Trafomähise elektromotoorjõud on proportsionaalne sagedusega; mähise keerdude arvuga; südamiku magnetvoo amplituudiga. USAs valmist trafo 240/12V, 60Hz toodi Euroopasse Kas saab kasut pingel 230V 50Hz? Ei saa pikaajaliselt; võib lühiajaliselt. Trafo 24/12V primaarmähis lülitatakse alalispingele mis on 50% nimipingest. Millised protsessid toimuvad trafos? Sekundaarahelas tekib pinge impulss 6V; sekundaarahela püsitalitluse pinge on 0; trafo tühijooksuvool suurem kui nimivool; trafo kuumeneb üle ja rikneb. Trafo tühijooksukaod tekivad magnetvoo suuna muutmisega kaasnevast hüstereesist magnetahelas; pöörisvooludest südamiku plekkides. Trafo lühikaod tingitud pöörisvoolukadudest trafo paagis; mähistel eralduvast soojusvõimsusest. Ideaaltrafo korral kehtivad seosed I1w1=I2w2; U1I1=U2I2; U1/U2=w1/w2; S1=S2; P1=P2; Q1=Q2.
Laine levimiskiirus c=f Induktiivtakistus XL= L= 2fL Mahtuvustakistus XC=1/c=1/2fc Ring(nurk)sagedus =2f Võnkering lihtsaim süsteem, mille abil saab tekitada vabu elektromagnetvõnkumisi, koosneb kondensaatorist ja induktiivpoolist. Pinget tõstva trafo ehitus, tema ülesanne Pinget tõstvas trafos on sekundaarmähises rohkem keerde kui primaarmähises. Sellega vähendatakse voolutugevust, mis omakorda vähendab elektrienergia kadu. Pinget madaldava trafo ehitus, tema ülesanne Pinget madaldavas trafos on primaarmähises rohkem keerde kui sekundaarmähisel. Sellega kohandatakse pinge sobivaks enne tarbjani jõudmist. Elektrienergia ülekande põhimõte Tõstetakse pinget, mille käigus soojuslikud energiakaod on väikesed. Elektromagnetlainete skaala(mis on selle
Mis on vahelduvvool? Eestis kasutatava vahelduvvoolu põhinäitajad. Vahelduvvooluks nim elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Eestis T=1/F T=1/50 = 0.02s =20ms Mõisted: hetkväärtus, amplituudväärtus,periood,faas, radiaan Hetkväärtus – voolutugevuse väärtus antud ajahetkel Amplituudväärtus – voolutugevuse max võimalik väärtus Periood – aeg, mis kulub täisvõnke tegemiseks Faas – võnkeperioodi iseloomustav suurus.Mõõdetakse kraadides v radiaanides. Radiaan – raadiusepikkusele kaarele toetuva nurga suurus on 1 radiaan 1rad=180/ Mis on faasijuhe ja nulljuhe? Nulljuhe on see, mis on maaga ühendatud. Faasijuhtmes on pinge,mis ajas perioodiliselt muutub. Pinge on 0-juhtme ja faasijuhtme vahel (220v) Kirjelda vooluvõrgus kasutatavate kaitsmete töö põhimõtet. On kahte tüüpi kaitsmeid. Sulavkaitsmed, mille puhul on nii,et kui voolutug...
Sellest seadus seadusest järeldub, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. Valem: Elektromagnetiliseks induktsiooniks Elektromagn Rakendus valdkonnad on etilise nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas generaatoris, trafos ja induktsiooni induktsioonianduris. kontuuris (näiteks suletud juhtmekeerus), kui seadus muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog. Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj). Valem: Elektromagn
· Kaablite tähistussüsteemis tähed R või T tähendavad pakkimisviisi: R - karp, rull või viht; T - trummel ja kaabli pikkus pakendis (m) 9. Mida tähendab kaablite tähistussüsteemis täht G või X? · Kaablite tähistussüsteemi tähed G või X tähendavad märgistatud kaitsesoone olemasolu: G - kollarohelisesoonega; X - kollarohelise sooneta. 10. Mida põhjustab valgusvõrgu koormus ja millest see sõltub? · Valgustusvõrgu koormus põhjustab seda toitvas trafos pingekao. Viimane sõltub trafo võimsusest, koormatusest ja koormuse võimsustegurist cos . 11. Milline on juhitsiku paigaldusviis B1 ja B2? · B1 - isoleerjuhtmed puitseinal paiknevas torus. · B2 - mitmesooneline kaabel puitseinal paiknevas torus. 12. Milliseid liine nimetatakse jaotusliinideks? · Liine, mis peajaotusseadmest väljuvad nimetatakse jaotusliinideks. 13. Milleks kaitselüliteid kasutatakse, kuidas ta rakendub?
vahelduvvooluga vrreldes hesugune vimsus. * Aktiivvimsuseks nimetatakse vahelduvvooluahelas aktiivtakistusel eralduvat vimsust. TRAFO * Trafo on seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel * Trafo koosneb primaar- ja sekundaarmhisest, mis paiknevad hisel kinnisel raudsdamikul. * Trafo primaar- ja sekundaarpinge suhe vrdub vastavate mhiste keerdude arvude suhtega. * Voolutugevuse suhe trafos vrdub vastavate mhiste keerdude arvude prdsuhtega. ELEKTROMAGNETVNKUMINE VNKERINGIS * Vnkering on kondensaatorit ja induktiivpooli sisaldav vooluring, milles kondensaatori elektrivlja energia ja pooli magnetvlja energia muunduvad perioodiliselt teineteiseks * Vnkeringis toimuvate elektrovnkumiste omavnkeperioodi mrab Thomsoni valem T= 2 Milles L on vnkeringi induktiivsus ja C- mahtuvus. ELEKTROMAGNETVLI JA ELEKTROMAGNETLAINED
Vahelduvvool Vahelduvvoolu generaator- Kui juhtmekeeru üks ots on ühendatud generaatori ühe kindla klemmiga K ja teine klemmiga L, siis juhtmemähise liikumisel läbi vertikaalasendi muutub väljundpinge polaarsus. a-b liigub üles ja paremale, e-d liigub alla ja vasakule, selle tulemusena muutub esialgne positiivne laeng K klemmil negatiivseka ja negatiivne laeng L klemmil positiivseks. K ja L klemmi vahel tekib sinusoidne vahelduvpinge. Vahelduvvool on elektrivool, mille voolutugevus ja reeglina ja suund muutuvad perioodiliselt. Osakeste liikumine on võnkumine ( triivi kiirus muutub perioodiliselt). f- voolutugevuse perioodiliste muutuste sagedus. T- periood, näitab ajavahemikku, mille tagant voolutugevuse mingi kindel väärtus kordub (i- hetkeväärtus, Im voolutugevuse amplituudväärtus, wt-faas, w- ringsagedus). Faas-f- näi...
2)kui kondensaator on tühjenenud indutseerib pooli kaduv võetakse trafost väljuv pinge). Primaar pinge U1 tekitab primaarvoolu I1 ja see magnetväli vastassuunalise voolu. 3)vastasuunaline vool laeb kondensaatori millest saab jälle muutuma magnetvoo , mis indutseerib sekundaarpinge U2. Sekundaarmähise vooluallikas 4)kondensaator taaskord tühjeneb, indutseerib pooli kordub magnetväli vastassuunalise ühendamisel tarbija R, tekib sekundaarvoolu I2. Kui trafos poleks voolu(esialgse ja kõik kordub). energiakadusid kehtiksid seadused: n1/n2=U1/U2=I2/I1. Kadudeta trafot ehk Kasutatakse ära raadiolaienete tekitamiseks. Võnkeringis tekkiva perioodi võib arvutada Thomsoni ideaaltrafot ei ole olemas. Reaalsestrafos on need võrdused ligikaudsed, sest valemiga. esinevad a) vaseskaod (mähised kuumenevad), b)terases kaod(soojushulk, mis tekib pöörisvoolude järel). Mida suurem trafo seda suurem kadu
Tesla trafo kujutab endast kõrgsageduslikku pooli, mis koosneb kahest mähisest. Primaarset mähist toidetakse läbi hariliku transformaatori tavalise vahelduvvooluga. Piisavalt kõrge pinge juures tekib õhupilus läbilöök ning kondensaator ja pooli primaarmähis osutuvad ühendatuks. Tekib kõrgsageduslik võnkumine, mille sagedus sõltub kondensaatori mahtuvusest ja pooli parameetritest. Primaarmähis Tesla trafos koosneb vaid paarist keerust ja selle sees asetseb sekundaarmähis, mis koosneb juba sadadest keerdudest. Selle alumine ots on maandatud ja ülemine ots asetseb kõrgel õhus. Ka sekundaarmähis moodustab omapärase võnkeringi, milles kondensaatori osa mängib õhusammas maapinna ja mähise ülemise otsa vahel. Kui nüüd valida primaar- ja sekundaarmähiste parameetrid sellised, et indutseeritavad võnkumised
elektrivoolu kogu töö on esitatav summana A = Am + Q. 9. TRAFO Trafo on seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Trafo koosneb primaar- ja sekundaarmähisest, mis paiknevad ühisel kinnisel raudsüdamikul. Trafo primaar- ja sekundaarpinge suhe võrdub vastavate mähiste keerdude arvude suhtega. U 2 n2 = U1 n1 Voolutugevuse suhe trafos võrdub vastavate mähiste keerdude arvude pöördsuhtega. I1 n2 = I 2 n1 Trafo rakendusi. Elektrienergia ülekandel rakendatakse laialdaselt trafosid. Elektrivoolu töö valemi A = I U t kohaselt kulgeb kõrge pinge U korral liinis suhteliselt nõrk vool I
kus N_1 ja N_2 on vastavalt primaar ja sekundaarmähise keerdude arv; U_1 ja U_2 primaarpinge ja sekundaarpinge; I_1 ja I_2 primaarvool ja sekundaarvool. Ideaalne trafo kus P1 trafosse siseneva võimsuse hetkväärtus, P2 trafoga muundatud võimsuse hetkväärtus. Reaalse trafo energiakaod ja kasutegur Reaalses trafos tekivad võimsuskaod mähistes ja südamikus. Mähistes tekivad vaseskaod ja südamikus rauaskaod. Kaovõimsusest tingitud kaoenergia muundub trafos soojuseks. Vaseskao võimsust väljendab valem kus I1 ja I2 voolud primaar ja sekundaarmähises, r1 ja r2 nende mähiste aktiivtakistused. Trafo kasutegur: kus primaaraarvõimsus;
FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT 1. Elektrivälja olemus ja omadused. Elektriväli ümbritseb laetud kehi. Elektriväli on vektorväli, elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. Elektrivälja tugevust määratakse positiivse proovilaenguga. 2. Elementaarlaeng. Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu täisarvkordne. 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui voolutugevus on 1 A (amper). 3. Laengute jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv. Laengud tekkivad ja kaovad alati paarikaupa s.t. samasuured positiivne ja negatiivne laeng korraga. 4. Coulomb´i seadus. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mill...
Sa ka = Sn kus Sa - trafo avariiaegne ülekoormus Täpsemate andmete puudumisel Sm kohta, võib selle võtta võrdseks pooltunni maksimaalse võimsusega Smax . Trafo võimsuse määramise põhiliseks näitajaks on ka. ubatud ülekoormus sõltub suuresti ümbruskonna temperatuurist. Ülekoormusel tekib trafos soojuslik siirdeprotsess, mida ligilähedaselt loetakse eksponentsiaalseks. Selle protsessi ajakonstant on trafo ajakonstant, mis on näidatud trafo passis ja on tavaliselt 2...4 tundi. Lühiajalised avariilised ülekoormuseld Sal võivad olla suuremad, mille määrab trafo lühiajaline ülekoormus suhtelistes ühikutes S al k al =
nimetatakse primaarmähiseks. Mähiseid, millelt saadakse sama sagedusega, kuid üldjuhul teistsuguse pingega vahelduvvoole nimetatakse sekundaarmähisteks. Kui sekundaarpinge on primaarpingest madalam, siis nimetatakse trafot pinget madaldavaks, vastasel korral aga pinget tõstvaks. Kõrgema pingega mähist nimetatakse ülempingemähiseks. Mähist, mille pinge on madalam, nimetatakse alampingemähiseks. Trafos esinevad kaod põhjustavad trafo soojenemise. Tekkinud soojuse ärajuhtimiseks peab teda jahutama. Jahutusvahendite järgi loetakse trafod · õhkjahutusega trafodeks; · õlijahutusega trafodeks. Õlijahutuse puhul asetatakse kogu trafo trafoõliga täidetud anumasse. Kasutamise otstarbe järgi liigitatakse trafod · võimsustrafodeks (jõutrafodeks), mida kasutatakse elektrienergia ülekandmisel ja jaotamisel;
Mähise keskjoon Trafoõli Mähis Mähise alaosa 0 °C 0 Joonis 3.1 Temperatuuri vertikaaljaotus trafos Joonisel tähistab l mõõdet trafo vertikaalsuunas ja horisontaalteljel trafo osade temperatuuri ning 0 jahutuskeskkonna temperatuuri. õ on õli ülekuumendustemperatuur jahutuskeskkonna suhtes kõige kuumemale punktile vastavas lõikes, m - mähise kõige kuumema punkti ülekuumendustemperatuur õli suhtes ning KKP mähise kõige kuumema punkti ülekuumendustemperatuur jahutuskeskkonna suhtes.
Suurema nimipingega mähist nimetatakse ülempingemähiseks ning väiksema nimipingega mähist alampingemähiseks. Trafod võivad olla ühe- või kolmefaasilised. Trafo südamiku ülesandeks on suurendada magnetilist sidet primaar- ja sekundaarmähise vahel. Trafod võib jahutuse seisukohalt liigitada õhk ja õlijahutusega trafodeks. Vastavalt U1 ja U2 suhtele liigitatakse trafod: U1 > U2 pingemadaldustrafod U1 < U2 pingekõrgendustrafod U1 = U2 eraldustrafod Ideaalses trafos, kus energiakaod mähise juhtmetes ja trafo südamikus puuduvad, on primaar- ja sekundaarahelate näivvõimsused võrdsed. S1 = S2 ehk U1 x I1 = U2 x I2 Trafo põhiliseks iseloomustussuuruseks on ülekandetegur n= 2 / 1 = U2 / U1 = I1 / I2 54. Elektrimootori tööpõhimõte. Elektrimootor on muundur, mis muundab elektrilise energia mehaaniliseks energiaks. Elektromootori töö aluseks on elektromehaanilise jõu seadus F = B I l, mis tähendab, et
1. SISSEJUHATUS.................................................................................................4 1.1. Phimisteid........................................................................................................................................4 1.2. Tstusseadmete elektrivarustuse kaasaegsed probleemid 5 1.3. Elektrivarustuse insenerarvutuste eripra. 5 1.4. Tehnilis- konoomiliste arvutuste eripra. 5 2. ELEKTRILINE KOORMUS.................................................................................7 2.1. Elektrilise koormuse miste..........................................................................
o eri keerdude vahel o eri kihtide vahel o eri poolide vahel Peaisolatsioon on peamiselt õli-barjäärisolatsioon. Pikiisolatsioon on tavaliselt paber- õliisolatsioon. Barjäärid on paigutatud risti elektrivälja jõujoontega. Trafo elektriväli on keeruka kujuga - kasutatakse mitmeid erinevate barjääritüüpide kombinatsioone. Barjääritüübid: o silindrilised - silinderbarjäärid o tasapinnalised rõngad - seibbarjäärid o nurkrõngad - nurkbarjäärid 54. Impulsspinge jagunemine trafos Nõuded trafo isolatsioonile tulenevad impulsspingetest. Impulsspinge frondi suure järskuse tõttu levib liigpinge mööda trafo mähiste-, kihtide- ja keerdudevahelisi mahtuvusi. Peaisolatsioonil sõltub liigpingete jagunemine trafo neutraali maandusviisist: · maandatud neutraaliga trafol esineb suurim peaisolatsioonile rakenduv impulsspinge umbes 1/3 kaugusel mähise algusest (15 20% üle mõjuva pinge)
Tema puuduseks on suhteliselt suur mass, mille määrab põhiliselt trafo. Eeliseks on, aga lihtsus ja töökindlus. Seadmetes, kus on oluline võimalikult väike mass kasutatakse toiteseadmetes klassikalise blokkskeemi asemel sageduse muundamisega blokkskeemi (joonis). Võrgupinge alaldatakse ilma trafota alaldi abil. Saadakse alalispinge umbes 300. See alalispinge muundatatakse kõrgsageduslikuks vahelduvpingeks 20-100KHz. Saadud vahelduvpinge muudetakse trafos sobiva suurusega vahelduvpingeks, ning alaldatakse ja silutakse. Lülitus on keerulisem ja seetõttu ka vährm töökindel, kuid selle võttega väheneb toiteseadme mass kümme kuni kakskümmend korda. Peamine massi võit saadakse trafo arvelt, mis on väiksem ja kergem, mida kõrgem on sagedus. Taolised trafod valmistatakse toroidtrafodena kerituna ferrit rõngastele. Ka saadakse võitu silufiltrist, mis on seda lihtsam ja kergem, mida kõrgem on sagedus.
EEE järgi võib pinge kõige kaugematel lampidel olla langenud kuni 95,5% -ni nimipingest tööstusettevõtete ja ühiskondlike hoonete töö- valgustuses, samuti välisvalgustuse prozektoreis, 95% -ni elamuis,avarii- valgustuses ja välisvalgustuses, 90% -ni valgustusvõrkudes pingega 12 42 V (toitetrafo alampingepoolel). Lampide pinge ei tohi olla üle 105% nimipingest. Valgustusvõrgu koormus põhjustab seda toitvas trafos pingekao. Viimane sõltub trafo võimsusest, koormatusest, ja koormuse võimsus- tegurist cos . 4.4 VALGUSTUSVÕRGU KAITSE- JA JAOTUSSEADMED Elektrienergia, mis elektrijaamast või alajaamast tuleb toiteliinide kaudu, jaotatakse eri tarbijate vahel jaotusseadmete abil. Neid liine, mille kaudu elektrienergia saabub peajaotusseadmesse (näit. peakilpi), nimetatakse toiteliinideks ja liine, mis peajaotusseadmest väljuvad, jao- tusliinideks
kasutegur, mis ulatub 70%ni. Peale nimetatud on vastatakk lülitusel ka teisi eeliseid neil puudub väljund trafol alaliseelmagneetimine kuna kollektorvoolude alaliskomponendid on vastasuunalised ja nende magnetvood komenseeruvad. Ka samuti vastastakk lülituse mittelineaarmoonutused väiksemad. Joonis 2.5.4 graafiku täiendus Mittelinaarmoonutuste vähenemine tekkib seetõttu, et kollektorvoolude teised harmoonilised satuvad väljund trafos teine teisega vastasfaasi ja seetõttu nad kompenseeruvad. Mida vähem on väljundvoolus harmoonilisi seda väiksemad on mittelinaarmoonutused. Nimetatud eeliste tõttu on vastastakk lülitused kaasajal enam kasutatavadeks lõppvõimendideks. Igasugune trafo on konstruktiivselt tülikas ja ka suhetliselt kallis element. Sisend trafot on võimalik asendada faasipöörde lülitusega kuid ka väljund trafost on võimalik loobuda juhul kui koormustakistus ja kasutatavate
suurenemist sageduse suurenemisel. Voolu sissetungimise sügavust vaskjuhtmesse toatemperatuuril ning sõltuvalt sagedusest iseloomustab valem 6,62 6,62 rw = = = 0,042 cm. fc 25000 Järelikult optimaalne juhi ristlõikepindala on Aw opt = rw2 = 0,042 2 = 0,0055 cm2.l Seega on trafos sobiv kasutada AWG-20 tüüpi juhet ristlõikepindalaga A20AWG = 0,00518 cm2 ja eritakistusega R20 AWG = 333,01 . Juhtme tehnilised andmed on toodud järgnevas tabelis cm Ristlõike- Eritakistus, Ristlõike- Eritakistus, Raadius,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
