Keevitamise e-test
20
doc

Keevitamise e-test

00 Flag question Question text Ultrahelikeevitust kasutatakse Select one: a. raudteerööbaste liitmiseks b. raudbetooni armatuuri e. sarruste jätkamises c. paksude (100 mm) terasplaatide liitmiseks d. plastsete metallide (Al, Cu), plastide liitmises Question 8 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Keevituse vooluallika ja keevituskaare tunnusjooned avaldatakse koordinaatides e. teljestikus: Select one: a. keevituse sisepinged - keevituskiirus b. süsinikekvivalent - ettekuumutustemperatuur c. kaare pikkus - keevitusvool d. kaare pinge - keevitusvool Question 9 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millest ei lähtu keevitaja keevituselektroodi diameetri valikul käsitsi kaarkeevitamisel kaetud elektroodidega? Select one: a. keevitatava materjali keemilisest koostisest b. õmbluse servakujust c. õmbluse ruumilisest asendist d

Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia
Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Test 4-- Keevitamine
18
docx

Konstruktsioonimaterjalid e tehnoloogia Test 4. - Keevitamine

Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millise kattega elektroode kasutatakse reeglina teraste keevitamisel süsiniku sisaldusega üle 0,2%? Vali üks: a. rutiilkattega b. aluselise kattega c. tsellulooskattega d. happelise kattega Küsimus 2 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Keevitusvoolu allikatest on kõige kõrgema kasuteguriga Vali üks: a. keevitustrafod b. keevitusalaldid c. alalisvoolu generaatorid (keevitusmuundurid) d. vahelduvvoolu generaatorid Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millest ei lähtu keevitaja keevituselektroodi diameetri valikul käsitsi kaarkeevitamisel kaetud elektroodidega? Vali üks: a. keevitatava materjali keemilisest koostisest b. õmbluse ruumilisest asendist c. keevitatava materjali paksusest d. õmbluse servakujust Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00

Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia
Keevitus
6
pdf

Keevitus

Servavahemik- keevitamiseks ettevalmistatud osade vaheline ruum. Termomõju tsoon- põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused. Sulamistsoon- keevitamise ajal sulanud lisametalli osa. Segunemis- e legeerimistsoon- keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi ja lisametallist. Keevitustsoon- keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala. Keevitusasendid: 3. Keevitusmettallurgia, gaaside mõju, keevituse soojusnähtused. Sulakeevitus sarnaneb metallurgilistele protsessidega, aga on tunduvalt keerulisem järgmisel põhjusel: 1) keevituse soojusallika (elektroodi) ja sulametalli kõrge temperatuur. 2) väikese mahuline sula keevisvann, mis on ümbritsetud külma metalliga. 3) sula keevisvanni lühike kestus (terastel 4...40 s). 4) sulamid eletroodivarda metallsiirdega keevisvanni kaasnevad nähtused. Sulametalli vanni kõrge temp. tõttu ativeerivad paljud füüsikalis- keemilised

Keevitamine
Üldiselt keevitamisest
38
rtf

Üldiselt keevitamisest

mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kjellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus e. keevisliide. Kaitsevahendid Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel

Keevitus
Materjalid
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata



Kommentaarid (2)

torumees profiilipilt
Karl Toomingas: Testis olid hoopis teised küsimused
01:09 07-05-2012
roggasallo profiilipilt
roggasallo: Yeap mõned klapivad

22:09 18-05-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun