TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool NOORTE TÖÖPUUDUS Kodutöö õppeaines majanduspoliitika Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. ÜLEVAADE NOORTE TÖÖPUUDUSEST ............................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Euroopas ............................................................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Eestis .................................................................................................. 7 2. TÖÖPOLIITIKA TÖÖPUUDUSE VÄHENDAMISEKS ...................................... 11 2.2 Noortele suunatud tööpuuduse leevendamise meetmed Eestis ..................................... 13 KOKKUVÕTE ........................................................
...................................................3 2.2 Tööturupoliitika.................................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................8 1. SISSEJUHATUS 2 Euroopa Liidus on tööpoliitika üheks kõige olulisemaks majanduspoliitika valdkonnaks. Täna, aina kasvav tööpuudus tingib selle, et tööturu- ja tööpoliitika tähtsuse teadvustamine ja senisest põhjalikum analüüs on muutunud möödapääsmatuks ka Eestis. Tööpoliitika eesmärgiks on tööealise elanikkonna võimalikult täielik hõivatus tööga. Selle eesmärgi saavutamise eelduseks on aktiivse tööpoliitika arendamine, riskigruppidesse kuuluvate isikute
RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 2 (Hoolekande- ja pensionisüsteem, tööturg) Sotsiaalministeeriumi haldusala institutsioonid · Tööturuamet likvideeritakse 01.05.2009, muutub Töötukassa struktuuriüksuseks · Tööinspektsioon · Sotsiaalkindlustusamet · Ravimiamet · Tervishoiuamet · Tervisekaitseinspektsioon SP küsimused EL poliitikavaldkonnas Põhisisu: tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused · Rohkem ja paremaid töökohti · Töötamine välismaal (sotsiaalsed garantiid) · Sooline võrdõiguslikkus · Mitmekesisus ja mittediskrimineerimine · Puuetega inimeste probleemid · Sotsiaalsed ja demograafilised suundumused (statistika, uuringud)
liikumine................................................................................................... ................ 6. Kokkuvõte................................................................................................... ..................................... 17 1. Sissejuhatus Struktuurse tööpuuduse all mõistetakse tööjõu kvalifikatsiooni ja geograafilise asukoha mitte kattumist nõudlusega tööturul. Struktuurne tööpuudus tingib olukorra, kus eksisteerivad koos vabad töökohad ja töötud. Struktuurse tööpuuduse tekkimist selgitatakse tööjõu vähese mobiilsusega nii vähese regionaalse kui ka sektoriaalse mobiilsusega. Vähene sektoriaalne mobiilsus tingib situatsiooni, kus vabade töökohtade ja töötute kvalifikatsioon ei lange kokku ja töötutel puudub võimalus ümberõppeks. Vähene regionaalne mobiilsus tähendab olukorda, kus töötu ei taha vahetada elukohta
Töötus on ka riigi probleem Tööpuuduse ehk töötuse puhul on tegemist nähtusega, kus töötada soovivad inimesed ei leia endale sobivat tööd, see näitab töötute osatähtsust tööjõu hulgas. Pärast taasiseseisvumist langema hakanud töötuse määr hakkas pärast 2008. aastat jällegi majandussurutise tagajärjel tõusma ning jätkas tõusvas joones kuni 2010. aastani. Eestis on 2011. aasta andmete järgi registreeritud töötuse määr Töötukassa andmetel 7,3 %, Statistikaameti poolt läbi viidud uuringupõhine töötus näitab aga protsentideks 13,3. Kuna majanduslik olukord on leevenenud, väheneb ka töötuse määr, kuid kas ka riik panustab sellesse probleemi piisavalt? Töötuks jäämine langetab inimese elatustaset märkimisväärselt ning mõistagi mõjutab indiviidi negatiivselt, samuti avaldab töötus suurt kahju kogu ühiskonnale. Tööpuuduse ajal ei
võimaldama hiljem ümber- ja täiendõpet. Transpordi ja infrastruktuuri parandamine. Tsükliline tööpuudus on tingitud majanduslangusest. Siirdetööpuudus ehk selline, mis tekib ümberõppega, töövahetusega, sesoonne töötus. 4)Milline on tööjõupuuduse kahju majandusele, milline on sotsiaalne kahju? Kahju majandusele töötute poolt tootmaga jäänud toodang. Rakendamata ressursid on raiskamine. Sotsiaalne kahju Pikaajaline tööpuudus muudab inimese tööharjumusi, võib kaotada oskused ja teadmised. Siis on tal raske tööd leida. Tööpuudus suurendab kuritegevust (inimesed proovivad raha teenida illegaalsel teel) 5)Milles seisneb passiivne tööturupoliitika, kuidas toimib aktiivne tööpoliitika? Kumb hõivepoliitikatest on tõhusam? Miks? Passiivse tööturupoliitika korral tegeleb riik tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, st et abi
töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta väljendab ettevõtete huvi tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes mingi kindla tahavad töötada mingi kindla palga eest väljendab töötajate soove Tööturg turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja (tööandja) ostab tööd, makstes selle eest tasu (palka) Tööpuudus tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus ja osa inimesi jääb selle tõttu tööta TÖ Palk NÕ ÖJ J ÕU E UD ÕU Ö IN M IN TÖ UM E KK
.................................................3.lk. TÖÖTUS JA TÖÖ OTSIMINE.......................................................................4.lk. Töötu või tööotsija............................................................................................4.lk. Teenused töötule ja tööotsijale.........................................................................5.lk. TÖÖPUUDUSE LIIGITAMINE......................................................................6.lk. Siirde tööpuudus...............................................................................................6.lk. Struktuurne tööpuudus......................................................................................6.lk. Tsükliline tööpuudus.........................................................................................6.lk. Vabatahtlik tööpuudus.......................................................................................7.lk. Varjatud tööpuudus...............................
Küsimus 4 Heitunud ja ,,mustalt" töötajate arvu kasv suurendab otseselt ka töötusemäära näitajat. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Töötuse määr väljendab töötute osakaalu majanduslikult aktiivsest rahvastikust. Heitunud kuuluvad aga majanduslikult mitteaktiivsesse rahvastiku gruppi. "Mustalt" töötajate arv võiks olemuslikult töötusemäära hoopis kahandada (isik ju töötab), samas riikliku statistika kohaselt on ta ilmselt töötu edasi, mistõttu töötusemäära ei muuda. Küsimus 5 Majanduses eksisteerib täishõive, kui vabade töökohtade arv tööturul vastab tööotsijate arvule ja kõik, kes kehtiva palgamäära korral soovivad töötada, töö ka leiavad. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Täishõiveks loetakse olukorda, kus tööjõuressurss on täielikult rakendatud ehk kõik töösoovijad on ka töö leidnud. mpYFGV1Sba
pole võimelised, siia kuuluvad koduperenaised, tudengid ja õppurid, kes ei käi kooli kõrvalt tööl ja puuetega inimesed. Töötajad ehk hõivatud palgatöölised, ettevõtjad ja ka vabakutselised, kes saavad oma töö eest tasu. Töötud inimesed, kes tahavad ja on võimelised töötama, kuid ei leia tööd. Heitunute grupi moodustavad need inimesed, kes on kaotanud lootuse tööd leida ja loobunud otsingutest. Töötus ehk tööpuudus töötute osatähtsus tööjõus. Majanduspoliitika üheks peamiseks eesmärgiks on saanud täistööhõive olukord, kus kõik, kes tahavad töötada, seda ka saavad. Tööpuudus on tihedalt seotud inimese oskuste ja haridusega. Töötus ja tööjõupuudus eksisteerivad enamasti käsikäes. Struktuurne tööpuudus olukord, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele ja vajadustele. Tööpuudus tekitab majandusele suurt kahju
Karjääriteenuse arendamine ja karjääriinfotubade avamine Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel on karjäärinõustamist võimalik osutada vaid registreeritud töötutele ja tööotsijatele, kes on saanud teate töösuhte lõpetamisest. Samas tuleb töötuse ennetamiseks ja tööpuuduse vähendamiseks karjäärinõustamist laiendada ka töötavatele inimestele. Karjäärinõustamise laiendamiseks ning teenuse kvaliteetsemaks pakkumiseks avatakse Töötukassa osakondades karjääriinfotoad. Karjääriinfotubadesse on võimalik pöörduda karjääriinfo vastu huvi tundval inimesel olenemata sellest, kas ta on töötu või tal on kehtiv töösuhe. Lisaks esmasele infole (teave elukutsete, töövaliku ja -otsingu, tööturusituatsiooni ja -võimaluste kohta) on karjääriinfotubades võimalik kasutada arvutit karjääriinfo otsimiseks ja tööotsinguks vajalike dokumentide vormistamiseks. Koolituskaardi rakendamine
...........22 3.3.3. Hüvitis ........................................................................................................23 Kokkuvõte ................................................................................................................................24 Kasutatud materjalide loetelu ...................................................................................................26 SISSEJUHATUS Vaieldamatult on hetkel kõige populaarsem teema majanduskriis ja selle tagajärjel tekkinud erinevad raskused erinevate riikide majanduses. Ka Eesti majanduses on tekkinud väga raskeid ja kriitilisi olukordi. Oma töö teemaks valisin just tööturu ja hõive probleemid Eestis, kuna teema on väga päevakohane. Eesti tööturul on üha suurenevaks ja aktuaalsemaks probleemiks töötus ja töötute arvu kasv. Minu eesmärgiks selles töös on esimeses peatükis käsitleda tööturu teoreetilist külge alustades
võimelised, siia kuuluvad koduperenaised, tudengid ja õppurid, kes ei käi kooli kõrvalt tööl ja puuetega inimesed. Töötajad ehk hõivatud palgatöölised, ettevõtjad ja ka vabakutselised, kes saavad oma töö eest tasu. Töötudinimesed, kes tahavad ja on võimelised töötama, kuid ei leia tööd. Heitunute grupi moodustavad need inimesed, kes on kaotanud lootuse tööd leida ja loobunud otsingutest. Töötus ehk tööpuudus töötute osatähtsus tööjõus. Majanduspoliitika üheks peamiseks eesmärgiks on saanud täistööhõive olukord, kus kõik, kes tahavad töötada, seda ka saavad. Tööpuudus on tihedalt seotud inimese oskuste ja haridusega. Töötus ja tööjõupuudus eksisteerivad enamasti käsikäes. Struktuurne tööpuudus olukord, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele ja vajadustele. Tööpuudus tekitab majandusele suurt kahju
SÕNASELETUSI administreerimine ehk haldamine riiklike ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse normatiivaktide elluviimisel aktiivne tööpoliitika tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket (nt ümberõppe ja täiendõppe finantseerimine) aktsia väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa vastavast ettevõtte alamklass inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu
Indrek Saar Muraste 2009 2 SISSEJUHATUS Eestis on siirdeprotsessist tingitud ümberkorraldused kaasa toonud tööpuuduse, mis omakorda on tekitanud palju negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi. Mitmete riikide kogemused on näidanud, et mida ulatuslikumad ja pikemad on töötuse juhtumid, seda sügavamad ja komplitseeritumad on sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid ühiskonnas. Tööturu nõudluse poolelt vaadatuna pidurdab tööpuudus majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning vähendab reinvesteerimise võimalusi. Tööturu pakkumise seisukohalt erodeerib tööpuudus inimkapitali, suurendab ebavõrdsust ja õõnestab inimesi psüühiliselt. Pikaajalisel töötusel on omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab töötuse tase, kuna pikka aega tööta olnutel läheb töö leidmine raskeks või peaaegu võimatuks. Töötute tagasitoomine tööturule nõuab suuri
· töövahendus: - soovi korral teeme kandidaatide seast eelvaliku; - kui teil on pakkuda üle kümne vaba töökoha, korraldame infotunni, kus saate võimalike kandidaatidega kohtuda; - abistame teid töötajate leidmisel teistest Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikidest; · proovitöö: saate enne töölepingu sõlmimist veenduda kandidaadi sobivuses vabale ametikohale; · tööpraktika: saate inimese enda vajaduste kohaselt välja õpetada, praktika ajal maksame teile juhendamistasu; · tööturukoolitus: kui te ei leia meie klientide seast endale vajalike oskustega inimest, saame teile sobiva töötaja koolitada; · palgatoetus: kui võtate tööle pikaajalise töötu või vanglast vabanenud inimese, saate kuni kuueks kuuks taotleda palgatoetust; · abi ja nõustamine koondamisel;
juures pakutud kaupade koguhulk. Potentsiaalsne toodang on toodangu maht, mida on võimalik saada tootmistegurite (kapital, töö) maksimaalsel ärakasutamisel.Tavaliselt tekib erinevus potentsiaalse ja tegeliku toodangu vahel. Tootmistegurid ja tehnoloogia määravad majanduse kogupakkumise, mida võib väljendada järgmise võrrandi abil: Y = F (K, L, H), kus K - kapital L - tööjõud H - tehnoloogia 5) Töötus/tööhõive /töötuse jaotus Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimeline töötama ja kes soovib tööd leida. Töötaja on isik, kes kuulub tööjõu hulka ja on rakendatud. Töötajate koguarvu väljendab näitaja hõivatute arv. Töötuse määr ehk tööpuuduse määr väljendab töötute osatähtsust tööjõus. Majanduslikult aktiivne rahvastik moodustub nendest inimestest, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama. Sellesse kategooriasse kuuluvad kõik töötavad isikud ja ka
Tartu Ülikooli majandusteaduskond KAS EESTI SOTSIAALPOLIITIKA TOIMIB? SOSS.01.087. Sissejuhatus sotsiaalteadustesse Mihkel Pari (B26085) Tartu 2013 Sotsiaalpoliitika hõlmab ühiskonna kõiki inimgruppe. Sotsiaalpoliitika on abinõude süsteem ühiskondlike probleemide, näiteks tööpuudus ja väljaränne, lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks, milleks on eelkõige elanikele inimväärsete võimaluste tagamine. Sotsiaalpoliitika eesmärk on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus, milleks kasutatakse eri meetmeid, näiteks arstiabi ja pensionid. Sotsiaalpoliitika on moodus, kuidas riik sekkub ühiskondlikesse suhetesse, tagamaks kodanike heaolu. Sotsiaalpoliitika tegeleb põhiliselt
õpingutele keskenduda. Ühest küljest annab töö hea kogemuse kuid teisalt võib see mõjutada õpingute kvaliteeti. Paljud tööandjad soovivad eelnevat töökogemust ja ei võtagi tööle inimest, kes on antud alal algaja. Kuid kuidas saab see algaja noor töökogemuse, kui keegi teda tööle võtta ei soovi. Valdav osa tööandjatest võtab siiski tööle inimese kellel on rohkesti töökogemust ja teadmisi. 2.5 Noor töötu ei tea isegi mida ta soovib Nii mõnigi noor ei teagi, mis tööd ta teha tahaks ja millist koolitust vajaks. Soomes pööratakse just sellele nüansile esmalt tähelepanu ning spetsialistid aitavad inimesel selgusele saada, mis kutseala on talle sobivam. Seejärel suunatakse noor kuni seitsmekuulisele praktikale, kus omandatakse töö käigus kutseoskused, teooria õppimisele kulutatakse minimaalselt aega. Eesmärk on ruttu anda igaühele võimalus ise leiba teenida.(1)
tööpuudust noorte seas. Eesmärgiks on ka jõuda lõpuks järeldusele, et kui kriitiline on olukord tööpuudusega ning mis seda põhjustab. Uurimuseks vajalik informatsioon kogutakse enamasti eestimaistest, kui ka välismaistest artikklitest. Töös kasutatakse statistilisi andmeid, mis pärinevad kõik Statistikaameti andmebaasidest. SISUKORD 1. TÖÖPUUDUS JA TÖÖOTSIMINE 1.1. Tööpuudusest üldiselt Maie Pihlamägi (2010) arutleb täpsemalt tööpuuduse olemuse üle. Tööpuudus sündis käsikäes turumajandusega: turumajandus areneb tsükliliselt, mistõttu kõigub ka nõudlus tööjõu järele. Teatud tingimustes, näiteks kriisiajal või tehnilise progressi tulemusel, väheneb see järsult. Töötust mõjutab ka mõnede tootmisharude sesoonsus, ja seda isegi majanduse tõusuaastatel, samuti räägib kaasa rahvastiku kiire kasv. Kui sellises tempost rahvastikukasv aina kasvab, siis võib lähitulevikus oodata erinevaid kriisi moemente. 20
abirahade määrad. Täiendavalt tuleb siin mainida töötuskindlustuse seadust (RT I 2001, 59, 359... koos hilisemate muudatustega), millega tagatakse peamiselt majanduslikult aktiivsetele isikutele täiendav kindlustuskaitse töötuks jäämise korral. Tööturuteenuste ja toetuste seadusega reguleeritakse töötuna arvelolekut ja riigi poolt tagatava töötutoetuse, erinevate toetuste ning õppestipendiumi maksmist Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) poolt ning samuti tööturuteenuste osutamist nii tööotsijale, töötutele kui ka tööandjatele. Tööturuteenus on teenus, mida osutatakse töötule ja tööotsijale töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks. Tööotsija on isik, kes on Eesti Töötukassas tööotsijana arvele võetud ning otsib tööd ja pöördub vähemalt kord 90 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks Eesti Töötukassa poole.
MAKROÖKRONOOMIKA SKP arvestamine ja majanduskasv, rahvamajanduslik ringkäik 28.10.2013 · Makroökronoomika uurib majanduse kui terviku käitmist, tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantuina ja muutumatuina (ceteris paribus). · Üldine hinnatase - inflatsioon · Kohutulude kujunemine SKP · Tööpuudus Makrotasandi analüüs · Üksiku, nn esindusliku majandussubjekti käitumist uuritakse mikroökonoomika vahenditega · Leitakse agregeeritud näitajad ja nende alusel tuletatakse makroökonoomika põhinäitajate vahelised seosed · Teooria täiendamine ja kontrollimine empiiriliste andmetega; prognoosimine · Tekivad stabiilses keskkonnas stabiilsetel aegadel Majandussubjektid (sektorid) · Majapidamised · Ettevõtted · Valitsus · Välissektor
* toetus ettevõtluse alustamiseks; * tööharjutusi * palgatoetus; * tööruumide ja -vahendite kohandamine; * töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine; * abistamine tööintervjuul; * tugiisikuga töötamine. Tööturuteenused puudega inimestele Viimased kaks aastat on tööturuamet pakkunud eraldi tuge puudega inimestele. Puudega inimestele on välja töötatud 4 tööturuteenust. Puudega töötu on töötu, kellel on puue või kes on tunnistatud osaliselt või täielikult töövõimetuks. Teenused, mida tööturuamet pakub ainult puudega töötule või tema tööandjale.: * Tööruumide ja vahendite kohandamine. Töökoha muutmisel puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks hüvitab tööturuamet tööandjale pärast puudega isiku tööandja juures tööle või teenistusse asumist töökoha ja -vahendi
selleks ajaks oluliselt vähenenud, mõjutas see siiski tugevasti teatud majandussektoreid, eelkõige toiduainetetööstust ning seeläbi omakorda põllumajandust. *Töötuse määr 1999. aasta II kvartalis **Töötuse määr 2000. aasta I kvartalis Töötute sotsiaalne kaitse Kuigi tänaseks on Eesti asunud uuesti jõudsa majanduskasvu teele, tuleb tõdeda, et tööpuuduse vähenemist see kaasa ei ole toonud. 2000. aasta esimeses kvartalis oli tööpuudus tõusnud 15,1%ni, mis on kõrgem kui kunagi varem. See number ei erine küll oluliselt mitmete teiste Ida-Euroopa üleminekumajandusega riikide näitajatest, kuid Euroopa Liidu riikidega võrreldes on see üks kõrgemaid. (Siinkohal tuleb märkida, et Eesti statistikaamet korraldab perioodilisi tööjõu- uuringuid vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) standardile ning seega on toodud arvud teiste riikide näitajatega võrreldavad.)
isikud,kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised.Töötajateks e hõivatuteks loetakse palgatöölised,ettevõtjad ja ka vabakutselised,kes saavad oma töö esst tasu.Töötutena loetakse neid inimesi kes tahavad ja on võimelised töötama,kuid ei leia tööd.Tööpuudus tekitab majandusele suurt kahju.Töötute poolt tootmata jäänud toodang e tööpuuduse maj kahju on ilmseim kahju,mis tööpuudusest tuleneb.Tööpuudusega kaasnev sots kahju on arvamatu.Pikaajaline tööpuudus muudab inimese tööharjumusi,mistõttu ta võib kaotada oma senised oskused ja teadmised ning tal on raskem uuesti tööd leida.Tööpuuduse tõttu kasvavad riigi kulutused.Tuleb maksta töötu abiraha ning riik kaotab ka maksutulu,mida ta saaks,kui need inimesed töötaksid.Töötusest põhjustatud maj ja sots pingete tekkimise vältimiseks püütakse tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada.Valitsuse sellesuunalist poliitikat tuntakse hõivepoliitikana
mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav. Turutõrke üks sagedasemaid tekkepõhjusi on turuvorm, mis ei luba toimida täielikul konkurentsil; tootmise või tarbimise välismõju; avalike hüviste jaotamine; informatsiooni asümmteetri.a 41. Kuidas on seotud makromajandusteooria ja majanduspoliitika? Valitsus sekkub majandusse suuremal või vähemalt määral- sotsiaalse õigluse seisukohast on oluline, et aidatakse inimesi, kes ise endaga toime ei tule, makstes mitmesuguseid toetusi- töötu abiraha, pension, lapsehoolduspuhkus. Valitsussektori ülevalpidamine.Valitsus saab igal tasandil osa oma sissetulekuid otseste maksude näol- ettevõtte ja üksikisiku tulumaks. Eksport ja import. 42. Milline on majapidamiste roll tulude-kulude ringkäigus? 43. Kuidas mõjutab valitsussektor tulude-kulude ringkäiku? Valitsuse kulutused-valitsuse ostud, toetused e tulusiirded. Valitsus ja ettevõtted on seotud valitsuse ostude kaudu. Tulud- otsesed ja kaudsed maksud
majandussektorite seoste problemaatika. Protsesse vaadeldakse kogu majanduse (riigi) tasandilt (majapidamised koondatakse majapidamissektoriteks, ja ettevõtted ettevõttesektoriteks). Uurib majanduse kui terviku käitumist, keskendub kõigi üksikute majandussubjektide individuaalsete tegevuste koosmõju uurimisele. Uurimisobjektiks on kogunõudlus ja kogupakkumine kaubaturul, koguprodukti maht ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused (inflatsioon), tööpuudus, rahaturg jne. Oluline roll on valitsuse poliitikal. Majandusmudel ettekujutus tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele. Tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, seepärast püütakse seda analüüsides lihtsustada ja arvestada vaid väikest kõige olulisemat osa tegelikkusest. Saadud lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused pole enamasti tegelikkuses seetõttu kontrollitavad (ei pruugi kehtida need eeldused)
dilemma? Pankadele laenu andmisega, kohustusliku reservi määramine.. Keskpank ei saa üheaegselt kontrollida nii raha hulka kui ka intressimäära. 13. Mille poolest erinevad ootamatu ja äraarvatud inflatsiooni majanduslikud tagajärjed? Ootamatu korral on ressursside ümberjaotumine ühiskonnas – keskkihile peamiselt, 14. Kas inflatsioonil on ka häid külgi? Millised võiksid olla inflatsiooni positiivsed mõjud majandusele? Võidavad laenusaajad, noored, keskklass, tööandjad. 9. Tööpuudus ja hõive Täishõive – olukord majanduses, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud, tööpuudus – töö kui tootmisteguri osaline hõive, töötus – töötaolek kui sotsiaal-majanduslik nähtus, ILO – tööpuuduse mõõtmine, mille aluseks võetakse rahvusvahelised definitsioonid, ETU, töötaja – on nädala jooksul teinud tööd ja saanud selle eest palka/ ei ole teinud tööd, kuid on säilinud
dilemma? Pankadele laenu andmisega, kohustusliku reservi määramine.. Keskpank ei saa üheaegselt kontrollida nii raha hulka kui ka intressimäära. 13. Mille poolest erinevad ootamatu ja äraarvatud inflatsiooni majanduslikud tagajärjed? Ootamatu korral on ressursside ümberjaotumine ühiskonnas keskkihile peamiselt, 14. Kas inflatsioonil on ka häid külgi? Millised võiksid olla inflatsiooni positiivsed mõjud majandusele? Võidavad laenusaajad, noored, keskklass, tööandjad. 9. Tööpuudus ja hõive Täishõive olukord majanduses, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud, tööpuudus töö kui tootmisteguri osaline hõive, töötus töötaolek kui sotsiaal-majanduslik nähtus, ILO tööpuuduse mõõtmine, mille aluseks võetakse rahvusvahelised definitsioonid, ETU, töötaja on nädala jooksul teinud tööd ja saanud selle eest palka/ ei ole teinud tööd, kuid on säilinud
Fikseeritud rahasüsteem. Esindajaks on ka Eesti. B.Woodsi süsteemi kokkuvarisemine sundis ka Euroopa riike otsima oma süsteeme. 60ndate lõpul tahtsid luua Euroopa valuutasüsteemi. 1969 a Euroopa Ühendus tegi ettepaneku juhtida töögruppi, kes töötaks välja Euroopa valuutasüsteemi. EMU Euroopa rahaliit. Verneri plaani nime all tuntud, nägi ette etapiviisiliselt üle minna Euroopa ühisrahale. 1973-1976 vallandus majanduskriis. Iisraeli-Araabia sõda. Nafta hinnatõus (neljakordne). Hakati otsima alternatiivallikaid ning Euroopa valuutasüsteemi loomine jäi sinna paika. EUROOPA VALUUTASÜSTEEM (EMS) vt töölehte Majandus-ja valuutaliit 1964 võeti kasutusele VMNi maades ühine arveldusühik ülekande rubla. 1 dollar= 90 kopikat ehk 0,9 rubla. Euroopas võetakse kasutusele ECU ühine arveldusühik, eesmärgiga vabastada Euroopa Ameerika dollari sõltuvusest
Vanad andmed: Kas Eestis on Euroopa Liiduga võrreldes suur tööpuudus? 2001. aasta alguses oli Eestis tööta üle 14 protsendi töövõimelistest inimestest. See on kõrge näitaja. Euroopa Liidus on sama näitaja keskmiselt 8 protsenti. Töötuse tase Eestis langeb ühte nende Euroopa Liidu piirkondade omaga, mida peetakse regionaalpoliitiliselt probleemseteks. Näiteks Ida-Saksamaa, Lõuna-Itaalia, Hispaania ning Soome ja Rootsi kesk- ja põhjaosa. ..Praeguseks on need näitajad tunduvalt kõrgemad.
Ülejäänud riigilõivudest ( nt. nimevahetus, pass, autojuhiload) Kulud: 3 kõige kulukamat valdkond sotsiaalvaldkond, tervishoid, haridus ja teadus 30. Depressioon ehk majanduslangus kogutoodang langeb, töötus kasvab märkimisväärselt Majanduse ülekuumenemine põhjustatud liigsest nõudlusest, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu 31. Aktiivne tööpoliitika riik püüab tööpuudust ennetada; uute töökohtade loomine, ümberõppevõimaluse pakkumine Passiivne tööturupoliitika riik tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega; abirahad jms. 32. Tööpuuduse põhjused: Struktuurne tööpuudus töötajate haridus ja kvalifikatsiooni tase ei vasta majanduse nõudmistele. Regionaalne teatud regioonis näiteks suletakse mingi suurtööandja; Hooajaline teatud ajal on rohkem tööd, nt
Sotsiaalpoliitika: hoolekande seadus (1995), kolme sambaline pensionisüsteem (1997); Vaesus ja sotsiaalpoliitika Kiire majandusarengu ja heaolu suurenemise periood 2000-2007 Kiire majandusliku arengu periood; Absoluutse vaesuse märgatav vähenemine; Tarbijalikkus; ülioptimistlik laenuvõtmine; ohusignaalide ignoreerimine; Eesti sotsiaalkaitse märgatav mahajäämus (EL standardid); Sotsiaalpoliitika: töötuskindlustus, vanemahüvitis, pensioni ja peretoetuste suurenemine; Globaalne majanduskriis 2008- ... (2011) Töötuse järsk suurenemine; Kodulaenu võlglased ja nn ,,põlluvangide" teke; Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande seadus (1995): Peamine roll taas kohalikele omavalitsustele; Kogukonna ja indiviidipõhine lähenemine; Deinstitutsionaliseerimine Subsiduaarsuse põhimõte detsentraliseerimine; Perekonna rolli tähtsustamine; Kohalikud sotsiaalteenused; Kohalikud sotsiaaltoetused. Sotsiaalmaks (riiklik pensionikindlustus + ravikindlustus)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
