Puidumasin - Töötlemine (0)

Tööõpetuse Referaat
Puidu Masin Töötlemine
Sisukord
1.Mis on tehnoloogiline protsess puidu tööstuses?
2.Ohutus tehnika nõuded masinatega töötlemisel.
3. Treipink (töövõtted,ehitus,kirjeldus).
4.Lintsaag(töövõtted,ehitus,kirjeldus).
5.Höövelpink(töövõtted,ehitus,kirjeldus).
6.Allikad
1.Mis on tehnoloogiline protsess puidu tööstuses?
Tehnoloogiline protsesson tootmisprotsessi osa, milles toimub toodetava objekti olukorra (kuju, mõõtmete , omaduste jm) muutumine ja selle muudetud olukorra kindlaks määramine ehk mõõtmine.
Tehakse vahet toorikute tootmise, mehaanilise töötlemise, koostamise jt tehnoloogiliste protsesside vahel.
Tehnoloogilise protsessi läbiviimisel tuleb täita rida abistavaid töövõtteid (tooriku paigaldamine tööpinki, mahavõtmine, tööpingi käivitamine ja seiskamine jne), mis ei muuda tooriku olukorda ja mis seetõttu on abiprotsess .
2.Ohutus nõuded.
Puurpiki kasutades peab alati veenduma enne masinaga töötamise alustamist ,et puur oleks korralikult kinni,erinevate materjalide puurimiseks oleks vastavad puur ja et kiirus oleks õige. Puurimise ajal ära tegele kõrvaliste asjadega!Ära sega kaasõpilast sell ajal kui teine puurpinki kasutab.
Puidu treimisel väldi kuivamis lõhedega toorikuid,höövelda toorik silindri kujuliseks ja kontrolli alati enne masina tööle panemist tooriku vaba pöörlemist.Treimise ajal kasuta alati kaitse vahendeid (prille,kaitsemaski,kitlit jne).Lähenda peitel pöörlevale toorikule sujuvalt .Ära pidurda treipingi spindlit käsitsi, lase masinal pärast väljalülitamist iseenesest seiskuda.
3.Treipink(töövõtted,ehitus,kirjeldus).
Treipink on treimisel kasutatav tööpink. Treimisel antakse töödeldavale toorikule pöörlev liikumine ning ettenihe lõikeriistale (vastupidiselt freesimisele, kus pöörleb lõikeriist ja ettenihe antakse toorikule).
Viimastel aastatel levivad üha rohkem CNC ja APJ treipingid , mida on eriti otstarbekas kasutada sari- ja masstootmisel.
Treipingi käigukast sai 19. sajandil eeskujuks autode käigukasti loomisel.
Treipingiga saab treida,freesida,lihvida ja puurida.
Esmalt kinnitatakse toorik rakiste abil masina külge.
Teisalt kui masin juba töötab ,siis tuleb treitera vastu toorikut asetada ja kihte laastude haaval maha võtma kuni toorikule on soovitud kuju antud.
4.Lintsaag(töövõtted,ehitus,kirjeldus).
Lintsaag on saepink , mille lõikeriist on kinnise kontuuriga saelint. Kitsas hammastatud teraslint on pingutatud ümber kahe (harvemini kolme) lindiratta.
Levinumadad on vertikaalsed lintsaepingid, mille alumine lindiratas on ühendatud jõuallikaga, kuid kasutatakse ka horisontaalseid pinke. Saelint jookseb juhikute vahel ning sellest on paljastatud üksnes otseselt saagimiseks vajalik osa. Et saelint on kitsas, saab lintsaega saagida ka mööda kõverat kontuuri. Saetee on 2...5 korda kitsam kui ketassaagimise puhul, seega läheb vähem materjali kaduma.
Ka võimaldab lintsaag tavaliselt saagida paksemat materjali (keskmiselt 150…300 mm) kui ketassaag. Et saelint on õhuke ja paindlik, on selle külgjäikus enamasti väike, mistõttu ei ole ka lõikepind sama kvaliteetne kui ketassaagimise puhul. Lintsae töölaud on sageli kallutatav. Lintsaage kasutatakse nii palkide ja prusside lahtisaagimiseks kui ka toorikute sirg- või kõverjooneliseks lõikamiseks.
5.Höövelpink(töövõtted,ehitus,kirjeldus).
Höövelpink on paikne höövelmasin. Höövelpinki kasutatakse materjalide pinna silumiseks.Kõige sagedamini kasutatakse hööveldamist puidu töötlemisel.
Puidu hööveldamiseks mõeldud höövelpingis kasutatakse lõikeriistana pöörlevat silindrilist noavõlli, mille sisse on paigaldatud sirge lõikeservaga noad.
Tooriki eelikumine on sirgjooneline.
Rihthööveldamisel toimub etteanne tavaliselt käsitsi, paksushööveldamisel aga etteandeliikumine abil.
Rihthöövelpingis töödeldakse toorikule edasise töötluse tarbeks baaspinnad.
6.Allikad
1. https://et.wikipedia.org/wiki/Tehnoloogiline_protsess
2. http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/lukksepatood/?KURSUSE_TEEMAD:T%D6%D6TAMINE_TREIPINGIL
3. https://et.wikipedia.org/wiki/Lintsaag
4. https://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%B6%C3%B6velpink
5. http://www.vhk.ee/juhtimine/alusdokumendid/toeoekaitse/Puutoeoeklassi%20kodukord%20ja%20ohutusnouded.pdf