Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "TÖÖANDJAPOOLNE TÖÖVÕIMETUSHÜVITIS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja, tööandja, haigushüvitis, valige, töötasu, tulumaks, pidama, 20xx, piirdub, esitades, esitanud, haigestumine, vigastus, tolliameti, kuule, eelnenudTeemad Füüsilise isiku tulu maksustamine Erisoodustus. Töölähetuse ja isikliku sõiduauto kulude arvestus Kingitused, annetused, vastuvõtukuluddividendid Töötasu maksustamine. TSD Haigushüvitis. Sotsiaalmaks. TSD TKM Pension Kaibemaks Millised maksud tuleb maksta töötasult? Kui ettevõttes on töölepinguga töötav töötaja, siis tema töötasult tuleb maksta riigile kõik palgamaksud – sotsiaalmaks, füüsilise isiku tulumaks, lisaks töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustusmakse Näide Töötaja Kati töötasu töölepingu järgi on 1000 eurot. Töölepingusse märgitakse tavaliselt brutosumma, mis tähendab, et ettevõtjal tuleb juurde maksta sotsiaalmaksud, aga töötaja saab kätte tulumaksu (ja töötus- ja pensionikindlustusmakse) võrra väiksema summa (netosumma). Brutosummalt arvestame tööandja poolt lisaks makstavad maksud ; 1) sotsiaalmaksu 1 000* 33% = 330 eurot,
Töötasuga seotud maksude ja maksete kulu kajastamiseks raamatupidamises tehakse kanded: Deebet sotsiaalmaksukulu; Deebet töötuskindlustusmaksete kulu; Kreedit sotsiaalmaksu võlg (võlad Maksuametile); Kreedit töötuskindlustusmakse võlg (võlad Maksuametile). 3. Lisaks ettevõtte poolt töötasudelt makstavatele maksudele ja maksetel on tööandjal ka kohustus töötasudelt kinni pidada ja Maksuametile üle kanda üksikisiku tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni maksed (töötajatel, kellel on sõlmitud vastav leping). Nende maksude ja maksete kinnipidamist töötasult kajastatakse kannetega: Deebet võlad töövõtjatele; Kreedit kinnipeetud tulumaks (võlad Maksuametile); Kreedit kinnipeetud kohustuslikud kogumispensionimakse (võlad Maksuametile); Kreedit töötuskindlustusemakse võlg (võlad Maksuametile).
Märkused leiate Maksu- ja Tolliameti kodulehe rubriigist ,,Blanketid ja vormid". Alates 01.01.2012 ei ole enam kehtestatud maksuvaba piirmäära töölähetuse majutuskuludele. Seega töö-, ameti- või teenistuslähetuses majutusele tehtud kulud maksustamisele ei kuulu. Kogumispensioni sissemakste mahaarvamine tulust. 2012. aasta 1. jaanuarist sotsiaalmaksuga maksustatavate väljamaksete tegemisel kõikidele kogumispensioniga liitunud isikutele peab väljamakse tegija kinni pidama kohustusliku kogumispensioni makse 2%-lises määras. Muudatused metsamaterjali müügitehingutes. Luuakse eelnõuga raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise maksuarvestusele erikord, pidades silmas metsa füüsilisest isikust väikeomanikku, kelle raieõiguse ja raiutud metsamaterjali müük on ühekordne tehing, mitte jätkuv majandustegevus. Erikord ei sea piiranguid võõrandatava raieõiguse mahule ega metsamaterjali kogusele.
Raamatupidamise sise-eeskirjades peab olema sätestatud, missuguste ettevõtte struktuuriüksuste juhid esitavad töötasu arvestuse lähteandmed ja mis kuupäevaks ettevõtte raamatupidamisele ning kes kinnitavad erinevad palgaarvestuse dokumendid. 4 Töötasu arvestamine Olulisemaiks tööjõukuluks on töötajate töötasu. Lisaks töötasule tekivad tööandjal ka maksude ja maksete kulud. Töötasuga seotud maksud ja maksed (üksikisiku tulumaks, töötaja töötuskindlustusmakse, kohustuslik kogumispensionimakse) tuleb kinni pidada sellel kalendrikuul, mil töötajatele palk välja maksti, mitte aga siis, kui ta selle teenis. Sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmakse peab tööandja arvestama sellel kuul, mil töötasu teeniti. Ettevõttel tekib potentsiaalne maksukohustis. Potentsiaalne maksukohustis muutub maksukohustiseks kuul mil töötajatele töötasu välja makstakse.
Töötasu Töö tegemisega kaasnevad kulud Töösuhetest tulenevad rahalised kohustused: Puhkusetasu Ajutise töövõimetuse hüvitis Leppetrahvid Teisele töölepingu poolele tekitatud kahju hüvitamised Töölepingu lõpetamisest tulenevad hüvitised Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kokkuleppe puudumisel on: töötasu suurus on määratud kollektiivlepinguga; kui üheski dokumendis ei ole kirjas, mis võiks olla töötasu konkreetse töösuhte raames, lähtutakse sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavast tasust. töölepingu kirjalikus dokumendis peab töötasu kohta olema märgitud: töö eest makstav tasu, sh majandustulemustelt makstav tasu; tehingutelt makstav tasu; töötasu arvutamise viis; töötasu maksmise kord töötasu sissenõutavaks muutumise aeg; tööandja makstavad
tekkimise ärahoidmiseks. Seda ei saa nõuda alaealistelt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus-ja sünnituspuhkusele. Ületunnitööd hüvitatakse töötajale vaba aja andmise ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses. Tööandjal ja töötajal on võimalik kokku leppida ka ületunnitöö hüvitamine rahas, sellisel juhul maksab tööandja töötajale ületunnitöö eest 1,5 kordset töötasu. Tööandja on kohustatud pidama eraldi arvestust ületunnitööd tegevate töötajate üle. Öötöö-töötamine ajavahemikus kella 22.00 kuni 6.00 (TLS § 45 lg 1). Kui töötaja töötab ööajal, maksab tööandja töö eest 1,25 kordset töötasu. Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest kahekordset töötasu. (TLS § 45 lg 2). Öötööl ja riigipühal tehtud töö hüvitamisel tuleb arvesse võtta vaid need tunnid, mis langesid ööajale või riigipühale
4. Ravikindlustuse õiguslik korraldus 4.1. Üldsätted Ravikindlustus Eesti Vabariigis on reguleeritud peamiselt ühe õigusaktiga, milleks on ravikindlustusseadus (RT I 2002, 62, 377...koos hilisemate muudatustega ) (edaspidi RKS). Lisaks sellele on olemas ka alamalseisvad õigusaktid, mis reguleerivad ja täpsustavad üksikuid elemente ravikindlustuse süsteemis.1 Ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem, mis on mõeldud kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks. Seega on ravikindlustusel peamiselt kaks eesmärki: 1) pakkuda isikule garantiisid tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamisel ning 2) tagada isikule sissetuleku säilimine, kui tal ei ole võimalik sissetulekut saada seoses ajutise töövõimetusega (haigus, vigastus, sünnitus jne). Lisaks sel
1. KUIDAS TOIMUB KESKMISE TASU ARVESTAMINE AASTAL 2012? 1.1 Kellele laieneb keskmise tasu arvutamist reguleeriv määrus Lihtsustub tasu arvutamine töötajale, kes on töötanud tööandja juures vähe aega ja kelle palgapäev ei ole veel saabunud. 1.2 Millal tekib keskmise töötasu arvutamise vajadus Keskmist töötasu on vaja arvutada ja maksta näiteks koolituse ajal; olukorras, kus tööandjal ei ole töötajale tööd anda; olukorras, kus töötaja ei saa teha tööd oma isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel; puudega lapse lapsepuhkuse ajal; puhkuse ajal; töötaja tööle asumisest keeldumisel või omavoliliselt töölt lahkumisel; koondamishüviste maksmisel; tööandjapoolse olulise lepingurikkumise korral või töösuhte õigusvastasel ülesütlemisel. Keskmise töötasu arvutamise vajadus võib tulla ka teistest õigusaktidest. Näiteks tööandja maksab töötajale hüv
seadustega - Korralduse andmisel peab tööandja mõislikult arvestama töötaja huve ja õigusi - Tööandja korraldus ei tohi olla vastuolus hea usu ja mõislikkuse põhimõttega - Kui tööandja korraldus ei vasta vähemalt ühele eeltoodud kriteeriumidest, on see korraldus tühine algusest peale. Tööandja tühiseid korraldusi ei pea töötaja täitma. - Renditöötaja peab tööandja töökorraldusereeglite kõrval kinni pidama ka kasutajaettevõtte töökorralduse reeglitest, hoidma ärisaladust, kui see on talle teatavaks tehtud jne. - TLS $ 17 lg 5 sätestab, et kui kasutajaettevõtja korraldused lähevad vastuollu tööandja korraldustega, täidab renditöötaja tööandja korraldusi. ERAND (TLS $ 17 lg 4) - Tööandja korraldus, mis ei ole seotud töölepinguga, kollektiivlepinguga ega seadusega
seadustega - Korralduse andmisel peab tööandja mõislikult arvestama töötaja huve ja õigusi - Tööandja korraldus ei tohi olla vastuolus hea usu ja mõislikkuse põhimõttega - Kui tööandja korraldus ei vasta vähemalt ühele eeltoodud kriteeriumidest, on see korraldus tühine algusest peale. Tööandja tühiseid korraldusi ei pea töötaja täitma. - Renditöötaja peab tööandja töökorraldusereeglite kõrval kinni pidama ka kasutajaettevõtte töökorralduse reeglitest, hoidma ärisaladust, kui see on talle teatavaks tehtud jne. - TLS $ 17 lg 5 sätestab, et kui kasutajaettevõtja korraldused lähevad vastuollu tööandja korraldustega, täidab renditöötaja tööandja korraldusi. ERAND (TLS $ 17 lg 4) - Tööandja korraldus, mis ei ole seotud töölepinguga, kollektiivlepinguga ega seadusega
05.12.2012 54879 54929 50 juures Sõitsin koju ja ajasin oma 07.12.2012 54929 55129 200 asju Töö- või ametisõitude kilometraaž 550 Ettevõtlusega mitteseotud sõitude kilometraaž arvestuskuul 200 Maksustatav summa arvestuskuul 800 EUR. Erisoodustuse tulumaks (21/79%) 212,66 EUR. Erisoodustuse sotsiaalmaks (33%) 334,18 EUR. Käibemaks omatarbelt ____800____ /1,20*20%=__133____ Raamatupidaja OÜ Päike PALGALEHT PERIOOD: november 2012 Nimi: _______________________ isikukood: ___________________ arveldusarve nr: ______________
TÖ KT TEEMAD ÕPPEMATERJALIDEGA Seadustest need pm-d, millele on loenguslaidides viidatud. PTS - Pühade ja tähtpäevade seadus. Vastu võetud 27. jaanuaril 1998 http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Valjaanded/toolepingu_seaduse_selgitused.pdf Seletuskiri http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems2&emshelp=true&eid=353198&u=20120902152153 TTOS - Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Vastu võetud 16. juunil 1999 TäKS - Täiskasvanute koolituse seadus. Vastu võetud 18. veebruaril 2015 TäKSE seletuskiri https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d8feef3b-a519-480f-9585- 7c24850d9030/Täiskasvanute%20koolituse%20seadus I Töö- ja puhkeaeg 1. Tööaja mõiste ning kestus. Täistööaeg. Lühendatud täistööaeg. Osaline tööaeg. Tööaja arvestamise viisid. Tööaja summeritud arvestuse kasutamine Tööajaks on aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid, ning
tulumaksukohustust ka edasi lükata. 20. Mis on dividend ja kuidas maksustatakse füüsilise isiku dividenditulu? Dividend on ettevõtte aktsionäridele makstav omanikutulu ühe aktsia kohta. Tulumaksuga maksustatakse kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mida residendist füüsiline isik saab välismaa juriidiliselt isikult rahalises või mitterahalises vormis. Dividendi ei maksustata tulumaksuga, kui selle maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud või kui dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud. 21. Kuidas maksustatakse pensione, stipendiume, toetusi, preemiaid, hasartmänguvõite, hüvitisi ja elatist? Tulumaksuga maksustatakse saadud pensionid, toetused, stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, hasartmänguvõidud, perehüvitiste seaduse alusel saadud hüvitised ning spordilähetuse ja loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud lähetuse hüvitised ja päevaraha. 22
kasumile; 5) juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele; 6) isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; 7) juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud; 8) tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane; 9) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane. 9. Mis on juriidilise isiku juhtumis- ja kontrollorgan? §9 lg1 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgan on igasugune volitatud organ või isik, kellel on tulenevalt vastava juriidilise isiku kohta käivast seadusest,
iga kalendrikuu alguses uldinfo (töögraafiku) selle kuu planeeritud tegevuste ja töömahtude kohta; info teenuse vajaduse kohta - võimalikult kiiresti peale tellimuse selgumist; kaitseriietuse ja töövahendid. A. kohustus osutama kokkulepitud teenust vastavalt lepingule, oma teadmistele ja võimetele ning ära hoidma kahju tekkimise. A. pidi täitma OÜ juhiseid ning vastutas töövahendite heaperemeheliku ja säästliku kasutamise eest. A. oli kohustatud kinni pidama keskkonnaalastest käitumisjuhistest hädaolukorras tegutsemiseks, keskkonnajuhtimissusteemi meelespeadest, keskkonnanõuetest, tööohutusjuhenditest ja teenindusstandardist. Lepingu kohaselt esitas A. OÜ-e iga kuu viimaseks kalendripäevaks aruande osutatud teenuste mahu kohta ja muu olulise informatsiooni. OÜ maksis A.-le pärast aruande kinnitamist teenuse osutamise eest tasu vastavalt teostatud
hüvitist. TÖÖANDJA KOHUSTUSED TLS § 28-41: (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. (2)Tööandja on eelkõige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal ( TLS § 5 lg 1 p 5 ja § 29-39); 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ( TLS § 5 lg 1 p 9); 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, RT I, 26.02.2015,17 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja
töölepingu üles tööandjapoolse lepingurikkumise tõttu. Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt, kusjuures tööandja on kohustatud: 1) kindlustama tlltaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeid korraldusi; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5) tagama töötajale tööalase teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuvad koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse
KASUTATUD NORMATIIVAKTID ja lühendid AÜS – Ametiühingu seadus, RT I 2000, 57, 372 … RT I 2009, 54, 643; Alaealisele lubatud kerged tööd, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 93, RT I 2009, 31, 195 ATS - Avaliku teenistuse seadus, RT I 1995, 16, 228;… RT I, 04.03.2011, 1 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91, – RT I 2009, 31, 193 KLS – Kollektiivlepingu seadus, RT I 1993,20,353… RT I 2009, 5, 35 ITVS - Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus RT I 1996, 3, 57 … RT I 2009, 5, 35 PS - Eesti Vabariigi Põhiseadus, RT 1992, 26, 349…RT I, 27.04.2011, 1 RaKS - Ravikindlustuse seadus, RT I 2002, 62, 377 … RT I, 10.06.2011, 7 TsÜS - Tsiviilseadustiku üldosa seadus, RT I 2002, 35, 216 … RT I, 06.12.2010, 1
Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingus sätestatut. Töölepingu kohta sätestatud ei kohaldata 1) Lepingule mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja, koha, valiku olulisel määral iseseisev 2) Juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa filiaali juhataja lepingule. Töölepingu sõlmijal on mitmed sotsiaaltagatised, mis muude teenuste lepingute alustel puuduvad 1) Õigus saada töötasu alammäärast 4350 või 27/h 2) Õigus saada puhkust 3) Tööaja piirangud 4) Töölepingu ülesütlemise piirangud tööandjale 5) Ohutud töötingimused Käsunduslepingu tunnusteks 1) Teenuse osutamine 2) Töö iseseisev korraldamine 3) Isikliku täitmise eeldamine 4) Nii tasuline kui ka tasuta Töövõtu leping: Töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokku
Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine.............................
seotud kulutuste hüvitamise summasid, puhkusetasu, töövõimetuse hüvitist, isikliku sõiduauto töösõidudeks kasutamise kulude hüvitist jms. [2] Kinnipidamised palgast. Palgaseadus sätestab, et pärast kõiki kinnipidamisi peab töötajale jääma 80% riigi poolt kehtestatud palga alamäärast. Kui palgast ei piisa kõikide nõuete rahuldamiseks, siis rahuldatakse nõuded seaduses ettenähtud korras. Alimendid ja tulumaks tulevad kinni pidada täies ulatuses kõige pealt. Alles peale kinnipidamiste sooritamist selgub netopalk ehk rahasumma, mille töötaja kätte saab. 7 Töötaja palgast võib ilma tema nõusolekuta seadusega ettenähtud alusel, korras ja ulatuses kinni pidada seadusega kehtestatud makse, täitemenetluse seadustikus ettenähtud täitedokumentides märgitud summasid, tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest töölepingu
Tööõigus on õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal. Ühenduse tasandil hõlmab tööõigus kahte peamist valdkonda: esiteks töötingimused, sealhulgas tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine ning teiseks töötajate teavitamine ja nõustamine, sealhulgas kollektiivsete koondamiste ja ettevõtete ülevõtmise korral. Järgnevas referaadis anname ülevaate töötaja ja tööandja õigustest ning kohustustest, töölepingu erinevatest külgedest, ettevõtte üleminekust, töö- ja puhkeaja korraldusest, tööaja tasustamisest ja tervishoiust töökohas. VASTUSED KÜSIMUSTELE 299. Milliseid ühiskondlikke suhteid reguleerib tööõigus ja mida tähendab turvalise paindlikkuse põhimõte tööõiguses? Tööõigus reguleerib töösuhteid, mis tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitava töölepingu alusel
Janeli Põder RP14 Arvestustöö RP14 “Töötasu” / palun oma vastused/seisukohad varustada viidetega + Teie poolse (piisava) selgitusega: 1. Kas riigipühal töötamise korral makstakse 2-kordselt kogu vahetuse eest? TLS §45 lg 2. Jah, kui kogu vahetus langeb riigipühale. Olukorras, kus töötaja vahetus algab tavaliselt tööpäeval ja lõppeb riigipühal, tuleb täiendavalt hüvitada riigipühal tehtavad tunnid, ülejäänud tunnid tasustatakse tavalises korras. Täiendava tasu maksmine riigipühal kui puhkepäeval, on põhjendatud asjaoluga, et töötaja peab tegema tööd ajal, kui kõik ülejäänud riigis puhkavad ja peavad pühasid. 2. Kas TLS-is on reeglid ka selliseks juhtumiks, kui töötaja täidab tööülesandeid halvasti / on tööandjal sellisel juhtumil õigus
Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestev õppesüsteem Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööleping on käsundusleping. Tööõigust võib jagada: 1. Individuaalseks tööõiguseks 2. Kollektiivseks tööõiguseks 3. Töökaitseõiguseks- See hakkab omandama üha suuremat rolli. EV algusaastatel hakkas silma, päris jubedaid olukordi, kus töökaitsele pööras tööandja vähem rõhku. Töötajate ohutust tuleb jälgida
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED Kersti Liiva 1. Töölepingu mõiste? Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused? Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja. Töötaja võib olla füüsiline isik ja tööandja nii füüsiline kui juriidiline isik. Töötaja on tavaliselt vähemalt 18-aastane isik, kuid seadus sätestab ka alla 18-aastase isiku tööle võtmise eritingimused. TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Töötajal on tööandja ees mitmeid kohustusi: Teeb kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, ajal ja kohas. Osaleb koolitustel, teeb
tuleb töötasu välja maksta eelneval päeval. Tööandjal ei ole õigust töötajale maksta madalamat töötasu määra, mis on kehtestatud VV määrusega. Töötasu lepitakse kokku bruto summas, mis tähendab, et kokkulepitud töötasult peetakse seadusega kinni maksud ja maksed. Tööandja makstavad maksud: · sotsiaalkindlusmaks · Töötuskindlustusmakse Töötaja töötasult kinnipeetavad maksud&maksed: · Tulumaks · Töötuskindlustusmakse · Kohustusliku kogumispensioni makse, kui töötaja on liitunud kohustusliku kogumispensioniga 8. Muud hüved. Nende andmine peab leidma TL-s kajastamist, kui TL pooled on selles kokku leppinud. Nende TL.-s esitamise kohustus on loodud eelkõige töötaja kaitseks. Töötajal on õigus nõuda hüvesid. Sellised väljamaksed ei lähe töötajale arvesse töötasuna. Muud hüved peavad olema selgelt eristatud töötasust. 9
Tallinn 2012 2 SISUKORD 1.Tööleping........................................................................................................................................ 1.2 Mis iseloomustab töölepingut?.................................................................................................... 2.Töölepingu sõlmimine.................................................................................................................... 2.1 Millest peab tööandja töötajat enne tööle asumist teavitama?..................................................... 3.Töötaja kohustused.......................................................................................................................... 3.1 Töötaja õigus keelduda töö tegemisest......................................................................................... 3.2 Töötaja hoolsuse määr...........................................................................................
