Ballaad-keskaja tantsulaul(tunnused:ajalooline,fantastiline) Draama-näidend(tunnused:koomiline,kurb,traagiline) Eepos-lugulaul(tunnused:muinasjumalad,mitte tõene) Jutustus-kellegi teise jutt(Tunnused:Lai sündmustik) Komöödia-koomilise sisuga(tunnused:lõppeb õnnelikult,traagika on sees) Miniatuur-lühike,napp sündmustik(Tunnused:detailne sõnastus) Muinasjutt-väljamõeldis,üleloomulik(tunnused:lõppeb hästi,pahad saavad peksa,algab``Elas kord``,``kuskil maal``,lõppeb ``Kui nad surnud ei ole`` Muistend-rahvaluule liik,kindel aeg,koht,inimene(tunnused:Olendid,fantastiline maa) Mõistatus-rahvaluule liik,varjatud tundemärgid(tunnused:mõista mõista mis see on) Müüt-usundiga seotud,fantastiline jutustus(tunnused:loodusnähtused,jumalad,pooljumalad,elu tekkimine) Naljand-rahvaluule liik,naljakas,lühike(tunnused:naljakas,humoristlik) Novell-tiheda sündmustikuga,(tunnused:lühike,humoorikas,naljakasisuga) Poeem-lüroeepika zanr(tunnused:pike...
Jutustus jutustamine sündmuste jutustamine narratiivis Jutustaja teadvus, kes jutustab (ja tõlgendab) lugu Vaatepunkt e fookus; paik või teadvus, kust loos toimuvat nähakse (ja tõlgendatakse) Fiktsionaalne maailm (= fiktsiooni-maailm) fiktsionaalse narratiivi loodud ilmatervik, mis on asustatud narratiivi määratletud tegelastega. Enamasti antakse sündmustikku edasi jutustades, jutustamismeetod rõhutab Sündmustikku. Väline sündmustik: saaks ka filmis kujutada. Samas võib väline sündmustik olla vaid ettekäändeks, olla sootuks väiksema tähendusega võrreldes tegelase sees toimuvaga. Jutustamine kui sündmus Sisemine sündmustik seda on võimalik edasi anda nt sisemonoloogina. Jutustus võib jutustada sellest, kas maailmast üleüldse saab jutustada. Aines kirjandusväline tasand; prototüübid; kirjaniku uuriva tegevuse tulem; Motiiv väiksem jutustuse üksus
iseloomustamiseks (nt. ei seisa pudeliski paigal). Lüroeepika - põimuvad lüürika ja eepika: jutustava sisuga lüüriline luule. Suurvormid: eepos, ballaad. Lüürika-iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Tunnused: riim, stroof, värss. Vormid: ood, sonett, hümn. Metafoor-tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Peidetud võrdlus sinitaeva silm. Miljöö-aeg-ruum Miniatuur-iseloomustavad lühidus, napp sündmustik, detailne sõnastus, lüüriline meeleolu ja poeetilisus Muinasjutt-pajatab väljamõeldud sündmustest: imemuinasjutt-hea võidab kurja tänu imeesemele; loomamuinasjutt-loomad asendavad inimesi ja neid kujutatakse iseloomudele vastavalt; tõsieluline muinasjutt-tegevus areneb tavaelu raamides; Seadused- kindel algus ja lõpp, sündmustiku kordumine, tegelased on vastandlikud Muistend-sündmustik on seotud kindla koha, aja, tegelaste või sündmustega:
sisust aru saada, kuid võib täiesti kindlalt väita et täielikult neid teoseid mõista ei ole lihtlugejal võimalik. Võibolla ei saanud ka autorid ise hiljem oma teoseid lugedes aru millest nad kirjutasid. Iga lugeja võib toesest erinevalt aru saada ja seda teisiti tõlgendada. Teostes ei lähtuta meile arusaadavatest aja ja ruumi suhetest ja seega on väga raske aru saada, et mis aastal, või koguni sajandil sündmustik aset leiab või kui palju aega on möödunud eelmisest hetkest. Mõnes teoses läheb mööda terve inimese elu, kuid see võib meile ja isegi tegelasele endale tunduda vaid hetkena. Kafka teoses ,,protsess" jääb esimese ja viimase peatükivahele terve aasta, aga teost lugedes võib tunduda mõne kohapeal et on möödunud juba viis aastat ja teise kohapeal et möödas on vaid kuu. Protsessi sisu läbib ebareaalne ja tinglik sündmustik kust puudub ühtne ja
sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg- eeskohal on jutustamine, mis põimub arutluste, dialoogide, loodus-, isiku ja olustikukirjeldustega. Selles raamatus ei ole mõnda romaani tunnust nagu näiteks arvukas tegelaskond. Raamatus on vaid mõned üksikud, kuni kümme tegelast välja toodud. Minu arust ei ole seal ka väga pikk tegevusaeg. Tegevus toimub kõige rohkem ühe nädala jooksul. Mõned romaani tunnused teoses ikkagi olid. Raamatus on üpris keerukas sündmustik ja see on ka väga probleemiderohke. Niikui üks probleem lahendatud sai tuli kohe uus. Raamatus on ka jutustamine mis põimub dialoogidele. Väga palju seletatakse sündmustiku dialoogide teel. Kõvasti on ka loodus-, isiku- ja olustikirjeldusi. Kirjaldatud on raamatus väga pikalt loodust ja kohti kus raamatu tegelased käisid. Kõvasti on kirjeldatud ka inimesi. Raamatus rõhutatakse palju isikute kõige iseloomulikemaid omadusi.
