Nimi Kliima Muld Taimed Loomad Inimene Muu Vihmamets niiske, palav, ferralliitmuld, suured õied, anakonda, küttimine, konkurents, epifüüt(õhujuured), ekvatoriaalne, toitainetevaene lehed, viigi-, aara, jaaguar, korilus, saprofüüt(seened), +23 kuni +27C kakao-, gorilla, tapiir alepõllundus, parasiittaimed, kautsukipuu väärispuit mangroov(juured vees) Savann 2 aastaaega ferralliitmuld kõrrelised, sebra, aafrika karjakasvatus, kohvipuu, puuvill, ananass
esinemissagedus subjektiivse skaala järgi; 6) vitaalsus ehk eluvõimelisus, 7) puistu puhul selle liigiline koosseis, puude kõrgus ja liituvus (paiknemistihedus) 3. Iseloomusta järgmisi metsatüüpe (nimeta enamus puuliigid, iseloomulikumad alustaimestiku liigid), võrdle kasvukohatingimusi (mullaviljakus, niiskusolud, valgusolud) : nõmmemets, palumets, laanemets ja salumets. Nõmmemets: kuiv, toitainetevaene liivmuld, mänd, kanarbik, kukemari, põdrasamblik Palumets: parajalt kuiv, valgusrikas, suhteliselt toitainetevaene, mänd, ka kask ja kuusk, alustaimestik liigivaene: pohl, mustikas, kõrrelisi, tihe samblarinne Laanemets: niiskus- ja toitetingimused keskmised, kuusk, ka kask, haab, mänd, alustaimestus jänesekapsas, laanelill, kattekold, ülased Salumets: veega hästi varustatud, viljakatel muldadel, liigirikas; laialehised
Loomad: põder, hunt, jänes, rebane, mäger Harvemini: ilves, metssiga, karu, metskits Toiduahelad Jõhvikad -> põder Harilik karusammal -> metskits -> ilves Murakad -> piilpart -> rabapistrik Raba-karusammal -> selgrootu putukas -> teder -> rebane Jõhvikas -> ämblik -> rabakonn -> metssiga -> karu Taimed Enamlevinud: puhmad ja põõsad, samblad Puid kas väga vähe või puuduvad Taimed kasvavad turbal ja turbasamblal Pinnas on happeline, niiske ja toitainetevaene Kokkuvõte Raba ehk kõrgsoo toitub ainult sademetest. Selles koguneb turbakiht kõdunenud taimedest. Taimestik on kidur. Samblad. Leevendavad kasvuhooneefekti, kuid toodavad ka ise süsihappegaasi. AITÄH! Kasutatud allikad TEKST: http://et.wikipedia.org/wiki/Raba http://et.wikipedia.org/wiki/Soo http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm (rebane, metssiga, põder, metskits, rabakonn, ilves) http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm (piilpart, teder, rabapistrik,) http://www
· Suvi on niiske. · Nii temperatuur kui ka sademed kõiguvad tugevasti. Veestik · Veestikud on näiteks: Ob, Angera, Leena, Aldan · Jõgede lammidel tekivad puis- ja laugesood · Suuremate jõgede ääres kuhjub mustjaspruun madalsoo turvas. Nii ka niisketel aladel. · Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik · Leedmullad · Vähese aurumise tõttu kannab maasse imbuv vesi sügavamale huumus- ja toitaineid. · Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont. · Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik · Erinevais piirkonnis erinevad okaspuuliigid. · Peamiselt igihaljad männid, kuused, nulud. Suvehaljad: lehised. · Okaspuudel kooniline võra, et mitte murduda lume raskuse all. · Aurumise vähendamiseks peenikesed okkad. · Igihaljasus hea, et saada varakevadel kiiresti fotosünteesima hakata. · Metsad jaotatakse: tume- ja heletaigaks. · Tumedaokkalised puud: kuusk, nulg. · Heledaokkalised puud: mänd, seeder, lehis.
Eriti iseloomulik parasvööndi rohtlatele.Huumus mulla keerulise ehitusega orgaaniline aine. CO2, vesi ja ammoniaak-muld paneb sellest huumuse kokku. Humifitseerumine-taimsete ja loomsete ainevahetussaaduste ja jäänuste biokeemiline muundumine huumuseks. Pikk ja kuiv suvi, kui sajab on vee erosioon(uuristumine + ärakanne). vihmametsade mullad- väheviljakad. Temperatuurikõikumised on vihmametsades minimaalsed, toimub kivimite lagunemine. Ferraliitmuld huumus- ja toitainetevaene punakaspruun muld troopikas ja lähistroopikas, sisaldab palju raua- ja alumiiniumiühendeid. Väga kuum ja palju niiskust. Kõik protsessid toimuvad kiiresti. Humifitseerumine. Kaitse ja hävimise probleemid: 1)muldade bioloogiline degradatsioon-olukord, kus mulla orgaanilise aine lagunemine on kiirem kui selle lisandumine mulda; see põhjustab huumusesisalduse ja mullaviljakuse vähenemist. 2) Muldade hapestumine- happevihmad, mulla reaktsiooni muutumine happeliseks, pH langeb alla 5,6.
Madalsoo:Orgudes,nõgudes,pind nõgus.Toitaineid rohkelt.Taimed toituvad: põhjaveest, sademetest ja pinnaveest,turbakiht veel õhuke,Turvas hästi lagunenud, musta värvi sisaldab tarna, pilliroo jäänuseid ,Taimed: tarnad, osjad, ubaleht, soopihl, pilliroog, sookask, soo- sõnajalg . Siirdesoo:Pind hakkab kerkima. Üleminekuvorm soolt rabale,Toitaineid keskmiselt,Mätastel rabataimed, lohkudes sootaimed.Raba:Pind kumer,kõrge,esinevad älved.laukad. Toitainetevaene,Taimed toituvad: sademetest ja õhus leiduvast tolmust,Turbakiht paks, Turvas halvasti lagunenud, helepruuni värvi sisaldab villpea,turbasambla jäänuseid,Taimed liigvaesed,puhmad: sookail, hanevits, kanarbik, jõhvikas, turbasammal, tuppvillpea, huulhein, murakas .Elutingimused-liike vähe:Liiga palju vett,Liiga vähe toitaineid, Liiga vähe hapnikku,Liiga happeline keskkond Soode tähtsus:puhta vee varu, ühtlustavad jõgede veereziimi, elupaigad loomadele, taimekoosluses,
Nii temperatuur kui ka sademed kõiguvad tugevasti. Veestik Veestikud on näiteks: Ob, Angera, Leena, Aldan Jõgede lammidel tekivad puis- ja laugesood Suuremate jõgede ääres kuhjub mustjaspruun madalsoo turvas. Nii ka niisketel aladel. Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik Leedmullad Vähese aurumise tõttu kannab maasse imbuv vesi sügavamale huumus- ja toitaineid. Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont. Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik Erinevais piirkonnis erinevad okaspuuliigid. Peamiselt igihaljad männid, kuused, nulud. Suvehaljad: lehised. Okaspuudel kooniline võra, et mitte murduda lume raskuse all. Aurumise vähendamiseks peenikesed okkad. Igihaljasus hea, et saada varakevadel kiiresti fotosünteesima hakata. Metsad jaotatakse: tume- ja heletaigaks. Tumedaokkalised puud: kuusk, nulg.
mõnekümnest sentimeetrist pooleteise meetrini, olles õhem Põhja-Eestis ja tüsedam Lõuna-Eestis. NENDE TEKKIMISE PÕHJUSED - Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. 6. Leetmulla joonis: 5 horisonti koos selgitustega Parasvöötme okasmetsad; sademed > aurumine; mullalahuse valdav liikumissuund ülalt alla; kujuneb hele toitainetevaene väljauhte- e. leethorisont; mullaviljakus langeb (sp. lubjatakse muldi). 7. MULLA VEEREZIIM -
Nad hävitavad kahjurputukaid ja on ise samal ajal toiduks suurematele loomadele. Konnade toidust moodustavad enamuse mardikad ja kahetiivalised (sääsed, kärbsed), nad söövad aga ka sihktiivalisi (tirdid, tirtsud) ja nälkjaid. Selline toiduvalik muudab nad aiapidajate lemmikuteks, kes hoiavad aias putukate arvukust vaos. Saakloomi püüavad konnad oma pika kleepuva keele abil. · Mullastik Tiigi põhjas olev muda on hapniku- ja toitainetevaene. · Organismide vahelised suhted - Tiigielustiku toiduahela tipus on kiskjad: kahepaiksed (konnad, kärnkonnad), kiilivastsed, ujurid, kukrikud, vesijooksikud, vesihargid, selgsõudurid. Paljud nende jahisaagiks olevad väikesed vees elutsevad selgrootud toituvad vetikatest ja orgaanilistest jäätmetest ning aitavad tiigis vett puhtana hoida. · Toiduahel fütoplankton koger ahven kajakas.
Nende metsade kogupindala Eestis on ligi 397,7 tuhat hektarit, millest valdava osa moodustavad sanglepikud, hall-lepikud, männikud, kuusikud, kaasikud ja haavikud. Soostuvad metsad hõlmavad soovikumetsi ja rabastuvaid metsi. Soovikumets on tekkinud soostunud maade kuivendamisel, kus on kõrge mullaniiskus ja halb õhustatus. Puudest kasvavad seal sookask, mänd, kuusk, taimedest näiteks tarnad, osjad, kastikud, sinihelmikas. Rabastuv mets on toitainetevaene, happeline ja liigniiske. Puudest esineb seal mänd ja kask, taimedest sinikas, sookail, mustikas, turbasamblad, karusammal. Soostuva metsa tunnusteks on: Madalate jõe- ja järvekallaste ning ojade ümbrus - tekkekoht Tuuleheide Kõrge ja (sesoonselt) liikuv pinna- ning põhjavesi (veereziim) Taimestikuvabade lohkude ja kõrgete tüve- või kännumätaste esinemine Eakad mitmest liigist lehtpuud
Loomaliigid : metsnugis, pesukaru, metskass, metssiga Taimeliigid : suhkruvaher, pöök, sarapuu, nulg Parasvöötme okasmets Asend : Euraasia ja Ameerika mandril, parasvöötme põhjaosas. Kliima : Jahe ja niiske suvi ning külm talv. Taimestik : Üldiselt kooniline võra, et lume raskuse all mitte murduda. Okkad, et vähendada aurumist. Mullastik : Leedemullad. Mulla ülaossa tekib tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont ehk väljauhtehorisont. Loomastik : Liigivaene. Inimene : metsandus, jahindus, kalandus, loomakasvatus. Loomaliigid : pruunkaru, hunt, põder, saarmas. Taimeliigid : kuusk, mänd, mustikas, pohl Tundra Asend : hõlmab põhjapoolkeral 200-1000 km laiuse maismaariba taiga ja jäävööndi vahel. Kliima : jahe, niiske suvi, talved pimedad ja külmad. Taimestik : tundra on kaetud sammalde-samblike ja puhmastaimedega. Mullastik : Huumust vähe
Alusmets puudub või on hõre, leidub üksikuid kadakaid ja pihlakaid. Alustaimestikus pohl, mustikas, kanarbik. Niiskemates kohtades saavutab ülekaalu mustikas - mustika-pohla alltüüp. Samblarindes peamiselt palusammal ja laanik. Esineb laialdaselt, eriti Lõuna- ja Kagu-Eestis. Umbes 7% metsadest. Pohlamännikud on reeglina väga kvaliteetse puiduga. Mustika (ms) - esinevad palumetsades reljeefi madalamal osal. Mulla lähtekivim liiv või moreen. Põhjavesi toitainetevaene, seisev ja ulatub periooditi kõrgele. Esinevad gleistunud leede või -leetmullad, mullareaktsioon on happeline. Enamasti männikud või kuusikud, ka kuuse-männi segametsad. Boniteet II-III. Sageli kaasnevad koosseisus kask ja haab. Tüüpiline on rohke kuuse looduslik uuendus. Alusmets puudub või on hõredalt paakspuud, pihlakat. Alustaimestikus enamasti mustikas, tihe samblarinne. Levinud kõikjal, eriti Lõuna-Eestis, 17% metsadest.
Eesti metsad 6.a kontrolltöö küsimused- vastused 1.Mis on mets? 1.Taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades. 2.Nimeta Eesti metsarohked maakonnad. 2.Hiiumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa. 3.Nimeta ja järjesta meie metsade kolm levinuimat puud. 3.Mänd, kask, kuusk. 4.Milline metsatüüp on pildil? Missugune on selle metsatüübi mulla niiskuse- ja toitainetesisaldus? 4.Nõmmemets: kuiv ja toitainetevaene muld. 5.Mis on selle metsa enamuspuuliigiks? Millisesse rindesse kuulub mänd? 5.Mänd, puurinne. 6.Kuidas on omavahel seotud mänd ja männiriisikas? 6.Vastastiku kasulik kooselu ehk sümbioos. Seen ammutab puu juurtele mullast mineraalaineid ja vett. Juurtelt saab seen talle vajalikke aineid. 7.Millisesse rindesse nõmmemetsas kuulub kanarbik? 7.Puhmarindesse. 8.Miks aurab kanarbiku lehtedest vähe vett? 8.Lehed on imetillukesed, igihaljad, paiknevad üksteise peal reas. 9
Seedimise käigus satub süsivesikute lagunemisel tekkiv glükoos vereringesse, mistõttu nimetatakse glükoosi ka veresuhkruks. Glükoosi tase peab vastama normile (normaalne glükoosisisaldus veres on 3,3-5,5mmol/l). Liiga madal ja liiga kõrge tase on ohustab organismi tervikut. Selle reguleerimisega veres tegelevad kõhunäärme poolt toodetud hormoonid insuliin ja glükagoon. Kui meie toit sisaldab rohkelt lihtsüsivesikuid ning on toitainetevaene, koormatakse liialt kõhunääret ehk pankreast ning inimesel võib areneda süsivesikute ainevahetushäire diabeet. Üleliigne glükoos veres suunatakse keharasvade sünteesiks. Rasvumisega seotud ülekaal on mitmete teiste haiguste tekkimise soodustaja. Fruktoosi ehk puuviljasuhkrut leidub puuviljades, marjades ja köögiviljades. Fruktoosi ainevahetus pole seotud insuliiniga, kuid kahjuks ei tekita fruktoosirohke toit tervise
Turvastumise tõttu soopind kerkib, eraldub toitvatest põhjavetest ja vaesub toitainete väljauhtumise tagajärjel. Ülekaalus on männikud. Alustaimestikus - raba- ja madalsoo taimed, nende vahekord sõltub soo arenguastmest ja kuivendamise intensiivsusest. Raba kasvukohatüüp - tekib kas siirdesoo, sinika või karusambla kkt. edasisel rabastumisel. Turba tüsedus üle 30 cm ja võib ulatuda kuni mitme meetrini. Turvas on halvasti lagunenud ja toitainetevaene. Puistud hõredad, jändrikud, domineerivad männid. Alusmets puudub. Alustaimestikus nt. sookail, kukemari, küüvits. 1.2.3. Kõdusoometsad Mustika kõdusoo - tavaliselt kuivendatud siirdesoo, harvem rabamuldadel. Praktiliselt kogu puude juurestik paikneb ülemises 30 cm kihis. Muld happeline. Männikud. Alusmets hõre. Alustaimestik sarnane mustika kasvukohatüübi taimestikuga, iseloomulik on puhmaste, eelkõige mustika ohtrus.
Õiget metsa Islandil pole kunagi laialdaselt kasvanud. Kasvavad: arktiliste alade lilled, rohttaimed; sammal; vaevakask; marjad; harilik trüaas. Loodusvarad Kalad, geotermaalenergia, vesi. Pinnamood Keskmine kõrgus merepinnast on 500m. Kõrgeim mäetipp Islandil on Hvannadalshnjúkur (2119m üle merepinna). Pinnamoe kaart Muld Islandil on tekkinud igikelts, maapind on sügavalt külmunud. Seal on tundramullad. Pinnast lõhub talvine pakane. Muld on toitainetevaene ja väga õrn tallamisel. Arengutase SKT ühe inimese kohta on Islandis ligikaudu 28 356 (2010). SKT osatähtsus majandussektorite kaupa: Primaarne sektor 5,5%, Sekundaarne sektor 24,7%, Tertsiaarne sektor 69,9% (2010). Inimarengu indeks on üle 0,8. Tööpuudus on ainult 4%. Keskmine eluiga on naistel 81,3 aastat ja meestel 76,4 need näitajad kuuluvad maailma kõrgeimate hulka. Majandus Island kuulub tööstus- ja inforiikide hulka.
karjatamisele, muidu muutuksid kadastikeks/sarapikeks. 3) Pärisaruniit rohumaa, moreen/viirsavi tasandikel, gleistunud muldadel, kõige laialdasema levikuga Eestis, 4) Lamminiit Jõgede üleujutus aladel olevad, üleujutus kannab toiteaineterikkaid setteid. 5) Rannaniit Taimestik vööndiline, soolalembelised taimed 6) Rannaroostikud Levivad pmst vee sees, gleimullad, tavaliselt kasvab pilliroog. 7) Nõmmed Toitainetevaene, kujunemisjärgus liivmullaga (nõmmerohumaa), taimestikuks kanarbik, kuivalembelised samblad, nõmm-liivatee. LISATUND Maastik Maastik Looduslik süsteem, mis koosneb pinnamoest, kliimast, mullast, taimkattest ja teistest tunnustest. Madal-Eesti: 1) Põhja-Eesti (Põhja-Eesti rannikumadalik ja Soome lahe saared, Harju- ja Viru lavamaa, Kõrvemaa ja Alutaguse) 2) Lääne-Eesti (Lääne-Eesti saarestik, Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik ja Liivi Lahe Saared)
ROHUSTU- niidukoosluste iseärasuseks on rohustu moodustumine, siis kuuluvad rohttaimede maapealsed osad.KAMARA- moodustuvad rohttaimede maaaluste osade pindmine kiht uuenemispungade, juurte ja kuluga. Elab: hulgaliselt mikroorganisme; mullaorganisme; toimub intensiivne taimeosade ning huumuse teke.SOOD JA RABADMadalsood- toituvad mineraalaineterohkest põhjaveest, on toitainerikkad kasvukohad. Turbakii tüsenedes toitumistingimused halvenevad, turbakihi kasvades kujuneb toitainetevaene raba.Siirdesood- ülemineku etapp madalsoost rabani. Kaotab kontakti põhjaveega. Puurinne (mänd, sookask), rohurinne (niitjas tarn, sookastik, sinihelmikas), samblarinne (harilik turbasammal, soovildik)Raba- kaetud männimetsaga. Rabaturvas on toitesoolade poolest väga vaene, sest puudub igasugune toitainete juurdevool mineraalmullast ja põhjaveest. Taimed toituvad sademete ja tolmuga saadavatest mineraalainetest. Isel taim on turbasammal, puudest on männid.JÕED JA JÄRVEDEesti
laevadelt merre lastavate reoainetega 1974.a Läänemere konventsioon Ramsari (1971.a.) rahvusvahelisse tähtsusega märgalade konventsioon(Matsalu alates 1975) 13.Missugused maailmamere piirkonnad: 1) on kalarikkamad ning põhjused 3+2p. Rannikumeri-soe, toitainete rikas külmade hoovuste piirkond- hapnikurikas vesi jõgede suudmed- hulgaliselt toitaineid 2) on kalavaesemad ning põhjused 2+2p. süvaooekan- liiga külm vesi lähisekvatoriaalne piirkond- liiga soe vesi, toitainetevaene ekvatoriaalne- liiga soe, väike soolsus polaarsed avaookeanikihid- liiga külm, väike soolsus 14.Nimetage kolm riiki, mis on 1) suurimad kala eksportijad 3p. Norra, Taani, Hiina 2) suurimad kala importijad 3p. Jaapan, Taani, Hispaania, USA 15.Kirjeldage ühte kalandusega seotud riikidevahelist konflikti maailmas 3p. "tursasõda" Islandi ja Suurbritannia vahel 16.Iseloomustage Euroopa Liidu kalanduspoliitikat 3p. Eesmärgid on kalavarude kasutamine ja kaitse, kalakasvatuse arendamine,
13.Missugused maailmamere piirkonnad: 1) on kalarikkamad ning põhjused 3+2p. 2) on kalavaesemad ning põhjused 2+2p. Rikkamad piirkonnad: Atlandi ookeani loodeosas –soe Golfi hoovis ja külm Labradori hoovus puutuvad kokku Vaikse ookeani osa –külm Peruu hoovus, jahe vesi on toitainerikkam India ookeani põhja- ja kirdeosa –suured jõed toovad palju magedat vett ja toitaineid Kalavaesemad piirkonnad: süvaookean –liiga külm vesi Lähisekvatoriaalne piirkond –liiga soe vesi ja toitainetevaene Ekvatoriaalne –liiga soe, väike soolsus Polaarse avaookeanikihid –liiga külm, väike soolsus 14.Nimetage kolm riiki, mis on 1) suurimad kala eksportijad 3p. 2) suurimad kala importijad 3p. Suurimad kala eksportijad: Norra, Taani ja Hiina Suurimad kala importijad: Jaapan, Taani, Hispaania, USA 15.Kirjeldage ühte kalandusega seotud riikidevahelist konflikti maailmas 3p. Island-Suurbritannia olid konfliktis tursa pärast. 16.Iseloomustage Euroopa Liidu kalanduspoliitikat 3p.
või huumuslikud leedemullad L(h). Siin võib männikute boniteet ulatuda Ia-ni ja raieküpse puidu tagavara 600 m 3 /ha. Ka siin puud (männid) väga kvaliteetsed. Alustaimestikus on tüüpilise pohla alaga võrreldes rohkem rohttaimi (laanelill, maikelluke, jänesekapsas), samuti kilpjalga. Mustika (ms) - esinevad palumetsades reljeefi madalamal osal. Mulla lähtekivim liiv või karbonaadivaene moreen. Põhjavesi toitainetevaene, seisev ja ulatub periooditi kõrgele. Esinevad gleistunud leede (LIIg-LIIIg) või huumuslikud leedemullad L(k)g, mullareaktsioon on happeline (2,5-3,5). Enamasti männikud või kuusikud, ka kuuse-männi segametsad, harvem sekundaarseid kaasikuid ja haavikuid, boniteet II-III. Ehkki ka kuusikud mustika kasvukohatüübis on produktiivsed, tuleks peapuuliigina eelistada mändi. Puistud hea tervisliku seisundiga. Tüüpiline on rohke kuuse looduslik uuendus
lk 41 ). 5 Mukri rabas leidub suurel hulgal älveid ja laukaid. Raba keskosas on puisraba, äärealadel aga kasvab siirde- ja madalsoomets. Eidapere järve pindala on 2,2 ha. Järvel asub kolm turbasaart. 6 2. MUKRI RABA TAIMESTIK Rabas kasvav jändrik mänd on tegelikult harilik mänd, mille juurestik on mandunud. Rabakeskkonnas on ta jäänud väga kiduraks, sest siin on seisev toitainetevaene vesi. Samas näitab see aga tema visadust ja võimet kasvada väga kehvades oludes. Puudest suudavad sellistes oludes kasvada veel vaid sookask ja vaevakask ( kasvavad vaid põlvepikkuseks ). Sellised kääbuspuud meenutavad bonsaisid. Jaapani turistid olevat kunagi imestanud, kes küll nii suure pargi hooldamisega toime tuleb. ( wher2go, 2017 ). Kõrgemad männid ja kaskede rohkus rabas viitavad parematele kasvutingimustele:
päevas), D-vitamiini toidulisand. Patsient võtab ravimeid väga ebaregulaarselt. Analüüsid/uuringud: vere analüüs-kolesterool, 24 h monitooruuring. EKG, uriinianalüüs. Patsient on 175 cm/86kg (KMI 28.08). Patsiendile kehakaal muret ei tee, kuigi aasta jooksul on lisandunud 10 lisakilo (enamasti vöökohale, ümbermõõt 105cm). Toitumine: Enamasti sööb 2 korda päevas, lõunal ja õhtul. Hommikul joob kanget musta kohvi, lisaks päeva jooksul veel 3-4 tassi. Lõuna on tihti toitainetevaene (võileivad, nuudlid), õhtusöök on jällegi koguseliselt liiga suur ja rammus (eelistab vürtsikat ja rasvast toitu). Õhtuti armastab vaadata televiisorit ja süüa erinevaid snäkke/maiustusi koos perega. Alkoholi tarbib enamasti nädalavahetustel (2-3 pudelit lahjat õlut) ja meeldib juua aeg-ajalt karastusjooke. 2 Elukohaks on oma maja ahiküttega, mida kütab patsient ise. Koduste töödega saab iseseisvalt
pikkused karvad. Kui putukas, näiteks mõni väike sääsk või kärbes, lendab juhuslikult lehele, siis kleepub ta limasse ja mõne aja pärast ümbritsevad teda juba karvakesed, mille abil taim püütud toidu seedib. Putukaid peab see väike rabade taim püüdma seepärast, et soopinnas on väga toitainetevaene. Pikalehine huulhein erineb meie teistest huulheinadest Pikalehine huulhein pikliku kujuga lehtede (Drosera anglica) poolest. Kuna tema lehed on suuremad, siis saab ta ka Rabakas (Boa) Kasvab väga kuivades tingimuste Kasvab kuni 15cm kõrguseks. Nokkhein kasvab peamiselt rabaälvestes ja laukaservadel. Valge nokkhein kasvab sageli massiliselt koos
Vanad taimed taluvad ümberistutamist halvasti. Noori taimi kahjustavad jänesed. Põõsasmaran (Potentilla) 1m kõrgune Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline, parasniiske kuni kuiv. Erinõuded: niiske, lubjarikas muld, ka paekihtidel. Vajavad palju päikest. Suur läätspuu (Caragana) 5m kõrgune põõsas või puu. Kollased õied mai lõpus juuni alguses. Liitlehed 4...7 paarina. Päikseline kuni poolvarjuline (kasvab ka teiste lehtpuude all) Kuiv kuni parasniiske, ka toitainetevaene, lupja vajav. Annavad kännuvõsusid Taluvad kärpimist. Kiirekasvulised. Väike läätspuu (Caragana) 1,5-3m kõrgune püstiste okstega põõsas. Liitleht koosneb 4 lehekesest. Õied on erekollase üksikult või 3- kaupa. Õitseb juunis vahest ka teist korda sügisel. Talub kärpimist, annab juurevõsu. Mulla suhtes vähenõudlikud, eelistavad päikesepaistelist kohta. Rikastavad mulda lämmastikuga. Taluvad pügamist. H. pukspuu (Buxus) Kuni 1,5m kõrge igihaljas põõsas.
Metsa uuenemine looduslikult toimub põhiliselt sookasega. Siirdesoo - tekkinud tarnamadalsoo edasise soostumise tagajärjel, asub tasastel madalikel. Mikroreljeef on mätlik. Tegemist on segatoitumisega. Taimed toituvad peamiselt sademeteveest, mikroreljeefi madalamates osades asuvad taimed aga põhjaveest. Põhjavesi on väheliikuv, üleujutused nõrgad. Turbalasundi paksus on tavaliselt 1-3 m, mõnel juhul kuni 8 m. Turba pindmine kiht on halvasti lagunenud ja toitainetevaene. Enamik siirdesoid on kaetud metsaga. Põhiline puuliik on mänd. Metsa looduslik uuenemine toimub peamiselt sookasega. 4. Soode teket mõjutavad tegurid Kõige enam leidub soid nendes piirkondades, kus kliima on jahe ja niiske ning sademete hulk ületab aurumise. Tegurid, mis mõjutavad soostumise laadi ja tulemust: Liigse vee kogunemise kestus. Kliima. Vee keemiline koostis. Mulla lähtekivim. Maapinna ja aluskihtide reljeef.
Salumets sinilill, kopsurohi, seljarohi, naat, ülased, muldadel suured sõnajalad, angervaks mänd, ka kask ja kuusk, alustaimestik parajalt kuiv, valgusrikas, suhteliselt Palumets liigivaene: pohl, mustikas, kõrrelisi, tihe toitainetevaene samblarinne kuusk, ka kask, haab, mänd, alustaimestus Laanemets niiskus- ja toitetingimused keskmised jänesekapsas, laanelill, kattekold, ülased Nõmmemets kuiv, toitainetevaene liivmuld mänd, kanarbik, kukemari, põdrasamblik*
cm t1) R' 1 R" 1 R"' 1 rabadelt madalsoodele ülemineku alad; -- -- -- t2 pealmises kihis halvasti lagunenud t1 toitainetevaene rabaturvas (kuni 30 cm) all S S' 2 S" 2 S"' 2 Turba tekketingimused madalsooturvas S' 1 S" 1 S"' 1 t3 toiteelementide rikaste vete (põhja- ja M' 3 M" 3 M"' 3 t2
Aremgustaadiumite kestel mulla viljakus langeb. VEEREzIIM SOODES. Sademeid keskm 650mm, aurumine 470mm, ära voolab 250mm. MS paiknevad servaaladel ja nõgudes, kõrgematelt aladelt langeb vesi madalamatele. MS põhjavesi, see toitainete rikkam kui rabast peale valguv vesi. Liikuvvesi on soodne rohttaimedele. Rabade veereziim on iseseisev, ei ole seotud põhjaveega. Veetase sõltub sademete hulgast ja äravoolust. Raba on mageveehoidla, veetase 4-8m, vesi on väheliikuv(hapniku-, toitainetevaene). Veereziim parem äärealadel TURVAS,TURBALIIGID JA LASUNDID. TURVAS - soodes tekkiv ja maapinnale ladestuv suure veesisaldusega orgaaniline aine. Turba teke on vee ja mikrobioloogiline protsess. Taimeosi lagundavad bakterid, surnud taimeosade mass väheneb lagunemise käigus. Turbaliigid: MS turbad metsa(puu), metsamäre(puurohu+puusambla), märe(rohusambla,sambla,rohu), SS turvas, R turvas(alljaotused samamis MS). Vähelagunenud turvas <24%, keskm.lag 25-44%, hästi üle 45%
Selge ilmaga on õhuniiskus ligikaudu 50%, mis põhjustab puulehtede pinna ülekuumenemise ja niiskusvajaduse. Sellepärast on troopilises vihmametsas nahkjate lehtedega taimed. Taimede kohastumused on, et neil on läikiv vahakiht mis soodustab veel maha voolata, aga lehtede peale jääv väike kogus vett aurustub kiiresti ja vahakiht takistab ülemäärast aurumist. Kuna on palju sademeid, orgaaniline aine laguneb kiiresti, seega on muld vihmametsas toitainetevaene ja selleasemel aga palju alumiiniumi ja rauarikas. Paljud taimed on hakanud lihasööja taimedeks just sellepärast, et nad ei saa kõiki vajalikke toitaineid mullast kätte. e)Hapniku hulk Vihmametsades on palju taimi seega on hapniku hulk seal ka kõrge. Taimede fotosünteesimisel saadud gaas on hapnik, vihmametsades on palju taimi, mis ulatuvad isegi kõrgemale kui 50 meetrit, seega on vihmametsades palju hapniku
või iseseisvate rühmadena murusse. Olemas on valgeid sorte, väga effektne Harilik raudrohi (Acillea millefalium) Levinud Euroopas, Ida- ja Lääne-Siberis, Uus-Meremaal. Kõrgus ulatub 30-80 cm, püstine, puhmjas. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse Kasvukoht päikeseline, taim vähenõudlik, näiteks teeservad, kraaviperved, põllumaal umbrohuna, sitke juurestikuga. Kasvupinnas ja muld- väheviljakas, toitainetevaene, kuiv, liivane, vett läbilaskev. Sobib ka tavaline aiamuld. Õitseb terve hooaja vältel, juunist septembrini. Liitõisikus on mitu sarikat korvõisikut, milles omakorda keelõied. Aedsordid on kollaste kuni karmiinpunaste õitega. Paljundatakse tütartaimedega Sobib kõrvuti kressiga, peenarde ääristaimeks Sordid - Achillea ptarmica - Võsa- raudrohi "Shneeball" või " The Pearl", Achillea tomentosa - karvane raudrohi "Aurea" Roomav akakapsas (Ajuga reptans)
7.4 Pikaleheline huulhein Huulheinad on Eesti soode ühed huvitavamad taimed, sest nad on putuktoidulised. Putukate püüdmiseks on neil lehtede servas kuni 6 mm pikkused karvad. Kui putukas, näiteks mõni väike sääsk või kärbes, lendab juhuslikult lehele, siis kleepub ta limasse ja mõne aja pärast ümbritsevad teda juba karvakesed, mille abil taim püütud toidu seedib. Putukaid peab see väike rabade taim püüdma seepärast, et soopinnas on väga toitainetevaene. Pikalehine huulhein erineb meie teistest huulheinadest pikliku kujuga lehtede poolest. Kuna tema lehed on suuremad, siis saab ta ka teistest suuremat saaki püüda, isegi kuni sentimeetripikkuseid putukaid. Ehkki pikalehine huulhein kasvab enamasti ikka turbasamblal, võib teda erinevalt teistest liikidest leida ka päris veest. Huulheina on nimetatud ka samblamõõtjaks. Turbasamblal kasvades peab ta viimase kasvuga sammu pidama. Seega peab ta igal aastal kasvatama uue võsu ülespoole
Liigid on muidugi sageli erinevad. Märgalasid saab klassifitseerida erinevalt. Kõige lihtsam on neid süstematiseerida veeallika järgi. Meri – merevesi on soolane ja paljudes piirkondades esinevad ka merelooded. Rannikualadel. Jõed – seteterikkad ja aastaajati võib veetase tugevalt kõikuda (üleujutused). Madalikel. Voolav pinna- või põhjavesi – sageli toitaineterikas ja aluseline. Orgudes. Vihma- või lumesulamisvesi – toitainetevaene ja sageli happeline. 99. Mereveelised märgalad: Mangroovisood Troopiliste alade mererannikuid ääristavad sageli mangroovisood, mida ujutavad üle soolased või riimveelised tõusud, kandes sinna toitaineid. Mangroovisoode dominandid on puud, millel on iseloomulikud hingamis- ja tugijuured. Nendes soodes on probleemiks tõusulainete korral püstijäämine paksus mudas ja juurte hapnikupuudus. Mangroovisoode liigid suudavad
..7 g/m2 , nõmmedel (sambliku- ja kanarbikutüüp) 16...25 g/m2. Üheks aeglase lagunemise põhjuseks on okaspuuvarise väike toiteelementide sisaldus. Toorhuumuse happesus (pH 3,0...5,0) soodustab sammalde kasvu (Pleurozium, Dicranum, Hylocomium, Polytrichum jt.). Need omakorda soodustavad turvastumist. Tekkinud fulvohapped põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist. Kõigepealt lahustuvad ja uhutakse mullast välja karbonaadid, seejärel ülejäänud mineraalosa, ja kujuneb toitainetevaene heledavärviline horisont E. Selle alla kujuneb tumedam (pruun kuni mustjaspruun) sisseuhtehorisont (B), kuhu kogunevad väljauhutud mineraalained, samuti orgaanilised ained ja peened mullaosakesed. Niisugust protsessi nimetatakse mulla leetumiseks. Tugeva leetumise ja gleistumise korral esineb B-horisont nõrgliiva või -kivina. Huumuse moodustumine oleneb ka puistu alumistest rinnetest - alusmetsast ja -taimestikust. Kergesti kõdunevad ja soostavad mulli moodustumist mitmed
puisniit 2000 15003000 aruniit 400 20004000 tarade ehitamine loomade karjatamiseks 10 kr/m Rohumaatüübid Nõmmerohumaad Kujunenud nõmmemännikutest metsatulekahjude tagajärjel või põllunduseks vähesobivatel aladel söötidest, samuti lahtiste luidete/liivikute kinnistumisel."Klassikalised nõmmed" on seotud atlantilise niiske kliimaga, tekke eelduseks on toitainetevaene, happeline muld ja suur suhteline õhuniiskus. Nõmmerohumaid on kasutatud karjamaadena. Nende saagikus väga väike. Pärandkooslusteks saab neid pidada tinglikult, sest püsivad pikka aega samasugustena ka looduslike tegurite, eeskätt põlemise ja tallamise toimel. *Kuivad nõmmerohumaad- Enamasti luidetel leede- ja leetunud liivmuldadel. Rohttaimestik liigivaene ja kidur, rohkesti kserofiilseid samblaid ja samblikke. Rohustu moodustab harva kamarat.
