Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tööefektiivsuse suurenemine grupivälise liikmega: sotsiaalsete kategooriate mitmekesisuse mõju motivatsiooni tõusule". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
grupis, ment, sooritus, eksperiment, indiviidid, motivatsioon, isikuga, liikmega, social, teistega, task, vahendab, suurenda, loetut, phillips, sisesed, kutsuvad, entusiasmi, kategoriseerimine, luuakse, paraneb, osalejate, olemasolul, arvamusi, kompenseerimine, effect, faktoritel, situatsioonides, rühmadevahelised, gruppidesse, pluusidViimaseks oluliseks mõjutajaks on nii õppija kui eksperimentaatori kaugus õpetajast õppija lähedus vähendas, eksperimentaatori lähedus suurendas kuuletumist. 4. Millist järgnevatest ei peeta prosotsiaalse käitumise algeks - ei ole sugulasvalik Prosotsiaalse käitumise alged Prosotsiaalset käitumist seletatakse kolmest lähtekohast tulenevalt: 1. Evolutsiooniline perspektiiv inimestel on bioloogiline eelsoodumus teisi aidata. See aitab kaasa liigi (ja ka indiviidid geenide; kin selection) säilimisele. Kolm põhilist vastuväidet teooriale inimesed aitavad ka kaaslasi, kellega ei jagata geene; ei saa empiiriliselt kontrollida; teooria ei seleta, miks aitamine sõltub situatsioonidest. Nt sugulaste aitamine, samas aidatakse ka teisest liigist isendeid. 2. Sotsiaalsed normid ühiskonnas väärtustatud normid võivad toetada prosotsiaalset käitumist. Olulised
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI.
1. Zeus e võimule orienteeritud (kujundiks ämblikuvõrk) püüab domineerida oma tegevuskeskkonna üle, saada jagu igasugusest vastupanust, mitte alluda välisele survele, seadustele ja võimule. Org. sees omakord püüavad võimukandjad saavutada oma alluvate üle absoluutset kontrolli. Keskel on mõjuvõimas isik, kõik niidid viivad keskkohta ja head suhted mõjuka isikuga on olulisemad kui positsioon. Otsuseid tehakse eelkõige tipptasemel. Dokumentatsiooni ei armastata, vaid eelkõige räägitakse (eelistatult silmast-silma). Kultuuri esindajad mõtlevad ja käituvad intuitiivselt. Kultuur pigem agressiivne kui kohanemisvõimeline. 2. Apollo e rollile orienteeritud (kujundiks tempel) püüab olla nii ratsionaalne, loogiline ja korrastatud kui võimalik. Au see on seaduslikkus ja vastutus, stabiilsus ja kompetentsus.
tegelikkuse seletamine,ennustamine Teadusliku meetodi etapid 1. Probleemi defineerimine. 2. Probleem tuleks seostada juba olemasolevate teooriate ja varasemate uuringutega. 3. Uurimusprotseduuride kindlaksmääramine. 4. Andmete kogumine ja analüüsimine. 5. Uuringutulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine. 6. Teadusliku teadmise kohandamine uuringu tulemustega. Psühholoogia uurimismeetodid: · Vaatlus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu · Eksperiment - nähtuse esilekutsumine, mõjutamine spetsiaalsetes tingimustes · Intervjuu struktureeritud, mittestruktureeritud · Testimine küsimuste või ülessannete seeria (testide usaldusväärsus ja paikapidavus, normeeritus, standardiseeritus) · Üksikisiku uuring · Arhiiviuuring Bioloogilise psühholoogia uurimise meetodid · EEG aju entsefalogramm, näitab aju elektrilist aktiivsust. · Arvutitomograafia ajukoe tiheduse uurimine. N:
Kui inimene täidab antud rolli, siis ta üritab kohandada sellele nii oma käitumist, `zeste, näoilmeid, sõnu, hääletooni jne). Seda kõike tehakse selleks, et teised saaksid teda just sellisena võtta nagu ta tahab. Need kelledega ollakse suhetes, need võivad seda rolli toetada või mitte. Kui inimene ei täida neid ootusi, mida talt soovitakse, siis võib see toetus otsa lõppeda. Näiteks kui ei suudeta antud rolli usutavalt täita. Kui inimene kohtub esmakordselt teistega,siis hakatakse tema kohta otsima vihjeid, nii selle kohta kui andeka inimesega on tegemist kui ka selle kohta, kuidas see inimene neisse suhtub. Nende tunnuste alusel selgub ka teistele, mis neilt oodatakse ja mida nemad võivad sellelt inimeselt oodata. Selle informatsiooni alusel hakkab aga ka see rühm käitumist juhtima nii, et uus inimene hakkaks käituma soovitud viisil. Seda infot, mida inimene edastab võib üldplaanis jagada kaheks:
Meie mina-konseptsioon kujuneb teiste poolt antud hinnangute summana. Seega ei kujune määravaks üksikisikute vaid hoopis mingi üldistatud ,,teiste" arvamus. Meie mina mõjutab otsene tagasiside. Kõige rohkem mõjutab vanematelt tulev otsene tagasiside väikeste laste arvamust ja nad võtavad selle tihtipeale omaks. 3. SOTSIAALNE VÕRDLEMINE Üks mina konseptsiooni mõjutavatest protsessidest on sotsiaalne võrdlemine. See tähendab, et inimene võrdleb end pidevalt teistega. Ta teeb seda kas tahtmatult või tahtlikult, võttes arvesse mitte ainult omaenda saavutusi vaid ka kogu sotsiaalset situatsooni. Festingeri järgi on sotsiaalne võrdlemine olulisemaks protsessiks, mille abil inimesed otsustavad, millised nad tegelikult on. Võrreldakse omaenda oskusi ja omadusi teiste inimeste oskuste ja omadustega. Selleks, et tegutseda efektiivselt, peavad inimesed omama adekvaatset arusaama oma võimete ja omaduste kohta. Kui kellelgi läheb
SP kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus SP seosed teiste uurimistraditsioonidega: ajalooline psühholoogia ja antropoloogia, isiksusepsühholoogia, keskkonnapsühholoogia, sotsioloogia, kultuuriuuringud. Sotsioloogiline SP ja psühholoogiline SP?! SP rakendusvaldkonnad ja väljundid: juhtimine ja liidriksolek, mõjutamine/reklaam, kaasamine, koostöö, läbirääkimised, grupiteraapiad, konfliktilahendamine ... Social Psychology Network: In these pages, you'll find more than 17,000 links related to psychology. http://www.socialpsychology.org/ 1. INIMSUHETE AJALUGU Evolutsioon ja antropogenees Kreatsionism vs evolutsionism: alguspunkti iseärasused, inimese positsioon maailmas, tunnetuse piirid Evolutsioon arengutee, inimene on tekkinud ise Antropogenees inimese kujunemislugu Kreatsionism arusaam, et inimene on loodud (ükskõik, mis viisil) Inimene ja loom? Eneseteadvus eristab
psühhiaater eriarst, kes võib ravimeid välja kirjutada (6+2a) nõustamine- igapäevaelu probleemidega toimetulemine teraapia suunatud konkreetse psüühikahäire ravile Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: psühhofüüsika kuidas välismaailma tajume psühhofüsioloogia protsessid kehas aju tasemel o psühhofarmakoloogia kuidas mõjuvad ravimid ajule isiksuse psü. kuidas üksteisest erineme sotsiaalpsü. kuidas käitutakse grupis arengupü. kuidas areneb laps, mis protsessid, mis vanuses; nüüd ka täiskasvanute areng neuropsü. millised funktsioonid mis aju eri osades, kuidas kahju parandada Rakendusliku orientatsiooniga: kliiniline psü. erinevate häirete diagnoosimine ja ravi õiguspsü. isikute äratundmine o korrektsioonipsü. kas süüalune parandab käitumist o kriminaalpsü. ekspertiisid teo arusaamiseks organisatsioonipsü. kuidas käitutakse tööl reklaamipsü
psühhiaater – eriarst, kes võib ravimeid välja kirjutada (6+2a) nõustamine- igapäevaelu probleemidega toimetulemine teraapia – suunatud konkreetse psüühikahäire ravile Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: psühhofüüsika – kuidas välismaailma tajume psühhofüsioloogia – protsessid kehas aju tasemel o psühhofarmakoloogia – kuidas mõjuvad ravimid ajule isiksuse psü. – kuidas üksteisest erineme sotsiaalpsü. –kuidas käitutakse grupis arengupü. – kuidas areneb laps, mis protsessid, mis vanuses; nüüd ka täiskasvanute areng neuropsü. – millised funktsioonid mis aju eri osades, kuidas kahju parandada Rakendusliku orientatsiooniga: kliiniline psü. – erinevate häirete diagnoosimine ja ravi õiguspsü. – isikute äratundmine o korrektsioonipsü. – kas süüalune parandab käitumist o kriminaalpsü. – ekspertiisid teo arusaamiseks organisatsioonipsü
o Eristab majanduslikke ja moraalseid norme o Õigusliku loomu omandavad normid siis, kui need on katud grupiteadvusest ja kui normirikkuja allutatakse kollektiivsetele sanktsioonidele Maurice Hauriou (1856-1929) o Institutsiooniteooria- ühendab ideaalsed ja reaalsed elemendid. Institutsioon on tehase või kollektiivi juhtidee, mis realiseerub ja leiab juriidilise aktsepteerituse sotsiaalses miljöös. Idee pääseb reaalsusesse, kus ta grupis saab võimule ja teda viiakse ellu grupi juhtorganite poolt. Samal ajal tekib grupis ühtekuuluvustunne. o Eristab isikuinstitutsioone (nt juriidilised isikud ja ühingud) ja asjainstitutsioone (nt kehtiva õiguse, arvamusvabaduse ja eraomandi instituudid). Emile Durkheim`i (1858-1917) koolkond Georges Gurvitch (1899-1964) o Inimühendusel on kolm vormi: 1)mass, 2)ühing, 3)organisatsioon. o Õiguses eristab: 1)organiseeritud, 2)paindlik, 3)spontaanne, 4)intuitiivne.
mõistmise/rakendamise protsessis. See aspekt on viinud sotsiaalteadlasi niisugusele mõttele, et selleks, et vältida ebaõiglust õigusemõistmisel tuleks üritada kohtuid desotsialiseerida ehk ühiskonnast välja kiskuda. Seda selleks, et päästa õigussubjekte kohtute omavoli eest. Hüpotees, mis on praktikas kinnitust leidund on, et iga üksikisik ehk indiviid on paratamatult sotsiaalse informatsiooni allikas (riietus, soeng, hooldatus, kõne, sõnad, terminid, kui adekvaatselt ta teistega suhtleb, käitumismaneerid). Et info ei kahjustaks ühtegi inimest õigusemõistmise süsteemis: · kohtud võiks osaliselt desotsialiseerida need inmesed, kes on läbi viinud eeluurimise mingis konkreetses kaasuses, ei tohiks mitte mingil juhul olla otsuse langetajateks kohtus. Kohtunik ei tohi olla kunagi osapooltega kohtunud. 1
..................................23 5. Hoiakud......................................................................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I..............................................................88 13. Suhtlemine II.............................................................98 14. SP arendused ja rakendused.....................................105 15. Subjektiivne heaolu..................................................110 16. Sotsiaalpsühholoogia: arendused ja rakendused II....
traditsiooni sotsiaalteadustes. The Metropolis and Mental Life (Die Großstadt und das Geistesleben) 1903 valgustab linnaelu erinevaid tahke, suurlinna mõju inimese meeltele. Sotsiaalne vorm (Simmel) interaktsiooni teatud vormid, mis võivad eri eesmärkide saavutamisel olla samad.Vormide analüüsil eemaldatakse sotsiaalsest tegevusest teatud fenomenid. (Sarnane Weberi ideaaltüübile.) Sotsiaalne tüüp nt vaene, seikleja jne. Igal sotsiaalsel tüübil on teistega teatud sotsiaalsed suhted ning teised ootavad temalt teatud asju. Tüübist saab see, mis ta on sotsiaalsetes suhetes teistega, kes annavad talle teatud rolli ja eeldavad teatud käitumist. Simmeli dialektika Indiviidi ja ühiskonna vahel on alaline pinge. Sotsialiseeritud indiviid on alati ühiskonna osa, kuid seisab samas sellest väljaspool. Ühiskond nii võimaldab kui takistab individuaalsust ning autonoomiat. Institutsioonid loovad ja piiravad inimese vabaduse.
isikuga(realiseerimine, unikaalsus, edu) Erinevatel rahvustel on erinev lähtepunkt, erinev suund. Eneseteadvus. Mina. Identiteet. · Eneseteadvus, mina-kontseptsioon (self conciousness, self concept): a cognitive represenation of oneself that gives a coherence and meaning to one's experience, including one's relations to other people. It organize's past experinece and helps us to recognize and interpret relevant stimuli in the social environment. Üldistatud pilt iseendast. · Teadmine endast (self-knowledge): knowledge about one's own characteristics, abilities, opinions, thoughts, feelings, motives etc. Teadmine enda kohta. spetsiifilised, üksikud omadused. · Eneseteadvustamine, enesereflektsioon (self-awareness): a psychological state in which one is aware of oneself as an object, just as one is aware of other objects such as buildings or other people. Enesest
Professionaalsust ja selle kujunemist selgitavad järgmised asjaolud: 1. Tavaliselt saadakse professionaaliks peale pikka õpiaega ning omandatakse kõrgeim kutsetasand. Sageli seostatakse professionaaliga teatavat intellektuaalset taset. 2. Eeldatakse, et professionaalid on altruistlikud ehk valmid teenima teiste (klientide, patsientide, õppurite) huve ja ühiskonda tervikuna. Pühendumus teistele on professionaalsuse oluline tunnus. 3. Professionaalid teevad teistega koostööd, nad koonduvad ühin- gutesse, liitudesse jne., andmaks olulist teavet teistele ja tulevaste professionaalide ettevalmistamiseks. 4. Professionaalil on väga head teadmised oma valdkonnas ning teda iseloomustab ka see, et ta teab, mida ta veel ei tea. Professionaal tunneb tervikut ning seetõttu oskab hinnata oma teadmisi ja oskusi sellest vaatepunktist. 5. Professionaalid saavad tavaliselt oma töö eest kõrget tasu, kuid
.................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonipsühholoogia üldised arengusuunad......................................................8 Psühholoog organisatsioonis:........................................................................................9 MOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU.................................................................10 Sisemine ja välimine motivatsioon (sh rahulolu sisemiste ja välimiste teguritega)....12 Rahapsühholoogia...........................................................................................................13 Raha kui motivaator?...................................................................................................14 Üldine motivatsioonimudel (näidis üks paljudest)......................................................15 MOTIVATSIOONITEOORIAD.............................................................
.....................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID: TUNNETUSLIKU ARENGU ÜLDISED TEOORIAD....16 ARENGUPROTSESSID: ERIVÕIMETE ARENG...........................................
1) kujutlus endaga, kuidas see paistab teistele, 2) kuidas teised hindavad meid ja meisse suhtuvad, 3) emotsioonid seoses teiste suhtumisega minusse. Inimesed tunnevad emotsioone seoses teiste suhtumisega. Kui arvame, et hinnang on positiivne, siis suhtumine endasse muutub positiivsemaks ja vastupidi. Peegel- mina teooria: Kujuneb positiivne mina mina pilt Teised suhtuvad minusse hästi Mina, kes loob teistega suhteid: Teised suhtuvad minusse hästi, halvasti, negatiivne mina-pilt, positiivne mina-pilt. Tegelik Ann, keda teavad vanemad. Anni mõte enda kohta. Anni arvamus, mida tema sõbranna Triin temast mõtleb. Tunne sellest, mida sõbranna Triin temast mõtleb. Triinu mõte sellest, mida Ann arvab, mida Triin Annist mõtleb. Mina koosneb spetsiifilisest mina tundest, kida kujundatakse ja millele antakse....? Ise (self) ja ühiskond on kaksikud, keda ei saa teistest lahutada
kogu oma varaga. Osa väikseim nimiväärtus on 1 euro, osakapital 2500 euri.. Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 euri. Tulundusühistu (tegevust reguleerib Ühistuseadus) on kolme või enama liikmega ühendus, mille eesmärgiks on liikmete ühise tegevusega nende majapidamise või muu tegevuse toetamine teenuste osutamise teel ja tulu saamine. Ettevõtlusvormi valikul tuleks arvestada järgmiste teguritega: 1. vastutuse ulatus; 2. kapitali juurdehankimise võimalus ja vajadus; 3. maksudega seotud kaalutlused; 4. avalikustamise kohustus; 5
isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt Ajaloo SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühhoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. Esimene SP eksperiment 1895: Norman Triplett kas jalgrattur sõidab kiiremini üksinda või grupis? 20 sajandi algul inimsuhted, grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks. II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused, hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. SP kuldaeg: 1930 1960 Kurt Lewin (1890 - 1947) K.Lewin SP klassik. Gestaltpsühholoog, sotsiaalpsühholoog.
