Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tõmbamine (0)

1 Hindamata
Punktid
Tõmbamine
Tõmbamine seisneb tooriku (traadi, varva, toru) tõmbamises läbi karastatud silma, mille tulemusena ristlõige väheneb ja kalibreeritakse, pind kalestub. Tõmmatakse nii terasest kui ka värviliste metallide sulamitest materjale. Tõmbamise tulemusena saame kalibreeritud traati , kuuskanti, torusid ja väga mitmesuguseid eriprofiile. Tõmbamine võimaldab kokku hoida nii materjali kui ka töömahtu.
Tõmbamiseks nimetatakse metalltooriku etteantud profiiliga avast läbitõmbamist. Tõmbamisel on tööriistaks tõmbesilm. Tõmbamisprotsessis tooriku ristlõikepindala väheneb ja pikkus suureneb. Tõmbamine toimub reeglina külmalt, kuna kuumutamine , suurendades küll metalli plastsust, vähendab samal ajal tõmbetugevust.
Tõmbamine kuulub külmsurvetöötlemisviiside hulka, mistõttu toimub metalli kalestumine . Samas, nagu külmsurvetöötlemisele omane, saavutatakse toodete suur täpsus ja pinnasiledus. Sageli ongi tõmbamise eesmärgiks mitte tooriku kujumuutus, vaid kalibreerimine – mõõtmete täpsuse suurendamine ning pinnakareduse vähendamine.
Toodang – tõmmatud tooted
Tõmbamise teel saab töödelda praktiliselt kõiki teraseid ja mitterauasulameid. Toodetakse traati läbimõõduga 0,002...6 mm, täisprofiile läbimõõduga kuni 100 mm ja õõnesprofiile läbimõõduga kuni 400 mm. Saab tõmmata vardaid ja õõnesprofiile, mille tootmine valtsimisega ei ole võimalik.

Tööriistad ja seadmed

Tõmbamise tööriistaks on ühe või mitme avaga tõmbesilm e. tõmbematriits. Tõmbesilmal on 5 iseloomulikku tsooni:
  • sisenemistsoon – kergendab tooriku sisseviimist.
  • määrimis – deformeerimistsoon – toimub deformeerimine ja määrimine
  • kalibreerimistsoon
  • pöördkoonus
  • väljumistsoon – vajalik profiili kriimustamise vältimiseks
    Tõmbesilmad valmistatakse suure kulumiskindlusega materjalidest : tööriistaterasest, kermistest ja ülikõvadest materjalidest (nt teemant ).
    Tööprintsiibist lähtuvalt liigitatakse tõmbepingid:
  • tõmmatava materjali sirgjoonelise liikumisega pingidkett-tõmbepingid, hammaslatt-tõmbepingid ja hüdraulilised tõmbepingid;
  • tõmmatava materjali trumlile kerimisega pingid – trummeltõmbepingid.
    Kett-tõmbepingid on ette nähtud kuni 200 mm läbimõõduga ning kuni 15 m pikkusega torude , samuti kuni 15 mm läbimõõduga keerulist profiili omava sordimetalli tõmbamiseks, mida ei saa ristlõike kuju muutuse või suure läbimõõdu tõttu rulli kerida. Pärast tõmbamist st kui tõmmatava varda või toru tagumine ots väljub tõmbesilmast, kaob tõmbejõud ning tõmbevankri pihid, mis hoiab toorikut, vabastab selle. Tänu vastukaalule väljub konks ketist ja vanker peatub ning tuuakse algasendisse tagasi.
    Tehnoloogia
    Lähtetoorikuks on valtsmetall või ekstruusis. Toorik tuleb enne tõmbamist ette valmistada: termotöötlus, tagikihi eemaldamine, pinna ettevalmistamine määrdeaine pealekandmiseks.
  • Tõmbamine #1
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor KertTamm Õppematerjali autor
    metallide tõmbamine

    Sarnased õppematerjalid

    Survetöötlemine
    11
    doc

    Survetöötlemine

    Vastavalt sellele eristatakse külmsurvetöötlust ja kuumsurvetöötlust. Eristatakse ka maht- ja lehtvormimist. Mahtvormimisel kasutatakse toorikutena ümar- või ristkülikulise ristlõikega toorikuid. Lehtvormimisel kasutatakse toorikuna lehtmetalli (plekki). Maht- ja lehtvormimise tüüpprotsessid on selel 2.9. Survetöötlusprotsesse liigitatakse samuti pidevprotsessideks ja perioodilisteks protses- sideks. Survetöötluse pidevprotsessideks on valtsimine, ekstrudeerimine ja tõmbamine (sele 2.9a), mida rakendatakse peamiselt metallprofiilide tootmisel metallurgiatööstuses. Survetöötluse perioodiliste protsesside abil toodetakse tükktooteid. Sellised protsessid on sepistamine, vormstantsimine (mahtvormimisprotsess) ja lehtstantsimine (lehtvormimisprotsess). -1- Sele 2.9. Maht- (a) ja lehtvormimisprotsessid (b) 1.1.2. Metallide survetöödeldavus

    Materjaliõpetus
    Materjalid
    86
    pdf

    Materjalid

    Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

    Kategoriseerimata



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun