AlCl3+3NaOH=Al(OH)3+3NaCl See on samuti valge tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Tegelikult on ta polümeerne, keeruka struktuuri ning muutuva koostisega aine, mille koostist väljendab tinglik valem Al2O3 * nH2O. Alumiiniumhüdroksiid on väga nõrk alus ja tüüpiline amfoteerne hüdroksiid. Ta reageerib kergesti nii hapetega kui ka leelistega. Kuumutamisel alumiiniumhüdroksiid laguneb, tekib oksiid ja vesi. PbO2-pliioksiid- Üks tähtsamaid pliiühendeid, tumeda (pruunikas, must) värvusega väga tugevate oksüdeerivate omadustega. Teda kasutatakse põhiliselt elektroodimaterjalina pliiakudes. Kõik plii lahustuvad ühendid on tugevalt mürgised. Reageerimine: Happega: PbO + 2HCl PbCl2 + H2O Alusega: PbO + Ca(OH)2 +H2O Ca2+[Pb(OH)4]2- Pb3O4- plii(II) ja plii(IV) segaoksiid-Tema toksilisuse tõttu on kasutamine limiteeritud. Varem
Oksiidide nimetused 1. CuO Süsinikoksiid 2. Cu2O Süsinik kaks oksiid 3. Fe2O3 Raud kaks kolm oksiid 4. FeO Raudoksiid 5. Cl2O7 Kloor kaks oksiid seitse 6. PbO Pliioksiid 7. PbO2 Plii oksiid kaks 8. Cr2O3 Kroom kaks oksiid kolm 9. CrO3 Kroom oksiid kolm 10. CrO Kroomoksiid 11. .CO Süsinikoksiid 12. CO2 Süsinik oksiid kaks 13. SO2 Väävel oksiid kaks 14. SO3 Väävel oksiid kolm 15. SiO2 Räni oksiid kaks 16. P4O6 Fosfor neli oksiid kuus 17. N2O3 Lämmastik kaks oksiid kolm 18. N2O5 Lämmastik kaks oksiid viis 19. NO Lämmastikoksiid
Lõhesid pronksskulptuurides pitseeritakse kinni tavaliselt plii ja tina sulamiga jootmetalliga. Seda kasutatakse, et kaitsta monumente lõhenemise ja korrosiooni eest. Kuna plii on mürkmetall ja kõik pliiühendid on ka tugevad mürgid ei ole see looduse suhtes just kõige parem viis pronksskulptuuride restaureerimiseks. Plii ise on muidu korrosioonikindel metall, sinakashalli värvusega; lõikepind on hõbedase läikega, mis õhu käes tuhmub kiiresti, sest tekib pliioksiid. 2Pb + O2 2 PbO Mugav on kasutada sellise protsessi juures tina ja plii sulamit, sest tina on õhus ja vees vastupidav. Mõlemad on vähe aktiivsed metallid, mis veega ei reageeri. Nad on üsna plastilised ka, see tähendab, et on mugav kasutada.
ettepõletatudsaviesemele kantav vedel keraamiline mass. Glasuur- keraamilisi tooteid kattev õhuke ning tihe klaasjas kiht. Glasuurialune maal-glasuurialuste värvidega glasuurimata keraamilistele toodetele tehtud maaling. Glasuuripealne maal- glasuurpealsete värvidega ehk emailidega teostatud maaling. Pliiglasuur- glasuur, mille peamiseks sulandajaks on pliioksiid. Seladon- läbipaistev enamasti õrnroheline või helesinine keraamikaglasuur, Soodaglasuur- sooda toimel tekkiv läbipaistev kivinõuglasuur.
•Keemiline vooluallikas on seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. •Akud on keemilised vooluallikad, mida saab tühjendamisel uuesti laadida, patareid mõeldud üldiselt ühekordseks kasutamiseks. •Keemilise vooluallika elektroodidel kulgeb isevooluline redoksreaktsioon: anoodil toimub oksüdeerumine, katoodil redutseerumine. •Üheks olulisemaks vooluallikas on pliiaku ehk autoaku. Selles on elektroodideks plii ja pliioksiid, elektrolüüdiks väävelhappe lahus. •Kasutatakse ka kütuseelemente, milles saadakse elektrienergiat kütuste näit. vesiniku oksüdeerumisel vabaneva energia arvel. KORRISIOON EHK ROOSTETAMINE •Korrosioon on metalli hävimine ümbritseva keskkonna mõjul •Korrosiooni põhjustab metallide üleminek püsivamasse seisundisse KEEMILINE KORROSIOON •Keemiline korrosioon seisneb metallide otses reageerimises ümbritsevas keskkonnas oleva ainega (näiteks O2-ga)
Obsidiaan vulkaaniline klaas, mis moodustub vulkaanipurske ajal, kui sula laava jahtub nii kiiresti, et ei jõua kristalliseeruda *Klaasi toorained. Klaasimoodustajad oksiidid, mis jahtudes ei kristalliseeru vaid moodustavad klaasi. Põhilised kvartsliiv (SiO2), fosforpentoksiid (P2O5) ja boorhappe anhüdriid (B2O3) Selgitajad kasutatakse kvartsi kõrge sulamistemperatuuri alandamiseks. Iseseisvalt ei moodusta klaasi. Selgitajad on naatriumoksiid (Na2O), kaaliumoksiid (K2O) ja pliioksiid (PbO) Stabilisaatorid annavad klaasile kemikaalikindluse. Stabilisaatorid on kaltsiumoksiid (CaO ja alumiiniumoksiid (Al2O3) *Klaasi omadused. Klaasi omadused sõltuvad tema koostisest, valmistamise ja töötlemise viisist Klaasi tihedus on 2200...3000 kg/m3. Kvartsklaasid on kergemad ja pliiklaasid raskemad. Tavalise ehitusklaasi tihedus on 2500 kg/m3 Tavalise ehitusklaasi soojaerijuhtivus on 0,7...0,8 W/m°C, soojuspaisumistegur 5...9x10-6/°C. Soojust absorbeeruvaid
Tsingiühendid on mürgised, mistõttu ei tohi tsingitud nõudes valmistada ja hoida toite. Tsinki kasutatakse: *veeämbrite *kanistrite *vaatide *mahutite *vihmaveetorude valmistamiseks KLAAS KAUBAD: Klaas- nimetatakse materjali, mille mehaaniline ja keemiline püsivus on saaduds sulamismassi aeglaset jahtumisel. Klaasi leidub ka naturaalselt looduses vulkaanide lähedal. Klaasi toorained: *Liiv *Sooda *Potas *Põld pagu *Lubi *kriit *marmor pulbri kujul *pliioksiid(kristalli saamiseks) *kasutatakse erinevaid värvaineid Klaasi liigitatakse: *harilikklaas *kristallklaas *kuuma kindelkaas *värvilineklaas *raskesti purunev klaas Kõige kallim on kristallklaas. Plii sisaldus märgitakse pakendile. Puudused: *tegiale on plii mürgine, päikese käes võib kristall 15-20 aasta pärast puruneda, väike mehaaniline vastupidavus, plii jäägid reostavad keskkonda. kristalli hind sõltub: plii sisaldusest, kaunistus viisist.
Aitamaks teil säilitada lauanõude läbipaistvust, sära ja ilu, soovitame toimida järgnevalt: Loputage kohe pärast kasutamist nõusid, mis on puutunud kokku happeliste või tugevalt määrivate toiduainetaga (tee või kohv). Peske neutraalse nõudepesuvahendiga (vältige sidrumimahla või muude happeliste vahendite kasutamist). Klaasi toorained: põhitooraine on liiv,lisatoorained sooda, potas, päevakivi, lubi, kriit, marmor, dolomiit, pliioksiid. Kasutatakse värvaineid ja värvituks muutvaud aineid Tugevdamata klaasist (ehk harilikust kilaasist) nõud: Liigitus: majapidamisnõud, lauanõud, serveerimisnõud, muud(tuhatoosid jne.) Tuntuim tootja on Luminarc- lihtne, klassikaline ja omapärane klaas tavatarbimiseks igale maitsele! Lauakatmisvahendid: · joogiklaasid · pokaalid · kannud · kohvi- ja teeserviisid · taldrikud · vaagnad · kausid Köögitarbed: ahjunõud, säilitus ja segamis nõud
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Iga aku koosneb 3-st põhilisest osast: 1) plaatide plokk; 2) elektrolüüt 3) paak (valmistatakse tavaliselt eboniidist). Plaadid kujutavad endast võrku, kuhu on kantud aktiivaine. Negatiivsete plaatide aktiivaineks on seatina Pb, positiivsetel aga pliioksiid PbO 2 . Valmis positiivsed plaadid ühendatakse omavahel paralleelselt, samuti ühendatakse ka negatiivsed plaadid. Sellist elementi nimetatakse akupatareiks. Happeakudes kasutatakse elektrolüüdina väävelhappe vesilahust (kasutada destilleeritud vett!), mille tihedus muutub piirides 1,2...1,35 g/cm 3 . Elektrokeemiline reaktsioon aku laadimisel ja tühjenemisel: (+) ( -) (+) ( -)
sideainele saadakse värv Pigmendid on algselt pulbrilisel kujul, segades neid sideainesse annavad nad värvile tooni Pigmendi ülesandeks on anda viimistlusmaterjalile : Sobiv toon Kattevõime Vastupidavus väliskeskkonna mõjudele Loodusliku päritoluga pigmendid – looduslikud anorgaanilised materjalid, millel on iseloomulik tugev värvus (ooker, umbra) Sünteetilise päritoluga – keemised ühendid, millel on iseloomulik tugev värvus (titaanoksiid, pliioksiid – kõik annavad valge värvi) Matistavad lisandid Võimaldavad muuta viimistlusmaterjali läiget (näit. aerosiil) Läike skaala 0..100 ühikut Täismatt 0..10 Poolmatt 15..30 Poolläikiv 30…. Läikiv 80..100 Puidu viimistlemiseks kasutatavad viimistlusmaterjalid Peitsid – keemilised ained puidu toonimiseks Lakid – läbipaistev pinnakate Lasuurid – toonitud lakk, mis annab poolläbipaistva pinnakatte Värvid – suure pigmendisisaldusega
sulfiididega. Olenevalt sadestamistingimustest, on võimalik saada kollast kuni kollakas-oranzi värvi. Pigmendil on väga head katte- ja värvumisomadused, samuti on ta valguse, hapete ja leeliste suhtes püsiv. Kaadmiumkollast kasutatakse õlivärvides, akvarellvärvides, raamatu- ja seinakunstis. Kui kaadiumkollast segada ultramariiniga saadakse roheline, pliivalgega segades brilliantkollane värv. Pliipunane (pliimenning) (punane pigment) Pliipunane on pliioksiid (Pb3O4). Pliipunane on mikroskoopiliselt peenikesed, oranzi värvi osakesed. Pigment on tuntud juba alates antiigist ja kasutusel ka tänapäeval. Pigmenti valmistatakse pliivalgest või pliikollasest oksüdeerides 480 0C juures. Esmakordselt toodeti menningit tööstuslikult 1687 a Saksamaal. Pliipunasel pole pigmendina head püsivust. Valguse käes muutub ta aja jooksul pruuni kuni musta PbO 2-ni. Pigment ei sobi kokku
ohutusnõuded saad lehe pealt 55. Aku laadimine ja elektrolüüdi valmistamine Juhul, kui toimub aku laadimine siis on keemiline võrrand järgmine: Tühi dest. vesi Laetud PbSO4 + 2H2O + PbSO4 = PbO2 + 2H2SO4 + Pb Plussplaat elektrolüüt miinusplaat = plussplaat elektrolüüt miinusplaat Aku laadimisel plaatide suurus väheneb. Sest plii või pliioksiid reageerib veega ja tekib väävelhape. ELEKTROLÜÜDI VALMISTAMINE Elektrolüüt on väävelhape (saab lisada destilleeritud vett), see peab olema õige konsentratsiooniga (tihedusega), et aku töötaks võimalikult hästi, tihedust mõõdetakse areomeetriga. Aku täis 1280 kg/m3 56. Aku tühjenemine ja akupatarei parameetrid Juhul, kui aku on ühendatud voolutarvitiga kulgeb vool vastupidises suunas ja aku
ooni Pigmendi ülesandeks on anda viimistlusmaterjalile : Sobiv toon Kattevõime Vastupidavus väliskeskkonna mõjudele Loodusliku päritoluga pigmendid – looduslikud anorgaanilised materjalid, millel on iseloomulik tugev värvus (ooker umbra) Sünteetilise päritoluga – keemilised ühendid, millel on iseloomulik tugev värvus (titaanoksiid,pliioksiid – kõik anavad valge värvi) Matiastavad lisandid Võimaldavad muuta viimistlusmaterjali läiget (näit. aerosiil) Läike skaala 00..100 ühikut Täismatt 0...10 Poolmatt 15..300 Poolläikiv 30... Läikiv 80..100 Puidu viimistlemiseks kasutatavad viimistlusmaterjalid Peitsid – keemilised ained puidu toonimiseks Lakid – läbipaistev pinnakate
Plaadiplokid toetuvad kambripõhja .ribidele ja on paigu- tatud nii, et isenimelised plaadid on vaheliti. Akuplaadid on pliist restid, millesse on pressitud aktiivaine. Positiiv- sete plaatide 6 aktiivaine on pruun pliioksiid (PbO2), nega- tiivsete plaatide 5 aktiivaine -- hall poorne plii (Pb). Lühise vältimiseks on isenimelised plaadid üksteisest eral- datud poorsest eboniidist (mipor), polüvinüülkloriidist (miplast) või klaasriidest separaatoritega 8
annaabi.ee 