......................................................................................... 52 7.1.4. Sotsiaalne kontekst........................................................................................ 53 7.1.5. Grupid ühiskonnas.........................................................................................53 7.1.6. Grupistruktuur .............................................................................................. 54 7.1.7. Interaktsioon grupis....................................................................................... 55 7.1.8. Emotsioonisotsioloogia ................................................................................ 56 6 7.1.9. Kokkuvõtteks:................................................................................................58 8. Konformsus ja hälbekäitumine..........................................................
Uurimisprojekti läbiviimine koosneb enamasti järgmistest etappidest: a) idee tekkimine (aluseks vaatlused ja tähelepanekud elust; ekspertide hinnangud ja soovitused; ajakirjad); b) testitatava hüpoteesi sõnastamine - see sisaldab kahe v. enama muutuja vahelise teoreetilise suhte lühikirjelduse, samuti muutujate mõõtmisviisi kirjelduse (nimetamise). (näit. Kas õppimine on efektiivsem üksinda v. väikeses grupis? Tuleks lisada, kuidas me õppimise efektiivsust mõõdame!) c) kirjanduse ülevaate koostamine; d) piloot-uuring (pilot study), et leida ja täpsustada sobivad uurimisprotseduurid; samuti sobivad sõltumatu muutuja tasemed; e) lõplik uurimiskava koostamine; f) andmete kogumine; g) andmete statistiline töötlemine; h) tulemuste interpreteerimine; i ) uurimisaruande (artikli) koostamine. 2.2. Kirjanduse ülevaate koostamine. Kuidas lugeda teaduslikku artiklit.
KUIDAS TEADMINE HARIDUS MIKS SÜGAVAM ARUSAAM (teoreetiline) Oma olemuselt võib uurimus olla positivistlik, hermeneutiline, marksistlik jne, samas uurimuse jagamine eri tüüpideks on tihtipeale uurija ühepoolne sildistamine. Uurimuse huvi on alati seotud uurija enda isikuga ning huviga teema suhtes. Mida rahvusvahelisem aga uurimus on, seda enam kuulub uurija teatud uurimistraditsiooni. Uuringu praktilises osas mängivad rolli ka uurija väärtushinnangud. Analüütilistes uurimuses ei ole eesmärgiks maailma parandamine. Igas uurimustöös peab sisalduma uurimuse sügavam teoreetiline arusaam, sellega luuakse väärtusi. Teoreetilise uurimuse korral ei tohiks teema olla liiga ajakohane, sest selles peegeldatakse iseenesest mõistetavaid asju.
suhtumine. Mayo keskendus töökoha ergonoomilistele aspektidele, püüdes nende täiustamisega tõsta tööviljakust. Vaatamata füüsiliste töötingimuste halvenemisele, tõusis tööliste tööviljakus neile osutatud tähelepanu tõttu. Seda hakati nimetama Hawthorne'i efektiks (vabrikutekompleksi nime järgi, kus uuring toimus). Töötajatevahelised suhted, grupi moraal ja juhtimisstiil osutusid tõhusateks motivaatoriteks. Hawthorne'i eksperiment General Electrics'i tehastes 19271932 (Mayo koos õpilastega): Katsetati valgustuse parandamist. See ei tõstnud eriti tööviljakust. Samuti ei muutnud valgustuse vähendamine tööviljakust eriti madalamaks. Otsustati, et juhtkond peaks soodustama kambavaimu ja lühendama tööpäeva poole tunni võrra. Tööviljakus suurenes. Seejärel lühendati tööpäeva veelgi poole tunni võrra ja viidi sisse hommikune kohvipaus. Tööviljakus suurenes jälle. Seejärel võeti kõik need eelised ära
tuua, vaid juhindutakse ainult küsimustikest. Teiseks vaatlevad küsimustikud inimest indiviidina. Küsimustikud ei arvesta kontekste. Küsimisviisid antropoloogias - Paindlikud - Vastajat koheldakse ühena antud grupi esindajaist, seotuna teistega - Kontekstuaalsed, vastavalt kohalikele huvidele antud ajahetkel - Vastaja juhib protsessi vähemalt teatud piirini - Küsimine pole ühesuunaline: see on dialoog Osaleb mistahes tegevustest – samasugust kogemust läbi tehes, saab antropoloog oma versiooni sõnadesse panna
Välise ehk (teiste) vaatlus ehk ekstrospektsioon on teiste inimeste välise käitumise jälgimine. See on eelnevaga võrreldes objektiivsem. Struktureerimata Pool-strukteeritud Strukteeritud Loomulik vs labor Osalus vs mitteosalus Mida mõõta - Intervall - Kestus - Intensiivsus nt 5-palli skaalal Eksperiment • Põhjuse ja tagajärje seos • Laboratoorne või loomulik eksperiment • Kontrollgrupp • Eksperimentaalne grupp (grupid) • Muutujad -Sõltuv (nt aeg pole eksperimentaatori kontrolli all) 2 3 -Sõltumatu (nt kohvi tarbimine või mitte tarbimine, on eksperimentaatori kontrolli all) Uurimismeetodid • Intervjuu – Struktureeritud – Poolstruktureeritud – Struktureerimata • Test
õiges kohas, et saada vastuseid oma küsimustele. Ta lihtsalt ei saa teisiti. Olenevalt tema küsimustest on tal kord kasulik läbi käia preestritega, kord prostituutidega." 2. SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS -Ibn Khaldun (14 saj.) Tuneesias sündinud, Egiptuses jm elanud väga mitmekülgne inimene (ajaloost matemaatikani). Kasutab esimesi mõisteid, kirjutab süsteemselt ühiskonnast. Mõisted: sotsiaalne konflikt, generatsioon. Uurib võimu vahetumist vallutuste läbi. * Kohesioon grupis - väikses grupis iseenesest, suures grupis võib seda tekitada religion. * Töö tuleb asjade väärtusest. * "Valitsus on asutus, mis hoiab ära kõik ebaõigluse välja arvatud selle, mis ta ise toodab" -Adolphe Quetelet (1796-1874), belglane, sotsiaalse füüsika termini looja. Statistik ja matemaatik. Statistiline keskmine keskmine inimene ideaalne inimene (valgustusaja mõju?) liiglihavuse valem: Q=m/kg2 -Auguste Comte (1798-1857) Sotsioloogia sõna 1. korda 1838: socius + logos
ja Lillian Gilbreth'id. 2. Selgitage "Hawthorne efekti" olemust. - sotsiopsühholoogiline nähtus, mille kohaselt teiste jälgiv ja hindav kohalolek mõjutab tegevuse tulemusi. Näiteks mõjutab juhtkonna või kaaslaste tähelepanu tööviljakust. - Grupiliikmed ei taha teistest halvemad olla, ollakse valmis rohkem panustama grupi nimel. - Grupis suhtlemine soodustab tulemuse saavutamist, kuna töö ei tundu enam nii rutiinne. 3. Selgitage ,,Juhtimine eesmärgi kaudu" olemust. Peter Drucker (sünd 1909 Austrias) Eesmärgi kaudu juhtimine põhineb iga töötaja eesmärkide defineerimises ja seejärel nende tegevuse võrdlemises ja juhendamises vastavalt seatud eesmärgile. Selle eesmärgiks on parandada organisatsiooni võimekust ühendades erinevaid väiksemaid eesmärke kogu organisatsioonis
Sotsiaalpsühholoogia uurib inimest ühiskonnas (grupis). Arengupsühholoogias uuritakse lapsi, et välja selgitada, kuidas tekivad inimesel kognitiivsed funktsioonid, millised on kaasa sündinud, millised ühiskonna poolt arendatud jne. Psühhofüüsika uurib, kuidas välismaailma füüsilised suurused (helid, värvid, liikumine, objektide ajalne järgnevus jne) on kujutatud psüühilistes protsessides, ehk kuidas meie aju saab välismaailmast aru. · Mis on eksperiment? Vaatlus? Intervjuu? Too iga uurimismeetodi kohta oma näide. Eksperiment ehk katse: tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjutamine ja kõrvalnähtustest isoleerimine. Eksperimendis seatakse uuritav psühholoogiline nähtus teadaolevatesse, suvaliselt muudetavatesse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul. Eesmärgiks hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine.
