Tööpuudus või Tööjõupuudus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Tööjõupuudus ja tööpuudus

Referaat Kas Eestis valitseb praegu tööpuudus või tööjõupuudus? 2009 Mis on tööpuudus? Tööpuudus väljendab seda tööjõu osa, kes soovivad ja tahavad töötada, kuid ei suuda leida endale sobivat tööd. Nende omandatud haridustase, oskused ja töökogemus ei ole vastavuses tööturu nõuetega. Sageli ongi hõivatutel haridustase kõrgem, kui töötutel. Kui haridustase on madal, siis seda pikem on tööotsingute kestus ja seda kõrgem on töötuse määr. Isik klassifitseeritakse töötuks, kui ta: 1. on aktiivselt otsinud tööd eelneva nelja nädala jooksul 2

Majandus

5

docx

PIKAAJALISE TÖÖTUSE KASV

PIKAAJALISE TÖÖTUSE KASV (probleemi analüüs) Tänase Eesti kõige suuremaks probleemiks on tööpuudus ja väikesed palgad. Enne 2008. aastat, kui Eestis oli majanduskasv märgatav, siis tööd oli palju ja pidevalt vajati tööjõudu juurde. Vaatamata sellele, et Eesti Panga prognoosi kohaselt on 2010. aastast alates majandus tõusulainel1, on töötuse määr olnud kõrgel. Suurimaks probleemiks on pikaajaline tööpuudus ja selle kasv. Pikaajaline tööpuudus on suur probleem, millega puutuvad kokku paljud riigid. Pikka aega kestev töötus toob endaga kaasa raskeid tagajärgi nii töötule endale, tema perekonnale kui ka ühiskonnale tervikuna. Mida kauem vältavad tööotsingud, seda keerulisem on töötul uut töökohta leida. On hulk sotsiaalseid ja majanduslikke põhjuseid, miks peaks pikaajalise töötuse kasvu pärast muret tundma. Antud töö eesmärk on analüüsida töötuse kasvu algprobleeme ning

Sotsioloogia

25

docx

Tööturu ja hõive probleemid Eestis

Tööturul on kaubaks tööotsija oskused teha teatud tööd ja töö, mida teha vaja on. Tööturg on tasakaalus, kui kõik tööotsijad leiavad meelepärase töö ja kõik tööpakkujad leiavad vajaliku töötaja. Sellist olukorda ei eksisteeri praktiliselt kunagi. Kui tööotsijad ei leia tööd, siis räägitakse tööpuudusest. Kui tööpakkujad ei leia töötajaid, siis räägitakse tööjõu puudusest. Töö- ja tööjõupuudus võivad esineda ka samal ajal ­ osa tööotsijaid ei leia tööd ja osadele töödele ei leita töötajaid. Sellist olukorda nimetatakse struktuurseks tööpuuduseks. Olukorda tööturul hinnatakse kõige sagedamini rahvastiku hõiveseisundi järgi. Vaatluse alla võetakse tööealine rahvastik. Tööealine rahvastik on erinevates allikates erinevalt defineeritud, s.t. et inimeste vanus, keda loetakse tööealiseks, on eri autoritel ja isegi ametlikes väljaannetes erinev. Andmete

Makroökonoomika

6

doc

Töötus ja tööpuudus

Vanad andmed: Kas Eestis on Euroopa Liiduga võrreldes suur tööpuudus? 2001. aasta alguses oli Eestis tööta üle 14 protsendi töövõimelistest inimestest. See on kõrge näitaja. Euroopa Liidus on sama näitaja keskmiselt 8 protsenti. Töötuse tase Eestis langeb ühte nende Euroopa Liidu piirkondade omaga, mida peetakse regionaalpoliitiliselt probleemseteks. Näiteks Ida-Saksamaa, Lõuna-Itaalia, Hispaania ning Soome ja Rootsi kesk- ja põhjaosa. ..Praeguseks on need näitajad tunduvalt kõrgemad.

