Tööpuudus ja/ või tööjõupuudus. Mis on tööpuudus ? Tööpuudus väljendab seda tööjõu osa, kes soovivad ja tahavad töötada, kuid ei suuda leida endale sobivat tööd. Nende omandatud haridustase, oskused ja töökogemus ei ole vastavuses tööturu nõuetega. Sageli ongi hõivatutel haridustase kõrgem, kui töötutel. Kui haridustase on madal, siis seda pikem on tööotsingute kestus ja seda kõrgem on töötuse määr. Mis on tööjõupuudus ? Tööjõupuuduse korral ei leia tööandjad piisavalt vajaminevat tööjõudu. Tööjõupuudus võib olla tingitud väga erinevatest asjaoludest. Esiteks võib välja tuua, et Eestis õpivad inimesed liiga kaua. Seejuures omandavad inimesed kõrghariduse, mitte kutsehariduse. Eestis tuntakse puudust aga just kutset omandanud inimestest- oskustöölistest. Töötuse määr oli 2012. Aastal 10,2% ja IV kvartalis 9,3%. Võrreldes varasema aasta IV
TÖÖPUUDUS JA TÖÖJÕUPUUDUS EESTIS Eestis on tekkinud väga vastuoluline olukord, kus ühelt poolt räägitakse palju sellest, et meil on tekkinud suhteliselt suur tööpuudus ja teiselt poolt sellest, et Eestis ei ole võimalik leida häid töötajaid. Mis on põhjused, miks Eestis on tekkinud tööpuudus ja tööjõupuudus ning kuidas neid probleeme lahendada? Tööpuudus või töötus on nähtus, mis väljendab seda tööjõu osa, kes soovivad ja tahavad töötada, kuid ei leia endale sobivat tööd. Isik kvalifitseeritakse töötuks, kui ta: · Kuulub vanuse poolest tööjõu hulka · Pole töötanud näiteks eelneval kuul kogu arvestusperioodi jooksul · Tegeleb aktiivselt töö otsimisega · On nõus esimesel võimalusel tööle asuma Töötute hulka ei kuulu õpilane, üliõpilane, ajateenija, kinnipeetav, haige ega ka pensionär.
PIKAAJALISE TÖÖTUSE KASV (probleemi analüüs) Tänase Eesti kõige suuremaks probleemiks on tööpuudus ja väikesed palgad. Enne 2008. aastat, kui Eestis oli majanduskasv märgatav, siis tööd oli palju ja pidevalt vajati tööjõudu juurde. Vaatamata sellele, et Eesti Panga prognoosi kohaselt on 2010. aastast alates majandus tõusulainel1, on töötuse määr olnud kõrgel. Suurimaks probleemiks on pikaajaline tööpuudus ja selle kasv. Pikaajaline tööpuudus on suur probleem, millega puutuvad kokku paljud riigid. Pikka aega kestev töötus toob endaga kaasa raskeid tagajärgi nii töötule endale, tema perekonnale kui ka ühiskonnale tervikuna. Mida kauem vältavad tööotsingud, seda keerulisem on töötul uut töökohta leida. On hulk sotsiaalseid ja majanduslikke põhjuseid, miks peaks pikaajalise töötuse kasvu pärast muret tundma. Antud töö eesmärk on analüüsida töötuse kasvu algprobleeme ning
..................................................................................................26 SISSEJUHATUS Vaieldamatult on hetkel kõige populaarsem teema majanduskriis ja selle tagajärjel tekkinud erinevad raskused erinevate riikide majanduses. Ka Eesti majanduses on tekkinud väga raskeid ja kriitilisi olukordi. Oma töö teemaks valisin just tööturu ja hõive probleemid Eestis, kuna teema on väga päevakohane. Eesti tööturul on üha suurenevaks ja aktuaalsemaks probleemiks töötus ja töötute arvu kasv. Minu eesmärgiks selles töös on esimeses peatükis käsitleda tööturu teoreetilist külge alustades tööturu neoklassikalisest mudelist, tööturu teooriatest ja tööturu põhikomponentidest. Seejärel kirjeldan olukorda Eesti tööturul uurides tööturu põhilisi muutusi ja seda mõjutanud tegureid. Käsitlen tööpuudust, selle liike, põhjusi ja võimalikke erinevaid võimalusi ja meetodeid tööpuuduse vastu.
Vanad andmed: Kas Eestis on Euroopa Liiduga võrreldes suur tööpuudus? 2001. aasta alguses oli Eestis tööta üle 14 protsendi töövõimelistest inimestest. See on kõrge näitaja. Euroopa Liidus on sama näitaja keskmiselt 8 protsenti. Töötuse tase Eestis langeb ühte nende Euroopa Liidu piirkondade omaga, mida peetakse regionaalpoliitiliselt probleemseteks. Näiteks Ida-Saksamaa, Lõuna-Itaalia, Hispaania ning Soome ja Rootsi kesk- ja põhjaosa. ..Praeguseks on need näitajad tunduvalt kõrgemad.
tööpuudust noorte seas. Eesmärgiks on ka jõuda lõpuks järeldusele, et kui kriitiline on olukord tööpuudusega ning mis seda põhjustab. Uurimuseks vajalik informatsioon kogutakse enamasti eestimaistest, kui ka välismaistest artikklitest. Töös kasutatakse statistilisi andmeid, mis pärinevad kõik Statistikaameti andmebaasidest. SISUKORD 1. TÖÖPUUDUS JA TÖÖOTSIMINE 1.1. Tööpuudusest üldiselt Maie Pihlamägi (2010) arutleb täpsemalt tööpuuduse olemuse üle. Tööpuudus sündis käsikäes turumajandusega: turumajandus areneb tsükliliselt, mistõttu kõigub ka nõudlus tööjõu järele. Teatud tingimustes, näiteks kriisiajal või tehnilise progressi tulemusel, väheneb see järsult. Töötust mõjutab ka mõnede tootmisharude sesoonsus, ja seda isegi majanduse tõusuaastatel, samuti räägib kaasa rahvastiku kiire kasv. Kui sellises tempost rahvastikukasv aina kasvab, siis võib lähitulevikus oodata erinevaid kriisi moemente. 20
Indrek Saar Muraste 2009 2 SISSEJUHATUS Eestis on siirdeprotsessist tingitud ümberkorraldused kaasa toonud tööpuuduse, mis omakorda on tekitanud palju negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi. Mitmete riikide kogemused on näidanud, et mida ulatuslikumad ja pikemad on töötuse juhtumid, seda sügavamad ja komplitseeritumad on sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid ühiskonnas. Tööturu nõudluse poolelt vaadatuna pidurdab tööpuudus majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning vähendab reinvesteerimise võimalusi. Tööturu pakkumise seisukohalt erodeerib tööpuudus inimkapitali, suurendab ebavõrdsust ja õõnestab inimesi psüühiliselt. Pikaajalisel töötusel on omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab töötuse tase, kuna pikka aega tööta olnutel läheb töö leidmine raskeks või peaaegu võimatuks. Töötute tagasitoomine tööturule nõuab suuri
.................................................3.lk. TÖÖTUS JA TÖÖ OTSIMINE.......................................................................4.lk. Töötu või tööotsija............................................................................................4.lk. Teenused töötule ja tööotsijale.........................................................................5.lk. TÖÖPUUDUSE LIIGITAMINE......................................................................6.lk. Siirde tööpuudus...............................................................................................6.lk. Struktuurne tööpuudus......................................................................................6.lk. Tsükliline tööpuudus.........................................................................................6.lk. Vabatahtlik tööpuudus.......................................................................................7.lk. Varjatud tööpuudus...............................
NOORED TÖÖTURUL Referaat Õppejõud: SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti hakkab noorte tööpuuduse osas jõudma paljude Euroopa riikide tasemele. Ka Eesti tööandjad on hakanud töötajates hindama stabiilsust ja kogemust, möödas on ajad, kus esmatähtsaks peeti noorust ja rikkumata mõtlemist. Töö leidmine on praegu suur probleem kesk- ja kutseharidusega noortel, kuid kasvama hakkab ka kõrgharidusega töötute hulk. Noorte töötus on sotsiaalne riskitegur nii inimesele kui ühiskonnale, mistõttu tuleb noori puudutavate probleemidega tegeleda nende võimalikult varajases staadiumis, neid ennetavalt lahendades. Oma töös üritan välja selgitada mis on noorte töötuse peamised põhjused ja milliseid võimalusi on olukorra leevendamiseks. Materjali otsimiseks kasutasin interneti ja raamatuid. 1. NOORED JA TÖÖTURG Noored inimesed on suurim väärtus tuleviku jaoks, kuid tööturupoliitika valdkonnas
Esitamiskuupäev: 8.01.2014 Tallinn 2014 Sisukord Üldine..................................................................................................................... 3 Tööturu mõiste................................................................................................. 3 Kellest ja millest koosneb tööturg....................................................................3 Tööpuudus ja tööjõupuudus.................................................................................... 5 Tööpuudus........................................................................................................ 5 Tööpuuduse otsene ja kaudne kahju................................................................6 Tööjõupuudus................................................................................................... 6 Riigi roll tööturul ja tööhõivepoliitika...............