FREDERICK WINSLOW TAYLOR 1856 1915 `Teadusliku juhtimise vaimne isa' insener firmas Bethlehem Steel A PIECE RATE SYSTEM 1895 SHOP MANAGEMENT 1903 PRINCIPLES OF SCIENTIFIC MANAGEMENT 1911 soov leida lahend: Kas on võimalik töötada kvaliteetselt, lihtsalt, kiiresti ja ohutult? LÄHTEKOHAD · luua normaalsed TÖÖTINGIMUSED · anda töö tegemiseks õiged TÖÖRIISTAD · valida ja ÕPETADA töö tegijat · kujundada MOTIVATSIOON / HUVI teha edukalt tööd · juhtkonnal tuleb ÕPPIDA juhtimist JÄRELDUSED · edukas juhtimine eeldab investeeringut · selge töö ja vastutuse jaotus juhtkonna ja tööliste vahel · teaduslikult põhjendatud reeglid töö korralduses eduka juhtimise eelduseks on huvide tasakaalustatus; tegelikkuses aga... · tööline soovib saada kõrgemat palka; tal on hirm töö kaotamise eest · ettevõtja on huvitatud odavast tööjõust ja primitiivsest juhtimiskorraldusest
tema elu on teistest halvem. Ei ole enam normaalne motivaator. Inimene ei püüa kompenseerida, vaid püüab muuta maailma selliseks, et see enam teda ei alavääristaks. Tekib varases eas. Üleolekukompleks – inimene satub keskkonda, kus tal vormitakse üliinimese ideestikuga inimese mõte, siis tunneb end teistest paremana. Ebaadekvaatne. III Elustiil. Sotsiaalne huvi. Elu eesmärgid ja õige (terve) elustiil on ühiskonna kasuks, koostöö teistega, järglaste saamine (abielu ja armastus). Tekib kui inimesed kompenseerivad oma vigu/vigadega. IV Isiksuse tüübid. Vale elustiil: - domineeriv (ruling-dominant) - eesmärk teiste üle domineerimine ehk võim. - ootav (gerring-learning) – eesmärk teiste abi ootamine. - alalhoidlik (avoidant) – eesmärk probleemide vältimine ja passiivsus. Terve elustiil – sotsiaalselt kasulik. Eesmärk probleemide lahendamine
Psühholoogia muutus teaduseks,kui 1879.aastal rajas Wilhelm Wundt esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi.Tema teeneks loetakse,et kujundas filosoofilise psühholoogia umber teaduseks psühholoogiaks.Iga teaduse eesmärk on luua teaduslikke teadmisi,mille usaldusväärsus tagatakse kasutatavate mõistete täpse defineerimisega,rangete,objektiivsete mõõtmisprotseduuride kasutamisega(nt eksperiment,testid) ja teadmiste usaldusväärsuse piiride määratlemisega.Wundti idee oli tuua psühholoogia välja filosoofilisest etapist ja teha sellest "päris" teadus,mis vastaks eelnimetatud kriteeriumitele. 4.küsimus Füsiognoomika ja frenoloogia kui varased katsed kasutada psühholoogiat õiguse sfääris(J.K.Lavater,F.J.Gall) Idee,et kriminaalsel käitumisel on kindlad seosed teatavate isiksuseomadustega,ulatub kaugesse ajalukku ja niisuguste
member of society. Tylor oli evolutsionistliku kultuurikäsitluse esindaja, mis darvinismi mõjul lähtus kultuuri pideva arengu ideest. Pange tähele, et see definitsioon sisaldab nii ideid e mentaalset aspekti kultuuris (teadmised, uskumused, seadused) kui 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 4 ka tegevusi e kultuuripraktikaid (kombed). Saksa päritolu Ameerika antropoloog Franz Boas 1930. Anthropology. Encyclopedia of the Social Sciences. Kultuur hõlmab endas kõiki kogukonna sotsiaalsete harjumuste manifestatsioone, indiviidi reaktsioone selle grupi harjumustele, mille liige ta on, ja inimtegevuse produkte, mis on kujundatud nende harjumuste poolt. Culture embraces all the manifestations of social habits of a community, the reactions of the individual as affected by the habits of the group in which he lives, and the products of human activities as determined by these habits. Poola päritolu Briti antropoloog
annaabi.ee 
