PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDUS Keili Lutschan PALGA KASV VERSUS TÖÖ TOOTLIKKUS- PÕHJUSED JA TAGAJÄRJED Uurimistöö Pärnu 2014 SISSEJUHATUS Uurimustöö teema valisin, kuna on praeguses Eesti majanduses on muutund väga aktuaalseks palga kiire kasv,tööturg ja selle tootlikkus ning tööjõu kiire kasv.Uurimistöös kirjutan lähemalt palga kiirest kasvust,selle põhjustest ja tagajärgedest. Niisamuti kirjutan töö tootlikkusest ja tööturust ning tööjõu kiirest kasvust. Eesmärkideks on välja uurida ,mis põhjustab palga kiirest kasvu ja mis võivad olla selle tagajärjed. Niisamuti on eesmärgiks uurida põhjuseid ja tagajärgi töö tootlikkused,tööturu ja tööjõu kiire kasvu kohta. TÄHTSAMAD ARENGUSUUNAD 2013. AASTA 2013
............................................................................................24 Kasutatud materjalide loetelu ...................................................................................................26 SISSEJUHATUS Vaieldamatult on hetkel kõige populaarsem teema majanduskriis ja selle tagajärjel tekkinud erinevad raskused erinevate riikide majanduses. Ka Eesti majanduses on tekkinud väga raskeid ja kriitilisi olukordi. Oma töö teemaks valisin just tööturu ja hõive probleemid Eestis, kuna teema on väga päevakohane. Eesti tööturul on üha suurenevaks ja aktuaalsemaks probleemiks töötus ja töötute arvu kasv. Minu eesmärgiks selles töös on esimeses peatükis käsitleda tööturu teoreetilist külge alustades tööturu neoklassikalisest mudelist, tööturu teooriatest ja tööturu põhikomponentidest. Seejärel kirjeldan olukorda Eesti tööturul uurides tööturu põhilisi muutusi ja seda mõjutanud tegureid
Seega peaks ettevõtte pädevus olema ülekantav teise tegevusalasse. Näiteks Baltika lahkus suures osas kõige madalamat lisandväärtust andnud õmblustoodete valmistamise rollist üleilmses väärtusahelas ning liikus kaubanduse ja brand'i kujundamise suunas. Teiselt poolt liikus Baltika ka väärtusahelas ettepoole toodete disaini suunas. Selle tulemusena ettevõtte koht väärtusahelas muutus ja lisandväärtuse tase töötaja kohta tõusis. Puudub globaalne ambitsioonikus Eesti ettevõtted jagunevad järgmiselt: ligikaudu kolmandik on muutumisvõimelised oma tegevusala raames, kümnendik suudab muuta oma kohta väärtusahelas ning ligikaudu 40 protsenti ei oska või ei näe vajadust muutuda. Käitumismustrite iseloomustamisel võib üldistatult välja tuua peamisi iseloomulikke jooni. Liialt vähe on ettevõtteid, kes otsivad aktiivselt võimalusi lisandväärtuse suurendamiseks ja
perioodil nõudlus olla elastne, pikemal perioodil mitteelastne) Asjaolu, kui suurt osa oma sissetulekust kauba või teenuse ostmiseks tarbija kulutab. Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus elastne. Konkurents hoiab tarbija jaoks hinnad allpool, tagab innovatsiooni ettevõttele, toimub efektiivne tootmisressursside paigutus. Peamiseks majandust reguleerivaks institiutsiooniks on turg! Kapitali kahanemise seaduse tõttu tahab ettevõte alati müüa kallimalt! Ettevõtte roll Tööjõud Tarbeesemed Kapital Tootmisvahendid Maa Teenused Info Saastamine Kõikide ettevõtete eesmärgiks on kasumi maksimeerimine. Maksimaalse kasumi saamisel kasutab ettevõte ressursse kõige optimaalsemalt.
Kui paljud Pärnumaa majandusarengu näitajad on võrdväärsed Harju- ja Tartumaaga, siis tööjõu haridustasemes jäädakse selgelt alla: kõrgema haridustasemega töötajaskonna osatähtsus tööjõus on oluliselt väiksem. Samas on viimasel ajal näha paranemist nende osatähtsus tööjõus kasvab pidevalt ja seda just madala haridustasemega töötajaskonna arvel. Jätkuvalt on probleemiks üksikute kõige kaugemate maapiirkonade, nagu Tali, kõrge tööpuudus, mis tuleneb ennekõike elanike kvalifikatsiooni sobimatusest. Siingi on heaks alternatiiviks puhkemajanduse ja ökoturismi edenemine Soomaa eeskujul. (Terk, Raagmaa 2004) 2.2. Ettevõtluse tulevikuvõimalused Pärnumaal Puhke- ja teenindusmajandusega on Pärnumaa kindlasti õigel teel. Küsimus on aga selles, kuidas suvituslinn tuleb välja juba alanud vana majanduse langusest tootmises ning loob uusi kõrge kvalifikatsiooniga töökohti. (Terk, Raagmaa 2004)
Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. Majanduse kolm põhiküsimust: Mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota;
teiste Euroopa ja muu maailma riikide roll. Eesti majanduse jaoks on olulised enam kui 4 miljonit turisti, kes põhiliselt tulevad Soomest. Majandusreformid ja kiired muutused tõid 90-ndatel aastatel kaasa tööpuuduse kasvu, olgugi, et iseseisvuse esimestel aastatel lahkus Eestist rohkesti inimesi (1989. ja 2000. aasta rahvaloenduste vahelisel ajal vähenes Eesti elanikkond vähemalt 194 tuhande inimese võrra ehk ca 12%). Majanduse kiire kasvu ajal langes tööpuudus 4%-ni ning palga kasv oli väga kiire. Majanduskriisi ajal hakati palku vähendama ja koondamiste tõttu tõusis tööpuudus 2010. aasta alguseks 19%-ni. Seejärel on hakanud olukord tasapisi paranema. Eesti valitsused on üldiselt ajanud tasakaalustatud poliitikat, mistõttu riigieelarve on olnud enam-vähem tasakaalus või ülejäägis. Just ülejääkidest kogunenud reservid võimaldasid Eesti valitsusel ka majanduskriisi ajal laenuvõtmist vältida, mistõttu
liikumine................................................................................................... ................ 6. Kokkuvõte................................................................................................... ..................................... 17 1. Sissejuhatus Struktuurse tööpuuduse all mõistetakse tööjõu kvalifikatsiooni ja geograafilise asukoha mitte kattumist nõudlusega tööturul. Struktuurne tööpuudus tingib olukorra, kus eksisteerivad koos vabad töökohad ja töötud. Struktuurse tööpuuduse tekkimist selgitatakse tööjõu vähese mobiilsusega nii vähese regionaalse kui ka sektoriaalse mobiilsusega. Vähene sektoriaalne mobiilsus tingib situatsiooni, kus vabade töökohtade ja töötute kvalifikatsioon ei lange kokku ja töötutel puudub võimalus ümberõppeks. Vähene regionaalne mobiilsus tähendab olukorda, kus töötu ei taha vahetada elukohta
a) oli 0,846. UNDP valitud riikide tabelis 33.koht (juba kolm aastat järjest). oodatav eluiga sünnihetkel 75,0 keskmine kooliaastate arv 12,0 eeldatav kooliaastate arv 15,8 Eesti peamised inimarenguprobleemid: rahvastiku vananemine Eesti peamised iniarenguprobleemid on rahvastiku väljaränne ja vananemine ja sündimuse vähenemine. Eesti peamised inimarenguprobleemid (näitajad, mis on EL-i keskmisest madalamad): oodatav eluiga, tervelt elatud aastad, töö tootlikkus, rikkus ja palgatase, eluga rahulolu, sallivus ning sooline tasakaal. 8. Tooge välja arengumaade sarnasused? Missugustes Maa piirkondades asuvad arengumaad ja miks? Arengumaade ühisjooned: · kultuurilised vastuolud · suhteline vaesus · põllumajanduse suur osakaal SKP-s · primaartoodete eksport · rahvastiku kasv · urbaniseerumine · tulude ebavõrdne jaotus · tehnoloogia madal areng · sõltuvus teistest riikidest · kultuuriline orientatsioon.
Iga teooria kehtib vaid tehtud eeldustel. Ei ole olemas ühte, ainuõiget ja üldkehtivat majandusteooriat. Traditsiooniline (neoklassikaline) mikroökonoomika eeldab majandussubjektide täielikku iseseisvust ja sõltumatust, nende egoistlikku tegutsemist oma eesmärkide saavutamisel ja ratsionaalset käitumist. Saab näidata, et kui riigi poolt on loodud vajalikud seadusandlikud raamid, osutub sellistel eeldustel põhiliseks majanduselu reguleerivaks institutsiooniks turg ja regulaatoriks konkurents. Ühtlasi tagab konkurents nappide ressursside parima (tehnilise efektiivsuse mõttes) kasutamise. Küsimustele, milline peaks olema optimaalne ressursijaotus ja kuidas seda tagada, otsibki vastust struktuuriökonoomika (industrial economics). Struktuuriökonoomika tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustrateegia). Analüüsi tulemusena võib selguda, et riik peab turuprotsessi mingil viisil sekkuma.
SKP võetakse arvesse ainult aasta jooksul toodetud lõpptoodangu turuväärtus. Lõpptoodang- hüviseid, mida kasutatakse tarbimiseks, mitte aga edasiseks töötlemiseks/ edasimüügiks. Sisemajanduse koguprodukti koostisesse kuuluvad lõpphüvised arvestatakse kokku nende turuhindade abil. Hüvised, millel ei ole turuhinda, võetakse sisemajanduse koguproduktis arvesse vastavalt nende loomiseks tehtud kulutustele (näiteks haridus ja tervishoid). SKP suurust on võimalik kindlaks teha kolme meetodiga: sissetulekumeetod, kulutuste meetod ja tootmismeetod. Tabel 1. SKP arvutamise meetodid Tootmismeetod Sissetuleku meetod Kulutuste meetod Lisandväärtused Põllumajanduses Eratarbimine Tööstuses Töötajate palk +Avaliku sektori tarbimine Teeninduses +Ettevõtete kasumid +Koguinvesteeringud
majandussektorite seoste problemaatika. Protsesse vaadeldakse kogu majanduse (riigi) tasandilt (majapidamised koondatakse majapidamissektoriteks, ja ettevõtted ettevõttesektoriteks). Uurib majanduse kui terviku käitumist, keskendub kõigi üksikute majandussubjektide individuaalsete tegevuste koosmõju uurimisele. Uurimisobjektiks on kogunõudlus ja kogupakkumine kaubaturul, koguprodukti maht ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused (inflatsioon), tööpuudus, rahaturg jne. Oluline roll on valitsuse poliitikal. Majandusmudel ettekujutus tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele. Tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, seepärast püütakse seda analüüsides lihtsustada ja arvestada vaid väikest kõige olulisemat osa tegelikkusest. Saadud lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused pole enamasti tegelikkuses seetõttu kontrollitavad (ei pruugi kehtida need eeldused)
q2 sissetuleku-tarbimiskõver q1 FIRMATEOORIA 30.09.2013 · Tarbija maksimeerib heaolu, ettevõtja maksimeerib kasumit. · Ettevõte käitub ratsionaalselt (homo oeconomicus). · Kõik ressursid ostetakse turuhinnaga ja müüakse samuti turuhinnaga. · L tööjõud (inimene) K kapital (kõik muu) C kogukulu (cost) w tööjõu hind (wage) r kapitali hind · Ettevõtja kulutab tööjõule ja kapitalile. C = wL + rK - ettevõtte kogukulud K C/r samakulujoon Tootmisvõimaluste hulk C/w L Sisendikomplekt ehk tegurikomplekt ostetakse tööjõudu ja kapitali · Iga inimene annab erineva kogu toodangut
1. Loeng Peamised heaolurežiimid Milleks mudel vajalik on: mudel kui ideaaltüüp: seletab konkreetset nähtust teooriast tulenedes. Mudel kui stat. võrreldavus. Mitte kõik rikkad riigid ei ole HR. nt diktatuur. HR-ist rääkides peame silmas mingit riiki, mis on tõsiselt käsile võtnud sotsiaalkindlustussüsteemid. Klassikaline arusaam HRst: Turg ja valitsus hoiavad üksteist tasakaalus. HR kui turutõrgete pehmendaja: Barr: “HR aitab kaasa majanduslikult efektiivsuse saavutamisele. HR teeb midagi sellist, mida turud ei tee või teevad seda ebaefektiivselt.” : de-commodification ehk lahtikaubastamine. Kaasaegne arusaam HR: Riik, turg ja kodumajapidamine on omavahel sektoriti seotud. Richard Titmuss 1960nd: 1. Residuaalne mudel-jääkrahastamise mudel: Indiviidi heaolu peavad
...................... 56 9. Püügikorraldus ja järelevalve ................................................................................... 58 9.1. Ülevaade püügikorralduse ja järelevalve hetkeolukorrast ................................ 58 9.2. Püügikorralduse ja järelevalve SWOT.............................................................. 62 9.3. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 64 10. Teadus, haridus ja teadmussiire ............................................................................. 65 10.1. Hetkeolukord teadus- ja arendustegevuses ning kalanduse taseme- ja täiendusõppes ........................................................................................................... 65 10.2. Rahvusvaheline koostöö ................................................................................. 68 10.3. Meetmete valik ja investeeringud aastatel 2007 2013 ..............
erastamise. Hinnanguliselt viidi põllumajandussektorist välja ¾ tagastatud või kompenseeritud varast. Seetõttu on ka pidev investeeringute puudujääk. (Maaelu arengu aruanne 2012 lk.90) · Aastatel 2002-2004 (Eliga liitumiseelne periood) investeeriti keskmiselt 48,2 mln eurot aastas · Aastatel 2005-2008 (EL liikmena) keskmiselt 144,8 mln eurot · Aastatel 2005-2009 on põllumajanduses investeeringud põhivarasse ühe töötaja kohta olnud kõigi tegevusalade keskmisest 63,7% võrra suuremad Reformid 1988-1995 algatatud reformid muutsid põllumajanduse senised tootmisstruktuurid ja institutsioonid · 1989.a. võeti vastu Taluseadus, mis pani alguse esimestele õiguslikul alusel loodud taludele ning seda võib pidada restruktueerimise alguseks · 1991.a. Maareformiseadusega tagastati maa õigusjärgsetele omanikule ja võimaldati maad erastada
Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus --- Sotsioloogi põhiparadigmad: Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism) – ühiskond kui teatud institutisoonide pinnal toimiv süsteem. Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll. Süsteemi osad on seotud teatud kindla struktuuriga. Struktuuri moodustavad institutsioonid – riik, turg, perekond, haridus, kirik/religioon jne Struktuuri ja tema üksikute osade eesmärgiks on hoida ühiskonnas korda ja tasakaalu Seda (tasakaalu) taotletakse integratsiooni, stabiilsuse, konsensuse, tasakaalu jne kaudu Teineteisest sõltuvad osad. Avaliku võimu tegevuse kaudu võimalik sekkuda probleemidesse. Konfliktiteooria (marksism, neomarksism, radikaalne sotsioloogia); Ühiskond jaotub osadeks ebavõrdsuse ja konflikti pinnal
on võimalik asendada, need ei too raha sisse. Vaesus. SKT- sisemajanduse kogu toodang. On euroopa tuum ja euroopa perifeeria. SKT sõltub sellest kui rikkas on riik ja kui suure osa panustab ta haridusse ja meditsiini RUUMI MUUTUMINE AJAS JA KAPITALISMIS Mõiste kokkutõmbuv ruum maailm on muutunud väiksemaks tänu side- ja kommunikatsiooni vahenditele. Sellega kaasnens transpordi ja sidehindane langus 20.sajandil. Tehnoloogia abil on paljude eluvaldkondade tootlikkus kasvanud kümnetes kordades Esma- ja ka teisese sektori hõive langeb Agraar ühiskonna mudel Industriaalühiskond Struktuurimuutus: tehnoloogia abil on paljude eluvaldkondade tootlikkus kasvanud kümnetes kordades- Esmase ja ka teise sektori hõive langus. Esma- ja teisesektori ruumivajadus töötaja suhtes on kasvanud kordades, näiteks täna: põllumajanduses u 200 ha töötaja kohta. Saetööstuses 20 töötajat ha kohta. Äriteenustes u 20000 töötajat ha kohta. Globaliseerumine
% Nüüd on defitsiit suhteliselt väike. 2. Suur varanduslik kihistumine, kuna erinevatel hinnangutel elab 10-20% elanikkonnast allpool vaesuse piiri. 3. Varem äärmiselt kõrge töötuse tase, ametlikult ca 14%, reaalselt ca 20%. Tagajärjeks on see, et Eesti on Euroopa üks kriminogeensemaid riike, lisaks lootusetus, narkomaania ja AIDS-i kiire levimine. Kvalifitseeritud tööjõu väljavool EL. Kiire palgatõus tõi kaasa tööjõupuuduse. Nüüd jälle tööpuudus probleemiks. Uus töölepinguseadus??? 4. Kehvapoolne regionaalpoliitika, probleemid Kirde ja Lõuna - Eestis. 5. Riigivõimu võõrandumine. Vähene osavõtt valimistest, ükskõiksus. Lõimumisprobleemid. 6. Kutseharidusprobleemid ja tööjõu kvalifikatsioon. 7. 15-aastaga viie Euroopa jõukama riigi hulka??? Samas vahe jõukamate EL maadega, eeskätt Soome ja Rootsiga kasvab. Viimase kümne aasta jooksul olnud Eesti kasv olnud ainult natuke suurem kui Soomel
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah
t. mis rahuldaksid tarbija mingit vajadust ja mille eest ta on nõus maksma. Turule, mida ei piira mingid välised jõud (näiteks poliitikute suva), ilmuvad just need kaubad. Kaupu, mille järele pole nõudlust, ei saaks kellelegi müüa ja ettevõtte kannaks kahjumit. Võib tekkida küsimus: kas ka sellel on õigustust, et turul võiksid olla relvad, narkootikumid ja näiteks prostitutsioon kui kellegi jaoks vajalikud kaubad? Turumajanduse seisukohalt on vastus jaatav. Turg on selles mõttes ülidemokraatlik koht, kuhu kaubad ja teenused tekivad, lähtudes tarbija vajadustest, mitte eetilistest ja moraalsetest või poliitilistest tõekspidamistes Riigi tasandil on oluline, milliseks kujunevad proportsioonid näiteks tarbekaupade tootmise ja tootmisvahendite vahel. Valitsus saab oma majanduspoliitiliste vahenditega, eelkõige eelarve- ja maksupoliitikaga vajalikke proportsioone kahtlemata mõjutada
maanteede, raudteede ja teiste infrastruktuuriobjektide ehitamiseks ja liiklusohutuse tõstmiseks. 4. Loome omavahel haakuva üleriigilise transpordivõrgu, lähtudes reisijatevoogude analüüsist. 5. Alustame eeltöid Euroopa rööpmelaiusega lõunasuunalise kiirraudtee Rail Baltica rajamiseks. Toetame reisirongiliiklust. 6. Peame võimalikuks uute riigi äriühingute, Eesti Riigiraudtee ja Eesti Riigilaevad moodustamist. 7. Riigi transpordi infrastruktuur ja seda valdavad äriühingud ei kuulu erastamisele. 8. Toetame Tallinna linnas üleriigilise tähtsusega transpordikoridoride väljaehitamist ning transpordi- ja logistikakeskuse rajamist lennujaama lähedusse. Maaelu Keskerakond on seisukohal, et Eesti ühinemine Euroopa Liiduga ning ühise põllu- majanduspoliitika rakendumine ei võta riigilt vastutust maaelu ja põllumajanduse käekäigu eest. Keskerakonna maaelupoliitika eesmärk on asustuse säilitamine maal ning maaelu
käesoleval hetkel kindel koolituste korraldamise kord, süsteem ja juhendid. Ettevõte on huvitatud koolituspõhimõtete kirjeldamisest, igapäeva töös nende kasutamisest ja arendamisest. 6 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE 1.1. Koolituse ja arengu põhimõisted Uute teadmiste, arusaamade, oskuste ja hoiakute omandamisega seonduvad mõisted on Ruth Alas raamatus "Personalijuhtimine" (2001) välja toonud järgmiselt: Haridus laialdaste baasteadmiste ja oskuste süstemaatiline omandamine, mis aitavad inimesel elus mitmesuguste sotsiaalsete rollide täitmisega toime tulla. On suunatud rohkem isiku individuaalsete, kui ühiskonna vajaduste rahuldamisele. Treening põhirõhk on konkreetsel tööl või ülesandel, treenitakse tööks vajalikke oskusi ja vilumusi, saamaks juurde näiteks spetsialiseerumiseks olulisi teadmisi.
- Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad o Vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon - Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor - Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele - Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähtamatu käsi) = majanduslik õitseng · Iga indiviid püüab oma kapitali rakendada nii, et see toodaks maksimaalset väärtus · “Nähtamatu käsi” (majanduse eneseregulatsioon) edendab eesmärki, mis polnud osa algsest kavatsusest · algne egoistlik impulss teenib ühiskonna huve, kuna raha teenimine eeldab, et
selle kohta, kuidas aktsiaturu arengud mõjuvad nende investeeringutele, indeks annab võimaluse analüüsida aktsiaturu käitumist minevikus, samuti on indeksi alusel võimalik leida seoseid aktsiaturu ning majanduse käekäigu vahel. 31. Arbitraazi mõiste. Tegevus, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaupa odavalt ja müüa teisel ajal või teises kohas kallilt maha, kauba omadustele midagi lisamata. 32. Efektiivse turu olemus, omadused ja eeldused. Efektiivne turg on turg, kus kõik kauplejad kogu olulise info kiiresti ja suhteliselt odavalt kätte saavad ning see peegeldub kohe hindades. Ühelgi investoril ei õnnestu teadlikult ja pidevalt keskmisest suuremat riski võtmata teenida keskmisest suuremat kasumit. Omadused: *võrdse riski korral ei saa ükski investor teenida lisatulu; *hinnad väljendavad alati finantsvara õiget väärtust; *hinnad peegeldavad alati olemasolevat infot, hinnamuutus vaid peale uusi uudiseid. Eeldused:
omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS ÜHISKONNAELU KORRALDAMISES, VABAMEELSUS VAIMUELUS NING INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE.
Levinuim ja üldisemat huvi pakkuv neist on THI, kuna selle muutumine puudutab kõige ulatuslikumat ringi riigi kodanikkonnast iga antud riigi elanik (peale selle, et ta võib olla tootmis-ehitusettevõtte omanik, teenistuja, tööline jne.) on kindlasti ka tarbija. f) Tööjõu nõudlus ja pakkumine Töö nõudlus on töö otsjad. Töö pakkumine on ettevõtted, kes tööd pakuvad. g) Tööhõive ja pakkumine Tööhõive on inimeste hõive riigi majanduses. Tööhõivet iseloomustavad tööhõive määr ja tööhõive struktuur. Ettevõtlus 1. Organisatsiooni ja juhtimise mõiste Organisatsioon on kindla eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Organisatsiooniks ühinenud inimeste tegevus peab olema omavahel koordineeritud, kooskõlla viidud. Organisatsiooni kuulumise otsustab inimene ise, lähtudes selle eesmärkide sobivusest tema isiklike eesmärkidega. Samuti iseloomustab organisatsiooni suhteliselt
Risk kaotada investeeritud kapital, st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele. Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest: * finantskaalutlused (stardikapitali puudus) * perekonnaga seotud kaalutlused * idee polnud piisavalt hea. 1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid 1. Tururisk – järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski oluliseks, kuid majandusolukorra stabiliseerumisel peaks ta langema.) 2. Juhtimisrisk – tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. (Ettevõtjad ei pea eriti tähtsaks, kuid krediteerijad peavad halba juhtimist äriliste ebaõnnestumiste üheks peapõhjuseks.) 3. Krediidi- ja finantsrisk – risk, et ei saada hakkama põhilaenu või laenuintresside tagasimaksmisega
töötust varasematel aastatel Eestist lahkunud töölised, kes seoses Euroopa halveneva majanduskliimaga tagasi kodumaale pöörduvad,» ütles Erki Kert LHVst. Pole suur uudis, et löögi all on töökohad ehituses, kinnisvarafirmades, ehitusmaterjalide tootmises, aga ka panganduses ja näiteks Euroopa autotööstusele allhankeid teinud ettevõtteis. Aga kärpimisi tuleb teha igal pool. Marfin Pank Eesti juhatuse liige Mart Veskimägi pakkus, et kvartalite arvestuses tõuseb tööpuudus ka üle 10 protsendi. Tarbijahinnaindeksi keskmine prognoos on alanud aastaks 3,6 protsenti. See tundub uskumatuna, eriti pärast mullust, mil indeks püsis mitu kuud 12 protsendi ligi. Murrangulise 1992. aasta 1076protsendilise või 1993. aasta ligi 90protsendilise inflatsiooniga seda võrrelda ei anna, kuigi viimaste aastate taustal oli mullune hinnatõus erandlikult kiire. Samas pole tegemist imega, kuna nafta
saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse
saavutada: Positiivse imago Suurema turuosa (joonis 4) Madalamad üld- ja tootevastutuskulud (tootevastutus väljendab tootjal või kellelgi teisel lasuvat kohustust hüvitada isiku, omandi või muud kahjud, mis on põhjustatud tootest) (joonis 3) Suurema kasumi (madalamad üldkulud ja suurem turuosa suurendavad ettevõtte kasumit) (joonis 3). -9- Suurenenud tootlikkus Madalamad tootmiskulud Paranenud Madalamad Suurenenud usaldatavus ja ümbertöötlus ja kasum koostöö jäätmekulud Madalamad garantiiteeninduse Madalamad
Muu maailma ehk teiste riikidega toimub kaubavahetus ja seega on nad olulised ekspordi - impordi näitaja kujunemisel. 3.2.Majandussektorid Majandust võib sektoriteks jaotada erinevalt. Alljärgnevalt on toodud kaks jaotamise võimalust. 1)Sõltuvalt sellest, kas tootmiskulud kaetakse turul kauba müügist saadud tuludest või riigieelarvest, jaotatakse turusektoriks ja turuväliseks sektoriks. Turuvälise sektori näiteks on kaitsekulud, päästetööde kulud, saatkondade kulud, riiklik haridus jne. 2)Sõltuvalt sellest, millist omandivormi ettevõtted kasutavad, jaotatakse erasektoriks või avalikuks sektoriks (ühiskondlikuks ). Erasektoris olevate ettevõtete omanikud võivad olla majapidamised või ka teised ettevõtted. Avaliku sektori ettevõtete omanikuks on riik, tihti on riigi osalus ettevõttes osaline, näiteks on riik 30% aktsiate omanik. 3.3.Tulude ja kulude ringkäik Tulude – kulude ringkäik iseloomustab majandusagentide omavahelisi seoseid.
"võimäed". Toimus tehnoloogiline revolutsioon, luksusasjad said enesestmõistetavaks. Tavalised inimesed said osta külmikuid, pesumasinaid, telefone, autosid, hakates elama nii, nagu enne said endale lubada ainult väga rikkad. Inimesi vajati tarbijana, mis suurendas jälle majanduskasvu. Mehhaniseerimine algul tööpuudust ei tekitanud, majanduskasvu tõttu töölisklassi arv ei kahanenud. Euroopa arenenud riikides oli keskmiselt 1,5-protsendine tööpuudus, mis tähendas täistööhõivet. Senine töölisklass hakkas paremini elama, sissetulekud ei kulunud enam põhivajadustele, kõik oli neile kättesaadav, sissetulekud suurenesid iga aastaga, saadi lisahüvesid. Ja kui keegi juhtus töö kaotama, tuli appi sotsiaalpoliitika, heaoluriik kaitses inimest ebaõnnestumise eest. 1960. aastate töötud said 80% oma senisest palgast. Seega oli kapitalism tundmatuseni muutunud ja ümber kujunenud, rakendati segamajandust:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