Tööturg Eesti tööturgu mõjutanud tegurid Tööturuprobleemid on täna aktuaalsed kogu maailmas. Tehnoloogia areng ja majanduse globaliseerumine on tekitanud olukorra, kus traditsioonilised vahendid ja pingutused tööpuudust vähendada ei kanna enam vilja ning tõenäoliselt tuleb leppida olukorraga, kus tööd jätkub järjest vähemale hulgale inimestele. Seetõttu on postindustriaalses ühiskonnas töö omandanud uue sisu ning uusi erinevaid vorme. Kõikjal otsitakse lahendusi nii riigi sekkumisel läbi majandus-, maksu- ja sotsiaalpoliitika kui kolmanda sektori arendamisel. Tööpuuduse püsimine kõrgel tasemel näitab aga, et selgeid ja üheseid lahendusi ei ole. Eestis on olukord mitmekordselt keeruline. Siinset tööturgu tabasid korraga nii sotsialistliku majanduse kokkuvarisemine, struktuursed reformid kui ka tehnoloogia kiire areng.
SISUKORD 1.Sissejuhatus ............................................................................................................... .....................2 2.Ülevaade tööturu olukorrast üldiselt.......................................................................................... 3.Pikaajaline töötus......................................................................................................... .................. 4.Erineva haridustasemega eestlased ja mitte-eestlased tööturul............................................ 5. Tööjõu vaba liikumine................................................................................................... ................ 6. Kokkuvõte..................................................................
Kolmandaks eesmärgiks on Euroopa Liit seadnud vanemaealise elanikkonna (55-64- aastased) tööhõivemäära tõstmise aastaks 2010 50%-ni. Aastal 2001 oli Euroopa Liidus vanemaealiste tööhõive määr 38,6%, Eestis 45,6%. Seega ületab Eestis ka eakate inimeste tööhõive Euroopa Liidu keskmist. Tänu pensioniea tõusule on oodata ka edaspidi selles vanusegrupis tööhõive tõusu. Selleks, et jõuda 67% tööhõive määrani, peaks Eestis märgatavalt langema nii tööpuudus kui ka vähenema mitteaktiivsus. Kuna mitteaktiivsete seas on suur hulk õppureid, kes suunduvad lähiaastate jooksul tööturule, on edaspidi loota tööhõive kasvu. Tööhõive määra tõusule aitab ka kaasademograafilise situatsiooni muutus, kuna aastail 2005-2010 tööealiseks saavad vanusegrupid on tunduvalt väiksearvulisemad kui praegu. Võrdluseks Euroopa Liidu keskmisega (7,6%), on töötuse tase Eestis (11,2%) tunduvalt
Fond (Euroopa-ülene tööotsing, -nõustamine, koolitus jt) · Euroopa Sotsiaalfond (ESF) Sotsiaalhoolekande areng Eestis · Esmane hoolekandetegevus Eesti- ja Liivimaal - kloostrite varjupaigad, seegid, hospidalid pidalitõbistele, vigastele - XII-XIV saj. tänu ristiusu levikule · Seegid on vanimad hoolekandeasutused Eestimaal, kus inimesed said peavarju ja tasuta toitu. Seek (saksa keeles Siechenhaus) - põdurate maja, on aegade jooksul omandanud teise tähenduse ja tähendab tänapäeval vaestemaja või vanadekodu (Jaani seek 1237) Vaeste abistamine Eestis 19.saj. 1. Abi andmine koju - valla täiskogu otsusega anti nt. jahu ja küttepuid 2. Peredesse hoolekandele - vaeste oksjonid, külakorda käimine. Vaesteoksjonid 1x aastas, külakorda käimine - perest peresse ülalpidamisele. Kõigil valla talupoegadel oli kohustus anda vallavaestele mõneks ajaks peavarju ja elatist 3
Näitab kui lihtne on inimestel tööd leida- nendel, kes seda tahavad. Tööpuuduse määr = töötud/ tööjõud * 100% Tööhõive määr on protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga. Tööhõive määr = hõivatud/ tööealine elanikkond * 100% Tööjõus osalemise määr= tööjõud / tööealine elanikkond* 100% Tööpuudus; Tööpuudus ehk töötus väljendab seda osa tööjõust, kes soovivad töötada, kuid ei suuda leida sobivat tööd. Tööpuudus on koos SKT ning majanduskasvuga üks kõige enam kasutatavaid statistilisi majandusnäitajaid. Tööpuudust mõõdetakse töötute osakaaluna tööjõus. Isik kvalifitseeritakse töötuks, kui ta: · Kuulub vanuse poolest tööjõu hulka. · Ei töötanud kogu arvestusperioodi (nt. eelneva kuu) jooksul. · Otsib aktiivselt tööd. Muu hulgas tähendab see et ta ei ole
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool NOORTE TÖÖPUUDUS Kodutöö õppeaines majanduspoliitika Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. ÜLEVAADE NOORTE TÖÖPUUDUSEST ............................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Euroopas ............................................................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Eestis .................................................................................................. 7 2. TÖÖPOLIITIKA TÖÖPUUDUSE VÄHENDAMISEKS ...................................... 11 2.2 Noortele suunatud tööpuuduse leevendamise meetmed Eestis ..................................... 13 KOKKUVÕTE ........................................................
õpiväljunditega. Tööturg ja tööjõuturg Vastastikuses sõltuvuses olevate ostu- ja müügitehingute protsess. Tööjõud Isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama; majanduslikult aktiivne rahvastik – jaguneb töötajateks, ettevõtjateks ja töötuteks. Tööjõud moodustub hõivatutest ja töötutest. Tööjõunõudlus Hõlmab täidetud ja vabad töökohad ning tööjõu pakkumine töötava ja mittetöötava tööjõu. Tööjõu nõudlus näitab, kui palju ja milliseid töötajaid ettevõtted vajavad. Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada pakutud tingimustel. Töötu Isik, kes on ilma tööta (st ei tööta kusagil ega puudu ajutiselt töölt) ning kes otsib aktiivselt tööd ja on töö leidmiseks valmis kohe tööd alustama. Töömotivatsioon Vajadused ja soovid, mis on tõukejõuks isiklikus tööalases tegevuses. Töövari Inimene, kes jälgib teise inimese tööpäeva.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Marko Vabrit AÜSR 1 TÖÖTUS JA SELLE TAGAJÄRG EESTIS Referaat. Juhendaja: lektor Airi Noppel . Pärnu 2012 SISUKORD 1.1.Sissejuhatus. 1.2.Majanduskriisi mõju Eestile. 1.3.Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus. 1.4.Pikaajaliste töötute valmidus ja tagasitulemise võimalused. 1.5.Noorte töötus. 1.6.Tööturu seis Eestis. 1.7.Kokkuvõte. 1.8.Viited. 2 1.9.Lisa.1.1Sissejuhatus. Me kõik teame olukorda,kuhu Eesti sattus paar kolm aastat tagasi.kui hakkasid kaduma ettevõtted ja seetõttu jäid ka töötuks tuhanded inimesed siin Eestis.See on praeguseks aastaks 2012 tõusnud ja hetkel on meil päris suur hulk inimjõudu tööta,kuna kasutusele võetakse tänapäeva tipptehnoloogia.Samas ei saa väga võrrelda inimressurssi masinatega
otsuste tegemisel ning elluviimisel. Karjäärinõustamise käigus otsitakse lahendusi küsimustele, mis tekivad seoses töö- või kutsevalikuga, tööalase karjääri ning töö saamise või kaotusega. · Töövahendus - On teenus, milles Töötukassa suunab töötuid ja tööotsijaid sobivatele vabadele töökohadele. Niisamuti otsib Töötukassa tööandjale tema esitatud nõuete järgi sobivat töötajat. · Ettevõtluse alustamise toetus - Toetuse saamiseks on vaja Töötukassale esitada avaldus, äriplaan ja koopiad dokumentidest, mis tõendavad ettevõtluskoolituse läbimist või kutse- või kõrghariduse omamist majanduse alal või ettevõtluskogemust. Lisaks aktiivsetele tööpoliitika meetmetele on olemas ka erinevad tööturutoetused: Töötutoetus - On õigus saada inimestel, kes töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul
ettevõtteid erinevates regioonides ja missugused on elamiseks ja töötamiseks sobivamad piirkonnad. Viiendas osas uurin, kui palju on erinevad õppeasutusi regiooniti. Missugustes piirkonadades on inimestel võimalus käia kohalikus koolis ja missugustes piirkondades need hüved puuduvad ning kuidas need on peale kriisi muutunud. Viimases osas uurin erinevate piirkondade leibkondade toimetulekut ja paiknemist, kuidas on muutunud inimeste elu pärast majanduskriisi. 2. Tööpuudus Aastal 2000-2007 kasvas majandus väga kiiresti, keskmiselt 8-9% aastas, mis on arenenud riikides üks suurimaid.(Eesti inimvara raport, 2010) Majandustõusu ajal tööpuudus langes iga aastaga ja tööturul oli suur tööhõive puudus, paljudes ettevõtetes tekkis rohkelt vabu töökohti, hakati tegelema tööjõu puuduse leevendamisega.(Eesti Pank, 2008) Osa töötute inimeste alla kuulusid inimesed, kes ei soovinudki töötada ( heitunud inimesed) ja õpilased.
5 tuua, mis loob ettevõtetel võimalust tööjõukulusid kokku tõmmata. (Nestor, M., Nurmela, K. 2013, 52) Eesti töötukassa tegi uuringu, kus küsitleti üle tuhande ettevõtte juhatajat ning küsiti, miks nad on välistööjõust huvitatud. Uuringu tulemused (joonis 1) näitasid, et peamiseks põhjuseks, miks Eesti tööandjad on välistööjõust huvitatud, on tööjõupuudus konkreetses regioonis (61%). 35% vastajatest mainis põhjuseks meie töötajate vähest kvalifikatsiooni mõne spetsiifilise töö või teenuse puhul ning osa tööandjaid peavad Eesti tööjõudu liiga kalliks (15%). Muu põhjuste osas toodi ka välja, et vajatakse kohalikke müügiesindajaid teistesse riikidesse, soovitakse saada rahvusvahelist kogemust ja eestlane ei taha tööd teha. (Välistööjõu …2011)
leidnud, ja töösoovijad, kes pole tööd leidnud. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Majanduslikult aktiivne (tööjõud) rahvastik moodustub nendest inimestest, kes soovivad ja on võimelised töötama. Sellesse kategooriasse kuuluvad kõik töötavad isikud ja ka töötud isikud. Küsimus 2 3 Isik, kes ei ole tööga hõivatud, kuid soovib rakendust leida, otsides aktiivselt tööd ja on valmis töö leidmisel kohe ka tööle asuma, klassifitseeritakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO reeglite kohaselt heitunud isikuks. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Heitunud isikute hulka loetakse need isikud, kes on loobunud edasistest tööotsingutest, kuna nad on kaotanud igasuguse lootuse tööd leida. Küsimus 3 3 Mittevabatahtlik ehk sunnitud töötus on olukord, kus tööotsijad võiksid kiiresti leida tööd, kuid nad otsivad edasi parema palga ja tingimustega töökohta. Vali üks:
Tööealine rahvastik jaguneb:Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik ja Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik. protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga. Sisuliselt iseloomustab see määr nii seda, kui palju on saadaval töökohti kui ka seda, kuidas sobivad omavahel kokku inimeste tegelikud oskused ja need oskused, mis on tööturul vajalikud. Tööpuudus väljendab seda osa tööjõust, kes soovivad töötada, kuid ei suuda leida sobivat tööd. Isik klassifitseeritakse töötuks, kui ta ei töötanud kogu arvestusnädala jooksul on aktiivselt tööd otsinud eelneva nelja nädala jooksul on võimeline kohe tööle asuma. Tööpuuduse klassifitseerimine Friktsionaalne ehk siirdetöötus 1. Ümberõppest tingitud siirdetöötus 2. Töötajate voolavusest tingitud töötus Sesoonne töötus Tööpuuduse klassifitseerimine
hoogsa kasvu perioodil 20062009, kui töökohti loodi eelkõige sektorites, kus meessoost töötajate osakaal on naiste omast oluliselt suurem, näiteks ehituses. Tööpuudus 2012. aasta esimeses pooles hõive kasvas kuid tööpuuduse langus jätkus. Töötuse määr küündis esimeses kvartalis 11,5% -ni, olles küll eelneva kvartali näitajast sesoonsete tegurite tõttu 0,1 protsendipunkti kõrgem, ja teises kvartalis 10,2% -ni. Naiste tööpuudus oli meeste omast sarnaselt kriisieelse ajaga mõni protsent. Meeste töötuse määr on märksa sesoonsem kui naiste oma, sest tugevalt sesoonsetel tegevusaladel nagu ehitus töötab rohkem mehi. Langustrendis on olnud nii lühi- kui ka pikaajaliste töötute arv. Siiski langeb pikaajaliste töötute arv aeglasemalt kui lühiajaliste oma, sest sissevool töötusse on madal ning töötusest väljumine muutub töötusperioodi pikenedes üha raskemaks. Pikaajaliste töötute osakaal
1997 845 3573 1998 1100 4125 1999 1250 4418 2000 1400 4907 2001 1600 5511 ANDRES ARRAK 2 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tööjõu nõudlus ja pakkumine. Tööturg tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta väljendab ettevõtete huvi tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes mingi kindla tahavad töötada mingi kindla palga eest väljendab töötajate soove Tööturg turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja
töötasude kui ka vaesuse määraga, siis üritab leida ka nende vahel seoseid. 3 2. Tööturu olukord viimase 25 aasta jooksul Pärast taasiseseisvumist muutus tööturg Eestis suurel määral. Plaanimajandus asendus turumajandusega, tekkis konkurents ning muutusid ametid ja töökohad, mis olid tulutoovamad ning nendega kaasnevad probleemid, mis pingestasid tööturgu.(Raska ja Raitviir, 2005). Kui nõukogudeajal ametlik tööpuudus ei eksisteerinud ning kõigile oli tagatud mingisugune töökoht, siis 90-ndatel hakkasid rollimängima erinevad tegurid mis tagasid majanduslik turvalisuse. 1990 aastate muutuste keerises osutusid tähtsateks teguriteks ühiskonna hierarhias tõusmise või langemise puhul haridustase, omandatud eriala ja kvalifikatsioon, samuti töövõime ja elukoht.(Saar, 2002). Sel ajal hakkas elu aina rohkem keerlema suuremate linnade ümber. Asutati ettevõtteid ning Eestisse jõudsid maailma tuntud
....................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................8 1. SISSEJUHATUS 2 Euroopa Liidus on tööpoliitika üheks kõige olulisemaks majanduspoliitika valdkonnaks. Täna, aina kasvav tööpuudus tingib selle, et tööturu- ja tööpoliitika tähtsuse teadvustamine ja senisest põhjalikum analüüs on muutunud möödapääsmatuks ka Eestis. Tööpoliitika eesmärgiks on tööealise elanikkonna võimalikult täielik hõivatus tööga. Selle eesmärgi saavutamise eelduseks on aktiivse tööpoliitika arendamine, riskigruppidesse kuuluvate isikute integreerimine tööturule ja tööhõive tugisüsteemide arendamine. Alates 01.05.2009 muutus
Töötus on ka riigi probleem Tööpuuduse ehk töötuse puhul on tegemist nähtusega, kus töötada soovivad inimesed ei leia endale sobivat tööd, see näitab töötute osatähtsust tööjõu hulgas. Pärast taasiseseisvumist langema hakanud töötuse määr hakkas pärast 2008. aastat jällegi majandussurutise tagajärjel tõusma ning jätkas tõusvas joones kuni 2010. aastani. Eestis on 2011. aasta andmete järgi registreeritud töötuse määr Töötukassa andmetel 7,3 %, Statistikaameti poolt läbi viidud uuringupõhine töötus näitab aga protsentideks 13,3. Kuna majanduslik olukord on
märksa enam sisenõudlusele tuginev majanduskasv. Finantskriisi lahenemise aeglane kulg ja riigieelarvete valulik konsolideerimine hoidsid väliskeskkonna endiselt ebakindlana. Eesti väliskaubanduse peamistes partnerriikides (euroalal ja ka Rootsis) langes ettevõtete ja tarbijate kindlustunne. Euroala majandus läks 2012. aastal langusesse. Eesti majanduskasv püsis aga sisenõudluse toel positiivne ja see mõjutas ka tööturgu hõive kasvas, tööpuudus vähenes ning jätkus üsna kiire, ligi 6%line palgakasv. Tööjõu pakkumispoolt mõjutavad tugevasti demograafilised arengusuunad, mille kohta on tänu 2011 aastal toimunud rahva- ja eluruumide loenduse andmete avaldamisele palju uut informatsiooni. Eesti elanikkond kahanes vähem kui Leedus ja Lätis tänu Soome lähedusele, mis võimaldas välismaal töötada Eestis elades. Tõesti, transport on
Oktoobris 2013 Palgainfo Agentuuri poolt läbi viidud kiirküsitlus tööandjate seas näitas, et paljud tööandjad on muutnud tulemustasu skeeme, et tõsta töötajate motivatsiooni ja parandada töötulemusi. Seega on töö tasustamine Eesti ettevõtetes suhteliselt paindlik ja töötasude kasv ei ole nö ,,kivisse raiutud". Seda, et ettevõtted jagavad oma äri edukust ka töötajatega, võib pidada positiivseks. Teine oluline tegur, mis võib mõjutada ka põhipalkade kasvu on tööjõupuudus. Viimasel ajal on vähenenud töötuse määr, kusjuures vähenenud on ka pikaajaliste töötute arv. See näitab, et tööandjad on hakanud võtma tööle inimesi, kel tööharjumuse kadumise jms põhjustel on tavaliselt keerulisem tööle saada. Juba aasta tagasi kurtsid tööandjad, et töötajaid on keeruline leida, siis nüüd on see mure veelgi kasvanud. Kui tööle värvatakse hõives olevaid inimesi, peab töökoha vahetuse kompensatsiooniks paratamatult ka pisut kõrgemat palka pakkuma
täidetud kolm tingimust: 1. on ilma tööta; 2. on töö leidmisel valmis kohe tööga alustama (kahe nädala jooksul); 3. on tegelenud aktiivselt tööotsingutega (viimase nelja nädala jooksul). 4. Registreeritud töötu on inimene, kes ei tööta, on arvele võetud töötukassas ja otsib tööd. 6) Olulised mõisted tööturu kontekstis (5 tk) Heitunu mittetöötav isik, kes sooviks töötada ja oleks valmis töö olemasolu korral ka kohe tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida. Hõivatu isik, kes uuritaval perioodil töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus; ajutiselt ei töötanud. Majanduslikult aktiivsed ehk tööjõud isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised seda tegema (hõivatute ja töötute summa).
lähitulevikus stabiilsus, oli kevadel hinnang juba halvemaks muutunud: nüüd kardab 39 protsenti olukorra halvenemist ehk sügisega võrreldes 20 protsenti enam. Olukorra paranemisse uskujaid on võrreldes sügisega 8 protsenti vähem. Nihe negatiivsema tulevikuprognoosi suunas on hetkel ilmselt tihedalt seotud prognoosidega Eesti majanduse käekäigule ning meedia mõjuga, kus on palju räägitud tööpuuduse kasvust. Reaalselt tööpuudus 2008. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2007. aastaga kasvanud ei olnud. Isikliku tööalase lähituleviku hindamisel Eesti kodanikud võrreldes sügisega olulisel määral meelt muutnud pole. Veidi on lisandunud neid, kes usuvad, et kõik jääb nagu on ja seda ennekõike olukorra paranemisse uskujate arvelt. Väike osa kodanikest kardab, et koos tööhõive olukorra halvenemisega võiks midagi muutuda ka nende tööalases staatuses.
Sisukord Sissejuhatus 3 1. Tööhõive ja tööturg 5 1.1. Tööhõive mõiste 5 1.2. Tööhõive Eestis 5 1.3. Arengusuunad tööhõives 5 1.4. Tööturu mõiste 6 1.5. Tööturg Eestis 6 1.6. Arengusuunad tööturul 7 2. Töökuulutused 9 2.1 Töövahendusportaalid 9 2.2 Tööjõu nõudlus ja tööpakkumine 9 2.3 CV-Online töökuulutused 10 2.4 CV keskuse töökuulutused 11 2.5 Tähelepanekud töökuulutuses 13 Kokkuvõte 14 Kasutatud kirjandus 16 2 Sissejuhatus Eesti majanduses on toimunud viimastel aastatel kiired arengud ning ka tööturul on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
