Linna asukoht on geograafiliselt soodne kaubavahetuseks Venemaa ja Lätiga. Võrus räägitakse põhiliselt eesti ja võru keelt. Võru tunnuslause on "Üts ummamuudu liin". Võrus on mõõdetud Eesti soojarekord 35,6 °C, mis registreeriti 11. augustil 1992. Võru kaitsepühak on Püha Jüri[viide?]. Võru linnapea on Anti Allas. Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, suures osas mandrijää sulavete uuristatud Hargla orundis. Linna territooriumil asub kolm järve Tamula järv (229 ha), Kubija järv (15,9 ha), Mustjärv ja Kubija Veskijärv (1,7 ha). Tamula järvest on väikese Vahejõe kaudu olemas ühendus Vagula järvega. Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu jõgi. Võru linna asutamise kuupäevaks loetakse 21. augustit 1784, mil Riia asehaldurkonna kindralkuberner George Browne kinnitas allkirjaga dekreedi linna asukoha ja nime määramisest[7]. 1783. aasta oli moodustatud Riia asehaldurkond ja kreisid sealhulgas Võru kreis. 19
Rakvere Rakvere linn (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene Rakovor) on Lääne-Viru maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus. Rakvere on linn alates 12. juunist 1302, kui ta sai Taani kuningas Erik Menvedilt Lübecki linnaõiguse. Rakvere linnapea on 2013. aastast Mihkel Juhkami, Rakvere linnavolikogu esimees on Toomas Varek. Rakveres on 19 linnaosa: Kondivalu, Kukeküla, Kurikaküla, Lennuvälja, Lepiku, Lilleküla, Linnuriik, Moonaküla, Mõisavälja, Paemurru, Palermo, Roodevälja, Seminari, Südalinn, Taaravainu, Tammiku, Vallimäe, Vanalinn, Õpetaja heinamaa. Linna pindalast moodustab 153 ha linnale kuuluv metsamaa. Rakvere kõige tähtsam vaatamisväärsus on mõjuvad ordulinnuse varemed Rakvere Vallimäel. Vallimäel asuvad ka skulptuur Tarvas ja Vallimäe tuulik ning kõrgendiku lõunaosas paikneb Rakvere tammik. Laiemat tähelepanu on pälvinud Rakvere keskväljak, mis valmis tänasel kujul 2004. aastal.[
NARVA Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul. Narva on suuruselt Eesti kolmas linn Tallinna ja Tartu järel ning suurem kui 50 km kaugusel asuv maakonnakeskus Jõhvi. Ta on Eesti linnadest idapoolseim. Narva linn asub Eesti kirdeosas Narva jõe läänekaldal 12 km kaugusel jõe suudmest Tallinn- Peterburi maantee ja raudtee ääres Eesti-Venemaa piiril Jaanilinna vastas. See paikneb 200 km kaugusel Tallinnast ida pool ning 20 km kaugusel Kingisseppast ja 130 km kaugusel Peterburist lääne pool. Ida-Virumaa kesasulast Jõhvist asub Narva 50 km kaugusel ida pool. Narva linna pindala on 68,95 km²[4], sh linna põhiosast eraldatud ja Vaivara valla territooriumiga ümbritsetatud linnaosade Kudruküla ja Olgina pindalad on vastavalt 5,08 km²[5] ja 0,58 km². Narva asub Narva jõe kanjonis, mille kaitseks on moodustatud maastikukaitseala. Linna läbib Narva klindilõik. Narva aladel ja selle ümbruses on elatud j
Renessanss vs 21. sajand Renessanssi ajal tehti palju maade avastusi, teaduses tehti uusi avastusi ja leiutati ka trükikunst. Trükikunsti leiutas J.Guttenberg. O.Petrucci leiutas sel ajal ka nooditrüki. Nendega seoses muutus Euroopa poliitiline pilt. Samuti sündis uus kultuuri- ja ühiskonnamudel. Alles renessanssi ajal hakati seostama teost ja autorit. Varem oli kõik nagu jumala loodud ehk siis ananüümne ja püha oli ainult teos, nüüd see muutus. Selle muutuse ajal hakati väärtustama loovat kuntsnikku ja tema isikupära. See on jäänud püsima ka tänapäeval. Reformatsiooni peamine teene filosoofia ajaloo seisukohalt oli väljaastumine katoliku kiriku autoriteedi vastu. Lutheri seisukohalt tuli filosoofia teoloogiast lahutada, kuid Lutheri eestvõttel loodi uus teoloogiline autoriteet – Pühakiri. Humanism kujunes välja linnakultuuri tingimustes. Suuremat tähelepanu hakati pöörama ladina keele kõrval ka rahvuskeeltele. Humanismis avaldus e
Leyte merelahing Kristiina Toomik Lagedi Kool 2015 23.-25 .(26) Oktoober 1944 Leyte lahes, Filipiinide idaservas Üks suurimaid ja keerukamaid mereväe lahinguid ajaloos USA vs Jaapani Impeerium Enne Lahingut 1942. aasta 6 mai vallutas Jaapan Filipiinid USA´lt. Jaapan soovis Suure Ida-Aasia Õitsenguruumi kuid kõik mis Filipiinidelt võtta andis, läks Jaapanile sõja pidamiseks USA, Inglismaa, Hiina, Hollandi ja teistega. USA sõjaväe laevastik ja lennuvägi tugevnesid, kuna sõjatööstused ei kannatanud pommirünnakute all. 1944. aasta oktoobri keskpaigaks oli sõda kestnud ligi 3.a. Vahetult enne lahingut 17. oktoobri hommikul kell 8.00 alustasid ameeriklased oma taassissetungi Filipiinidele. 17. oktoober alustas USA leyte idaranniku tulistamist . Tulistamine kestis 3 päeva 20.oktoobri hommikul algas USA maandumine Leytele. Armee suurused. USA´l oli nii varustuse kui ka sõduritega suur
Viimsi Keskkool Maria-Eliise Muinaste VENE TSAARIRIIG LÕPP TSAAR NIKOLAI II Referaat Juhendaja: Jana Tiits Viimsi, 2015 SISSEJUHATUS Venemaal olid rasked ajad, sest tsaar niiöelda ei hoolinud oma inimestest. Kuid ka tsaaril endal oli raske aeg, sest tema tegi enda meelest õigeid otsuseid. Tsaari eluajal mõeldi välja plaane tsaari kukutamiseks ning lõpuks see plaan ka töötas. VENEMAA VALITSEMINE Venemaad valitsesid tsaarid. Nendel oli piiramatu jõud, sest rahvas uskus, et tsaarid saavad oma jõu otse jumalalt. Vaid kõrgest soost inimestele olid riigiasjad teada, nende hulgas samuti ka tsaar. Tavainimestele oli rangelt keelatud niiöelda riigijuhtimine, vaid kõrgest soost inimesed võisid sellega tegeleda. Tavainimesed polnud sellega kohe üldse rahul. Nad nõudsid hoopis suuremaid õigusi ning vabad
PT-13 Elulugu Jaan Rekkor (sündinud 3. aprillil 1958) on eesti näitleja. Ta lõpetas Märjamaa Keskkooli 1976. aastal. Õppis aastatel 1976–1978 Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta lõpetas 1982. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (10. lend). Samast aastast alates on ta Pärnu teatri Endla näitleja. Alates 2005. aastast on ta ka Eesti Draamateatri näitleja. Ta on mänginud ka filmides ja seriaalides. Alates 2009. aastast mängib Jaan Rekkor seriaalis "Kättemaksukontor" politseitöötajat Rein Pihelgat. Töötanud 1982. aastast Pärnu Endla näitleja Alates 2005. aastast Eesti Draamateatri näitleja Tunnustused ● 1988 Eesti teatri aastaauhind parimale meesnäitlejale ● 1990 Ants Lauteri nimeline auhind ● 2002 Eesti teatri aastaauhind parimale meeskõrvalosalisele ● 2014 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[1] Eesti teatri aastaauhind 2003 parimale meeskõrvalosatäitjale
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Hanna-Liis Karp KÜLMA SÕJA KRIISID Referaat Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Külm sõda on ajaloosündmus, mis leidis aset pärast II maailmasõda ning oli põhiliselt USA ja Nõukogude Liidu vastasseis. See toimus aastatel 1947-1991, kuid siiski pole ei alguasaeg ega lõppaeg kindlalt määrateltud. Külma sõda peetakse poliitiliseks ja majanduslikuks sõjaks, kus suurem sõjaline konflikt puudus, kuid tegelikkuses toimus mitmeid relvastatud kokkupõrkeid lääneriikide ja Nõukogude Liidu vahel, kus lääneriigid võitlesid kommunistliku riigikorra levitamise vastu. Külma sõja põhirelvaks oli tuumarelv ning sellega hirmutamine ei viinud lõpliku järjekordse maailmasõjani. Mõiste Külm Sõda võeti kasutusele esimesena USA riigiteadlase B.Baruh-i poolt. Külma sõja algusajaks peetakse märtsi 1946, kui Winston Churchill pidas kõne, milles
Kõik kommentaarid