Majandus

12

docx

NOORED TÖÖTURUL

vastu puudub, järgneb ka sellele koolist väljalangemine. (4) Koolist väljalangenud noorte tööleidmise võimalused on hariduse omandanud noortega võrreldes viletsamad ning kuritegelikule teele sattumise risk kõrgem. Suurim oht töötuks jääda on just noortel põhihariduseta isikutel kellel puudub eriala ja töökogemus. (4) 2.2 Omandatud haridustaseme mittevastavus tööturu nõudlusele Töötuse probleemiga ei puutu kokku mitte ainult koolist väljalangenud või kutseoskuseta noored ­ viimastel aastatel on ka kõrgharidusega noorte hulgas töötus kasvanud. (4) Tuleb tunnistada, et kõrgharidus ei taga kellelegi kindlat töökohta ning see probleem tuleneb tööturu nõudluse ja pakkumise mittevastavusest. See tähendab, et tööandjate poolt on nõudmine mingi konkreetse ettevalmistuseta töötajate järele ning samal ajal sellise ettevalmistusega töötajaid tööd otsimas ei ole.

Riigiõpe

20

docx

Töötus Eestis (Referaat)

tööpuudust noorte seas. Eesmärgiks on ka jõuda lõpuks järeldusele, et kui kriitiline on olukord tööpuudusega ning mis seda põhjustab. Uurimuseks vajalik informatsioon kogutakse enamasti eestimaistest, kui ka välismaistest artikklitest. Töös kasutatakse statistilisi andmeid, mis pärinevad kõik Statistikaameti andmebaasidest. SISUKORD 1. TÖÖPUUDUS JA TÖÖOTSIMINE 1.1. Tööpuudusest üldiselt Maie Pihlamägi (2010) arutleb täpsemalt tööpuuduse olemuse üle. Tööpuudus sündis käsikäes turumajandusega: turumajandus areneb tsükliliselt, mistõttu kõigub ka nõudlus tööjõu järele. Teatud tingimustes, näiteks kriisiajal või tehnilise progressi tulemusel, väheneb see järsult. Töötust mõjutab ka mõnede tootmisharude sesoonsus, ja seda isegi majanduse tõusuaastatel, samuti räägib kaasa rahvastiku kiire kasv. Kui sellises tempost rahvastikukasv aina kasvab, siis võib lähitulevikus oodata erinevaid kriisi moemente. 20

Ettevõtluskeskkond

14

docx

Õppimisvõimaluste ja töömaailma tundma õppimine

ÕPPIMISVÕIMALUSTE JA TÖÖMAAILMA TUNDMINE NING SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRIPLANEERIMISEL Terminid Amet Kindlate tööülesannete ja vastutusega tööalane tasustatav tegevus. Ametikoht Konkreetne tööülesannete ja vastutuse kogum organisatsioonis või asutuses teatud töö tegemiseks. Bakalaureuseõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikke teadmisi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Elukestev õpe Elukestev õppimine haarab kõiki elu jooksul ette võetud õppetegevusi, mille eesmärgiks on parandada ja täiendada oma teadmisi ja oskusi vastavalt iseenda, ühiskonna ja tööturu vajadustele.

Analüüsimeetodid äriuuringutes

100

ppt

Sotsiaalpoliitika

· Euroopa Sotsiaalfond (ESF)  Sotsiaalhoolekande areng Eestis · Esmane hoolekandetegevus Eesti- ja Liivimaal - kloostrite varjupaigad, seegid, hospidalid pidalitõbistele, vigastele - XII-XIV saj. tänu ristiusu levikule · Seegid on vanimad hoolekandeasutused Eestimaal, kus inimesed said peavarju ja tasuta toitu. Seek (saksa keeles Siechenhaus) - põdurate maja, on aegade jooksul omandanud teise tähenduse ja tähendab tänapäeval vaestemaja või vanadekodu (Jaani seek 1237)  Vaeste abistamine Eestis 19.saj. 1. Abi andmine koju - valla täiskogu otsusega anti nt. jahu ja küttepuid 2. Peredesse hoolekandele - vaeste oksjonid, külakorda käimine. Vaesteoksjonid 1x aastas, külakorda käimine - perest peresse ülalpidamisele. Kõigil valla talupoegadel oli kohustus anda vallavaestele mõneks ajaks peavarju ja elatist 3. 1870-1880 hakati rajama valdadesse vaestemaju 4

Sotsioloogia

Kommentaarid (0)