Venitusharjutused pingete lõõgastamiseks 5., 6., 7. klass Ain Pinnonen Viimsi Keskkool Alaselg · Lebage selili, põlved kõverdatud ning jalad vastu maad. Tõmmake kätega üks põlv vastu rinda, seejärel tõmmake teist põlve, kuni tunnete kerget venitust alaseljas. Hoidke asendit kümme sekundit. Korrake harjutust 10 12 korda. Kõhulihased · Lebage kõhuli ning tõstke end küünarnukkide peale, kuni te tunnete kerget venitust kõhulihastes. Hoidke seda asendit 810 sek, siis lõdvestuge. Korrake harjutust 10 15 korda. Külgmised lihased
· Lamades selili, üks jalg kõverdatud. Aseta üks käsi pma põlvele ja teine pahkluule. Pööra oma jalga väljapoole ja tõmba käsivartega rinna poole. · Tõmba põlv käte abil vastu rindkere, hoia umbes 10 sekundit. Säärelihastele: · Astu venitatava jalaga samm ette, nii et jalg jääb sirgelt. Hoia varbad otse. Pöida tõstes toimib venitus sääre tagapinnal. · Istu põrandale ja pane jalad sirgelt kõrvuti. Hoia alaselg sirgena ja kalluta keha ettepoole jala suunas. Painuta varbad põlve suunas. · Lükka ühe jala varbad vastu seina, hoia varbad võimalikult kõrgel, samal ajal on kand maas.
Jüri Gümnaasium Referaat Pilates Juhendaja: Ülle Uuemaa Koostaja: Agnes Anderson Jüri 2011 Pilatese põhimõtted · HINGAMINE loob vastupidavust ja energiat, hoiab hapnikku veres puhtana · KEHA ASETUS kõhulihased, alaselg ja tuharad moodustavad meie keha keskme. · KONTROLL keha kontrollimine on esmatähtis vigastuste vältimiseks · KESKENDUMINE vajalik liigutuste kvaliteedi tagamiseks · SUJUVUS aitab säästa energiat · TÄPSUS tagab täiusliku kvaliteedi, mis on Pilatese tehnikas olulisem kui kvantiteet Pilatese meetodi olemus -arendab keha ühtlaselt. meie kontrollime vaimu ja vaim kontrollib keha;
Töökoht: Autoluksepp, teostab remonditöid Nr OHUTEGUR ESINEMISKOHT OHUSTATUD ISIKUD RISKITASE 1. Ebatasased pinnad auto ja töölise ümbrus Tööline Keskmine 2. Käsi-tööriistad Töömehe käes Tööline Lubatav 3. Halba kehahoikakut Töömehe alaselg, käed, Tööline Madal tingiv töö õlad 4. Sõidukid ja liikuvad Tööobjekt auto Tööline Keskmine masinad 5. Kaitsevahendite Töömees Töömees Keskmine puudumine Tabel 2 SUURE RISKITASEMEGA (II ja III) OHTUDE VÄHENDAMINE SUURE RISKITASEME (III) OHTUDE VÄHENDAMINE Kuupäev Ilm: Temp:
pingevabadus ning õlgade ja pea õige asend. Toetudes võrdselt mõlemale jalale, jaotades keharaskuse jalataldale, vabastades põlveliigesed pingest, sirutades end lülisambast kuni kuklani lae suunas, pöörates õlad taha-alla ja vabastades nad pingest ja hoides lõuga paralleelselt põrandaga. Halb rüht Pea ees või kössis asend: kumerad õlad Pea ees, ümar ülaselg liialt võlvunud alaselg esile ulatuvad tuharad rindkere lamendunud kõhuorganid allavajunud, südame ja kopsude töö suurenenud enamasti vanematel naistel kellel esineb osteoporoos. Rühihäired ja mõju Rühihäirete süvenemise ja fikseerumisega kaasnevateks probleemideks on kiire väsimine, valu, funktsiooni häired või liikumisvõimetus. Rühihäiretest saab eristada kaasasündinuid ja elu jooksul omandatuid. Omandatud rühihäirete põhjuseks võivad olla
Kaasaegne pilates aga lähtub Joseph Pilatese treeningkavast vaid osaliselt ning harjutusi ei järgita süsteemselt. Pilatese põhimõtted -Romana Kryzanowska õpilased Philip Friedman ja Gail Eisen on toonud välja kuus "pilatese põhimõtet", mis on üleüldiselt tunnustatud pilatese järgijate seas. Need on: jõujaam (keha asetus), keskendumine, kontroll, täpsus, hingamine ja sujuvus. Jõujaam (keha asetus)-Kõhulihased, alaselg ja tuharad on inimese kese. Selgroo ja jäsemete tunnetamine oma jõujaama kaudu õpetab teadlikult jälgima oma keha. Pilateses kasutatakse keha jõukeset mitmesuguste harjutuste kontrollitud ja sujuvaks sooritamiseks. Keskendumine-Pilates nõuab vaimset keskendumist, mis tähendab, et mõte töötab kogu treeningu jooksul. Keskendumine on vajalik, et tagada liigutuste kvaliteet. Pilates ei ole ainult füüsiline treening, vaid keskendub nii mõistuse kui lihaskonna treenimisele, et aidata
edasiarendajad. Eriti kuulsaks sai Pilates poksijate, võimlejate, tantsijate, politseinike ja näitlejate hulgas. Pilateses jälgitakse alati järgmisi põhimõtteid: õige hingamine, keha asetus, kontroll, keskendumine, sujuvus ja täpsus. Hingamist peetakse sealjuures väga oluliseks. Hingata tuleb teadlikult, sest see suurendab vastupidavust, varustades verd pidevalt hapnikuga. Keha asetuse all mõeldakse oma kese jälgimist, mille moodustavad kõhulihased, alaselg ja tuharad. Kontrollida tuleb, et keha ja vaim töötaksid üheskoos, sest nii sooritatakse liigutusi kõige tõhusamalt. Pilates nõuab ka keskendumist, mis aitab järgnevaid liigutusi ette mõelda. Samuti sujuvust, mis loob ühtlase voolava korduvuse ja täpsust, kus kvaliteet on tähtsam kvantiteedist, mis tähendab, et väiksem hulk täpseid harjutusi toob parem tulemuse. 2
seda puhtana. Kuigi kõik Pilatese harjutused pole just hingamisharjutused, on treeningu ajal tähtis teadlikult hingata. Hingamine aitab teil ka teha paljusid keerulisemaid harjutusliigutusi. 2. põhimõte: Keha asetus Kõhulihaste tugevdamine toob kaasa vaagna õige asendi ning tasakaalus vaagen toetab nimmeluud ja hoiab pöiad ja jalad joondus. Kui keha pole enam joondus, ei toimi see enam nii tõhusalt, sest teie kese(kõhulihased, alaselg ja tuharad) aitab keha iga liigutuse tegemisel. Näiteks peab jooksja keha hoidma stabiilsena, et saavutada pikemate vahemaade läbimise kiirust. 3. põhimõte: Kontroll Pilatest on kõige parem kirjeldada kui kombinatsiooni kontrollitud painduvusest ja jõust. Kui keha ja vaim töötavad üheskoos, tehakse liigutust kõige tõhusamalt, kontrollides keha. Keha kontrollimine on esmatähtis vigastuste vältimiseks. Kontrollita kasutame alati samu tugevaid
und der August. Im Sommer ist das Wetter sehr heiß, die Sonne scheint fast jeden Tag und das Meereswasser wird wärmer. Im Sommer gibt es viele Feste. Nach dem Sommer kommt der Herbst. Die Herbstsmonate sind der September, der Oktober und der November. Im Herbst fallen die Blätter von den Bäumen, es regnet viel und das Wetter wird kälter. Im Herbst beginnt für alle Kinder ein Gefängnis die Schule. Alal hoidma: Sustain Alaselg: The small of the back Aldis: To be prone to sth Antud juhul: Given what happened Ebameeldiv lõhn/kogemus/töö: Disagreeable smell/experience/job Ekslik: Error-prone Elama istuva eluviisi järgi: To lead a sedentary life Ette kohut mõistma: To prejudge Geenifond: Gene pool Geneetiline eelsoodumus: Genetic predisposition Haige süda: Heart condition Hõljuk: Hovercraft Hommikust õhtuni tööd rabama: To work one's fingers to the bone Järgnevad sündmused: Subsequent events
..................................................................................................... 7 2 Kadi Hinrikus Seljalihased SELJA LAILIHAS (musculus latissimus dorsi) Tegemist on inimkeha suurima pindalaga lihasega ning paikneb ta selja alumises osas. Saab alguse lülisamba rinna-, nimme-(alaselg) ja ristluuosalt ning kinnitub õlavarre ülaosale. Ülesandeks on tuua õlavart (toimides õlaliigesele) ala ning langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. Harjutus: Sirutus hõlmab kogu seljapiirkonda. Leba palli peal, seljalihased lõdvestunud. Venita ülaselja lihaseid, surudes kätega kergelt kuklale. Nagu öeldud tegemist suurima ülakeha lihasega. Erinevad allatõmbed plokil laia haardega ja
o Lama selili, põlved kõverdatud 90kraadise nurga all. Käed on kuklal. o Tõsta keha umbes 30 kraadi. Hoia nimmekoht maas ja puusad liikumatult. Püsi lõppasendis sekundi jagu, lasku aeglaselt algasendisse tagasi. o Vaade olgu suunatud lakke, tõstete tempo aeglane. Jalatõsted selililamangus o Lama selili, jalad üleval, langeta jalad aeglaselt allapoole, umbes 75kraadise nurga alla. o Kannad ei tohi harjutuse sooritamise ajal põrandat puudutada. o Hoia alaselg vastu võimlemismatti. Puusatõsted selililamangus o Lama selili, jalad täisnurkselt ees. Selg toetub täispikkuses põrandale. o Tõsta puusi nii, et jalad suunduksid otse lae suunas, ja nii kõrgele kui suudad, seejärel lasku tagasi algasendisse. o Raskem variant: puusi tõstes kalluta jalgu samal ajal põranda poole. 4.Reie ja tuharalihased! Jalatõsted selililamangus Harjutus 1
elektrivõrk 5. Tulekahju Töökoht ja ümbrus Töölised, piltnik Kõrge 6. Kohtvibratsioon Töömehe käed Tööline, kuid ka Lubatav (vajab kõrvalised inimesed puhkepause) 7. Halba kehahoikakut Töömehe alaselg Tööline, sädemeid Madal tingiv töö vältiv muidumees 8. Sõidukid ja liikuvad Tööobjekt auto Töölised Madal masinad 9. Stress, vägivald, Töökoht Töölised Keskmine ahistamine (kiusamine) Tabel 2 SUURE RISKITASEMEGA (II ja III) OHTUDE VÄHENDAMINE SUURE RISKITASEME (III) OHTUDE VÄHENDAMINE
3)Kõhulilamangus pinguta kõhu alaosa lihaseid: tõuse küünarvarstoengusse, hoia asendit kümme sekundit. Kõverda kordamööda paremat ja vasakut jalga. 4)Kõhulilamang Tõstes vaagnavöödet, tõuse küünarvarstoenglamangusse, hoia kõik lihased pinges ja selg sirge, fikseeri asend kümneks sekundiks. Harjutus õpetab tunnetama, et kõhulihaste toonuse tõus parandab selja nimmepiirkonna stabiilsust. Selililamangus pinguta alakõhu- ja vaagnapõhjalihaseid: tõsta vaagen ja alaselg põrandalt üles, hoia asendit. Harjutus treenib kõhu- ja tuharalihaseid ja arendab lülisamba liikuvust. Kassiküür- Toengpõlvituses tõsta selg justkui lüli lüli haaval nii kumeraks kui saad, seejärel lasku tagasi algasendisse. Harjutus õpetab õiget sirutust Vale rüht ja valu Vale rüht põhjustab väsimust, sest lihased peavad rohkem töötama, et inimest püsti hoida. Vale rüht sunnib ka liikumisele rohkem energiat kulutama. Rohkem kui 80% alaselja ja kaela probleemidest
alla, 2 sek. üles 7. Biitsepstõste seistes kangiga + biitsepstõste kangiga istudes pingil 3 4 x (10 6) (see on superseeria)* teise harjutuse puhul vali raskus millega jõuad peale teha 12 8 kordust Biitsepsi harjutuste järjekorda vaheta, tee ka teisi biitsepsi harjutusi!!! KOLMAPÄEV 1. Kükk kang turjal 4 5 x (10 8) * Tehnika on esmatähtis!!! 2. Surumine jalgadega 4 5 x 15 8 * TEHNIKA OLGU KORRALIK, RASKUS LANGETA KORRALIKULT SÜGAVALE, AGA NII, ET ALASELG (JA TAGUMIK) PINGILT EI TÕUSEKS!!! 3. Sääre painutamine/Good Morning`s 4 x 15 8 (üks trenn üks harjutus, teine trenn teine)* Korralik aeglane sooritus 4. Päkale tõus seistes trenazööril 3 4 x 20 15 * Korduste arvu ja harjutustega ,,mängi" trennist trenni 5. Crunches trenazööril 3 x 25 20 * Ära võta kohe suurt raskust, muidu ei tunneta kõhulihaste tööd 6. Jalgade tõsted või midagi kõhule veel 3 x 15 12 korduse vahel
ning kingituste pakkimiseks mõeldud ala. Laoruumis asub töötajate puhkenurk (Pilt 2), ............. laud ning tualettruum. Töötajate puhkenurgas asub mugav reguleeritav tool (Pilt 3), laud, kohvimasin, mikrolaineahi ning külmutuskapp. Müügisaalis istumisvõimalus puudub. Kõik ruumid on varustatud korraliku valgustuse ning ventilatsiooniga. Põrandad on kaetud spetsiaalselt X- ettevõtte jaoks toodetud põrandakattega, mis on pehmem kui tavapõrand, seega ei väsi jalad ja alaselg nii kergelt. Kaupluse avab ning sulgeb üks klienditeenindaja. Päevaajal on klienditeenindajaid 2-3. Peale klientide teenindamise on klienditeenindaja ülesanneteks veel kaupluse korrashoid (tolmuimejaga tolmu võtmine, põranda ning teiste pindade pesemine), lao korrastamine ja kauba vastuvõtmine ning välja panemine. Teenindajad töötavad graafiku alusel kuni 12 tunnise vahetustega. Kauplus on avatud esmaspäevast pühapäevani ............. 3. RISKIANALÜÜSI TULEMUSED (TABEL 1)
liigutust, selja liikumise eest hoolitsemine ehk rindkerekallutused, puusa painutajalihase venitus ja reie tagaosa ning tuharalihaste venitused. (Lasn, Tõnnus, Tarto, 2011). Kuigi paljud õla vigastused vajavad rotaatorliigese tugevdamist, siis igakülgne taastusravi prgramm peab sisaldama ka abaluusidemete stabilisatsiooni harjutusi. Abaluuliigutajalihaste nõrkus võib viia abaluu ja õlavarreluu väärtalituseni, mis võib põhjustada õla vigastusi (Binkley, 2006). Alaselg on keha piirkond, mis on aldis saama regulaarseid koormusi. Sellest tulenevalt on tähtis liita rotatsioonile sirutus ja vastupidi, et jäljendada rabaku löögiliigutust. Sage ülekoormusvigastus on tingitud nõrgast ja lühikesest nimmeruutlihasest. (Cockram, A., Tolley, J., 2006) Põlvevigastused Ülekoormusest tingitud põlvevigastused on sulgpallis väga sagedased, seda tänu kiiretele ja korduvatele mitmesuunalistele liigutustele, mida sooritatakse mängu jooksul. Patellaliigese
arvestades mugavust ja takistusi. Mööbli paigutamisel tuleb arvestada akende ja uste liikumisruumiga, koristustöödega (Reimers, 2001). Õpilastel on istumine põhiline päevane asend. Istudes koormab inimene oma selgroogu umbes 50% võrra rohkem kui seistes. Istumise asend, kus keha on fikseeritud ühte asendisse, põhjustab kaela-, õla- ja seljavalusid. Keha toetub istudes vaagnale. Keha raskusjõud on kõige väiksem, kui toetuda istudes võrdselt mõlemale tuharale ja hoida alaselg kergelt nõgus vastavalt nimmeosa füsioloogilisele kõverusele. Jalgade pingevaba asend on täisnurga all painutatud, õlgade laiuselt harkselt, tallad toetuvad maha. Selline asend on kehale kõige loomulikum ja kergem taluda (Saarna, 2006). Heal toolil peaks seljatugi toetama inimese selga ka ettenõjatudes. Selg peaks olema 100-120 kraadise nurga all, mitte päris sirgelt, et vähendada survet selgroolülidele. Keha raskus peaks olema üle kantud tooli seljatoele
o Lama selili, põlved kõverdatud 90kraadise nurga all. Käed on kuklal. o Tõsta keha umbes 30 kraadi. Hoia nimmekoht maas ja puusad liikumatult. Püsi lõppasendis sekundi jagu, lasku aeglaselt algasendisse tagasi. o Vaade olgu suunatud lakke, tõstete tempo aeglane. Jalatõsted selililamangus o Lama selili, jalad üleval, langeta jalad aeglaselt allapoole, umbes 75kraadise nurga alla. o Kannad ei tohi harjutuse sooritamise ajal põrandat puudutada. o Hoia alaselg vastu võimlemismatti. Puusatõsted selililamangus - Lama selili, jalad täisnurkselt ees. Selg toetub täispikkuses põrandale. - Tõsta puusi nii, et jalad suunduksid otse lae suunas, ja nii kõrgele kui suudad, seejärel - - lasku tagasi algasendisse. - Raskem variant: puusi tõstes kalluta jalgu samal ajal põranda poole." Lk 6 Ja teisi meetodeid. Süda ja ületreenimine
EDASIJÕUDNUD- VASTAVALT TASEMELE JAOTATAKSE SAGELI ERINEVAD LIHASRÜHMAD ERI PÄEVADELE. Jälgi, et järjestikustel treeningutel ei saaks koormust samad lihasrühmad. Treeningpäevade vahele peaks jääma vähemalt 48h puhkust. 31. HARJUTUSTE ARV JA JÄRJEKORD? Algajatel on soovitav 1-2 harjutust ühele lihasrühmale, edasijõudnutel 2-4.. Reeglina alustatakse suurematest lihasrühmadest ja liigutakse väiksemate poole. Vaheldumisi tuleks teha tõmbe- ja surumisharjutusi. Kõht ja alaselg jäetakse tavaliselt treeningu lõppu, kuna need lihased toimivad paljudes harjutustes stabiliseerivate lihastena. 32. HINGAMINE JÕUSAALI TREENINGUL? Hingata tuleks vastupanu ületavas faasis e pingutuse ajal välja ja vastupanu langetavas e järelandvas faasis sisse v oida lihtsalt harjutuste ajal suu veidi avatud. 33. ERINEVAD KORDUSED, PUHKUS JA EESMÄRGID JÕUTREENINGUL? kordused Mida arendab? puhkus Vastupanu
Seljavalu Selg tasakaalustab keha luude, liigeste, lihaste ja närvide tööd. Kõik nende osade tegevused tasakaalustavad inimese kehaasendit ja liikumist. Seljal on mitu suurt kõverust (kaelas, selja üla- ja alaosas), mis aitavad seljal normaalselt liikuda, vastavalt vajadusele. Seljavalu on väga sage kaebus. Tavaliselt neli inimest viiest on oma elu jooksul vähemalt korra kaevanud seljavalu üle. Kõige sagedasemas seljavalu lokalisatsiooniks on alaselg- ristluu piirkond. Seljavalu võib olla tingitud halvast lihastoonusest, ülekaalust (just keskkoha rasvumine), raskest füüsilisest tööst või elustiilist. Lihaste haigused ja traumad annavad samuti seljavalu. Halva lihastoonuse ja ülekaalu korral langeb lülisambale liigne koormus, sest ta peab keha õiges asendis hoidma ja ajapikku tekivadki lülisambas püsivad muutused, mis tekitavad valu. Pideva raske füüsilise töö korral on küll lihased hästi treenitud, kuid kergesti võib
allpool õlakõrgust. 59. Loetlege kasulikke nõuandeid, mis on vajalikud istuva tööasendiga töötamisel. Mugav tool, reguleeritav laud, kohtvalgustus, õiged töövahendid (monitor, klaviatuur), istuv tööasend, tööülesandeid tuleks vaheldada, et vältida ühetaolisi liigutusi, töölaua õige kõrgus on küünarvarte kõrgusel, tooli kõrgus peab olema selline, et jalad ei oleks pinges ja ulatuksid vabalt põrandale toetuma, alaselg peab olema toetatud, vältida tuleb käte monotoonseid liigutusi. 60. Kes kehtestab töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra? Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. 61. Mis on töökoha kohandus vastavalt töötajale? Füüsilistele ja vaimsetele võimetele, inimese käe eelistuse järgi (vasak või parem), tooli reguleerimisvajadus. 62
tasakaal kadus, vajus istuli ning keeras asendi nii, et oleks siis pikali. 14.33 Laps tõuseb püsti, paneb näpu suhu, paneb näpu vastu ema põlve. Analüüs: Vaatluse käigus on demonstreeris laps, et on omandanud peopesa-suu refleksi, see refleks on aluseks mitmetele käe ja suu tööd siduvatele refleksidele, mis on vajalikud selleks, et laps saaks kätte sattunud asju suhu panna (vaatluses mänguasjad või ema näpp).[2] Ühtlasi on ka näha, et lapse alaselg on korrektselt arenenud ning piisavalt tugev toetamaks lapse kaela, sest antud laps on suuteline istuma ilma toeta.[1] On nähtav, et vaadeldud lapsel on korralikult kujunenud baasmotoorika. Laps suudab roomata, tõusta, kõndida või istuda ja pöörata pead.[8] Vaadeldud lapse käeline areng vastas 11 kuuse lapse normile, sest laps oli suuteline asetama asju üksteise sisse ja liikuma toest ühe käega kinni hoides. Samuti oli laps võimeline kiirelt ja kindlalt liikuma
toitude liigne söömine (näiteks piim, juust, jogurt, õlid-rasvad, nisujahutooted, enamik puuvilju ja - mahlu, tomatid, enamik pähkleid jne.). Raskemini seeditavad toidud tekitavad tühjale ja nõrgale põrnale ülekoormuse ja kahjustavad seda veelgi. Seega toit on tähtis faktor, kui liigesevalu (alaseljas) mitmete reumaatiliste haiguste puhul on seotud qi ja vere tühjuse või niiskuse ja lima esinemisega. Neerud. Alaselg või lumbaalne e. nimmepiirkond öeldakse olevat neerude eluase. Neerud valitsevad luid, luuüdi ja liigeseid. Neerude tühjust või nõrkust seostatakse sageli alaselja valulikkuse ja valuga ning seda võib seostada ka lülisamba valu ja deformatsiooniga. Kui neerud hakkavad pärast 40-ndat eluaastat vananemisprotsessi tõttu nõrgenema, toob see kaasa luude ja liigeste probleemide suurenemise. Üldiselt enamikul inimestel, kel on süsteemseid luu-ja liigesepõletikke (näiteks
Ei piisa sadade korduste arvuga harjutuste tegemisest ühele lihasrühmale, st keharasva ei saa vähendada lokaalselt või eraldi mingist konkreetsest piirkonnast. Rasva põletamine toimub üle kogu keha ühtlaselt, mitte ainult ühe piirkonna arvelt. Küll aga kehtib reegel, et nendest piirkondadest, kuhu rasv kõige esimesena ja kiiremini ladestuma kipub, põletatakse seda aeroobsel treeningul kõige viimasena (meestel kõht, alaselg; naistel reied, puusad). Kehakaalu jälgimise kõrval tuleb pöörata tähelepanu ka ümbermõõdule ning proportsioonidele. Rasvkude on kaalu järgi kergem kui aktiivne lihaskude, seetõttu ei pruugi treeningu tulemusena kaal langeda. Seetõttu oleks mõttekas mõõta harjutamise alguses keha rasvaprotsenti ning jälgida seda pidevalt. VENITUSED Pikkus 5–10 minutit. Eesmärgiks organismi funktsioonide normaliseerumine, taastumise kiirendamine, positiivsete emotsioonide loomine,
Mida pead enda suurimaks taastumiseks karjääri vältel? Põlveoperatsioonist taastumist. Kui ma tulin pärast operatsiooni kooli uuesti. Juulis oli operatsioon ja septembris tulin kooli. Tegin trenni nagu teised, aga tundsin, et päris valmis pole. Kuskil detsembris tundsin et olen täiskoormuseks valmis. On sul praegu püsivaid tantsimisest tingitud kõrvalekaldeid normaalsest kehahoiakust? Kui jah kirjelda neid! On! Seljavigastuse tõttu, ülakeha on nagu "kreenis", alaselg on nõrk ja mingid lihased tõmbuvad krampi ja hakkavad ülekoormust tegema, praegu on seljavalud, spasme pole. Kummardamise ajal, et kui kummardan, siis mõtlen et mis ma veel jõuaks ära teha enne kui peaks teist korda kummardama. Teise tantsija tõstmisel või üldse raske objekti tõstmisel annab ka tunda. Kas sa olid/oled piisavalt teadlik oma kehast kui töövahendist ja kuidas töö mõjutab sinu eraelu? Ikka olen teadlik oma kehast
Ei piisa sadade korduste arvuga harjutuste tegemisest ühele lihasrühmale, st keharasva ei saa vähendada lokaalselt või eraldi mingist konkreetsest piirkonnast. Rasva põletamine toimub üle kogu keha ühtlaselt, mitte ainult ühe piirkonna arvelt. Küll aga kehtib reegel, et nendest piirkondadest, kuhu rasv kõige esimesena ja kiiremini ladestuma kipub, põletatakse seda aeroobsel treeningul kõige viimasena (meestel kõht, alaselg; naistel reied, puusad). 25 Kehakaalu jälgimise kõrval tuleb pöörata tähelepanu ka ümbermõõdule ning proportsioonidele. Rasvkude on kaalu järgi kergem kui aktiivne lihaskude, seetõttu ei pruugi treeningu tulemusena kaal langeda. Seetõttu oleks mõttekas mõõta harjutamise alguses keha rasvaprotsenti ning jälgida seda pidevalt.
annaabi.ee 
