Tõmbamine (0)

Kutsekool - Materjaliteadus - Materjaliõpetus

1 Hindamata

Lõik failist

Tõmbamine
Tõmbamine seisneb tooriku (traadi, varva, toru) tõmbamises läbi karastatud silma, mille tulemusena ristlõige väheneb ja kalibreeritakse, pind kalestub. Tõmmatakse nii terasest kui ka värviliste metallide sulamitest materjale. Tõmbamise tulemusena saame kalibreeritud traati , kuuskanti, torusid ja väga mitmesuguseid eriprofiile. Tõmbamine võimaldab kokku hoida nii materjali kui ka töömahtu.
Tõmbamiseks nimetatakse metalltooriku etteantud profiiliga avast läbitõmbamist. Tõmbamisel on tööriistaks tõmbesilm. Tõmbamisprotsessis tooriku ristlõikepindala väheneb ja pikkus suureneb. Tõmbamine toimub

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2012-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KertTamm Õppematerjali autor

metallide tõmbamine

Tõmbamine metallide tõmbamine

Sarnased õppematerjalid

doc

Survetöötlemine

Vastavalt sellele eristatakse külmsurvetöötlust ja kuumsurvetöötlust. Eristatakse ka maht- ja lehtvormimist. Mahtvormimisel kasutatakse toorikutena ümar- või ristkülikulise ristlõikega toorikuid. Lehtvormimisel kasutatakse toorikuna lehtmetalli (plekki). Maht- ja lehtvormimise tüüpprotsessid on selel 2.9. Survetöötlusprotsesse liigitatakse samuti pidevprotsessideks ja perioodilisteks protses- sideks. Survetöötluse pidevprotsessideks on valtsimine, ekstrudeerimine ja tõmbamine (sele 2.9a), mida rakendatakse peamiselt metallprofiilide tootmisel metallurgiatööstuses. Survetöötluse perioodiliste protsesside abil toodetakse tükktooteid. Sellised protsessid on sepistamine, vormstantsimine (mahtvormimisprotsess) ja lehtstantsimine (lehtvormimisprotsess). -1- Sele 2.9. Maht- (a) ja lehtvormimisprotsessid (b) 1.1.2. Metallide survetöödeldavus

Materjaliõpetus

pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata