Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tööpuudus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hõive, sektor, töötus, haridus, pooles, kvartalis, hõivatu, tööpuudus, jätku, majanduskasv, mitteaktiivsed, euroala, arengusuunad, vaates, noortest, mõjur, tunnid, taastumine, töötud, varasemast, finantskriisi, valulik, konsolideerimine, kindlustunne, toel, jätkus, palgakasv, eluruumide, elades, rändesaldo, vanuselise, majandustsükkelaasta esimesel poolel suurenes mõnevõrra 5074aastaste meeste tööjõus osalemise määr. Noorte ehk 1524 aastaste meeste tööturul osalemise aktiivsus on majandussurutisest saadik alanenud. Keskmises tööeas ehk 2549 aastaste meeste tööjõus osalemise määr suurenes tööhõive hoogsa kasvu perioodil 20062009, kui töökohti loodi eelkõige sektorites, kus meessoost töötajate osakaal on naiste omast oluliselt suurem, näiteks ehituses. Tööpuudus 2012. aasta esimeses pooles hõive kasvas kuid tööpuuduse langus jätkus. Töötuse määr küündis esimeses kvartalis 11,5% -ni, olles küll eelneva kvartali näitajast sesoonsete tegurite tõttu 0,1 protsendipunkti kõrgem, ja teises kvartalis 10,2% -ni. Naiste tööpuudus oli meeste omast sarnaselt kriisieelse ajaga mõni protsent. Meeste töötuse määr on märksa sesoonsem kui naiste oma, sest tugevalt sesoonsetel tegevusaladel nagu ehitus töötab rohkem mehi.
tööotsijaid, kes erinevatel põhjustel on end registreerinud. Need, kes pole ennast registreerinud, kuid siiski ostivad tööd ilma tööhõivetalituse abita, ei ole kajastatud statistikas. Pikaajalise töötuse kõrval kasvas aasta teisel poolel ka heitunute arv. Kõik need, kes pärast pikka otsimist on tagasi tõmbunud, kuid siiski põhimõtteliselt sooviksid töötada, nimetatakse heitunuteks. III kvartalis oli tööotsingutest loobunud 11 000 inimest, sest nad ei uskunud enam töö leidmise võimalusse. Sama palju oli heitunuid ka IV kvartalis. Märkimisväärne on, et mitteeestlaste töötus on ligi kaks korda kõrgem 17 kui eestlastel, kuid tööotsinguist loobuvad kergekäelisemalt hoopiski eestlased. 2009. Aastal olid pikaajalistest töötutest pooled mitte-eestlased, heitunute hulgas aga oli mitte-eestlasi ainult viiendik.
Noorte (15-24) tööpuudus 2010 aastal on võrreldes teise kvartaliga vähenenud 22,2%-ni (II kvartalis 23,6%). Samal ajal on ligi 7000 noore võrra suurenenud nii tööjõu pakkumine kui hõivatute arv. Sellest võib järeldada, et enamus peale kooli lõpetamist tööturule sisenenud noortest on leidnud töökoha. Samavõrra on vähenenud ka õpingute tõttu mitteaktiivsete noorte hulk. (Vabariigi valistsus) Enamik 1524-aastastest on 2011 aastal majanduslikult mitteaktiivsed (valdavalt õpingute tõttu), on töötus noorte hulgas alati olnud suuremaks probleemiks kui vanemate inimeste hulgas. Tänavu III kvartalis oli 1524-aastastest kaks kolmandikku (116 000) majanduslikult mitteaktiivsed. Majanduslikult aktiivseid (tööjõud) oli 1524-aastaste hulgas 72 000, neist 52 000 töötas ja 20 000 olid töötud. III kvartalis noorte olukord tööturul paranes. Noorte töötuse määr ehk 1524-aastaste
