TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 5.2 Keskpingevõrkude ehitus Elektrivõrk koosneb põhiliselt liinidest ja alajaamadest. Elektriliinide kaudu toimub elektrienergia ülekanne alajaamade vahel. Alajaamades transformeeritakse elekter vajalikule pingeastmele ning jaotatakse teatud piirkonnas. Toitealajaamad on enamasti välisjaotlatega, kuigi linnades kasutatakse ka kinniseid jaotlaid. Jaotusalajaamad võivad olla mitmesuguse ehitusega (sise-, kiosk-, mastalajaamad). 5.2.1 Õhuliinid
ENIMKASUTATAVAD AKUMULAATORID PLII- e. HAPPEAKUD - nn. ,,MÄRJAD" AKUD VÄÄVELHAPPE LAHUSEGA TÄIDETUD PLIIAKUD - AGM AKUD (KLAASVILLMATTIDESSE IMENDUNUD ELEKTROLÜÜDIGA AKUD) - GEELAKUD (GEELELEKTROLÜÜDIGA AKUD) NIKKEL KAADMIUMAKUD (NiCd) NIKKEL METALLHÜDRIITAKUD (NiMH) LIITIUM IOONAKUD (Li - ion) LEELISAKUD (FeNi - KOH-elektrolüüdiga) ELEKTRIAKUMULAATOR ÜLDISELT Elektriakumulaator ehk elektriaku on korduvalt laetav ja kasutatav keemiline alalisvoolu seade elektrienergia salvestamiseks ja taaskasutamiseks.
2.7. Vimsuse kaod 13 2.8. Elektrienergia kaod. 15 2.9. Pinge kaod 16 3. TOITEALLIKAD................................................................................................18 3.1. Klassifikatsioon ja phinuded........................................................................................................18 3.2. Ettevtte toitmine energiassteemist 18 3.3
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE AES3630 I − II osa I osa SISSEJUHATUS Peeter Raesaar TALLINN 2005 SISSEJUHATUS 2 I osa SISSEJUHATUS SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................. 2 1.1 KURSUSE EESMÄRK JA SISU ....................................................................... 3 1.2 ELEKTRI ÜLEKANDE JA JAOTAMISE “PÕHITÕED”........................................ 5 1.3 ELEKTRIVÕRKUDE PLANEERIMISE JA PROJEKTEERIMISE ETAPID ................ 6 1.4 ELEKTRITARBIMISE JA KOORMUSTE PROGNOOSIMINE ................................ 7 1.4.1 Arengut mõjutavad trendid ...................................
Ühe mootorilise elektritarviti nimivool: kiire taastamise võimalust kahjustuste korral on lubatav 2. kategooria tarbijaid ja paigaldisi toita ühe õhuliiniga. Tarbijate ja paigaldiste toitmise kaablite abil võib kasutada üht õhuliini, mis koosneb vähemalt Pn kahest rööpkaablist. Tsentraliseeritud reservi korral võib 2. kategooria tarbijaid ja paigaldisi toita ühe trafo In = 3 U n cos abil. 3. kategooria tarbijaid ja paigaldisi võib toita ühest toiteallikast tingimusel, et
(eeldusaine AES3045 "Elektrivõrgud") TALLINN 2008 Loengukursus AEK 3025 ii Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed 3.1. Trafo ja autotrafo 3.1.1. Trafode ja autotrafode kasutamine elektrisüsteemis 3.1.2. Trafo soojuslik talitlus 3.1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime 3.1.4. Trafole lubatavad ülekoormused 3.1.5. Elektrivõrgu neutraali ühendamine maaga 3.1.5.1. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk 3.1.5.2. Resonantsmaandatud elektrivõrk 3.1.5.3. Jäikmaandatud neutraaliga elektrivõrk 3.2. Sünkroonkompensaator 3.3
V-ni. (Timotheus, 1999:259-260) Sellest tuleb lähemalt juttu osas 1.4. Pliiaku puuduseks on tema suur mass (plii tihedus on 11 300 kg/m3), tundlikkus laadimata oleku ja ülekoormuse suhtes ning suhteliselt kõrge hind. Samas on nende patareid asendamatud avariiolukordades, eriti haiglates ja mujal ootamatute voolukatkestuste puhul. Siiani ei ole ükski muu aku pliiakudele väga tõsist konkurentsi pakkunud. (Timotheus, 1999:260) 1.2.2. Teised akud Lisaks pliiakudele on olemas ka mitmesuguseid leelisakusid, mille elektrolüüdiks on KOH või NaOH lahus. Samalaadse summaarse protsessiga raud-nikkel- ja kaadmium-nikkelakud on pliiakudest kergemad, ei karda laadimata olekut ega ülekoormust, samas nende pinge muutub tühjenemisel palju 1,7 kuni 1,2 V. Kõige suurem miinus on nende akude puhul aga selles, et nende kasutegur on vaid 50-60%. Fe + Ni2O3 + 3H2O Fe(OH)2 + 2Ni(OH)2
V-ni. (Timotheus, 1999:259-260) Sellest tuleb lähemalt juttu osas 1.4. Pliiaku puuduseks on tema suur mass (plii tihedus on 11 300 kg/m3), tundlikkus laadimata oleku ja ülekoormuse suhtes ning suhteliselt kõrge hind. Samas on nende patareid asendamatud avariiolukordades, eriti haiglates ja mujal ootamatute voolukatkestuste puhul. Siiani ei ole ükski muu aku pliiakudele väga tõsist konkurentsi pakkunud. (Timotheus, 1999:260) 1.2.2. Muud akud Lisaks pliiakudele on olemas ka mitmesuguseid leelisakusid, mille elektrolüüdiks on KOH või NaOH lahus. Samalaadse summaarse protsessiga raud-nikkel- ja kaadmium-nikkelakud on pliiakudest kergemad, ei karda laadimata olekut ega ülekoormust, samas nende pinge muutub tühjenemisel palju – 1,7 kuni 1,2 V. Kõige suurem miinus on nende akude puhul aga selles, et nende kasutegur on vaid 50-60%. Fe + Ni2O3 + 3H2O Fe(OH)2 + 2Ni(OH)2
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............
...............................Leclanché element 10........................................................................Galvaanielemendid 11..........................................................................Volta element 12........................................................................Kütuseelement 14...............................................................Kasutatud kirjandus 2 AKUD Akud on elektriseadmed, mis on ette nähtud elektrienergia salvestamiseks selle hilisema kasutamise eesmärgil. Elektrolüüdi tüübi järgi jagatakse akud kahte suurde rühma: happeakud ja leelisakud. KUIDAS AKU TÖÖTAB Kui panna kaks elektrit juhtuvat materjali (elektroodi) elektrit juhtivasse lahusesse (elektrolüüti), saab üks neist pluss- ja teine miinuslaengu. Elektroodide elektrolüüdist kõrgemale ulatuvaid otsi nimetatakse pluss ja miinusklemmideks ning kogu komplekti
II katekooria Sellesse katekooriasse kuuluvad masinaehituse ja kergtööstuse ettevõtted, õppe- ning lasteasutused jne. II katekooria tarbijaid ja paigaldisi on soovitav varustada kahest sõltumatust toiteallikast. Toitekatkestust võib lubada ajaks, mille jooksul valvepersonal reservtoite sisse lülitab (tavaliselt mõni kuni mõnikümmend minutit). Tsentralisseritud reservi korral võib II katekooria tarbijaid ja paigaldisi toita ühe trafo abil. III katekooria Mittevastustusrikkad tarbijad ja paigaldised nt mitteseeriaviisilise tootmise ja abitsehhide elektritarvitid, väiksemad asulad, eramurajoonid jne. Võib toita ühest toiteallikast tingimusel et katkestus ei kestaks üle ühe öö-päeva. 2. TSEHHIVÕRGUD PINGEGA KUNI 1000 V (ehitus, skeemid) Radiaal skeem 1 1 õhuliin 2
primaarelemendid. Neis toimub keemilise energia pöördumatu muutumine elektrienergiaks. Juhul, kui voolu juhtimisel tagasi sellisesse süsteemi on võimalik keemilist protsessi tagasi pöörata on tegemist akudega e. sekundaarelementidega. Akudes toimub sel juhul nende laadimine e. elektrienergia salvestamine keemilise energiana. 12016299631367.doc 5/8 © H. Eljas Galvaanielemendid ja akud liigitatakse vastavalt neis kasutatud materjalidele. Keemilised vooluallikad Primaarelemendid Akud Süsi-Zn Zn/õhk Leelis- Ag O2 Hg Li Pb NiCd NiMH Primaarelementidest ja akudest valmistatakse patareisid. Laiatarbe kasutuses on laiemalt levinud elemendid ja patareid:
varustamise taastamisel Reserveerimata võrgu- radiaalvõrgud, esinevad peamiselt madala varustuskindlusega leppivate tarbijate elektrienergia varustamisel. Lihtsalt avatuna talitlevad suletud võrgud(kahepoolne toide ja ringliinid) leiavad kasutamist nii maal kui linnas Keskpingefiiber- keskpingel lähtuvad toitealajaamdest, mille primaarpinge on enamasti 110kV, ning sekundaarpinge 6-36kV Trafod alajaamas- tavaliselt 2 või enam tarfot. Trafod ise 2-või 3-mähiselised Kahe trafo ja nelja latisüsteemiga- Trafod Trafode arv sõltub - Piirkonnast, kus alajaam asub - Töökindluse nõuded Hajuasustusega piirkond - Tarbimine väike - Kõrget elektrivarustuskindlust ei nõuta - Sageli üks trafo Linnades ja kõrge elektrivarustuskindlusega kohtades - Alajaamades on tavaliselt kaks või enam trafot Trafode nimivõimsused 50,100,160,250,400,630,800,1000,1600,2500 kVa Pinge reguleerimine
Akud ja Kuivelemendid AKUD Akud on elektriseadmed, mis on ette nähtud elektrienergia salvestamiseks selle hilisema kasutamise eesmärgil. Elektrolüüdi tüübi järgi jagatakse akud kahte suurde rühma: happeakud ja leelisakud. KUIDAS AKU TÖÖTAB Kui panna kaks elektrit juhtuvat materjali (elektroodi) elektrit juhtivasse lahusesse (elektrolüüti), saab üks neist pluss- ja teine miinuslaengu. Elektroodide elektrolüüdist kõrgemale ulatuvaid otsi nimetatakse pluss ja miinusklemmideks ning kogu komplekti nimetatakse elemendiks. Klemmide juhtmetega ühendamisel tekib selles plussklemmilt miinusklemmile suunatud elektrivool.
tutvusin õppurite ja õpetatava tasemega, eriti aga dotsent Heljut Kaldat, kes tegi ära suure töö raamatu käsikirja esimese lugeja ja kriitikuna, mis kindlasti parandas lõpptulemust. Lootes käesoleva raamatu vastuvõtule ning võimalikule arendusele kordustrükiks või virtuaalõppeks tänan juba ette kõiki, kes võtavad vaevaks saata oma märkused ja parandusettepanekud Tallinna Tehnikaülikooli elektriajamite ja jõuelektroonika instituuti aadressil [email protected] Rain Lahtmets 31. märtsil 2001 Raamat on koostatud Tallinna Tehnikaülikoolis rahvusvahelise Leonardo da Vinci programmi projekti Rahvusvaheline mehhatroonika õppekava ja koolitusmaterjalid esmaseks kutseõppeks raames. This study material has been compiled in the framework and by financial support of the Leonardo da Vinci pilot project International Curricula of Mechatronics and Training Materials for Initial Vocational Training, EE/99/1/87301/PI.1
Pm1 on mähisekadu nulljuhtme potentsiaal setõttu =0. neljajuhtmeline süsteem koosneb nulljuhtmest ja kolmest liinijuhtmest staatoris, Pm2 mähisekadu rootoris, Pt1 teraseskadu staatoris, Pt20 teraseskadu rootori on tühiselt väike, nende vahelist pinget nim faasipingeks ja tähistatakse Ut Ua=Ub=Uc=Uf. Kahe liini vah pinget nim sest sagedus f2s on lähedane nullile. Nimetatud kaod on analoogsed trafo kadudele. Neile lisanduvad liinipingeks ja täh U. Uab=Ubc=Uca. Et iga kahe liinijuhtme vahele jääb jadamisi kaks vasupidise suunaga mehaanilised kaod Pmeh hõõrdumisest laagrites, rootori ja ventilaatori õhutakistusest. Kogukaod teineteise suhtes 120 kraadise nurga all olevtat faasipinget siis liinipinge on võrdne kahe faasipinge P=Pm1+Pm2+Pt1+Pmeh ning mootori kasutegur =P2*100%=P1-P*100%,
raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik siit ka õppe- vahendi konspektiivne iseloom. Seega on õpilastel vajalik aktiivselt osaleda tundides ja soovitavalt ka konspekteerida õppejõu täiendavaid selgitusi. Ja loomulikult ei sisalda õppevahend sellist materjali või on see esitatud väga napilt, mida on võimalik
R2 = 4700 = 291 12 0,7 Valida tuleb 300 takisti. 1.15 Keemilised vooluallikad Alalisvoolu saamiseks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on · ühekordselt kasutatavad galvaanielemendid kuivelemendid · korduvalt kasutatavad akud (akumulaatorid) Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on · nimipinge voltides (V) uue elemendi klemmipinge · mahtuvus ampertundides (Ah) elektrihulk, mida värske element on võimeline andma kindlatel tühjendustingimustel 26 · säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikal alles veel kindel osa (näiteks 90%) mahtuvusest;
R2 = 4700 = 291 12 0,7 Valida tuleb 300 takisti. 1.15 Keemilised vooluallikad Alalisvoolu saamiseks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on · ühekordselt kasutatavad galvaanielemendid kuivelemendid · korduvalt kasutatavad akud (akumulaatorid) Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on · nimipinge voltides (V) uue elemendi klemmipinge · mahtuvus ampertundides (Ah) elektrihulk, mida värske element on võimeline andma kindlatel tühjendustingimustel 26 · säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikal alles veel kindel osa (näiteks 90%) mahtuvusest;
R2 = 4700 = 291 12 0,7 Valida tuleb 300 takisti. 1.15 Keemilised vooluallikad Alalisvoolu saamiseks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on · ühekordselt kasutatavad galvaanielemendid kuivelemendid · korduvalt kasutatavad akud (akumulaatorid) Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on · nimipinge voltides (V) uue elemendi klemmipinge · mahtuvus ampertundides (Ah) elektrihulk, mida värske element on võimeline andma kindlatel tühjendustingimustel 26 · säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikal alles veel kindel osa (näiteks 90%) mahtuvusest;
amplituudiga vahelduvvooluvõrgust, on ette nähtud elektrimasina (mootori) juhtimiseks. Elektrimootor juhib omakorda töömasina kiirust, momenti ja asendit. Kõik seadmed on varustatud anduritega, mis edastavad regulaatorile infot süsteemi oleku kohta. Regulaator võrdleb omavahel anduritelt saadud väärtusi sisendsignaalidega ning juhib sellele vastavalt jõupooljuhtmuundurit. Paljudes üldotstarbelistes rakendustes, nt ventilaatorid ja pumbad, kasutatakse elektriajamite kiiruse ja momendi juhtimiseks avatud juhtimissüsteemi (ilma tagasisideta anduritelt). Elektriajamite peamisteks rakendusaladeks on tööstus, energeetika ja elektertransport, kuid nad leiavad kasutust ka kodumajapidamistes nt külmutites (kompressorid), ventilaatorites, pesumasinates, segistites (mikserid). Tänapäeval tarbitakse umbes 60% toodetud elektrienergiast elektriajamite poolt. Et paremini aru saada elektril töötavatest täiturmehhanismidest käsitletakse esialgu lihtsamaid
....... 19 3 SISSEJUHATUS Elektriauto on auto, mis liigub ühe või mitme elektrimootori abil, kasutades akudest saadud elektrienergiat. Elektrimootorid annavad autodele pöördemomendi, luues kiire ja sujuva kiirenduse. Lisaks ei vaja need keerukaid ülekandeid, vedelikjahutust ega muid sarnaseid. Nad on ka tõhusamad, kasutades ära umbes 90% akude energiast. Elektriautosid saaks tegelikult ehitada väga soodsalt, kui akud ei maksaks nii palju ja ei suudaks kaalu poolest ainult mahutada 5 protsenti bensiini energiast. Elektriautosid on ka palju erinevaid mudeleid, millest täpsema ülevaate saab edaspidi toodud tabelist. Laadimisjaamad ja akude vahetamiskohad on kõige olulisemad eeltingimused jätkusuutliku elektriautode infrastruktuuri arendamisel. Laadimisel tuleb arvestada ka piiranguid laadimiskiirusele eriti koduses majapidamises ning avalike jaamade vähesusega. Tähelepanu tuleb pöörata ka akudele
Loengukursus AEK 3025 iii Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid ja seadmete üldiseloomustus 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed 3.1. Trafo ja autotrafo 3.1.1. Trafode ja autotrafode kasutamine elektrisüsteemis 3.1.2. Trafo soojuslik talitlus 3.1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime 3.1.4. Trafole lubatavad ülekoormused 3.1.5. Elektrivõrgu neutraali ühendamine maaga 3.1.5.1. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk 3.1.5.2. Resonantsmaandatud elektrivõrk 3.1.5.3
seiskamisreziimi STOPP asendipedaali abil. Seejuures tõukab võnkehoobi kõrgendik juhthoob. Viimane pöördub paremale ja kaasab reguleerhoobi koos hammaslatiga ning asetab selle STOPP- asendisse. Samas väheneb peavedru pinge ja vihid väljuvad telgsuunas. Järgnevalt muudab hammaslatt tsüklietteande nulliks ja mootor seiskub. 54. Akupatareide klassifikatsioon ja ohutusnõuded akudega ümberkäimisel KLASSIFIKATSIOON · Sõiduautode akud · Kommertssõidukite (veokite) akud · Tavaakud (vähe hooldust nõudvad) · Hooldusvabad (EU eeskirjade kohaselt) · Täielikult hooldusvabad Ja · Suletud tüüpi (enamus käivitusakudest) vabalt liikuva elektrolüüdiga, gaasid saavad väljuda kaanes oleva ava kaudu · Tihendatud tüüpi (hermeetiline) võimaldab gaasidel väljuda rõhu tõusmisel üle teatud piiri,
) 15.Mida nimetatakse rauaskaoks? 16.Mida tehakse hüstereesikadude vältimiseks? 28.Magnetahel. 1. Mida nimetatakse magnetahelaks? 2. Mida saab mahnetahela abil teha? 3. Nimeta magnetahela osad? 4. Millise magnetilise takistusega magnetahel enamasti valmistatakse? Aine nimetus. 5. Mis võib olla magnetahela koostisosaks? 6. Miks valmistatakse magnetahelad selliselt, et õhupilud oleksid võimalikult väikesed? 7. Mis moodustab elektrimootori, generaatori või trafo magnet- ahela? 8. Milliseid materjale nimetatakse ferromagnetilisteks materjalideks? Nimeta. 9. Millised ained on kõige väiksema magnetilise takistusega? 10.Kuidas kasvab magnetvoo tihedus kui viime ferromagnetilisest materjali südamiku näiteks vooluga pooli magnetvälja? 11.Kuidas ferromagnetilised materjalid jagunevad? Millised materjale nimetatakse pehmeteks magnetmaterjalideks, kus neid kasutatakse? Millised materjalid siia kuuluvad? 12
Pinge on enne, sest pinge tekitab voolu. Näiteks pinge läbi minemisel takistist peale takisti läbimist saab arvutada voolu. I = U / R (Pinge kutsub esile elektrivoolu) 7. Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult alalisvooluga? Käekell, arvuti, kalkulaator, taskulamp, alalisvoolumootorid, alalisvoolugeneraator, hõõglambid, termotakistid, operatsioonvõimendi, elektriring, troll, tramm, elektrokeemia ja galvaanika elemendid. Toiteks vajavad alalisvooluallikaid galvaanielemendid, akud ning alaldid. 8. Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult vahelduvvooluga? Trafo, kondensaator, vahelduvvoolugeneraator, vahelduvvoolumootor, asünkroonmootor, elektritööriistad, raadio ja televisioonitehnika, föön, veekeetja, videomakk. (vahelduvvool on perioodiliselt oma suurust ning suunda muutev vool) 9. Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad nii alalisvoolu kui ka vahelduvvooluga? Elektrimootor, lambipirn, poolperioodalaldi, täisperioodalaldi. 10
t¨ahistatakse M. Selline materjal suudab kristalliv~ore t¨uhimikes s¨ailitada vesiniku aatomeid (H). Katoodiks on nikli h¨udroksiidoksiidi ja h¨udroksiidi segu. Anoodil: MH (t) + OH- () - M (t) + H2O (v) + e- Katoodil: NiO(OH) (t) + H2O (v) + e- - Ni(OH)2 (t) + OH- () Klemmipinge umbes 1,2 V. Kasutusel mitmesugustes akuga t¨oo¨tavates seadmetes (n¨aiteks elektrit¨oo¨riistad). Saadaval on ka tavaliste patareide (AA jms) m~oo~tmetega NiMH akud, mis re- gulaarse kasutamise korral on palju o¨konoomsemad u¨hekordsetest patareidest. Eelised: suur erimahtuvus; suhteliselt kerge; v¨ahem toksiline kui NiCd aku. Puudused: suhteliselt kiire iset¨uhjenemine, suhteliselt kallis. YKI0020 Keemia alused Toomas Tamm 2011 S 2011/2012 18. Elektrokeemia 24 Liitium-ioonakud
kogutoodangus? Milleks seda veel kasutatakse lisaks elektri tootmisele? Milline võiks olla sinu meelest põlevkivi kasutusala tulevikus (kui palju võiks seda kaevandada ning milleks seda kasutada)? Põlevikivi moodustab 95% toodetud elektrienergia kogutoodangust. 7. Kui vanad on tootmisseadmed Narva Elektrijaamades ning milline on nende kasutegur? Kui palju moodustab nende kahe elektrijaama toodangu elektri kogutoodangust? Eesti Elektrijaam _ Ehitatud 1969-1973 _ 1.-7. plokk a 200 MW, kasutegur 30% _ 2003.a 8. plokk keevkihttehnoloogial 215 MW, kasutegur 35% _ Toodetakse 77% kogu elektrienergiast _ Balti Elektrijaam _ Ehitatud 1958-1966 _ 4 plokki a 200 MW, kasutegur 30% _ 2005.a 11. plokk keevkihttehnoloogial 215 MW, kasutegur 35% _ Toodetakse 16% kogu elektrienergiast Nende kahe eletrijaama toodang moodustab 93% elektri kogutoodangust. 8
näivtakistusi. Voltmeetri mõõtepiirkonda laiendatakse eeltakistite ja pingejaguritega. Eeltakisti lülitatakse mõõtemehhanismiga jadamisi Pingejagur koosneb takistite kogumist, mis on valitud nii, et mõõtmisel ei langeks voltmeetri klemmidele pinget, mis ületab riista nimipinge. Kõrge vahelduvpinge mõõtmisel laiendatakse voltmeetri mõõtepiirkonda pingetrafoga. Trafo primaarmähis 1 ühendatakse rööbiti võrku, mille pinget on vaja mõõta. Voltmeeter ühendatakse sekundaarmähise 2 klemmidega. Pingetrafosid valmistatakse ühe ja kolmefaasilistena. Võimsuse mõõtmine: Aktiivvõimsust mõõdetakse elektrodünaamiliste vattmeetritega. Need mõõteriistad leiavad samuti rakendamist võimsuse mõõtmisel alalisvooluahelais. Kui vattmeetri ühe mähise otsad ümber vahetada, muutub pöördemomendi suund
Kui mootori sildiandmetel on kirjas Δ/Y 230 / 400 V, siis tohib Euroopa elektrivõrgus liinipingega 400 V mootorit ühendada ainult tähte. Tähte ühendamisel langeb igale mähisele pinge 230 V, kolmnurka ühendamise puhul aga 400 V, mis põhjustab suuri voolusid ning võib viia mootori ülekuumenemise ja riknemiseni. Sellist mootorit tohib ühendada kolmnurka ainult kolmefaasilisse võrku liinipingega 230 V, mis võib olla saavutatud näiteks trafo abiga. Kui mootori sildiandmetel on kirjas Δ/Y 400 / 690 V, siis tuleb mootorit samasse toitevõrkuoptimaalse töö tagamiseks ühendada kolmnurka, sest siis langeb igale mähisele pinge 400 V. Kui ühendada see mootor tähtühendusse langeb mähistele aga pinge 230 V ning mootori ressurss ei ole optimaalselt ära kasutatud. Sellist mootorit tohib ühendada tähte mõnda tööstuslikku elektrivõrku, kus on kolmefaasiline toide liinipingega 690 V. 11. Voolutugevuse mõõtmine
Käigukastid. Astmelised käigukastid liigitatakse: · Hammasülekande tüübi järgi · Võllide arvu järgi · Hammasrataste hambumise viisi järgi · Käiguvahetusmehhanismi järgi · Võllide paiknemise järgi · Käiguvahetuse järgi · Käikude arvu järgi · Nihutatavate hammasrataste arvu järgi Käigud grupeeritakse. Traktoritel jaotatakse: 1. Põhikäigud 2. Transpordikäigud 3. Aeglased käigud Käigukastide üleehitus. Mehaanlised käiguvahetusseadised koosnevad: · Lülituskahvlitest, mis on kinnitatud liugurite külge. Liugureid hoiavad kindlas asendis vedrudega fiksaatorid. Liugurieid liigutatakse käigukangi abil. Traktori jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt veoratastele (roomikutele) ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekanne edastab seega väntvõlli pöördemomendi käiguosale ja võimaldab pöördemomenti muuta. Traktori jõuülek
Teema 3. Pooljuhtseadised M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk. 23...41): - Pooljuhtdiood, tema ehitus. Alaldava siirde tekkimise tingimus. Protsessid pooljuhtdioodis. Pooljuhtdioodi kasutamisala, põhiparameetrid (lk 23...26). - Bipolaartransistor, tema ehitus, pingestamine, protsessid transistorstruktuuris (27...30). - Ühise baasiga ja ühise emitteriga lülituse karakteristikud (30...32). - Bipolaarne liittransistor (33). - Väljatransistorid (p-n siirdega, isoleeritud paisuga), nende ehitus, tööpõhimõte, tunnussuurused (34...37). - Türistorid (dinistorid, trinistorid). Suletav türistor. Sümmeetriline türistor. Türistorite kasutamine jõuelektroonikas (38...41). Käesoleva teksti sisujaotus: 3.1 Pooljuhtmaterjalid 3.2 pn-siire 3.2.1 pn-siire välise pinge puudumisel 3.2.2 Päripingestatud pn-siire 3.2.3 Vastupingestatud pn-si
kulgeb aku või generaatori plussklemmilt tarvitisse mööda juhet, kuid miinusklemmile tagastub kere kaudu. Seega on teise juhtme ülesanne metallosadel (kerel). Juhtmed on kogutud kimpudesse ja ümbritsetud plastkaitsega. Käivitustüüpi pliiaku Aku on vajalik mootori käivitamiseks ning tarvitite toitmiseks siis, kui mootor seisab või kui generaatorseadmes on rike(nt generaatori rihm libiseb). Aku vaid salvestab generaatori poolt toodetud elektrienergiat. Akud peavad taluma vibratsioone ja suurt tühjendusvoolu ning säilitama pika aja jooksul töövõime. Akude vastupidavus sõltub suurel määral kasutusviisist, nende säästmiseks on vaja tunda nende ehitus, tööpõhimõtet, rikete põhjusi ja hoolduse põhimõtteid. Akude kasutuselevõtul, hooldamisel ja remontimisel tuleb täita ohutusnõudeid, sest aku elektrolüüt sisaldab sööbiva toimega väävelhapet ja akugaasid on plahvatusohtlikud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