põhjavesi on hea liikuvusega võib boniteet ulatuda Sambliku kasvukohatüüp (sm) - on madalamal osal. Mulla lähtekivim liiv või I-III. nõmmemetsadele kõige iseloomulikum. Asuvad karbonaadivaene moreen. Põhjavesi Klassid omakorda jagunevad tüübirühmadeks. nad mitmesuguse päritoluga liivadel, kõrgematel toitainetevaene, seisev ja ulatub periooditi kõrgele. Arumetsade jaotamisel tüübirühmadesse on pinnavormidel, kus põhjavesi on Esinevad gleistunud leede (LIIg-LIIIg) või aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, sügaval ja muld kuiv. Valitsevad keskmiselt kuni huumuslikud leedemullad L(k)g, mullareaktsioon
JPG 1.24 Nõianõges (Stachys) Konkreetne liik: villane nõianõges (Stachys byzantina) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 15-30 cm. Taime välislaadi kirjeldus: keskmise kõrgusega pinnakattetaim. Lehed: hallikasvalged, igihaljad, paksud, alusel kitsenevad, valgeviltjas- karvased. Õied või õisikud: väikesed, roosakas- või sirelilillad õied, koondunud tihedatesse peatüüpi õisikutesse. Liigi eritunnused: talvekindel. Kasvukoha nõuded: päikseline kuni poolvari, kuiv, toitainetevaene muld. Kasutamine haljastuses: pinnakattetaimena, ääristaimena, kiviktaimlas Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/418 http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/noianoges.htm http://www.rohelineaed.ee/public/files/Stachys%20%20byzantina%20Villane %20noianoges.JPG KÕRRELISED 2.1 Kastik (Calamagrostis) Konkreetne liik: teravõiene kastik (Calamagrostis x acutiflora) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 150-200 cm, laius umbes 50 cm.
Pilet 10. 1. Levinumad mullad. Nende kujunemine. Gleimullad: · Tundra · sademed > aurumine; · igikelts takistab vee imbumist · liigniiskus ja hapnikuvaesus · tekivad gleimineraalid · väheviljakad Leetmuld: · Parasvöötme okasmetsad; · sademed > aurumine; · mullalahuse valdav liikumissuund ülalt alla; · alused leostuvad ja muld hapestub; · kujuneb hele toitainetevaene väljauhte- e. leethorisont; · mullaviljakus langeb (sp. lubjatakse muldi). Pruunmuld: Parasvöötme laialehised metsad; · sademed ~ aurumine; · varisevad lehed soodustavad huumuse teket; · üsna viljakad; · enamasti põllustatud. Mustmuld: · Rohtlad; · sademed = < aurumine; · tüse huumushorisont (vahel üle 1 m); · rohttaimede lehed ja juured rikkalik orgaanilise aine allikas;
Konkreetne liik: villane nõianõges (Stachys byzantina) (joon. 47, joon.48) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 15-30 cm. Taime välislaadi kirjeldus: keskmise kõrgusega pinnakattetaim. Lehed: hallikasvalged, igihaljad, paksud, alusel kitsenevad, valgeviltjas-karvased. Õied või õisikud: väikesed, roosakas- või sirelilillad õied, koondunud tihedatesse peatüüpi õisikutesse. Liigi eritunnused: talvekindel. Kasvukoha nõuded: päikseline kuni poolvari, kuiv, toitainetevaene muld. Kasutamine haljastuses: pinnakattetaimena, ääristaimena, kiviktaimlas. Joonis 47. Villane nõianõges (http://davisla.wordpress.com/2011/04/06/plant-of-the-week- stachys-byzantina/) Joonis 48. Villane nõianõges Kasutatud kirjandus: Juhani puukool. Villane nõianõges 'Silver Carpet'. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/? et/istikute_nimekiri/p%C3%BCsikud/stachys_byzantina_silver_carpet_villane_n %C3%B5ian%C3%B5ges_silver_carpet.html. 10.09.2013. Neeva aed
okaspuuvarise väike toiteelementide sisaldus ja toorhuumuse happesus (pH 3,0...5,0). Viimane soodustab mustika ja sammalde kasvu (Pleurozium, Dicranum, Hylocomium, Polytrichum, Sphagnum jt.). Need omakorda soodustavad toorhuumuse teket ja turvastumist. Tekkinud fulvohapped põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist. Kõigepealt lahustuvad ja uhutakse mullast välja karbonaadid, seejärel ülejäänud mineraalosa, ja kujuneb toitainetevaene heledavärviline leethorisont e. eluviaalhorisont (A2). Selle alla kujuneb tumedam (pruun kuni mustjaspruun) sisseuhtehorisont e. illuviaalhorisont (B), kuhu kogunevad väljauhutud mineraalained, samuti orgaanilised ained ja peened mullaosakesed. Niisugust protsessi nimetatakse mulla leetumiseks. Tugeva leetumise ja gleistumise korral esineb B-horisont nõrgliiva või -kivina. Huumuse moodustumine oleneb ka puistu alumistest rinnetest - alusmetsast ja -taimestikust
vihmametsas; tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud, must- ja punamulla; Gleimullad: · Tundra · sademed > aurumine; · igikelts takistab vee imbumist · liigniiskus ja hapnikuvaesus · tekivad gleimineraalid · väheviljakad Leetmuld: · Parasvöötme okasmetsad; · sademed > aurumine; · mullalahuse valdav liikumissuund ülalt alla; · alused leostuvad ja muld hapestub; · kujuneb hele toitainetevaene väljauhte- e. leethorisont; · mullaviljakus langeb (sp. lubjatakse muldi). Pruunmuld: Parasvöötme laialehised metsad; · sademed ~ aurumine; · varisevad lehed soodustavad huumuse teket; · üsna viljakad; · enamasti põllustatud. Mustmuld: · Rohtlad; · sademed = < aurumine; · tüse huumushorisont (vahel üle 1 m); · rohttaimede lehed ja juured rikkalik orgaanilise aine allikas; · kõrge viljakus;
tugevate valingutena. Õhutemperatuur terve aasta ühtlaselt ca 27-28 °C, kuude lõikes õhutemperatuuri kõikumine alla 2-3 °C, sellega võrreldes suhteliselt suur ööpäevane kõikumine (8-11 °C) o ekvatoriaalne vihmamets: temperatuur aastaringselt kõrge, sademeid palju. Jõgede äravool aastaringselt ühtlaselt suur o vihmametsa keskkond: ühtlaselt soe, niiskust palju – suur produktsioon. Muldkate paks, aga orgaanika- ja toitainetevaene, aluste ja ränioksiidi väljauhtumise tõttu palju rauaoksiide, punane, happeline. Väga erosiooniohtlik. Väga tundlik metsa raiumisele ja põletamisele, algab mulla erosioon ja kiire toitainete väljakanne. Laialeheline igihaljas vihmamets. Niiskus suur, aga aurumine samuti suur, seetõttu puulehed nahkjad ja reguleerivad aurumist õhulõhedega. Tohutu liigirikkus, palju puid (kohati üle 100 liigi ha), epifüüte,
Lagundajad ei saa seisvas keskkonnas hakkama, sest seisvas vees on hapniku defitsiit. Anaeroobsed ei saa kunagi lõpuni lagundatud – hakkab tekkima turvas. Turvas koosneb lagundamata taimejäänustest, ehk peamiselt on seal süsinikku, lämmastikku ja fosforit pole. Väga toitainetevaene. 2. SIIRDESOO Produktsioon toimub edasi, kuni lõpuks taimedel juures ei ulatu enam mineraalmulda, vaid on turba sees. Tekkivad oligotroofsed mättad – hakkab kasvama teistsugune taimestik. Tekib siirdesoo. Siirdesoos asuvad oligotroofsed mättad.
konnaosja jt liike. Rabastumise jätkumisel liituvad turbasambla-laigud, suureneb tupp-villpea, sookailu, sinika, küüvitsa ja rabataimede osatähtsus. Mikrokõrgendikel kasvavad ümaralehine uibuleht, lillakas, pohl, leseleht, laanelill; sammaldest palusammal, laanik, kaksikhambad, karusamblad jt. Põhjavesi on väheliikuv, üleujutused nõrgad. Turbalasundi paksus on tavaliselt 1-3 m, mõnel juhul kuni 8 m. Turba pindmine, tavaliselt kuni 30 cm paksune kiht on halvasti lagunenud ja toitainetevaene. Enamik siirdesoid on kaetud metsaga (riigimetsas paiknevatest siirdesoodest on umbes 5% lagedad). Põhiline puuliik on mänd, mis kasvab üksikult, harvikute, alaboniteediliste puistutena aga ka puistutena. Männipuistud on kuivendamata siirdesoodes madala tootlikkusega, boniteet tavaliselt V-Va . Siirdesoos leidub ka sookaske, mis võib kohati moodustada madalaboniteedilisi puistuid. Raiestikel suureneb mõnevõrra kõrreliste, paiguti ka tupp-villpea ohtrus. Metsa looduslik
Agrogeoloogilises jaotuses on oluline mulla füüsikalis-mehaaniline koostis (LÕIMIS) 1. Sorteerimata sete: tahke liustiku sete MOREEN (kivid + liiv + savi) 2. Sorteeritud sete: jämeteraline LIIV, peeneteraline SAVI 3. Orgaaniline sete: TURVAS Eesti muldade ülemise kihi domineerivad lõimised Eestimaa lõimiste jaotus: Savi 5%, Liivsavi 28%, liiv 27%, turvas 24%, saviliiv 17% - kogu maafond.. Saviliiv 31%, savi 6%, liivsavi 39%, liiv 15%, turvas 9%, - haritav maa. Liiv on toitainetevaene. Kõrgel kuiv. Turvas happeline. Hapniku vaesus, sest liigniiske; N, P, K I. Rooma ja V. Voiman on eristanud 13 mullatüüpi Paepealsed liivsavimullad ehk paepealsed rendsiinad · Kujunenud massivsel või murenenud pael · Kõrge huumusesisaldus · Neturaalne või nõrgalt happeline · Suur pinnakivisus · Veepuudus · Paepealsetel paikevad lood ehk alvarid Rähk-liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad · Erineva tüsedusega ja erienva rähasisaldusega
Küllastumata (liikuv, fulfaatne) huumus on agressiivse iseloomuga, mõjub hüdrolüüsivalt mulla mineraalsele osale ja põhjustades leetumist (tekkinud fulvohapped põhjustavad mullas huumusainete liikumist alumistesse mullahorisontidesse). Kõigepealt lahustuvad ja uhutakse mullast välja karbonaadid, seejärel ülejäänud mineraalosa, ja kujuneb toitainetevaene heledavärviline horisont E. Selle alla kujuneb tumedam (pruun kuni mustjaspruun) sisseuhtehorisont (B), kuhu kogunevad väljauhutud mineraalained, samuti orgaanilised ained ja peened mullaosakesed. Tugeva leetumise ja gleistumise korral esineb B- horisont nõrgliiva või -kivina. Moor-tüüpi metsahuumus koosneb tavaliselt kuni kolmekihilisest metsakõduhorisondist,
annaabi.ee 