ei kulge kuigi edukalt.Uuesti on tekkimas nähtus nimega töötus. Ka Eestis paraku ei ole lood kuigi head,siin on juba üle 10% inimestest kodused või on rännanud praimaid 4 pakkumisi otsima.Need,kes on jäänud peavad kahjuks rabelema,et toime tulla.Eestis on väga palju inimesi,kes ei tahagi kahjuks tööd teha,kuna puudub sotsiaalne kaitse. 1.4.PIKAAJALISTE TÖÖTUTE VALMIDUS JA TAGASITULEMISE VÕIMALUSED. 2012. aasta III kvartalis vähenes töötute arv 68 000-ni ja töötuse määr 9,7%-ni, teatab Statistikaamet. Üle kolmandiku töötutest on tööta olnud kaks aastat või kauem. Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute hinnanguline arv, mis tänavu II kvartalis oli 71 000, vähenes III kvartalis 3000 võrra. Töötuse määr oli III kvartalis 9,7%, mis on väiksem nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes (siis oli töötuse määr vastavalt 10,2% ja 10,9%)
Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri, lisaks ei ole kõik registreeritud töötud rangelt võttes töötud ja seega erineb registreeritud töötus tegelikust. (Ibid) Siin kohal võib leida sarnasusi ka Eesti riigiga võrreldes, kuna on osa inimesi, kes on ennast töötuks registreerinud, kuid samas käib ka n.ö. ,,mustalt" tööl. 3. TÖÖTUSE STATISTIKA AASTATEL 2009-2011 3.1. Töötuse statistika Eestis 2011 aastal Töötuid oli 2011. aasta I kvartalis 99 000 ja töötuse määr 14,4%, teatab Statistikaamet. Üle poole töötutest on pikaajalised töötud, kes on tööta olnud aasta või kauem. Eelmisel aastal kiiresti vähenema hakanud töötus tänavu I kvartalis veidi kasvas. Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute hinnanguline arv, mis IV kvartalis vähenes 93 000-ni, kasvas tänavu I kvartalis 6000 võrra. 2010. aasta alguses 19,8%-ni tõusnud töötuse määr
Uurimistöös kirjutan lähemalt palga kiirest kasvust,selle põhjustest ja tagajärgedest. Niisamuti kirjutan töö tootlikkusest ja tööturust ning tööjõu kiirest kasvust. Eesmärkideks on välja uurida ,mis põhjustab palga kiirest kasvu ja mis võivad olla selle tagajärjed. Niisamuti on eesmärgiks uurida põhjuseid ja tagajärgi töö tootlikkused,tööturu ja tööjõu kiire kasvu kohta. TÄHTSAMAD ARENGUSUUNAD 2013. AASTA 2013. aasta esimesel poolel Eesti majanduskasv aasta arvestuses aeglustus. Tööturgu see tuntavalt ei mõjutanud, sest aeglustumine ei olnud tegevusalade lõikes laiapõhjaline ning majandusarengu mõju jõuab tööturu näitajatesse viitajaga. Nõrgast majanduskeskkonnast hoolimata oli hõive kasv tempokas, isegi kui arvestada tööealise elanikkonna loomulikku kahanemist ja välisrännet, mis selle aasta tööturu statistikas veel ei kajastu. Kiirenes ka palgakasv, mis viitab suurenevale tööjõu puudusele. Töötuse määr on langenud
Registreerimine võib anda mitmeid hüvesid, nagu töötu abiraha, võimalus osaleda mitmesugustel koolitustel, haiguskindlustus jpm. Samas esitab riik töötutele ka mitmeid nõudmisi, näiteks kohustus teatud tööpakkumised vastu võtta või kursustel osaleda. Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri, lisaks ei ole kõik registreeritud töötud rangelt võttes töötud ja seega erineb registreeritud töötus tegelikust. TÖÖTUSE STATISTIKA Tänavu II kvartalis tõusis töötuse määr 13,5%-ni. Aasta varem oli töötuse määr 4%. Tööga hõivatute arv vähenes aastaga 64 000 võrra. Eelmise aasta teisel poolel alanud töötuse kiire kasv selle aasta esimesel poolel jätkus. Töötute arv kasvas II kvartalis siiski vähem kui I kvartalis. Kui I kvartalis oli töötuse määr 11,4% ja töötute arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 26 000 võrra, siis II kvartalis tuli töötuid juurde poole vähem (13 000).
töökohti, kehtivate palgatasemete juures oli nõudlus paljudel tegevusaladel suurem kui pakkumine. Valdkondades, kus tööjõudu nappis, osteti konkurentidelt töötajaid üle. Tipptegijatest, kutseoskustega töötajatest oli suur puudus ja töötajate pärast omavahel konkureerides olid tööandjad sunnitud töötajatele lisaks kõrgele tasule ka erisoodustusi ja hüvesid pakkuma. Õpingute katkestajate arv kasvas kiiresti. Kiire majanduskasv oli loonud olukorra kus paljude lihttööde eest sai küsida kõrget tasu. Hõive suurenes seega ka nende elanike arvelt, kellel vähem pingelise tööturu korral tööd leida poleks õnnestunud. Näiteks 2006. aastal kasvas hõive Eestis ca 39 000 inimese võrra. Lisandunud töötajatest 41% olid pensionieas elanikud, 19% olid olnud eelnevalt heitunud ja 18% pikaajaliselt (üle kahe aasta) töötud. Kõige kiirem hõive kasv oli ehitussektoris. Uue languse juures tõi see omakorda
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTURU JA HÕIVE PROBLEEMID EESTIS Kursusetöö Juhendaja: Enn Uusen Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Mõisted ja andmeallikad ............................................................................................................4 1. Tööturu teooriad .............................................................................................................7 1.1. Neoklassikaline tööturu mudel .............................................................................7 1.2. Alternatiivsed tööturu teooriad
küll tööturu suhteline stabiliseerumine, kuid maailmamajandus ei jätnud ka Eestit puutumata. Nii mõjutasid meidki 1998. aasta Aasia finantskriisi ning eriti Venemaa kriisi tagajärjed. Kuigi eksport Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) riikidesse oli selleks ajaks oluliselt vähenenud, mõjutas see siiski tugevasti teatud majandussektoreid, eelkõige toiduainetetööstust ning seeläbi omakorda põllumajandust. *Töötuse määr 1999. aasta II kvartalis **Töötuse määr 2000. aasta I kvartalis Töötute sotsiaalne kaitse Kuigi tänaseks on Eesti asunud uuesti jõudsa majanduskasvu teele, tuleb tõdeda, et tööpuuduse vähenemist see kaasa ei ole toonud. 2000. aasta esimeses kvartalis oli tööpuudus tõusnud 15,1%ni, mis on kõrgem kui kunagi varem. See number ei erine küll oluliselt mitmete teiste Ida-Euroopa üleminekumajandusega riikide näitajatest, kuid Euroopa Liidu riikidega võrreldes on see üks kõrgemaid.
õppekohtade arvu nii kutsehariduse kui ka kõrghariduse valdkonnas. Mida suurem on erialast haridust omavate töötajate osakaal, seda suuremat tootlikkust ja kvaliteeti on võimalik tagada. Tööpuudus Eestis Eesti tööpuudus on langenud nüüd viimase ajaga 2005. aasta tasemele. 2005. aasta algul oli töötuid umbes 8% ringis. Rahandusministeeriumi teatel suurenes töötuse määr eelmise aasta neljandas kvartalis järsult, ulatudes siis 7,6 protsendiga viimase kolme aasta kõrgeimale tasemele. Tööga hõivatuid oli ligi 652 600 inimest, mis on 1200 inimest vähem, kui möödunud aastal. Tööturuametis registreeritud töötute arv kasvas aastaga ligi 25 400 inimese võrra, mis on umbes 52,8 %. Töötuid oli eelmise aasta lõpus registreeritud 62 000 ligi. Sellist töötuse määra kasvu mõjutas kindlasti mitteaktiivsete inimeste arvu oluline vähenemine. Nende
Plaanimajanduselt turumajandusele üleminek algas Eestis 90. aastate algul, eriti laiaulatuslikud ja järjekindlad reformid käivitusid pärast 1992. aasta rahareformi. Majanduse ümberkorraldamisele suunatud abinõude tulemusena on Eestis tänaseks loodud funktsioneeriv turumajandus. Edukalt läbiviidud reformide tulemusena oli Eesti 1997. aasta lõpuks jõudnud maailma kiiremini arenevate riikide hulka, kus lisaks kiirele majanduskasvule (1997. aastal küündis majanduskasv 10,6 protsendini) iseloomustasid arengut inflatsioonitempo aeglustumine ning valitsussektori ülejääk. Tunnustusavalduseks Eesti senistele saavutustele on Euroopa Nõukogu otsus kaasata Eesti Euroopa Liidu laienemiskõneluste esimesse vooru. Tingituna peamiselt väliskeskkonna muutustest sisenes Eesti 1998. aasta lõpus esimest korda pärast taasiseseisvumist tsüklilise majandusarengu langusfaasi. 1999. aasta südasuveks ei olnud
