Konsoolfreespink (0)

Konsoolfreespingid
Freesimine on materjalide lõiketöötlemine pöörleva lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Freespingid on treipinkide järel kõige rohkem levinud. Nad jagatakse konsoolfreespinkideks ja konsoolita freespinkideks.
Konsoolfreespingid on kõige enam levinud. Neil kasutatakse universaalseid rakiseid: jagamispäid, masinkruustange, pöördlaudu ja torne freeside kinnitamiseks. Jagamispeaga saab toorikut pöörata neli- ja kuuskantide freesimisel, hammas- ja ketirataste valmistamisel ja kruvisoonte freesimisel. Nende pinkide töölaud koos ristkelguga paikneb konsoolil. Konsool on karbikujuline valatud detail, millel on vertikaalsed ja horisontaalsed juhtpinnad . Ta toetub jalale , milles asub teleskoopiline kruvi tema tõstmiseks ja allalaskmiseks.Töölaud toetub ristkelgu juhtpindadele ja seda saab nihutada kolmes sihis: piki-, rist - ja püstsihis. Ristkelk on vahelüliks konsooli ja pingi töölaua vahel.
Konsoolfreespingid jagunevad:
*horisontaalfreespinkiteks ( mittepööratava töölauaga ),
*universaalfreespinkideks ( pööratava töölauaga )
*vertikaalfreespinkideks
*laia universaalsusega freespinkideks.
Vertikaalfreespinkide alusel toodetakse kopeerfreespinke, programmjuhtimisega freespinke jt.
Konsoolfreespinkidel saab detaile töödelda silinder -, ots-, sõrm-, ketas -, nurk-, kuju- ja teiste freesidega. Konsoolfreespinke töölaua laiusega 125 ja 160 mm kasutatakse värvilistest metallidest, nende sulamitest ja plastmassist väikeste toorikute töötlemisel ning teras- ja malmtoorikute siluvfreesimisel. Automatiseeritud pingid võimaldavad töödelda toorikuid etteantud tsükli järgi. Konsoolfreespingid nr. 0 töölaua laiusega 200 mm on ette nähtud terasest , malmist, värvilistest metallidest ja nende sulamitest ning plastmassist väikeste toorikute freesimiseks.
Kasutatud kirjandus: F.A. Barbašov „Freesimistööd“ 1979