Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tööpuudus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötusööpuudus, struktuurne, miinimumpalkurgöötud, jäikus, sektor, rateööturg, mobiilsus, kvalifikatsioon, jobs, novaator, miinimumpalga, ametiühingudööjõud, jooksva, lahkuvad, lahkub, finding, eksogeensed, konstantne, poliitikad, siirdetöötus, palgad, vabu, perfektne, otsimaõenäosem, paiknemine, eelistused, majandusharutööotsimisest, sest sest on on veendunud veendunud ürituse lootusetuses; d) tegeleb töötuse tagajärgede likvideerimisega. 15. Struktuurne töötus on: a) probleem, millega tegelemisel pole mõtet, kuna lahendusi ei ole; b) on töötus, on töötus, mida mida põhjustab põhjustab majanduse majanduse struktuuri struktuuri muutustest muutustest tingitud tingitud vabade
odavamalt. See, kes on kaasaegsem, suudab toota odavamalt. (tehnoloogia mängib rolli) Selline mudel paneb piduri tootearendusele, huvi puudub (seega ei ole täiuslik konkurents, vaid täielik) Kirjeldab lühiperioodi MC Pikk periood Aeg Turutõrked · Asenduskaubad · Turuvormid (nt monopol) · Asümmeetria üldjuhul teab pakkuja rohkem kui tarbija · Avalik sektor ja erasektor on omavahel konkurendid Wagner mida rikkamaks inimene läheb, seda rohkem tahab ta avaliku sektori poolt pakutavat (19.saj) Vastand täielikule konkurentsile monopol Täis- ehk täielik monopol · 1 pakkuja · Palju ostjaid · Eksporti/importi ei ole · Asenduskaupu ei ole Monopol kruvib hinna nii kõrgeks, kui võimalik. Monopoli eesmärk on kasumi maksimeerimine. Monopol küsib hinda p1, sest nõudlus (D) nõuab seda. Hinna saab tõsta nii kõrgele, kui suur on nõudlus.
tööt alaneb, l b siis ii tekib t kib lühiajaline lühi j li võit tänu tootluse kasvule. 34 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Struktuurne töötus Probleem: struktuurselt töötud on üldiselt madalama kvalifikatsiooniga kui hõivatud töötajad. Kui nad lähevad tööle, siis tootlus langeb. Siiski, kui hoida töötus madalana, Siiski madalana saavad uued töötajad omandada kogemusi ja selline praktikas omandatud kogemus tõstab kokkuvõttes tootlust. Struktuurse töötuse kaks kaudset efekti. efekti
Enam tuntud liigid on: Siirdetööpuudus (frictional unemployment, ka hõõrdetööpuudus) on seotud töökohavahetustega (parema töö otsimisega). Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed mingit aega vahepeal tööta. Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks. Struktuurne tööpuudus (structural unemployment) on põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha jne., ning ettevõtete vajaduste mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud elanikkonna gruppidele väga raske. Niisuguse tööpuuduse leevendamine nõuab enamasti struktuurseid reforme -- muudatusi haridussüsteemis, töötuskindlustuses vms. Tsükliline tööpuudus (cyclical unemployment) esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb. Vabatahtlik tööpuudus
2. ERINEVAD TÖÖPUUDUSE LIIGID Üheks tööpuuduse liigiks on siirdetööpuudus, mis on seotud töökohavahetustega (parema töö otsimisega). Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed mingit aega vahepeal tööta. Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks. (Randveer, Kerem 1999) Struktuurne tööpuudus on põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha ning ettevõtete vajaduste mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud elanikkonna gruppidele väga raske. Niisuguse tööpuuduse leevendamine nõuab enamasti struktuurseid reforme -- muudatusi haridussüsteemis, töötuskindlustuses vms. (Ibid) Tsükliline tööpuudus esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb. (Ibid)
järgnevalt: Siirdetööpuudus - (frictional unemployment, ka hõõrdetööpuudus) on seotud töökohavahetustega (parema töö otsimisega). Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed mingit aega vahepeal tööta. Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks. Struktuurne töötus kui tööjõu kvaliteet või geograafiline paiknemine ei vasta tööjõu nõudlusele. Struktuurne töötus hõlmab neid töötuid, kes töötasid vanades majandusharudes (metallurgia, masinaehitus), kus vähendati tootmist või mis hoopis likvideeriti tehnoloogiliste muutuste või haru toodangu nõudluse vähenemise tõttu. Regionaalne töötus, kus ühes regioonis mingi eriala või haru töötajad ei leia tööd, ehkki mõnes teises riigi piirkonnas oleks nõudlus nende järele suurem. Miinimumpalk - kui seadusandja või ametiühing kehtestavad miinimumpalga, mis ületab
oskused/teadmised teatud töö tegemiseks ning tööd, mis vajavad majanduses tegemist. Tööturg on tasakaalus, kui kõik tööotsijad leiavad meelepärase töö ja kõik tööpakkujad leiavad vajaliku töötaja. Kui tööotsijad ei leia tööd, siis räägitakse tööpuudusest. Kui tööpakkujad ei leia töötajaid, siis räägitakse tööjõu puudusest. 9) Tööpuuduse põhjused (2 tk) Võime eristada kahte peamist põhjust tööpuuduse tekkeks: (1) tööotsingud (2) palkade jäikus: a) miinimumpalgad b) AÜ- d ja kollektiivläbirääkimised c) efektiivsuspalgad 10) Tööpuuduse liigid (4 tk) (lisaks lühiajaline ja pikaajaline tööpuudus) 1) siirdetöötus (frictional unemployment) Vaheaega töötamises, mis tekib ühelt töökohalt teisele üleminekul või seoses viibimisega täiend- või ümberõppel nimetatakse siirdetöötuseks. Ajavahemik endiselt töökohalt lahkumise ja uue töö
Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8. Kodumaiste (sisemaitse) erainvesteeringute
aastatel järjest kahanenud, kuna naised valivad järjest sagedamini tööalase karjääri kodus olemise asemel. VALE, ....LFPR .... viimastel aastatel järjest kasvanud, ........... 45. Statistiline töötusemäär võib näidata tegelikust madalamat töötuse laset, kuna on olemas ka heitunud isikud 46. Koduperenaine, kes kasvatab ka oma kahte alaealist last, kuulub: väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka 47. Struktuurne töötus kasvab, kui : uute töötajate väljaõpetamise kulud on suuremad kui nende palkamisest saadav tulu 48. Töötuks loetakse inimene, kes: on ilma tööta; on töö leidmisel valmis tööd alustama; otsib aktiivselt tööd; vastab üheaegselt kõigile eelpoolnimetatud tingimustele 49. Inflatsiooniga korrigeeritud SKP näitaja on reaalne SKP 50.Pikal perioodil reaalne SKP .................. ja reaalse SKP kasvumäär .................. kasvab; kõigub 51
4. Maksebilanss koosneb jooksevkontost, mis kajastab välismajandustegevusest saadavate tulude kujunemist ning kapitali- ja finantskontost 5. Maksebilansi tehinguid, mille tulemuseks on raha sissevoog riiki, käsitletakse kui kreedit tehinguid. Tehingud, mis tingivad raha väljavoo, on deebet tehingud. 6. Väikese avatud majanduse intressimäär on võrdne maailma reaalse, intressimääraga, mis tähendab, et väikese avatud majanduse jaoks on eelduseks ka täielik kapitali mobiilsus 7. Maailma intressimäära tõus põhjustab investeeringute vähenemist meie väikeses riigis. Kuna NX = S–I, siis I vähenemine põhjustab ekspordi suurenemise. Seega säästude vähenemine välismaal viib jooksevkonto ülejäägile kodumaal. 8. Nominaalne vahetuskurss on kahe riigi valuuta relatiivne ehk suhteline hind. 9. Kui reaalne vahetuskurss on liiga kõrge, siis on välismaised kaubad suhteliselt odavad ja kodumaised kaubad aga suhteliselt kallid. 10
Hariduse stratifitseerituse tase kirjeldab erinevate haridusteede võimaluste arvu ja tüüpe. See tähendab, et kõrgem standardiseeritus näitab sama taseme koolide lõpetajate ühetaolist ettevalmistust ning kõrgem stratifitseeritus näitab, et õppurid suunatakse juba noorelt kindlate valikute poole, mis kujundavad nende võimalusi järgmise astme hariduse omandamiseks ning mobiilsus valitud radade vahel on sõltuvalt stratifitseerituse tasemest vähem või rohkem piiratud. Tööturu tüübid Esimese töökoha mõju ülejäänud tööteele Hüppelaud Ülejäänud töökarjääri määraja Õpingute ajal töötamise mõju tööturule sisenemisele Õpingutega seotud töö - tõenäolisemalt sotsiaalteaduste ja humanitaarvaldkondade üliõpilastel, vähem tõenäolisemalt äri, majanduse ja juura üliõpilastel
palga ja tingimustega tööd. Tööpuudus on mittevabatahtlik, kui inimesed on kaotanud töö, kuid nad tahavad ja on võimelised tegema tööd isegi palga eest, mis on madalam kui antud oskustega oleks võimalik saada. Töötusemäär on protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui töötute inimeste arv jagatakse tööjõuga ja korrutatakse 100%. Eestis on see 5,5 % ehk 5-6%. 24.Töötuse liigid Tööpuuduse liigid on : siirde tööpuudus, struktuurne tööpuudus ja tsükliline:. Siirdetööpuudus põhjustajaks töötajate madal geograafiline mobiilsus ja ebatäielikkus tööturu kohta. Ajutine töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega ( sobivama töökoha otsinguga. Töötajate voolavusest tingitud ).Ümberõppest tingitud ja sesoonne töötus. Hooajaline töötus seotud aastaajaga (turism, jahindus) Struktuurne tööpuudus tekib siis, kui tööjõu kvaliteet (oskused, haridus) ja
kui sissetulekud ületavad väljaminekuid, on eelarve ülejäägiga; kui väljaminekud ületavad sissetulekuid, siis on eelarve puudujäägiga. Kui valitsus otsustab suurendada oma kulutusi, saab ta neid finantseerida kolmel viisil: emiteerides raha; maksustades erasektorit; laenates raha (finantseerimine defitsiidiga). Kasutades viimast, võib riigil tekkida riigivõlg (s.o. akumuleerunud defitsiitide summa). Riigivõlg võib olla: 1. sisemine kui avalik sektor laenab raha kodumaistelt rahaturgudelt; 2. väline kui ta teeb seda välismaistelt rahaturgudelt (välisvõlg). Kui suur riigivõlg on probleem? Oluline on see, mis otstarbel võlg on võetud. : - kui raha on laenatud tootlikuks investeeringuks, siis on see rohkem vastuvõetav; - kui raha on laenatud jooksvateks palgakuludeks või sotsiaalabiks, ei peeta seda heaks otstarbeks. Riigivõlg esindab käesoleva põlvkonna laenu parandamaks oma elustandardit, aga tasumine
Valitsuse aktiivsus majanduse juhtimisel teeb pigem halba kui head ja parim lahendus oleks hoida oma käed majandusest eemal. 5. Ainult raha abil saab majanduslikke protsesse mõjutada Neoklassikalised majandusteadlased: 1.Majandus on põhiliselt stabiilne. 2. Valitsus ei suuda kuidagi majandus mõjutada. Väidavad, et ärimehed näevad läbi iga valitsuse katse majandusega manipuleerida ning kasutavad selle oma huvides ära. 3. Rahapakkumine peab mõõdukalt ja stabiilselt kasvama. 4. Riiklik sektor peab olema nii väike kui võimalik. Esindajaks on ka nn. Austria koolkond- soovitavad loobuda matemaatilistest mudelitest, mis võimaldavad arvestada olulisi faktoreid, mis nende arvates eeldatavasti majandust ei mõjuta. Lähtuda tuleks ratsionaalsusest ja loogikast (nn. ,,talupojamõistusest"). Peavad oluliseks hinnamehhanismi. Keinsialism - John Maynard Keynesi ideede pooldajad 1.Isereguleeruvad jõud majanduses on nõrgad. 2. Majandus on oma olemuselt põhiliselt ebastabiilne. 3
Majandusteooria kordamisküsimused 1. Milleks on majandusteoorias vaja lihtsustavaid eeldusi? Millega tuleb lihtsustatud mudeli tõlgendamisel arvestada? Kuna meid ümbritsev ei ole kogu oma keerukuses inimmõistusega korraga haaratav, püütakse seda analüüsides uurimisobjektiks valida mingi väike osa kõigist majandussubjektide ja nähtuste seostest. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb paratamatult kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Miks just, see sõltub lisaks kõigele muule ka teoreetiku isiklikest tõekspidamistest. Teatud valdkonnale ja seostele keskendudes tehakse hulk eeldusi ja lihtsustusi. Saadud lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused pole aga enamasti tegelikkuses kontrollitavad, kuna tegelikkuse tehtud eelduses ei pruugi kehtida (tegelikkus on keerulisem). Samas: mida rohkem tegelikkusele vastavaks püütakse mudelit muuta, seda keeurkamaks mudel läheb. Täielikult
Vaba tööjõuturg ei saa eksiteerida ilma siirdetöötuseta Struktuurne tööpuudus- näitab majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavust tööjõu pakkumisele. - Tööjõu nõudluse muutumise ja tehnoloogia täiustumise tõttu võivad teatud piirkonnad vajada kas rohkem või vähem kindlate oskustega töötajaid. See tähendab, et töötajad ei saa enam oma vanade oskustega tööd. - Struktuurne tööpuudus võib ilmneda ka mingi ettevõtte sulgemisel. Tsükliline tööpuudus Tekib majanduse tsüklilise arengu tõttu. - Esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuste tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. - Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb iseenesest ja hõive majanduses taastub. Varjatud tööpuudus töötuse liik, mida ametlikus statistikas ei kajastata.
tööpakkumiskuulutustele jms. Tööturu olukorra analüüsimisel kasutatavad näitajad: · Tööhõive määr (employment rate) = tööga hõivatud / tööealine rahvastik · Tööpuuduse määr ehk töötuse määr (unemployment rate) = töötud/tööjõud Tööpuuduse liigid: · Friktsionaalne / (hõõrde) tööpuudus töökoha otsing võtab aega · Klassikaline töötus ülemäära kõrged palgamäärad · Struktuurne töötus vabade töökohtade ja tööjõu oskuste mittesobivus (Eestis ja enamikus riikides) · Tsükliline töötus tekib seoses majanduskriisidega · Sesoonne töötus on seotus tootmistsükli hooajalisusega Tööhõivestruktuuri muutused 1991-1996 · Põllumajandus - - 55,7% · Mäetööstus - - 27,2% · Tööstus - - 14,7% · Ehitus - - 39,3% · Kaubandus - + 15,4%
Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaati
Kover nihkub vasakule. 5. TULUDE JA HINDADE TASE TEISTES RIIKIDES – kui N.: Euroopas on inflatsioon korgem kui Ameerikas, siis muutub Ameerika kaup Ameerikas odavamaks vorreldes Euroopa omaga. Noudlus importkaubale vaheneb (suureneb Ep). Kover nihkub paremale. 6. VALITSUSE KULUTUSED – kui valitsussektor suurendab oma kulutusi toodete ja teenuste ostmiseks, siis kogunoudlus touseb. Sama efekt on ka riiklike tulusiirete (maksed, mida avalik sektor teeb indiviididele, ka ettevotetele ja nende suurimaks osaks on sotsiaalkindlustusmaksed) suurndamisel. Kover nihkub paremale. Teema 8 Pikaajaline kogupakkumine ja tasakaal, kõver ja selle selgitus!!!!!! 1. pikaajaline kogupakkumine ja tasakaal (klassikaline koolkond) Nende seisukohad: • pakkumine loob ise endale vastava nõudmise ja liigset pakkumist ei saa eksisteerida (kui ettevõte suurendab tootmist, suurenevad majapidamiste tulud);
Tööjõu vaba liikumine................................................................................................... ................ 6. Kokkuvõte................................................................................................... ..................................... 17 1. Sissejuhatus Struktuurse tööpuuduse all mõistetakse tööjõu kvalifikatsiooni ja geograafilise asukoha mitte kattumist nõudlusega tööturul. Struktuurne tööpuudus tingib olukorra, kus eksisteerivad koos vabad töökohad ja töötud. Struktuurse tööpuuduse tekkimist selgitatakse tööjõu vähese mobiilsusega nii vähese regionaalse kui ka sektoriaalse mobiilsusega. Vähene sektoriaalne mobiilsus tingib situatsiooni, kus vabade töökohtade ja töötute kvalifikatsioon ei lange kokku ja töötutel puudub võimalus ümberõppeks. Vähene regionaalne mobiilsus tähendab olukorda, kus töötu ei taha
Töötuse määr: Aktiivsuse määr: Active = Employed + Unemployed The rest = Inactive Hõive = E / (E + U + I) Töötus = U / (E + U) Aktiivsus = (E+ U) / (E + U + I) Tööpuuduse liigid a) ,,Klassikaline" töötus tekib tasakaalupalgast kõrgema miinimumpalga kehtestamisel. b) Tsükliline ehk Keynesi töötus tekib majanduslanguse korral, mil töötajad ei nõudstu nominaalpalga alandamisega, kuid lepivad üldise hinnatõusuga. c) Siirdetöötus ümberõppest tingitud jms d) Struktuurne töötus demograafiline; hariduspoliitikast tingitud; kapitalipuudusest tingitud; regionaalne e) varjatud töötus f) (tööpuuduse loomulik määr) Tööpuuduse põhjused Makroteooriad (enne 1980-daid) · Otsimisteooria · Lepingute teooria Mikroteooriad (1980ndatel) · Sees- ja väljasolijate teooria · Efektiivpalga teooria · Hüsteereesise teooria selgitab, miks mõnes riigis ongi kõrgem töötuse tase kui teises.
TARBIMISE TASAKAAL-Kasutades ükskõiksuskõveraid ja eelarvejoont , saame leida tarbimise tasakaalu. Tarbimise tasakaal näitab optimaalset kaupade kogumit, mis tagab tarbijale maksimaalse kasulikkuse. Ükskõiksuskõverad on kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes.Kas ükskõiksuskõveratel saab olla ka mõni teistsugune kuju? Kas tarbijad konkureerivad omavahel kaupade tarbimisel? III LOENG I OSA. Riigi roll majanduses Avalik sektor valitsuse tegevus ja selle tagajärjed .Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaülekannetega. Valitsus saab enamuse tuludest maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Valitsus mõjutab majandust kontrollifunktsiooni kaudu, mida ta teostab rahapoliitikat ehk monetaarpoliitikatja eelarvepoliitikat ehk fiskaalpoliitikat kasutades. Valitsuse neli põhilist rolli majanduses:
Selleks on RIIGI RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE AGREGAATNÄITAJAD, mis kujutavad endist koondväärtusi, mis mõõdavad majandustegevuse tagajärgi mingil ajaperioodil ja mida kasutatakse mitmesugusteks makroökonoomilisteks analüüsideks ja riikidevaheliseks võrdluseks. Vastavalt rahvamajanduse arvepidamise süsteemile eristatakse majandussüsteemi kirjeldamisel viit olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. 1.1 Rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhinäitajad KOGUTOODANG on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Kogutoodangut võib käsitleda kui sisemajanduse koguprodukti või rahvuslikku koguprodukti. SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta)
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................... 3 1. Miinimumpalk maailmas........................................................................... 3 2. Miinimumpalk ja vaesus............................................................................. 5 3. Euroopa Liidu miinimumpalkade edetabel....................................................................... 6 4. Miinimumpalga poolt ja vastu........................................................................................... 7 5. Alampalga määra muutused Eestis.................................................................................... 8 6. Miinimumbrutotöötasu ja sellest väiksema brutotöötasu saanud täistööajaga töötajate jaotus 2006....................................................................................................................................... 9 KOKKUVÕTE.......................................................
levik. Kvalifitseeritud tööjõu väljavool EL. Kiire palgatõus. Nüüd on probleemiks tööjõupuudus. Kas hakata tööjõudu sisse vedama? 4. Kehvapoolne regionaalpoliitika, probleemid Kirde ja Lõuna - Eestis. 5. Riigivõimu võõrandumine. Vähene osavõtt valimistest, ükskõiksus. Lõimumisprobleemid 6. Kutseharidusprobleemid p jja tööjõu j kvalifikatsioon. 7. Vahe jõukamate EL maadega, eeskätt Soome ja Rootsiga kasvab. Viimase kümne aasta jooksul olnud Eesti kasv olnud ainult natuke suurem kui Soomel. Analüütikute arvutuste kohaselt peab Eesti majandus, selleks, et soomlastele järele jõuda kasvama kümne aasta jooksul 9-10 protsenti aastas, samal ajal peab Soome majanduskasv alanema ligi kümme protsenti aastas. Lembit Viilup PhD IT Kolledz Tegelikkus
1. SISSEJUHATUS TURUMAJANDUSE ÜLDTEOORIASSE 1.1. MAJANDUSE ÜLDTEOORIA MÕISTE Majandusteaduse teket on kõige mõistlikum otsida 17.-18.sajandi Lääne-Euroopast. Arenema hakkas nüüdisaegsele sarnane industriaalühiskond ja selle probleemid on praegugi majandusteaduse põhiküsimused. Ka mõtlemine muutus ilmalikuks st. jumaliku tahte asemel hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi. Kõigi aegade kuulsaimaks majandusteaduriks peetakse Adam Smithi, kelle loodud invisible hand (nähtamatu käsi) tagab individuaalsetest otsustest sõltumata majandusplaanide koordineerituse. Turumajanduse üldteooria kujunes iseseisvaks teaduseks 18. sajandi teisel poolel. Ta on läbinud mitmed etapid ja erinevaid seisukohti esindavad erinevad koolkonnad: * klassikaline esindajad A. Smith, J. B.Say, C. Menger, H. Gossen. Põhiformuleeringud: nähtamatu käsi (majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv süsteem), pakkumine
tööjüu hulka ja on rakendatud, töötu – isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimeline töötama ja soovib tööd leida, tööjõud, aktiivne rahvastik, mitteaktiivne rahvastik – inimesed, kes ei soovigi või ei ole suutelised tööd leidma, hõivatuse määr, töötuse määr, aktiivsuse määr, heitunu, otsimisteooria, lepingute teooria, sees- ja väljasolijate teooria, efektiivpalga teooria, hüstereesiteooria, siirdetöötus, struktuurne töötus, sesoonne töötus, regionaalne töötus, tsükliline töötus, varjatud töötus, klassikaline töötus, tööpoliitika, aktiivne tööpoliitika, passiivne tööpoliitika, töötu abiraha. 1. Mida mõistetakse täishõive all? Milles seisneb tööjõu kui ressursi täishõive? Mis takistab reaalsuses selle saavutamist? 12 2
tööjüu hulka ja on rakendatud, töötu isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimeline töötama ja soovib tööd leida, tööjõud, aktiivne rahvastik, mitteaktiivne rahvastik inimesed, kes ei soovigi või ei ole suutelised tööd leidma, hõivatuse määr, töötuse määr, aktiivsuse määr, heitunu, otsimisteooria, lepingute teooria, sees- ja väljasolijate teooria, efektiivpalga teooria, hüstereesiteooria, siirdetöötus, struktuurne töötus, sesoonne töötus, regionaalne töötus, tsükliline töötus, varjatud töötus, klassikaline töötus, tööpoliitika, aktiivne tööpoliitika, passiivne tööpoliitika, töötu abiraha. 1. Mida mõistetakse täishõive all? Milles seisneb tööjõu kui ressursi täishõive? Mis takistab reaalsuses selle saavutamist? 12 2
Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali. 4. ETTEVÕTLIKKUS inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid on: 1) kodumajapidamised 2) firmad 3) avalik sektor (riik, valitsus) 4) välismaailm Turg jaguneb: hüviste ehk toodanguturg; ressursside ehk tootmistegurite turg Mikoökonoomika uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makrökonoomika uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik: Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus: inimeste ratsionaalne käitumine.
sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, inimarengu edendamiseks ning ühiskonnaliikmete heaolu tagamiseks -- Sotsiaalprobleem –eksisteerivad teaduse ja poliitika tihedad seosed: Vaesuse põhjuste seletus USA-s
2) TÖÖ (inimese vaimsed ja kehalised võimed, mida kasutatakse hüviste tootmiseks) 3) KAPITAL (hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid). Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali 4) ETTEVÕTLIKKUS (inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks). TOOTMISPROTSESSI VÄLJUNDID ON HÜVISED s.o. KAUBAD ja TEENUSED MAJANDUSAGENDID: 1) KODUMAJAPIDAMISED 2) FIRMAD 3) AVALIK SEKTOR ( RIIK, VALITSUS) 4) VÄLISMAAILM TURG: 1) HÜVISTE e. TOODANGUTURG 2) RESSURSSIDE e. TOOTMISTEGURITE TURG MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA: 1) MIKROÖKONOOMIKA uurib individuaalset valikut ja seda valikut mõjutavaid majandusjõude 2) MAKROÖKONOOMIKA uurib majandust kui tervikut. 1 Mare Randveer, TTÜ MAJANDUSLIKU VALIKU PEAMINE PÕHJUS: vastuolu piiratud ressursside ja
Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Need on kaks lähenemisviisi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Majandusteooria tundmaõppimist alustatakse tavaliselt mikroökonoomilise majanduskäsitusega tutvumisest. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksiksubjektist lähtuv käsitlusviis. Mikroökonoomikas esile tulevaid seaduspärasusi on empiiriliselt rakse kontrollida. Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika. Kui majanduspoliitilised otsused põhinevad enamasti makroökonoomilistel järeldustel, siis makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Mis just, see s�
.................................................................21 12. Rahvamajanduse arvepidamine..................................................................24 13. Tarbimine, säästmine ja investeerimine, makroökonoomiline tasakaal .....26 14. Töötus ja inflatsioon.................................................................................... 28 15. Raha ja pangandus..................................................................................... 30 16. Avalik sektor. Fiskaalpoliitika...................................................................... 31 1 MÕISTED 1. Mikroökonoomika 1. Majandusteaduse olemus Teadus on süsteemne teadmiste kogum, mis võimaldab inimestel genereerida(tekitada) uusi, täiuslikumaid teadmisi Majandus on kogu ühiskonna ja kõigi selle liikmete püsivaks olemasoluks ja
annaabi.ee 