jäigad. Sotsiaalpoliitilised muudatused Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestva õppesüsteem Tõõigus- erinevad definitsioonid Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus. Inge-Maret Orgo. Merle Muda. Gaabriel Tavits. Thea Treier. Tallinn, 2005. lk.21 Tööõigust võib jagada: 1. Individuaalseks tööõiguseks 2. Kollektiivseks tööõiguseks 3. Töökaitseõiguseks Töölepingu regulatsioon õigussüsteemis Tsiviilõigusuhe TsÜS Võlaõigussuhe
1) Töölepingu seadus, 2) Vabariigi Valitsuse määrus ''Töötasu alammäära kehtestamine'', 3) Vabariigi Valitsuse määrus ''Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord''. Netotasu on töötajale väljamakstav tasu (brutotasu kinnipeetavad maksud ja maksed). Brutotasu on töötajaga kokkulepitud tasu. Palgafond on ettevõtte kogu töötasukulu (brutotasu + arvestatavad maksud ja maksed). Töötasu arvestusega seotud maksud ja maksed 1) kinnipeetavad maksud ja maksed: kinnipeetud tulumaks, töötaja töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensioni makse, 2) arvestatavad maksud ja maksed: sotsiaalmaks, tööandja töötuskindlustusmakse. Maksude ja maksete määrad Tulumaksu määr on 21%. Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 1728 eurot aastas ehk 144 eurot kuus. Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on 278,02 eurot. Töötaja töötuskindlustusmakse määr on 2,8%,
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel:
1. Töölepingu mõiste Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning ta saab selle eest palka. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö
tõttu. 19.08. esitas D. töövaidluskomisjonile avalduse lepingu ülesütlemisega seotud hüvitise väljamõistmiseks. OÜ D. nõuet ei tunnistanud, väites, et ta ei ole D.-ga töölepingut sõlminud poolte vahel oli töövõtusuhe. OÜ vahendas Soome tööle füüsilisest isikust ettevõtjaid. OÜ vahendas D. tööjõudu Soome äriühingule ajavahemikus 10.-22.06. Töövõtulepingu sõlmimist on D. ise oma tegudega tunnistanud, esitades OÜ-le tasu saamiseks arve. D. majutuse korraldamata jätmine kinnitab samuti töövõtusuhte olemasolu. Kas poolte vahel oli sõlmitud tööleping või töövõtuleping? Kas töövaidluskomisjon peaks D. nõude rahuldama? - D töö oli reguleeritud, OÜ lepingupartner määras töö koha, aja ja viisi, D allus juhistele, oli alluvussuhe. Ta pidi kogu aeg tööd tegema, ei olnud üksikuid projekte, tulu oli tunnipõhine, mitte tulemuspõhine. Oli tööleping. 8. T
15. Intressid • Intressi määr on 0,06% päevas (MKS § 117 lg 1) • Maksuvõla tasumise ajatamisel on õigus vähendada intressi määra kuni 50 protsenti ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates (MKS § 117 lg 2) 16. Raamatupidamise ja arvestuse pidamise kohustus • Maksukohustuslane peab raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras • Maksukohustuslane peab lisaks pidama täiendavat arvestust maksustamise seisukohalt tähendust omavate asjaolude kohta (maksuarvestus) 17. Dokumentide säilitamise kohustus Kui seadus ei sätesta teist tähtaega, on maksukohustuslane kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul dokumendi koostamisele või saamisele, toimiku või dokumentide kogumiku puhul viimase sissekande tegemisele järgneva aasta 1. jaanuarist
annaabi.ee 
