50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-04-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
merlyn.v
Õppematerjali autor
palgamaksud – sotsiaalmaks, füüsilise isiku tulumaks, lisaks töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustusmakse Näide Töötaja Kati töötasu töölepingu järgi on 1000 eurot. Töölepingusse märgitakse tavaliselt brutosumma, mis tähendab, et ettevõtjal tuleb juurde maksta sotsiaalmaksud, aga töötaja saab kätte tulumaksu (ja töötus- ja pensionikindlustusmakse) võrra väiksema summa (netosumma). Brutosummalt arvestame tööandja poolt lisaks makstavad maksud ; 1) sotsiaalmaksu 1 000* 33% = 330 eurot, 2) tööandja töötuskindlustusmakse 1 000*1% = 10 eurot Brutosummalt tuleb kinni pidada 1) pensionikindlustusmakse 2% brutosummast 1000*0,02= 20 eurot See maks võib olla olemata, kui Kati on sündinud hiljem kui 1983.a. ja ei ole pensionikindlustussüsteemiga ühinenud, noortele on see kohustuslik. Ühinemist saab kontrollida inimese isikukoodi alusel aadressilt: http://www.pensionikeskus.ee/
kogumispensioni makse – tulumaks = Töötasuarvestus netotasu Töötasust kinnipeetavad maksud ja maksed: Töötuskindlustusmakse = brutotasu x 1,6% Kogumispensioni makse = brutotasu x 2% Tulumaks = (brutotasu – maksuvaba tulu summa – töötuskindlustusmakse – kogumispensioni makse) x 20% Tööandja maksud: Sotsiaalmaks = brutopalk x 33% Tööandja töötuskindlustusmakse = brutopalk x 0,8% Põhipuhkuse kestus on 28. Põhipuhkus 35 päeva on alaealisel või töövõimetuspensioni saaval isikul ja 56 päeva Puhkusetasu haridustöötajal . Põhipuhkusega 28 päeva, on iga töötatud kuu
ületöötunnid ja mis peamine, kuidas tekkinud ületunde hüvitada töötajale. Kuna summeeritud tööajaarvestuse rakendamine on pigem erand kui reegel, siis veel erandlikum on antud arvestuse korral ületundide tekkimine ja nende hüvitamine rahas. Kuna seadus on äsja jõustunud ja tegemist on ühe erandliku ja keeruka olukorraga, ei ole seadusandja suutnud näha ette kõiki üleskerkivaid nüansse ja üksikasju, samas aga peavad raamatupidajad antud olukorras hakkama saama ilma töötaja ja tööandja huve kahjustamata. Antud probleemide käsitlemisel on vaadeldud ja kirjeldatud reaalset olukorda, mis kerkis üles OÜ-s Kinnisvarateenindus ja lisaks asjatundjate arvamusele tuuakse välja ka töötajate seisukoht antud teemal. Lisaks ületunnitöö tasustamisele keskendutakse käesolevast töös ka täiesti uuele ja Eesti 3 Vabariigis esmakordselt tööandjale kehtima hakanud kohustusele, ajutise töövõimetuse
Mis kuupäeval kantakse töötajale üle haigushüvitis? Palgapäeval – 5.november 6. Millised ja mis summas on haigushüvitise arvestamisega seotud maksud? Tulumaks 13,67 eurot 7. Milline on oktoobri brutotöötasu? 740 : 23 x 18 = 579,13 eurot Tööpäevi oktoobris 23, millest töötas 18! 8. Milliseks kuupäevaks peab deklareerima oktoobri kuu eest arvestatud maksukohustuse? 10.detsember ÜLESANNE 2 Töötaja töötab ettevõttes kolmandat aastat. Tööandja saadab töötaja 20.septembril 201X toimuvale koolitusele, mis kestab terve tööpäeva (8 tundi). Kokkulepitud töötasu on 800 eurot kuus ja palgapäev on ettevõttes 10.kuupäev. Koolituspäeva eest maksab tööandja vastavalt TLS §28 keskmist töötasu. Teada on, et töötaja oli haiguslehel perioodil 08-12.04.201X ning selle aja eest arvestas tööandja hüvitist 52,74 eurot. Leia arvestatud tasud septembri kuu eest. Arvutamise vajadus on 20.september, palgapäev 10
eeltoodule täpsustatakse enne rahalise nõude või kohustuse määramist tehtavate täitmist tagavate toimingute sooritamise regulatsiooni. Kellele laieneb keskmise töötasu arvutamist reguleeriv määrus? Määrusesse tehti kaks sisulist muudatust. Esimene muudatus lihtsustab puhkusetasu arvestamist. Selle järgi ei tule tööandjal puhkuste korral arvestada töötajale keskmist päevatasu, kui töötasu on olnud eelneva kuue kalendrikuu jooksul muutumatu suurusega. Sellisel juhul maksab tööandja töötajale töölepingus kokkulepitud töötasu. Teine muudatus vähendab tööandja ebamõistlikku halduskoormust. Selle järgi ei näe määrus enam ette keskmise töötasu ümberarvestamise kohustust, st kui keskmine töötasu on välja makstud, siis hiljem seda enam ümber arvutada ei tule. Millal tekib keskmise töötasu maksmise vajadus? Keskmise tööpäeva tasu arvestatakse siis, kui hüvitist makstakse tööpäevade eest --
(2) Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. (3) Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu makstakse rahas. (4) Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda. (5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. (6) Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. (7) [Kehtetu - RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009] (8) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra. Töötasu maksmine § 33. Töötasu maksmise aeg, koht ja viis
kui üheski dokumendis ei ole kirjas, mis võiks olla töötasu konkreetse töösuhte raames, lähtutakse sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavast tasust. töölepingu kirjalikus dokumendis peab töötasu kohta olema märgitud: töö eest makstav tasu, sh majandustulemustelt makstav tasu; tehingutelt makstav tasu; töötasu arvutamise viis; töötasu maksmise kord töötasu sissenõutavaks muutumise aeg; tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed. Töötasule kehtivad reeglid: töötasu makstakse alati rahas; töötasu vormistatakse alati brutosummana Vabariigi Valitsuse kehtestatud kindlale ajaühikule vastavast töötasu alammäärast madalamat töötasu töötajale maksta ei või; töötaja on vaba otsustama, milleks ta oma töötasu kasutab tegemist on töötasu puutumatuse põhimõttega. kasutada tööandja ametiautot, ametimobiiltelefoni,
TÖÖÕIGUS Kaitstud paindlikkus Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid