Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tööõigus - Riigikohtu lahendite analüüsid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hageja, kostja, tööleping, hüvitis, töötasu, hagejal, ringkonnakohus, lähetuse, maakohus, töötaja, kolleegium, lahend, tööandja, maakohtu, tagasiulatuv, tuleneval, ütlus, kaasuses, töövõimetus, riigikohtu, tühisus, tsiviilkolleegium, esinenud, palus, tähtaega, sendi, hagi, ülesütlemine, väidet, varalise, puhkusehüvitis, tööõnnetusI SEMINAR 3-2-1-63-15 p 13 (tasu kokkuleppe puudumine) Asja uuel läbivaatamisel ei ole ringkonnakohus seotud maa- ega ringkonnakohtu eelnevates lahendites tehtud järeldusega, et poolte vahel oli leping seadmete kasutamise kohta (vt TsMS § 693 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohtul on õigus tõendeid ümber hinnata, seda kohtuotsuses põhjendades (TsMS § 653). Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksundus 1. Analüüsi objekt: Alexander Sinotovi hagi Intertakso OÜ vastu töötasu ja lõpparve saamiseks ning kohustamaks kostjat väljastama tööraamatut (nr 3-2-1-160-09) 2. Analüüsi skeem Valiku põhjendus: Käsitlen seda kohtuotsust, kuna mind on alati huvitanud töötaja ja tööandja tööalased suhted (töölepinguseadus, töö- ja puhkeaja seadus jne). On tavaline, et tööandja teab ja räägib täpselt nii palju kui talle endale kasulik on ning töötaja, kel ei ole aimugi oma õigustest, allub kõigele puhtast teadmatusest. Huvitas, kuidas kohus läheneb ja lahendab tekkinud probleemi. Hinnang faktiliste asjaolude kajastamise selgusele Riigikohtu otsuses:
14. veebruar 2005. a Istungil osalenud isikud Kassaator M. Susi Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskäik 1. 2. aprillil 2003. a esitas AS Hansapank Harju Maakohtule hagi Mart Susi vastu, paludes kostjalt välja mõista 2 252 117 krooni 24 senti. Hagi esitamisel maksis AS Hansapank hagihinnast lähtuvalt riigilõivu 84 000 krooni. 2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 3. veebruaril 2000. a Concordia Rahvusvahelise Ülikooliga arvelduskrediidi lepingu ja M. Susiga nimetatud lepingu täitmise tagamiseks 26. septembril 2002. a käenduslepingu. Concordia Rahvusvahelise Ülikooli nimelise erakooli haldajaks oli OÜ Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Varahaldus, mille suhtes oli hagi esitamise ajaks algatatud pankrotimenetlus. Nimetatud osaühingu pankrot kuulutati välja 29. aprillil 2003. a. 29. augustil 2003
I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt.
Asja läbivaatamise kuupäev 12. aprill 2004. a Istungil osalenud isikud AS Investa-R lepinguline esindaja vandeadvokaat P. Varul, I. Maasingu lepinguline esindaja vandeadvokaat M. Lemetti Resolutsioon 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 2003. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 2. Kassatsioonkaebus rahuldada. Asjaolud ja menetluse käik 1. 13. augustil 2002. a esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 16. jaanuaril 1997. a poolte vahel sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingu täitmata jätmisega tekitatud kahju 2 045 900 krooni. Juhul kui nimetatud nõue jääb rahuldamata, palus hageja kohustada kostjat tasuma lepingujärgse ostu-müügihinna. Pooltevahelise lepingu p 1.1 järgi kohustus kostja ostma hageja omandis olevad AS Satwo aktsiad, mis moodustavad kuni 34% AS Satwo aktsiakapitalist. Lepingu p 2.1 sätestas aktsiate müügihinnaks nende
mai 2006. a · Kohtukoosseis: eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik · Kohtuasi: OÜ K hagi aktsiaseltsi T vastu 457665 kr saamiseks ja aktsiaseltsi T vastuhagi OÜ K vastu 213 737 krooni ja 92 sendi saamiseks · Vaidlustatud kohtulahend: Tartu Ringkonnakohtu 7. detsembri 2005.a otsus tsiviilasjas nr 2-2- 171/2005 · Kaebuse esitaja ja kaebuse liik: aktsiaseltsi T kassatsioonikaebus · Osalised: kostja T esindaja vandeadvokaat Anu Pärtel · Asja läbi vaatamise kuupäev: 17.aprill 2006.a, kirjalik menetlus · Resolutsioon: jätta ringkkonnakohtu 7. detsembri 2005.a otsus muutmata ja kassatsioonikaebus rahuldamata Menetluse käik · OÜ K hagi 9. detsembril 2003.a Tartu Maakohtule, milles palus aktsiaselts T-lt välja mõista 305 110 kr, hiljem suurendas nõuet 457 665 kroonini. · Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata
KOHTUPRAKTIKA ESIMNE SEMINAR RKTKo 3-2-1-43-16 Lepingu sõlmimine Asjaolud: Rainer Safonovi (hageja) esitas hagi MTÜ Pärnu jahtklubi vastu kahjuhüvitise 10 080 eurot 19 senti ja viivise saamiseks Rainer Stafoni esitas apellatsioonikaebuse ja kassatsioonikaebuse Hageja jättis oma kaatri kostja sadamasse, kus pidanuks keelatud isikute kohalolule sadamas reageerima USS. Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel, sest pooled saavutasid kokkuleppe Kas kostjal on sadamateritooriumil kaatri valvamise kohustus? Kostjal on valvamise kohustus, kui tegu on hoiulepinguga. Poolte vahel ei ole hoiulepingut. Kostjal ei ole kaatri valavamise kohustust
Kohtulahend 32115006 Kohtuasi Tarmo Türi hagi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank vastu lepingutingimuse tühisuse tunnustamiseks ja alusetult saadud 3 000 000 krooni tagastamiseks Menetluskäik Tarmo Türi (hageja) esitas 28. aprillil 2005. a hagi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank (kostja) vastu, milles palus tunnustada kostja ja TATARI MAJAD AS (rentnik) vahel 25. aprillil 2003. a sõlmitud koostöölepingu p 1.5 osalist tühisust. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista 3 000 000 krooni tulenevalt kostja ja rentniku vahel 16. mail 2001. a sõlmitud kapitalirendilepingust. 9. mail 2003. a loovutas rentnik nõuded hagejale. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohtulahendid Ringkonnakohus jättis 27. oktoobri 2006. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata.
Eelduseks siin aga et on süüdimõistev kohtuotsus Karl Kase suhtes. 2. Politseiametnik Peeter Kalisele eraldati tööülesannete paremaks täitmiseks tööandja eluruum, kus ta elab koos abikaasa, täisealise tütre ja alaealise pojaga. P.Kalis lahkus politsei teenistusest peale 7.a töötamist omal soovil, kuid elamispinda ei ole ta senini vabastanud. Kes on protsessiosalisteks? Protsessiosalisteks on 1) hageja: tööandja ehk Politseiamet 2) kostjad-Peeter Kalis, tema abikaasa, poeg ja tütar, s.o kõik kes kasutavad eluruumi. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb õigusliku aluseta kasutatava eluruumi vabastamise nõue esitada kõigi eluruumi kasutavate isikute vastu, kaasaarvatud alaealised lapsed. 3. Aime Koor pöördus kohtusse hagiga Ants Kassi vastu kahju hüvitamise nõudes 11520 krooni osas. Hagiavalduses märkis ta, et Ants Kass sõitis temale otsa lihatööstuse autoga.
kasutamise, ei järeldu, et kaasomanikud on kokku leppinud kaasomaniku õiguses koormata tema valduses ja 1/67 kasutuses olevat asja või selle reaalosa. Küll võib kaasomanike kokkulepe valdamise ja kasutamise kohta sisaldada kaasomaniku õigust asja või selle reaalosa koormata. Kohtud on käsitlenud ja apellatsioonikohus leidnud vaid seda, et hageja pole tõendanud, et ehitise kaasomanikud ei ole kasutuskorra kokkulepet sõlminud. AÕS § 74 kohaldamise seisukohalt pole aga oluline mitte see, kas kaasomanikud on kasutuskorras kokku leppinud, vaid hoopis see, kas nad on kokku leppinud asja reaalosa koormamise võimaluses. See, et kaasomanikud on nõus ehitise reaalosa kasutamisega kaasomaniku poolt, ei tähenda, et nad on nõus ka selle reaalosa rendilepinguga koormamisega
Aadress: Kasekese 4A-40, Tartu Tel: 54877854 E-post: [email protected] Hageja Jana Tasane Isikukood: 47607152821 Elukoht: Haava 24A 1, Tartu Viibimiskoht: Korrese 2, Ruhnu Hageja esindaja Vandeadvokaat Ann Dresen Aadress: Tee 1a, Tartu Tel: 51234567 E-post: [email protected] KOSTJA VASTUS JANA TASASE HAGILE KUUNO KLOOBI VASTU SUULISTE LAENULEPINGUTE TÄITMISE NÕUDMISEKS, PÕHIVÕLALT 2332,6 EURO SUURUSE VIIVISE JA TSMS § 367 SÄTESTATUD 1989,25 EURO SUURUSE VIIVISE NING 250 EURO SUURUSE KAHJU HÜVITISE NÕUDMISEKS Hagihind: 10 021,85 eurot Hagiavalduse kättesaamise kuupäev: 03.10.2016 I Kostja menetluslikud seisukohad 1.1 Kostja leiab, et kohus ei ole hagi õigesti menetlusse võtnud tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p 2
Isikukood: 48807147654 Tel:+5555555555 E-post: @abcoigusburoo.ee Kostja: Valdek OÜ Registrikood: 1000023 Kadaka tee 1, 13515 Tallinn E-post: [email protected] HAGI A V A L D U S Põhivõlgnevuse, intressi, leppetrahvi ja viivise nõudes, summas 12 080,898 eurot. I Faktilised asjaolud 1.1. Hageja ja Kostja sõlmisid 12. novembril 2011.a. küttepuude müügilepingu ( lisa 1), mille kohaselt Hageja 12. novembril 2011.a. tasus Kostjale ettemaksuna küttepuude ostuhinna summas 10 000 eurot. Kostja oma müügilepingust tulenevaid kohustusi Hageja ees ei täitnud. 1.2. 28. jaanuaril 2012.a. sõlmisid Hageja ning Kostja laenulepingu (lisa 2), mille kohaselt kohustus Kostja tasuma müügilepingu alusel saadud ettemaksu laenuna Hagejale laenulepingus sätestatud tingimustel
tööandjaga, kelle õigusi tuleks kaitsta. 2. Mida peetakse silmas tüüpilise (klassikalise) töösuhte all? Millised on ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis on tulevikutöö? Kas ja kuidas see muudab tööõiguse kohaldamisala? ❏ Tüüpiline (ehk klassikaline) töösuhe - töösuhe, milles on töötajal üks kindel töökoht, tema ja tööandja vahel on sõlmitud tähtajatu tööleping ning tema koormuseks on täistööaeg. ❏ Ebatüüpilised töösuhted - töötaja ja tööandja vahel on sõlmitud tähtajaline tööleping, töötaja asub tööle osalise tööajaga, renditöö, kaugtöö, nõudetöö (Nõudetöö korral võib olla kokku lepitud minimaalne ja maksimaalne tööaeg, samuti võib tööaja kokkulepe puududa. NB! tänapäeval ei ole nõudetöö Eestis
09.2017 Seminari kava I teema. Tööõiguse olemus. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (4 tundi) Küsimused, kaasused, ülesanded 1. Tööõiguse olemus 1. Mida peetakse silmas tüüpilise töösuhte all? Millised on nn. ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis ja kuidas mõjutab töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumist praegusel ajal? Mis on tulevikutöö? - Tüüpiline töösuhe on töösuhe, kus töötaja töötab kindlas kohas ja kindlal ajal tähtajatu töölepingu alusel ning allub tööandja kontrollile. Ebatüüpilised töösuhted on rendi-töösuhe, kaugtöö, osalise tööajaga töö. Töö sisu muutub globaliseerumise, tehnoloogia arengu jms tõttu, tekivad tulevikutööd (uued paindlikud töötamise viisid). 2. Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Miks peab tänapäeval töösuhete reguleerimisel tähelepanu pöörama ka tööandja huvide kaitsmisele
[email protected] Kostja Kuuno Kloop Isikukood: 38504159741 Jaama 40-11, Kohtla-Järve E-post: [email protected] Tel: 53648561 HAGIAVALDUS 2250 EURO PÕHIVÕLA, 3200 EURO INTRESSI, SISSENÕUTAVAKS MUUTUNUD VIIVISE JA VIIVISE KUNI PÕHIVÕLA TÄITMISENI NÕUDES Hagihind: 6666,35 eurot Riigilõiv: 450 eurot I Asjaolud 1. Hageja Jana Tasane ja kostja Kuuno Kloop sõlmisid 28.05.2015 suulise laenulepingu (lisa 1 vestlus hageja ja hageja töötaja vahel). Lepingu alusel laenas hageja kostjale 900 eurot sularahas, mille kostja kohustus tagasi maksma hiljemalt 28.06.2015 koos 900 euro suuruse intressiga ning kostja koostas võlgnevuse kohta samal päeval ka kirjaliku võlatunnistuse (lisa 2 võlatunnistus). Võlgnevust ei ole kostja tagasi maksnud. 2. Hageja ja kostja sõlmisid 19.06
abistavad subjektid. Neil puudub asja vastu isiklik huvi, oma tegudega ei mõjuta menetluse käiku. Neid kutsutakse kohtu või menetlusosalise algatusel, ise nad ei oma õigust protsessi astuda. Pooled on ts.kohtumenetlusõigussuhte subjektid ning nendel on isiklik materaalõiguslik huvi asja vastu tsiviilmenetluses. Tegemist on isikutega, kelle materiaalõiguste selgitamise ja kaitsmise huvides menetlus käib. Hagi korras lahendatakse pooltevaheline vaidlus. Hageja on vaieldava materiaalõigussuhte eeldatav õigustatud subjekt, kostja on vaieldava materiaalõigussuhte eeldatav kohustatud subjekt. Protsessi tulemusena saab öelda, kas poolte vahel oli materiaalõigussuhe või mitte, seega ei kattu alati õigustatud subjekt materiaalõigussuhtes hagejaga. Hagi esitatakse kohtu kaudu kostja vastu. Hageja on isik, kes on esitanud hagi ja kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud. Poolteks võivad olla jur ja füüsil isikud,
A on huvitatud vaidluse võimalikust kiirest lahendamisest. A arvates on maakohtusse pöördumine vaid aja ja raha raiskamine, kuna vaidlusalused summad on suured, riigilõivud kõrged, maakohtu kohtunikud olevat kuuldavasti ebapädevad ja pealegi on suur tõenäosus, et üks pooltest kaebab maakohtu otsuse nagunii edasi. Seetõttu otsustab A pöörduda hagiga B vastu hoopis asukohajärgsesse Tallinna Ringkonnakohtusse. HALDUSKOHTUSSE Kus tuleb vaidlus lahendada ja mida teeb ringkonnakohus? Tulenevalt TsKms § 9 lõikest 3 siis ei vaata ringkonnakohus asja enne läbi kui selle on läbi vaadanud maakohus (madalama astme kohus) Hagita menetlus §475? Maksekäsu kiirmenetlus §481? §321 Kohtuotsus tuleb teha 20 päeva jooksul koos motivatsiooniotsusega. (pühad jäävad sisse) Kui loobuvad saab hageja pool riigilõivu tagasi. Variant II: Muud asjaolud samad, kuid B annab vaidluse lahendamiseks ringkonnakohtus kirjaliku nõusoleku? Ikka samamoodi.
Inimõiguste kohus on menetluse mõistlikkuse hindamiseks paika pannud järgmised kriteeriumid: asja keerukus; kaebaja enese käitumine; pädevate (kohtuhaldus) asutuste käitumine kohtute ajutise või ettenägematu ülekoormuse vähendamiseks; mis on kaebaja jaoks kaalul e asja prioriteetsus. Prioriteetseteks e kiiret lahendust nõudvateks asjadeks on inimõiguste kohtu seisukohast töövaidlused, mis puudutavad töötasu, vallandamist ja konkurentsipiiranguid; õnnetusjuhtumitest tulenevad kahjunõuded; asjad, milles kaebaja kannab vanglakaristust; politseivägivalla asjad; kohtuasjad, milles kaebaja tervislik seisund on kriitiline; asjad, milles kaebaja on kõrges eas; laste ja vanemate ning perekonnaeluga seotud vaidlused ning üksikisiku perekonnaseisu, tema õigus- ja teovõimet puudutavad vaidlused. Hüvitiste mehhanismid liigse viivitamise eest kohtulahendid Kudla v. Poola ja Scordino v.
1.2.11. kinnisasja omaniku õiguste välistamiseks üleskutsemenetluse algata- mise avaldus; 1.2.12. registri(te)sse kande tegemise avaldus jm. Autor märgib, et TsMS ei sätesta nimetatud avalduste loetelu ammendavalt. 2. Menetlusosalised ja pooled Menetlusosalised on hagimenetluses pooled ja kolmas isik, hagita menetluses aga on avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud (TsMS § 198). Tsiviilkohtumenetluse pooled on hageja ja kostja, kusjuures hageja on isik, kes on esitanud hagi ning kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud (TsMS § 205). Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlusosaliste õigused sätestab TsMS § 199 ning nendeks on muuhulgas tutvuda toimikuga ja saada sellest ärakirju; teada asja arutava kohtu koosseisu; esitada taandusi ja taotlusi; anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel
Ehitajad väitsid, et praak ei saanud tekkida nende süül, kuid OÜ Kikase antud plaatidest oli osa praak, mida polnud võimalik kõveruste tõttu sirgelt paigaldada. Ehitajad tõendasid tellijale, et nad juhtisid küll tema tähelepanu vajadusele praakplaadid välja vahetada, kuid tellija keeldus seda tegemast, sest tema väitel sellise mustriga plaate pole võimalik enam kuskilt saada. Ehitajail ei jäänud siis muud üle kui paigaldada praakplaadid. Kuna tellija ehitajate pretensiooni töötasu kohta ei rahuldanud, otsustasid ehitajad pöörduda kohtusse ja palusid välja mõista koos 25 000 krooni töötasuga ka lepingujärgse viivise, mis moodustas 36 000 krooni. Millise otsuse teeb maakohus, kas mõistab töötasu välja? Kas mõistab viivise välja? Kui mõistab viivise välja, siis kas täielikult või mitte? Lahendus Millise otsuse teeb maakohus, kas mõistab töötasu välja? Kohus mõistab töötasu välja. Telljal polnud õigust töötasu vähendada, sest ise ta keeldus
(3) Igas kohtuastmes peab kohus arvestust asjas kantud menetluskulude, muu hulgas asja läbivaatamise kulude kohta. 11.Menetluskulu jaotus ja kindlaksmääramine § 162. Menetluskulude jaotus hagimenetluses (1) Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. (2) Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. (3) Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud. (4) Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. § 163
RK lahend nr 3-2-1-83-13 – hagi lepingu osalise tühistamise tuvastamiseks ja lepingueelse olukorra. taastamiseks. Kostja, keda abikaasa peksis tegi ähvarduse alusel endale kahjuliku tehingu. Abielu lõpetamise järgselt jagati vara nii, et kinnisasi, mis enne abielu sõlmimist oli hageja ostetud sai abielu ajal elamu peale ning see jäi kostjale. Hageja sai vastutasuks kostja ostetud korterile isikliku kasutusõiguse kuni nende tütre täisealiseks saamiseni. Pooled vaidlevad selle üle, kas 18. aprilli 2011. a vara jagamise leping kehtib osas, milles pooled leppisid kokku, et enne abielu sõlmimist hageja omandatud kinnisasi, millele ehitati abielu ajal elamu, jääb vara jagamise kokkuleppe järgi kostja omandisse ning seetõttu kantakse kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna kostja, samuti osas, milles pooled leppisid
Ehitajad väitsid, et praak ei saanud tekkida nende süül, kuid OÜ Kikase antud plaatidest oli osa praak, mida polnud võimalik kõveruste tõttu sirgelt paigaldada. Ehitajad tõendasid tellijale, et nad juhtisid küll tema tähelepanu vajadusele praakplaadid välja vahetada, kuid tellija keeldus seda tegemast, sest tema väitel sellise mustriga plaate pole võimalik enam kuskilt saada. Ehitajail ei jäänud siis muud üle kui paigaldada praakplaadid. Kuna tellija ehitajate pretensiooni töötasu kohta ei rahuldanud, otsustasid ehitajad pöörduda kohtusse ja palusid välja mõista koos 25 000 krooni töötasuga ka lepingujärgse viivise, mis moodustas 36 000 krooni. Millise otsuse teeb maakohus, kas mõistab töötasu välja? Jah, vt. VÕS § 653 Töö hävimine, halvenemine või teostamatuks muutumine tellijast tulenevatel põhjustel. Kas mõistab viivise välja? Jah. Kui mõistab viivise välja, siis kas täielikult või mitte? VÕS § 113 lg
Hagita menetluse osalised kaasab kohus omal algatusel. Eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Isik ei ole menetlusosaline ainuüksi seetõttu, et ta tuleb seaduse kohaselt ära kuulata või et kohus peab seda vajalikuks. Kohus võib menetlusse seisukoha andmiseks kaasata ka muid isikuid või asutusi, kui see on kohtu arvates vajalik asja õigemaks lahendamiseks. 17. kostja asendamine Kostja määratlemine on hageja õigus. Kui hageja leiab, et ta on esitanud hagi ekslikult vale isiku vastu, on hagejal võimalik taotleda kostja asendamist menetlust lõpetamata. Kostja asendamisel peab hageja kandma asendatud kostja menetluskulud. Hageja taotlusel on võimalik kostja ka menetlusse kaasata, kui selgub, et hagi ei ole esitatud kõigi kohustatud isikute vastu. Hageja kaasamine ja asendamine ei ole lubatud. 18. menetlusõigusjärglus § 209
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED Kersti Liiva 1. Töölepingu mõiste? Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused? Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja. Töötaja võib olla füüsiline isik ja tööandja nii füüsiline kui juriidiline isik. Töötaja on tavaliselt vähemalt 18-aastane isik, kuid seadus sätestab ka alla 18-aastase isiku tööle võtmise eritingimused. TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Töötajal on tööandja ees mitmeid kohustusi: Teeb kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, ajal ja kohas. Osaleb koolitustel, teeb
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED
1. Töölepingu mõiste Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning ta saab selle eest palka. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö
reguleerimisele (õpik, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused. Abistav materjal: Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2012, 4) Tööõiguse olemus Tööõiguse mõiste töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS §1 lg 1 ning mille järgi kohaldatakse töölepingu seadusele VÕS üldosa. Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: 1
Õigusõpetus Õppejõud Reet Nurmla peamajas ruum 126 6. seminari, mis algavad kuskil 9. oktoobri kanti. 14 loengut. Arvestusega lõppeb. Seminarides lahendatakse ülesandeid. 04.09. (L) EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) 1992 Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Lepitakse kokku järgmistes punktides: 1) tehtav töö 2) töö tasu 3) tingimused Töötaja füüsiline isik, kes on saanud 18-aastaseks. 15-17 aastased (kaasa arvatud 17) isikud saavad töötada, kui on vanemate kirjalik nõusolek. Töö ei tohi mõjuda alaealise tervisele ega segada kooli. Lisaks vanemate nõusolekule on vaja ka tööinspektori luba. Meie riigiametnikud on teenistusse nimetatud ja neile kehtib Avaliku teenistuse seadus.
aaeb-2e895f660506/Töövaidluse%20lahendamise%20seadus VVM - vabariigi valitsuse määrus VÕS - võlaõigusseadus õpik - Tööõigus. Loengud. 4., täiendatud ja muudetud trükk. Koost. M. Muda. Tln: Õigusteabe AS Juura, 2008 I Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus - töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Tööõiguse kujunemine - Tööõigus tekkis ajalooliselt töötaja kaitse õigusena, sest töötaja oli töösuhtes majanduslikult nõrgem pool. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Kujunes välja koos industrialiseerimise ja masstootmise tekkimisega. Tööõigus hakkas arenema 19. sajandi lõpus. (Eestis baseerus tsiviilõiguslikul teenistuslepingul, mille sisuks oli teise isiku tööjõu kasutamine, mis oli olemas ka Balti eraseaduses.)
maksekäsu kiirmenetlus, lisaks on antud kohtule võimalus ilmselgelt perspektiivitutest asjadest vabaneda menetluse võimalikult varases staadiumis, ilmselgelt perspektiivitu hagi võib kohus jätta menetlusse võtmata, või kui see on kogemata menetlusse võetud , saab hagi jätta läbi vaatamata. DISPOSITIIVSUSE PÕHIMÕTE Dispositiivsuse põhimõtet on võimalik vaadata koos menetlusökonoomiaga, st pooltel on õigus ise menetlust käsutada, sh võib näiteks hageja hagist loobuda või kostja hagi õigeks võtta. Juhul kui pooled on vaidluse lõpetanud, ei ole kohtul enam kohustust asja menetleda ja lõpplahend tuleb kohtuasjale poolte tahte alusel. Pooled võivad teha ka uue kompromisslepingu, mille õiguslikud alused on uued. -8- TSIVIILKOHTUMENETLUS KOHTUMENETLUSE ISIKLIKKUSE PÕHIMÕTE Igaüks saab kaitsta kohtus oma õigusi , teise isiku nimel saab kohtusse pöörduda üksnes juhul,
TÖÖÕIGUS Iseseisev töö: 2)21november- riigikohtulahendite analüüs grupi poolt vabalt valitud teemal-max 5õpilast. Kas puudutab töölepingu sõlmimist, töölepingu lõpetamine koondamise tõttu, töötaja töökohustuste rikkuminse tõttu. Tõõlepingu lõpetamise alused VAATAME! Oma seisukohad. EKSAM: 5küsimust.3üldisemat ja 2 konkreetset. LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus.
Riigikohtu otsus nr 3-2-1-154-01 Valduse rikkumine võib seisneda asja üle tegeliku võimu teostamise takistamises. Olenevalt asjaoludest võib tegeliku võimu teostamine olla takistatud ka juurde- või väljapääsu sulgemise tõttu. Tehas>värav (teine omanik). Valduse rikkumine võib seisneda asja üle tegeliku võimu teostamise takistamises (ka juurde või väljapääs). Riigikohtu otsus nr 3-2-1-54-02 Auto 40000; ostja (hageja) maksis 13000, kasutati ühiselt, siis kostja omistas. Vaidlus pole valduse kaitse sätete, vaid valduse seaduslikkuse üle. AÕS (320 I [kasutusvaldaja teatamiskohustus]) kehtetati. SEMINAR 2 Kaasus 10 A on valduse teenija. Omanik on M. A teenib tema valdust. A kingib kella T'le. Kas omand ja valdus on üle läinud? Valdus üle läinud. Kas oli isik õigustatud asja üle andma? Ei olnud. T poolt välistab omandamise see, et asi on M valdusest läinud välja tema tahte vastaselt §95 lg3. A võõrandas kella kinkelepingu alusel T'le
annaabi.ee 
