Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nimetu (1)

1 HALB
Punktid
Riistvara
  • Elektroonika,millest arvuti koosneb

Tarkvara
  • Korralduste jada,mis annab arvuti elektroonikale käske
  • Jaguneb operatsioonisüsteemiks(süsteemitarkvara)ja rakendustarkvaraks

Operatsioonisüsteem
  • Käivitub pärast arvuti sisselülitamist
  • Tegeleb riistvara ja teiste programmide juhtimisega
  • Jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel
  • On vahepuhvriks riistvara ja rakendustarkvara vahel

Rakendustarkvara
  • Üldjuhul kõik ülejäänud programmid mis arvutis asuvad(teksti-,tabeltöötus)
  • Sarnase sisuga tarkvara programmid võivad olla koondatud ühte paketti,et lihtsam olek turustada

Kasutajaliides
  • Vahendusprogramm, mille abil kasutaja suhtleb arvutiga

Mittegraafiline kasutajaliides-käske saab jagada vaid klaviatuuril
  • Käske ja nende tähendusi peab täpselt teadma
  • Tava kasutaja jaoks keeruline
  • Graafilisest kasutajaliidesest lihtsam,kui on piisavalt teadmisi

Graafiline kasutajaliides-saab kasutada käskude andmiseks nii klaviatuuri kui ka hiirt
  • Tava kasutaja jaoks mugavam ja inuitiivsem
  • Info võib olla laialivalguv ja raskesti haaratav
  • Töö aeglasem kui mittegraafilises kasutajaliideses
  • Nõuab rohkem arvuti ressursse
  • Töö toimub akendes,korraga aktiivne olla vaid 1aken,iga programm võib töö jooksul avada ühe või mitu akent
  • Programm lõpetab töö,kui viimane aken on sulgenud.Programmiga e saa sihelda kui akent ei avaned

Dialoogikastid on mõeldud arvutile mingi ülesande täitmisel lisainfo andmisel
Vaimise märgitud valikunuppu ümbritseb raam,arusaamatu dialoogiakna saab sulgeda sulgemisnupist
  • Kerimisroba võimaldab aknas olevat infot liigutada,võib olla horisontaaselt ja vertikaalselt.Koosneb liugurist ja nooleklahvidest
  • Arvutit ei tohi supust välja lülitada,talle tuleb sulgemisest teatada ,et ta saaks ajutised failid kustutada ja uue info salvestada
Bit-kõige väiksem info hulk
Byte-info hulk,mis on vajalik ühe tähe salvestamiseks,koosneb 8 bitist
Arvuti töötab kahendsüsteemis,kuid arvu 1000 pole võimalik esitada kahe astmena.lähim on 1024
Andmeid on kahte liiki:
  • Programmid jm süsteemsed andmed
  • Kasutaja andmed(pildid,videod)

Fail
  • Iseseisev tervklik andmete kogum
  • Igal failil oma nimi,aitab teda arvutist üles leida
  • Failis sisalduvad andmed määravad faili tüübi

Faili nimi koosneb
  • Vabalt valitud faili nimest
  • Faililaiendis tavaliselt 3 märki(2-4)
  • Nimi ja laiend eraldatakse üksteisest punktiga

Tekstifail
Pildifail
Tabelid
Videofail
Helifail
Süsteemi…
Arhiivifail
Muud
DOC
DOCX
TXT
STW
ODT
RTF
JPG, JPEG
BMP
GIF
TIFF
PNG
XLS
XSLX
SXC
ODS
AVI
MPG, MPEG
MOV
WMV
WAV
MP3
RAM
AU
WMA
EXE
COM
BAT
SYS
TAR
ZIP
GZ
RAR
HTM,HTML
PHP
VBS,WSH
XML
DAT
ISO
IMG
PDF
Ühes kataloogis saavad olla eri nimedega failid
Eri kaustades saavad olla ühe nimega failid
Katalooge saab paigutada üksteise sisse,need saavad omakorda sisaldada faile ja katalooge
Kataloogipuu-üksteise sees olevad kataloogide ahelad
Kataloogid -seal sees olevate failide sisu alusel,üks fail peaks olema mitmes kataloogis
Faili jakausta nime on võimalik muuta ja kustutada vaid juhul,kui see ple hetkel kasutusel
Faili algseisu pole võimalik taastada,kui valikud on salvestatud ja programm suletud
Save as-uue nimega salvestada olemasolev fail
Save-olemasoleva nimega salvestada tehtud muudatused
Laua-,pihu-,suur-,võrgu-,sülearvuti
Tavalisel arvutil :keskseade, hiir ,monituor, klaviatuur
Keskseade:
  • Kõvaketas,disketiseade,ID-kaardi lugeja,CD/DVD

Emaplaat -tavaliselt neljakihilne trükkplaat,kõik muud seadmed ühendatud emaplaadiga(juhtemga,otse)oluline protsessorisiini kiirus ja aiendus pesade arv
Protsessor - juhib kogu arvuti tööd, teostab enamiku programmide jaoks vajalikud arvutused.Headuse määrab kiirus ehk taktsagedus :kui mtu elektrilist lülitust suudab teha sekundis(MHz,GHz)Hetkel kuni 4GHz;32 ja 62-bitised
  • Mälu-töötavate programmide ja nendega seaotud andmete hoidmiseks. Operatiiv -,sisemälu, kiireim seade andmete hoidmiseks ja salvestamiseks.tühjeneb arvuti väljalülitamisel.Maht sõltub emaplaadi tüübist,mõõdetakse MB,GB.üks moodul kuni 2GB
  • Helikaart -helitekitaja,uuematel võimalus panoraamhelile,head kõlarid on olulised,mõõtühik-heli salvestamisühiku andmete hulk(-24b)
  • Videokaart -äitab videopilti,sisaldab eraldiseisvat videomälu näidatava pildi töötlemiseks(MB,GB)hetkel 1GB,mõnele võimalik ühendada mitut mõnitori,või erinevat pilti televiisorisse suunamiseks,televiisoripilti ei saa arvutsse

Kõvaketas:
  • Peamne salvestusseade arvutis.Usaldusväärne,suuremhutavusega,kiire lugemine ja salvestamine,kasutatakse programmide ja andmete hoidmiseks,tundlik magnetväljale,mahutavus -8TB,keeruline vahetada.

CD:
  • 600-800MB
  • Usaldusvääre,lugemine,kirjutamien aeglane, plaate lihte vahetada
  • Kardab kriimustusi,tolmuja otsest päikesevalgust
  • CD-ROM ei olekirjutatav,CD-R-1 kord saab kirjutada,CD-RWaab mitu korda kirjutada

DVD
  • 4,5-17GB
  • Dual layer kuni 8,5GB
  • Usaldusväärne,lugemine ja kirjutamine suhteliselt kiired,plaate lihtne vahetada
  • Kardab kriimustuse,tolmu ja päikesevalgust
  • DVD-ROM-pole kirjutatav,DVD-R 1-kordne kirjutatavus,DVD-RW mitu korda saab kirjutada

Lightscribe-kujutiste kandmine plaadi pealmisele küljele laseriga
  • Spetsiaalset seda tehnoloogiat toetavat kirjutajat vaja
  • Erilise pinnaga CD või DVD toorikut
  • Tarkvara,mis kirjutamist juhtida oskab
Mälupulk-maht kuni 4GB
  • Mugav,usaldusväärne,lugemine ja salvestamine kiire
  • Nõuab arvutilt vastava ühenduspesa olemasolu,võib nõudatarkvara paigaldamist enne kasutamist
Võrgukaart-arvutite omavaheliseks ühendamiseks
  • 10Mb/s,100Mb/s,1Gb/s
Vedelkristall monitor(LCD)-vähe ruumi,vähem kahju silmadele,vähem voolu
Kineskoopmonitor(CRT)-näitab rohme detaile,puudub pildi inertsus,enam ei toodeta
Suurus-diagonaalis,tollides.Piksel-väikseim digitaalosa. resolutsioon -korraga ekraanilemahutav hulk pikslites,sagedus-kujutise uuendamine
Maatriks -, tindi -,laserprinter
XSLX,DOC,JPG,SXC, XLS, TXT,JPEG,BMP,GIF, PNG,DOCX, STW, RTF, ODT, TIFF, ODS, AVI, MPG,MPEG,MOV ,WMV,WAV,MP3, RAM,AU,WMA,EXE,COM,BAT,SYS, TAR,ZIP,GZ,RAR, HTM,HTML,PHP,VBS,WSH,XML,DAT,ISO,IMG,PDF
Tekstifail
Pildifail
Videofail
Helifail
Tabelid
Süsteemifail...
Arhiivifail
Muud
Nimetu #1 Nimetu #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kitty605 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tarkvara kasutajaliidesed ja failihaldus
2
doc

Tarkvara kasutajaliidesed ja failihaldus

Riistvara on suur hulk elektroonikat, millest arvuti koosneb Tarkvara on korralduste jada , mis ütlebelektroonikale, mida see tegema peab. Tarkvara jaguneb kaheks: · Süsteemitarkvara ehk operatsioonisüsteemid · Rakendustarkvara Operatsioonisüsteem : · käivitub pärast arvuti sisse lülitamist · tegeleb arvuti riistvara ja teiste programmide juhtimisega · jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja arvuti riistvara vahel. Kasutajaliidesed on vahendid, mille abil kasutaja suhtleb programmiga ja jaguneb kaheks: · Graafiline kasutajaliides (Käske saab anda nii klaviatuurilt kui ka hiire abil) · Mittegraafiline kasutajaliides(Käske saab anda ainult klaviatuurilt, hiirt kasutada ei saa) Bitt · Tähistus: 1bit /1b · Kõige väiksem hulk infot · Kaks olekut: võib olla kas 0 või 1 Bait · 1bait = 8 bitti · Infohulk, mis on vajalik ?

Arvuti õpetus
Failihaldus
10
odt

Failihaldus

Failihaldus Faile on kahte liiki  Programmid ja muud süsteemsed andmed  Kasutaja andmed (dokumendid, pildid, videod jm.) Kõik andmed salvestatud failidesse Mistahes info salvestatakse arvutis faili kujul. Failid on kataloogide abil grupeeritud, et oleks kergem neid hallata ja hiljem infot leida. Kataloogidest moodustub otsitee ehk faili asukoht kõvakettal (nt kus võib asuda dokumendifail referaat.odt erinevates operatsioonisüsteemides): MS Windows 2000/XP/ C:Documents and SettingskasutajaMy Documentsreferaat.odt MS Windows Vista/7 C:UserskasutajaDocumentsreferaat.odt GNU/Linux /home/kasutaja/Dokumendid/referaat.odt Mac OS X /Users/kasutaja/Documents/referaat.odt FAIL • Iseseisev terviklik andmete kogum. • Igal failil oma nimi, aitab arvutist faili üles leida • Failis sisalduvad andmed määravad faili tüübi Faili nimi ja faili tüüp Faili nimi sisaldab: • Nimi • Laiend • Info avatava programmi koh

Informaatika
Arvutiõpetuse põhimaterjal
3
rtf

Arvutiõpetuse põhimaterjal

Faililaiendid: Pilt- jpg, jpeg, bmp, gif, tiff, png Video- avi, mpg, mpeg, mov, wmv Audio- waw, mp3, ram, aw, wma Tekst- doc, docx, txt, rtf, sxw, odt Presentatsioon- ppt, pptx, pps, ppsx, sxi, odp Arhiiv- tar, zip, rar, gz Programmifail- exe, com, bat, sys Andmefail- xml, dat Tarkvara Tarkvara-on kõik see,mis on vajalik süsteemi töölepanekuks! Süsteemitarkvara-vajalik arvuti riistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks.Tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem. Rakendustarkvara-võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Kasutajaliidesed Kasutajaliidese abil saab kasutaja programmidega suhelda. Graafiline kasutajaliides-käske saab jagada nii klaviatuuril kui ka hiirega. (nõuab rohkem ressursse) Mittegraafiline-käske saab anda vaid klaviatuuril. Arvutiviirused Programm,mis on enamasti ,mõeldud kahju tekitamiseks ja millel on kalduvus ennast ise paljundada ja levitada. MÕELDUD: · häirima arvuti tööd · rikkuma kettale salvestatud andmeid · par

Arvuti õpetus
Faililaiendid
5
docx

Faililaiendid.

Faililaiendid Sissejuhatus Peaaegu kogu informatsiooni, mida hoitakse meie arvutis, võib nimetada failideks. Programmid, dokumendid, pildid/fotod, muusikafailid, filmid, videod, mängud jne--kõik nad on failid ja neid erinevaid failitüüpe on palju. Faile hoitakse olenevalt operatsioonisüsteemist kas kaustades või kataloogides. Faile eristatakse nende nimede järgi ning ühes -ja samas kaustas peavad kõikidel failidel olema unikaalsed/erinevad failinimed. Mõnedes operatsioonisüsteemides kirjeldatakse faile nende formaatide järgi ja faililidele lisatakse lõppu nn suffix ehk laiend Tavaliselt koosneb see laiend 3 tähest ja ta eraldatakse failinimest punktiga (.), näiteks: Minu_foto_2007.a..jpg või Kassi-pilt.gif või Koera_pilt.bmp--kõik nad on pildid, aga nad on eriformaatides ja nad on seega erinevad failitüübid, sest nende laiendid (.jpg, .gif ja .bmp) on erinevad. Kuigi ühes ja samas kaustas ei tohi olla mitut sama nimega faili ning igal failil peab olema enda erine

Informaatika
I tund sissejuhatus arvutiõpetuses 2010a
6
doc

I tund sissejuhatus arvutiõpetuses 2010a

AUT09 Ülesanded 1. Salvestage see fail ühe lahendaja dokumentide kausta. 1. Alustuseks lugege läbi see tekst http://math.ut.ee/%7Enata_t/ao/Ehitus.htm (kopeerige see link netti) ja vastake küsimustele. 1. Otsusta, kas järgmine väide on õige või vale. Kirjuta õige väite ette Õ täht ja vale väite ette V täht: + 1240 baiti = 1kilobait Lühend ROM tähistab lugemismälu, st. mälu, kust saab andmeid ainult lugeda. Kõvaketas on välismäluseade. Protsessori kiirust mõõdetakse megabaitides. Kui ma ostan endale legaalse 'Office 2007', siis võin teha sellest koopiad ja jagada need oma sõpradele. Rakendustarkvara alla kuuluvad need programmid, mis 'juhivad' arvuti tööd. + Klaviatuurilt saan suurtähti, kui lülitan sisse Caps Lock lüliti. + Plotteriks

Arvutiõpetus
Arvutiõpetuse kokkuvõte
3
doc

Arvutiõpetuse kokkuvõte

Riistvara- suur hulk erinevat elektroonikat, millest arvuti koosneb. Tarkvara ­ korralduste jada, mis ütleb, mida see elektroonika tegema peab. Tarkvara jaguneb kaheks : süsteemitarkvara, rakendustarkvara Operatsioonisüsteem käivitub pärast arvuti sisselülitamist, tegeleb riistvara ja teiste programmide juhtimisega, jaotab ressursse erinevate programmide vahel. Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja arvuti riistvara vahel. Kogu muu tarkvara sõltub operatsioonisüsteemist, mitte otseselt riistvarast. Kasutajaliides on vahend, mille abil kasutaja suhtleb programmiga. Mittegraafiline kasutajaliides (text-mode) ­ käske saab anda vaid klaviatuurilt, hiirt kasutada ei saa. Graafiline kasutajaliides ( GUI ) ­ käske saab anda nii klaviatuurilt, kui ka näiteks hiire abil. Mittegraafiline kasutajaliides : käske ja nende kirjutusviisi peab täpselt teadma, tavalise kasutaja jaoks keeruline, piisava vilumuse omandamisel graafilisest liidesest efektiivsem. Graafiline

It korraldus
Operatsioonisüsteemid-failisüsteemid
2
docx

Operatsioonisüsteemid, failisüsteemid

Operatsioonisüsteemid, failisüsteem Operatsioonisüsteem on programmide komplekt, mis korraldab arvuti tööd. Ükski arvuti ei saa töötada ilma operatsioonisüsteemita, sest operatsioonisüsteem juhib arvuti sisend- ja väljundseadmete tööd, organiseerib info salvestamist ketastele, võtab vastu arvutikasutaja poolt antud korraldusi ja täidab neid. Enamlevinud operatsioonisüsteemid on Windows 98, Windows 2000, Windows XP, tootjaks Microsoft. Järjest rohkem hakkab levima Linux nii kodu- kui ka tööarvutitesse. Veel on olemas Unix, OS/2, Mac OS, BSD. Operatsioonisüsteem installeeritakse ehk paigaldatakse arvuti kõvakettale, igakordsel arvuti käivitamisel laetakse operatsioonisüsteem arvuti põhimällu ehk RAM-i.. Arvuti töölaual ehk desktopil toimub kogu arvutikasutaja töö. Seal avanevad aknad, programmid jm. Hall riba ekraani allääres on tegumiriba ehk taskbar. Kogu töö toimub peamiselt akendes. Akendel paremal üleval nurgas on kolm väikest nu

Informaatika
Arvuti ja selle põhikomponendid-töö Windows’i keskkonnas
11
doc

Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows’i keskkonnas

Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows'i keskkonnas Esmatutvus arvutiga Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa ­ monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Teiselt poolt liigitatatkse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu. Töötlusseadmed paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega. Töötlemine tähendab sisuliselt mingi programmi (käskude jada) t

Arvuti




Kommentaarid (1)

HHannastiina profiilipilt
Hannastiina V: miks mitte keegi portidest ja ATAst jne ei kirjuta??

Pin'id jne.

muidu väga hea;)
19:32 07-11-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun