Tööpuudus või Tööjõupuudus (0)

Tööpuudus ja/ või tööjõupuudus.
Mis on tööpuudus ?
Tööpuudus väljendab seda tööjõu osa, kes soovivad ja tahavad töötada, kuid ei suuda leida endale sobivat tööd. Nende omandatud haridustase, oskused ja töökogemus ei ole vastavuses tööturu nõuetega. Sageli ongi hõivatutel haridustase kõrgem, kui töötutel. Kui haridustase on madal, siis seda pikem on tööotsingute kestus ja seda kõrgem on töötuse määr.
Mis on tööjõupuudus ?
Tööjõupuuduse korral ei leia tööandjad piisavalt vajaminevat tööjõudu. Tööjõupuudus võib olla tingitud väga erinevatest asjaoludest. Esiteks võib välja tuua, et Eestis õpivad inimesed liiga kaua. Seejuures omandavad inimesed kõrghariduse, mitte kutsehariduse. Eestis tuntakse puudust aga just kutset omandanud inimestest- oskustöölistest.
Töötuse määr oli 2012. Aastal 10,2% ja IV kvartalis 9,3%. Võrreldes varasema aasta IV kvartaliga tööpuudus vähenes, mis näitab ,et Eestis tööjõupuudus suureneb paraku on Eestis suuremosa töötud kesk-või kutseharidusega ilma suurema kogemuseta inimesed. Suuremosa nendest on juba mitu aastat kodus istunud midagi tegemata ning on juba mitu korda töötud olnud. Ma usun, et kui ma ise istuks mitu aastat kodus mingit tööd tegemata siis hiljem enam tööle ei viitsiks küll minna .
Ilmselt see ongi põhjus miks töötute arv väga kiiresti ei lange kuna keegi ei taha enam väikse palga eest tööle minna ja palk mida soovitakse saada ei ole lihtsalt nende, kas siis teadmiste või omandatud haridusega kooskõlas. Majandusbuumi ajal oli palju vaja ehitustöölisi , kellel ei pidanud olema mingit haridust vaid pidid suutma ainult tsemendikotti või ämbrit tassida, kuid peale buumi ei olnud selliseid inimesi enam vaja ning nad lasti lahti. Paljud nendest ämbritassijatest olid juba põhikoolis või keskoolist välja kukkunud noored, kes nüüd ilma hariduseta kodus istuvad ja kurdavad, et tööd ei ole. Paraku ei viitsi suuremosa neist ka enam õpinguid jätkata.
Tööjõupuudus on minu aurst Eesti s üsna väike. Paar aastat tagasi arenes Esti majandus erakordselt kiresti ja selle kaasnähtuseks oli aktiivne töökohtade loomine . Just ehitussektoris oli selle oluliseks põhjuseks ning selles majandusharus kasvas tööjõu nõudlus väga kiiresti . Kui paari aasta eest pidas tööjõupuudust kõige olulisemaks firma toodanug kasvu piiravaks teguriks 42% tööstusettevõtjatest ning sama suur osa ehitusfirmadest, siis praegu on need osakaalud vastavalt üheksa ja kuus protsenti. Nendelgi on puudus pigem spetsiifilisest tippspetsialistidest. Suurimaks mureks on ettevõtjate jaoks tõusnud hoopis vähene nõudlus. Kasvanud on ka tarbijate hirm töötuks jöömise ees. Inimestel soovitatakse olla palganõudmistes paindlik, et ettevõtteid mitte pankrotti ajada.
Mina isiklikult ei usu , et nüüd mitte-motiveeriva palga eest tuleb tööl käija kuna hirm on töötuks jääda . Ära elada on väikse palga eest niigi raske ja kui liiga väike palk elu veel raskemaks teeb siis tuleks palka juurde küsida või otsida midagi uut ja paremat . Selline variant kehtib ainult muidugi neile kellel on valikuvõimalusi, pooliku kutse- või keskharidusega ei ole ilmselt väga palju valikuvariante.
Arvan, et Eestis valitseb praegu kindlasti tööpuudus, sest majanduslangusest tingituna on kõikide teenuste ja toodete nõudlus langenud. Et teenuste ja toodete valmistamiseks enam tööjõudu nii palju vaja ei ole, siis ongi sellest välja kujunenud tööpuudus. Paljud ettevõtted lõpetavad enda tegevuse ning osasid töötajaid ootab ees koondamine , mille tagajärjel nad töötuks jäävad. Lähemal ajal tööpuudus veel kindlasti kasvab ja et seda vähegi leevendada, tuleks juurde luua uusi töökohti.