primaarsektor 29,1 20,8 8,3 sekundaarsektor 194,2 138,6 55,6 tertsiaarsektor 401,1 150,2 250,8 linnaline asula 443,0 214,4 228,6 maa-asula 181,4 95,2 86,2 avalik sektor 165,4 52,9 112,5 erasektor 459,0 256,7 202,3 eestlased 436,0 218,0 218,0 mitte-eestlased 188,4 91,6 96,8 töötud, tuhat 70,5 38,4 32,2
saada oleva inimese või ametikoha mõiste. Määrab ära saadavuse ja valiku tähenduse. 1.5. Tööturg Eestis Kuna globaalse finantskriisi mõjud on 2008. aastalõpul alles reaalmajandusse jõudmas, siis ka tööturuolukord 2008. aastal ei peegelda veel tegelikult juhtumahakkavaid sündmusi. 6 2007. aasta lõpus alguse saanud majanduse jahtumine tõi kaasa teatud koondamiste laine 2008. Aasta teises pooles, mille ulatus pole aga veel selge. Rahandusministeeriumi andmetel kasvas reaalpalk 2007. aastal 13% (nominaalpalk 20%) ning tootlikkus ainult 5,6%. Ehkki see lõhe on 2008. aasta jooksul tõenäoliselt vähenenud, on majanduslik surve koondamisteks väga suur. Mitmed odavale tööjõule orienteeritud tööstused ongi oma töötajaid koondanud või ettevõtte isegi sulgenud (näiteks Narva Kreenholm). Kui 2006.
Pärast kolmeaastast langust hakkas tööpuudus Euroopa Liidus 2008. aasta esimese kvartalis majanduskriisi tõttu tõusma. Sellest ajast peale on tööpuudus järsult tõusnud, eriti noorte seas. Joonis 1. Üldine ja noorte tööpuudus Euroopa Liidus 2000-2009, protsentides Allikas: Eurostat 2008. aasta esimesest kvartalist 2009. aasta esimese kvartalini kasvas noorte tööpuudus Euroopa Liidus 3,7 protsenti, üldine tööpuudus aga 1,5 protsenti. 2009. aasta esimeses kvartalis oli 15-24aastaste tööpuudus Euroopa Liidu 27 liikmesriigis 18,3 protsenti. See on märksa kõrgem kui üldine tööpuudus, mis oli 8,2 protsenti. Kogu Euroopa Liidus oli tööta 5 miljonit noort. Euroala 16 riigis oli noorte tööpuudus 18,4 protsenti ning üldine tööpuudus 8,8 protsenti. Euroalal oli tööta 3,1 miljonit noort (Eurostat, 2009). (joonis 1) Noorte tööpuudus kerkis kõigis liikmesriikides peale Bulgaaria, kus see langes 13,9 protsendilt 2008
rakendamist reaalsesse ellu. (2) ,,Ainult nii saame tagada teaduse ja reaalmajanduse koostoime, kõrvuti teadlaste rakendamisega erasektoris ja noortele võimalikult avarate praktikavõimaluste tagamisega". (2) 4. NOORTE TÖÖTUS Statistikaameti andmetel on majandussurutis avaldanud tööturul kõige enam mõju noortele, kelle töötus kasvas aastaga hüppeliselt. Töötus 1524-aastaste hulgas kasvas tänavuse aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 7,5%-lt 24,5%-le ehk enam kui kolm korda. (6) Lisaks masule nimetab statistikaamet noorte töötuse järsu kasvu põhjusena mitu tegurit. Esiteks on noorte arv kasvanud, kuna viimastel aastatel on tööturule tulnud järjest rohkem noori, kes sündisid laulva revolutsiooni perioodil. Paljud noored otsivad oma esimest töökohta koolilõpetanuid, õpingute katkestajaid ja varem
ettevõtteid erinevates regioonides ja missugused on elamiseks ja töötamiseks sobivamad piirkonnad. Viiendas osas uurin, kui palju on erinevad õppeasutusi regiooniti. Missugustes piirkonadades on inimestel võimalus käia kohalikus koolis ja missugustes piirkondades need hüved puuduvad ning kuidas need on peale kriisi muutunud. Viimases osas uurin erinevate piirkondade leibkondade toimetulekut ja paiknemist, kuidas on muutunud inimeste elu pärast majanduskriisi. 2. Tööpuudus Aastal 2000-2007 kasvas majandus väga kiiresti, keskmiselt 8-9% aastas, mis on arenenud riikides üks suurimaid.(Eesti inimvara raport, 2010) Majandustõusu ajal tööpuudus langes iga aastaga ja tööturul oli suur tööhõive puudus, paljudes ettevõtetes tekkis rohkelt vabu töökohti, hakati tegelema tööjõu puuduse leevendamisega.(Eesti Pank, 2008) Osa töötute inimeste alla kuulusid inimesed, kes ei soovinudki töötada ( heitunud inimesed) ja õpilased.
Selleks on tarvis oma oskusi ja teadmisi kogu aeg arendada. Euroopa Liidu riigid on alati püüdnud seista hea selle eest, et ükski ühiskonna liige ei tunneks end tööjõuturult kõrvale tõrjutuna. See puudutab nii meeste ja naiste võrdõiguslikkust, võitlust soolise, rassilise ja rahvusliku diskrimineerimise vastu kui ka puuetega inimestele paremate töövõimaluste loomist. Tööpuudus märatseb Virus, Põlvas ja Valgas Töötuse määr oli 2008. aastal 5,5% ja IV kvartalis 7,6%. Maakonniti oli aastakeskmine tööpuudus suurim Ida-Virumaal ja väikseim Pärnumaal. 2008. aasta esimesel poolel 4% piires püsinud töötuse määr kasvas aasta teisel poolel hüppeliselt ja tõusis IV kvartalis viimase kolme aasta kõrgemaile tasemele. Aastakeskmine töötuse määr, mis aastatel 20012007 pidevalt kahanes, tõusis 2008. aastal 5,5%-ni. Aasta varem oli töötuse määr 4,7%. Maakonniti ulatus töötuse määr 4%-st Pärnumaal 10%-ni Ida-Virumaal
TÖÖPUUDUS JA TÖÖJÕUPUUDUS EESTIS Eestis on tekkinud väga vastuoluline olukord, kus ühelt poolt räägitakse palju sellest, et meil on tekkinud suhteliselt suur tööpuudus ja teiselt poolt sellest, et Eestis ei ole võimalik leida häid töötajaid. Mis on põhjused, miks Eestis on tekkinud tööpuudus ja tööjõupuudus ning kuidas neid probleeme lahendada? Tööpuudus või töötus on nähtus, mis väljendab seda tööjõu osa, kes soovivad ja tahavad töötada, kuid ei leia endale sobivat tööd. Isik kvalifitseeritakse töötuks, kui ta: · Kuulub vanuse poolest tööjõu hulka · Pole töötanud näiteks eelneval kuul kogu arvestusperioodi jooksul · Tegeleb aktiivselt töö otsimisega · On nõus esimesel võimalusel tööle asuma Töötute hulka ei kuulu õpilane, üliõpilane, ajateenija, kinnipeetav, haige ega ka pensionär. Põhjuseid, miks Eestis on tööpuudus niivõrd suur on mitmeid. Üheks põhjuseks võib välja tuua näit
PIKAAJALISE TÖÖTUSE KASV (probleemi analüüs) Tänase Eesti kõige suuremaks probleemiks on tööpuudus ja väikesed palgad. Enne 2008. aastat, kui Eestis oli majanduskasv märgatav, siis tööd oli palju ja pidevalt vajati tööjõudu juurde. Vaatamata sellele, et Eesti Panga prognoosi kohaselt on 2010. aastast alates majandus tõusulainel1, on töötuse määr olnud kõrgel. Suurimaks probleemiks on pikaajaline tööpuudus ja selle kasv. Pikaajaline tööpuudus on suur probleem, millega puutuvad kokku paljud riigid. Pikka aega kestev töötus toob endaga kaasa raskeid tagajärgi nii töötule endale, tema perekonnale kui ka ühiskonnale tervikuna. Mida kauem vältavad tööotsingud, seda keerulisem on töötul uut töökohta leida. On hulk sotsiaalseid ja majanduslikke põhjuseid, miks peaks pikaajalise töötuse kasvu pärast muret tundma. Antud töö eesmärk on analüüsida töötuse kasvu algprobleeme ning
pension. (Luuk, kuupäev puudub) Makstavate vanadus- ja töövõimetuspensionite madal tase viib vanemaealised olukorda, kus nad on sunnitud töötamist jätkama ka pärast pensionipõlve saabumist. Kindlasti ei tohi siinkohal kõrvale jätta fakti, et paljud vanemaealised inimesed ei soovigi pensioniea saabudes siirduda täielikult pensionipõlve pidama ka piisava materiaalse kindlustatuse korral. 2.2 Nõudlus vanemaealise tööjõu mõjutavad tegurid Stabiilne ja jätkusuutlik majanduskasv on iga riigi majanduspoliitika üks peamisi eesmärke. Selle eesmärgi poole liikumiseks on vajalik mitmete eelduste täitmine, millest üks on piisava tööjõubaasi olemasolu, mille varal oleks võimalik täita tööjõuvajaduse kasvu. Piisava tööjõuvaru olemasolu on ühtmoodi oluline nii vähemkvalifitseeritud lihttööjõu hulgas, kuid ka spetsialistide ja oskustööliste vallas. Lihttööjõu ja spetsialistide vajadus tööturul on muutlik, kuna erinevate majandusharude
SKP kasv 2010-2016 Saksamaal Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest 21% ja on maailmas suuruselt neljandal kohal. Majanduse struktuuri iseloomustab keskendumine tööstuskaupadele ja teenustele. Toorainete ja põllumajanduslike kaupade tootmise osakaal majanduses on väike. Olulisemad majandusharud on autotööstus, masinatööstus, keemiatööstus, elektrotehnika, keskkonnatehnoloogiad, bio- ja nanotehnoloogiad, lennu- ja kosmosetööstus ning logistika sektor (Välisministeerium, 2016). Tegevusala Osakaal SKPst % (2015. a andmed) Teenused 69 Tööstus 31 sh töötlev 26 tööstus Põllumajandus 1 Tabel 2. Sisemajanduse koguprodukt tegevusala järgi Saksamaal Eesti sisemajanduse koguprodukt suurenes 2017. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 5,7%, teatab Statistikaamet. SKP kasvu panustas enim ehitus, mis oli teist kvartalit järjest üks kiiremini kasvav tegevusala
mitmesugustel koolitustel, haiguskindlustus jpm. Samas esitab riik töötutele ka mitmeid nõudmisi, näiteks kohustus teatud tööpakkumised vastu võtta või kursustel osaleda. Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri, lisaks ei ole kõik registreeritud töötud rangelt võttes töötud ja seega erineb registreeritud töötus tegelikust. 7 TÖÖTUSE STATISTIKA Tänavu I kvartalis oli töötuse määr 4,2%, teatab Statistikaamet. Eelmisel aastal vähenes töötus järjepidevalt -- kui I kvartalis oli töötuse määr 5,3%, siis aasta lõpus langes see 4,1%-ni. Tänavu I kvartalis jätkus töötuse vähenemise tendents ainult meeste seas, naiste olukord tööturul halvenes. Naiste töötuse määr kerkis I kvartalis 4,8%-ni ja oli meeste tööpuudusest suurem. Töö leidmisega oli
5) SKP arvestus tarbimise meetodil: valem, tähised-komponendid, Eesti SKP 2012. a SKP tähistuseks Y, Y = C + I + G + NX kus: C (consumption) eratarbimine I (investment) investeeringud G (government expenditure) valitsuskulutused NX (net export) puhaseksport (=eksport - import) 6)SKP kasvumäära (GDP growth rate) arvutuskäik ja kasutuseesmärk · SKP kasvumäär (GDP growth rate) ehk SKP reaalkasv ehk majanduse kasvumäär ehk majanduskasv · kasutame reaalset SKP-d (mitte nominaalset SKP-d) · valime kahe huvipakkuva perioodi reaalse SKP suurused (rahalises väärtuses) · arvutame protsentuaalse muutuse valitud suuruste vahel (muutus võib olla nii negatiivne kui positiivne) · tulemuseks saame protsentuaalse muutuse reaalses SKP-s ehk majanduskasvu (ühikuks %) 7) SKP elaniku kohta (GDP per capita) arvutuskäik ja kasutuseesmärk Kui vaadata ainult absoluutseid suuruseid, on raske saada objektiivset pilti erinevate riikide
TallinnaÜlikool Ühiskonnateaduste instituut Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis Eesti ühiskond ja poliitika Riho Kirsipuu 2015 1 Sisukord 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2. Tööturu olukord viimase 25 aasta jooksul...........................................................4 2.1 Tööturg ja tööhõive........................................................................................ 4 ............................................................................................................................ 4 2.2 Brutopalk....................................................................................................... 6 2.3 Vaesus........................................................................................................... 7 3.Hariduse kät
SP-l on üleminekuprotsessis juhtiv osa selle tõttu, et ta aitab: · kaasa edukale majandusarengule; · ehitada jätkusuutlikku demokraatlikku ja turumajanduslikku ühiskonda; · kaasa Euroopa sotsiaalsele ja majanduslikule integratsioonile Siirderiikide probleemid SP kujundamisel · Vanast reziimist pärinenud hariduse, tervishoiu, eluaseme ja sotsiaalkaitse süsteemide reformimine sobivaks demokraatlikule turumajandusele · Uute sotsiaalprobleemide lahendamine nagu töötus ja laiaulatuslik vaesumine · Rahapuudus SP arendamisel - kogu "aur" suunatakse majandusse (ettevõtlusse) Eestis ettevõtluse vabastamine tulumaksust 1997 · Populistlik lähenemine SP-le poliitikute valimiseelsed lubadused Siirderiikide probleemid SP kujundamisel · Ettevõtted loobusid sotsiaalsetest kohustustest (sotsiaalsetest garantiidest) oma töötajate suhtes · Taasloodud KOV-le langes suur sotsiaalne koormus (sihtrühmade probleemide lahendamine,
vastuoludele ajanud väga liberaalset, konservatiivset, mitteprotektsionistlikku majanduspoliitikat. Seda ei ole tehtud selgetel ideoloogilistel kaalutlustel, seda enam mitte korrektsetel majandusteoreetilistel põhjendustel, vaid lihtsalt kujunenud situatsioonist tingituna. Pigem on tegemist sundseisu ja sündmuste sabas sörkimise, kui teadliku ning plaanipärase, seda enam majandusteoreetiliselt põhjendatud tegutsemisega. Enne viimast majanduskriisi oli Eesti majanduskasv väga kiire. Kuid nii nagu paljudes teisteski riikides langes Eesti majandus 2008.2009. aasta majanduskriisi tulemusena tagasi 2005. aasta tasemele. Kuna eelnev kasv oli väga suur, siis ka langusnumbrid tulid väga suured. Nüüdseks on hakanud majandus stabiliseerunud ning on aastaid näidanud kasvutrendi. Eesti elanike sissetulek on umbes 55% Lääne-euroopa keskmisest tasemest. Enne kriisi vähenes see vahe kiiresti, kuid kriisi tõttu suurenes erinevus taas. Vaatamata
86,6%. Võrdluseks võib tuua selle, et Eesti võlakoormus oli sel ajal 9,8% SKP-st, mis on Euroopa riikide hulgas madalaim (General government gross debt...2013) Joonis 4. Küprose, Türgi, Kreeka ja Eesti võrdlusjoonis valitsuse võlakoormuse osakaalust riigi SKP-st. (Allikas: General government gross debt... 2014) 8 Aastal 2010 oli märgata väikest tõusu. SKT kasv oli 1,1% ning majanduse aktiivsus kasvas 1,5% aasta esimeses pooles (Macroeconomic scane setter...2012). Riigil oli küll hea turismiaasta, kuid kahjuks ei lõppenud 2011 aasta siiki hästi, kuna riiki tabas 2011 aasta juulis õnnetus, mis tabas Vassilikose elektritehast, mis moodustas poole riigi tootmisvõimsusest. Sellest tulenevalt oli SKP kasv 2011ndal aastal ainult 0,5%. Majanduskriis Küprosel mõjutas eelkõige pangandust. Pankadest oli välja antud liiga palju laene ja kriisi süvenedes läksid pangad kas pankrotti või jäid võlgadesse. Väikse
kriisi oht. Teemasid millega ei tegeleta või tegeletakse vähe on mitmeid. Ülalpeetavaid palju. Alkohol ja teised meelemürgid – probleem tervise vaatepunktist. Vägivald ja kuritegevus Pereprobleemid Noored ja vanad Rassi- ja rahvusprobleemid Sooline ebavõrdsus Seksuaalne sättumus – probleemiks siis, kui tekitatakse konfliktisituatsioon. Majanduslik toimetulek Töö ja töötus Haridusprobleemid Linnastumise kriis Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus --- Sotsioloogi põhiparadigmad: Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism) – ühiskond kui teatud institutisoonide pinnal toimiv süsteem. Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll.
Seega on üksi elavate või üksi lapsi kasvatavate inimeste vaesuse määr võrreldes teistega kõrgem üksiku vanemaealisega üheliikmelistest leibkondadest elas suhtelises vaesuses kaks kolmandikku, samas ei olnud nende vaesus nii sügav, et ulatuks absoluutse vaesuseni. Sügavam on aga vaesus üksikvanemaga leibkondade liikmete puhul, kellest elas suhtelises vaesuses 36% ja absoluutses vaesuses 16%. Kokkuvõtlikult võib tõdeda, et kindel töökoht ja hea haridus annavad parema garantii vaesusesse sattumise vältimiseks, kuna kindlustavad suurema sissetuleku. Kuid suuremas vaesusriskis on ka näiteks üksikvanemaga ja paljulapselised pered, mitte- eestlased ja Kirde-Eesti elanikud. Vaesust ja ebavõrdsust esineb ühiskonnas alati. Ebavõrdsuse suurus ja vaesuse sügavus aga peegeldavad inimeste heaolu ja ühiskonna väärtusi. Perekonnaseis ja enimlevinud leibkonnatüübid Euroopas Posted on jaanuar 21, 2015
Töötus. Autorid: Triinu Habakuk, Kai Õunapuu Madis Mustasaar, Sven Meltsas. Mõiste töötus tähendab ühelt poolt tööpuudust kui sotsiaalset nähtust, teisalt aga tööeas töövõimeliste ja tööd teha tahtvate isikute töötaolekut. Töötus e tööpuudus esineb ühiskonnas siis, kui inimesed, kes soovivad ja suudavad olemasoleva palgataseme juures tööd teha, ei ole võimelised leidma sobivat tööd. Tööjõu-uuringuga kogutakse andmeid Eestis alaliselt elavatelt tööealistelt isikutelt, s.o 1574- aastastelt elanikelt. Juhusliku valiku teel valitakse 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse aadressbaasist leibkonnad, mille tööealisi liikmeid küsitletakse. Leibkond on põhiliselt ühel
esimest kvartalit), on toimunud hinnalangus 27,6% (s.o. 33 tehingu võrra väiksem). Narvas oli 2012 aastal tehingute arv 652 ja juba järgmisel aastal (2013) oli tehingute arv 669. Võrreldes 2012 aastaga oli tehingute arvu tõus 2,5% (17 tehingu võrra). 2014 aastal oli tehingute arv 693, mis tähendab samuti tõusu võrreldes 2013 aastaga 3,4% (s.o. 24 tehingu võrra) ning 2012 aastaga võrreldes 5,9% (s.o. 41 tehingu võrra). Narva 2015 aasta kohta saab öelda, et teises kvartalis on toimunud tõus, mis on vastupidine viimase kolme aasta sama perioodi dünaamikat jälgides kus 2012-2104 aastatel on toimunud teises kvartalis alati langus. Tõus on aga nii väikene, et kahe kvartali tehingute arv kokku on aga siiski madalam võrreldes 2014 aastaga (langus 8,5%, so on 30 tehingut vähem), 2013 aasta kahe kvartaliga võrreldes 1 tehingu võrra väiksem, kuid 2012 aastaga võrreldes 7 tehingu võrra suurem. Eelpool nimetatud andmed kajastuvad Joonisel 1.
Tabelis 1 on näha et Saare maakonna arengunäitajad on suhtelised keskmised, kaldudes vähesel määral negatiivse poole. Suurim probleem on rahvastikudünaamikaga ning tööeast vanemate osatähtsusega, mis tähendab seda, et Saare maakonna elanikkond jääb järjest vanemaks. See võib viia tööjõu vähenemiseni ehk hõivatuid võib järjest vähemaks jääda ning see viib lõppkokkuvõttes majandust allapoole. Samas väheneks läbi selle ehk tööpuudus, kuna tööle konkureerivaid inimesi oleks vähem. Järeldused Arvestades eelpool välja toodud näitajaid võib öelda, et Saare maakonnas on keskmine või siis natuke alla keskmise hea elu. Saaremaad vaevad peamiselt samad probleemid, mida paljusid teisi saari. Saarte majanduslik konkurentsivõime on võrreldes teiste piirkondadega enamasti madal. Põhilised saarte konkurentsivõimet alandavad faktorid on kaugus majandusturgudest,
annaabi.ee 