muinasjumalad. Väljendavad rahva hingelaadi parimaid omadusi, kujutavad võitlust ülekohtu vastu. Kunst- ja rahvaeeposed. Viimased põhinevad kangelaslugudel. 5. Folkloor rahvaluule- 6. Kõnekäänd rahvapärane väljend, annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. 7. Muinasjutt põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik (imeesemed). Loomamuinasjuttudes on tegelasteks loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nende iseloomudele vastavalt. Tõsieluliste mj. tegevus areneb tavaelu raamides. Omad seadused (kindel lõpp, algus; sündmustiku kordumine; tegelased vastandlikud; õnnelik lõpp). 8. Muistend sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Nad peegeldavad rahva arusaamu loodusnähtudest ja ühiskonnast, nende sisu peeti tõeseks.
a. "Saladuslik juhtum Stylesis" See teos ilmus 1920. aastal Armastusromaan ja tegelaskujud Varjunime all Mary Westmacott kirjutas ta kuus armastusromaani, kuid need ei pälvinud erilist tähelepanu Lõi rea meeldejäävaid tegelaskujusid: belglane detektiiv Hercule Poirot ja vanapiiga miss Marple `'Mõrvad Mesopotaamias'' 1939.avaldatud kriminaalromaan, milles astub üles belglasest detektiiv Hercule Poirot Raamatu sündmustik ja olustik on inspireeritud kirjaniku reistist Lähis-Itta tänapäeva Iraagi aladele, kus ta koos abikaasaga Mallowaniga osales arheoloogilistel ekspeditsioonidel Sündmustik antakse edasi 32-aastase Amy silmade läbi
Ta on kirjutanud nii kuritegevuse romaane kui ka näidendeid ja novelle. Kuritöö toimus Egiptuses Egüptoloogid kaevandasid Egiptuse vaaraode muumiaid Nad leidsid palju üksteisekõrval asetsevaid hauakambreid. Tegelased Poirot- detektiiv Kapten Hastings- Poiroti kaaslane Sir John Willard- egüptoloog Mr. Bleibner- egüptoloog Lady Willard- sir.Johni abikaasa Robert Ames- kahtlusalune(mõrvar) Harper- kahtlusalune Sündmustik Sir John Willardi surm. Mr.Bleibneri surm. Mr.Bleibneri nõo enesetapp. Poirot ja tema kaaslane hakkasid asja uurima. Nad sõitsid Egiptusesse. Lõpplahendus Tänu Poirote hallidele ajurakkudele sai ta aru, et mõrvadest saab kasu vaid Dr. Ames. Bleibner tegi kunagi ammu purjuspäi testamendi doktori nimele. Kuna see olevat ta päästnud uppumisest. Enne doktorit oleks pärinud testamendi tema nõbu.Selleks, et
ROMAAN on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. JÕGIROMAANID Romaaniseeria , milles iga üksikteos on oma jagu tervik ja samas teistega seotud ühiste tegelaste , teema või kujutletava ajastu kaudu . EEPIKA VÄIKEVORMID JUTUSTUS on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. NOVELL on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. NOVELLET Eriti lühike novell MINIATUURon keskaegses käsikirjas teksti kaunistav pilt või joonistus. LÜROEEPILISED EEPOS tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes
luule. Lüürika- kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja emeeleolude esitamisel. Kolm peamist vormitunnust on riim värss ja stroof. Metafoor- tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Miljöö- teose aeg-ruum. Miljööd kirjeldatakse peamiselt selleks et iseloomustada tegelasi, põhejndada nende käitumist ja väljendada autori mõtteid. Miniatuur- eepika väikevorm, mida iseloomustavad lühidus, napp sündmustik, detailne sõnastus, lüüriline meeleolu ja poeetilisus. Monoloog- kirjandusteose tegelase minavormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette. Muinasjutt- rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele. Loomamuinasjuttude
Alati ei selgu kohe, kes on pea-,kes kõrvaltegelane.Peategelane võib olla nimetatud pealkirjas, seega on ta ka nimitegelane(nt. Kunksmoor A.Perviku samanimelises muinasjutus, 1937) Sündmustik-e süzee- kirjandusteoses aset leidvatate sündmuste jada nende esitamise järjekorras (vrd faabula). Süzeed konstrueerided valib autor loo seisukohalt olulised sündmused, ignoreerides teisi, Süzeed hoiab koos pinge ja konflikt. Tavaliselt koosneb sündmustik järgnevatest osadest: sissejuhatus e ekspositsioon, kus tutvustatakse tegelasi ja tegevuskohta; sõlmitus, millest hakkab arenema loo pealiin; dispositsioon, mille käigus sündmustik areneb ja pinge tõuseb; kulminatsioon e tegevuse haripunkt, millest pinge on tõusnud kõrgeimale astmele; peripeetia e pööre, milles olukord hakkab liikuma lahenduse suunas; konklusioon e lõpplahendus, milles sõlmitakse lahtised otsad või viidatakse uuele algusele
Homerose eepostest. kohta. Ei põhine rahvaluulel vaid on Vergiliuse enda looming. Laad Kangelaseepos Kangelaseepos Muinasjutuline, fantastiliste motiividega eepos Kompositsioon Sündmustik on ajalises Sündmustik esitatakse Jutustus algab tegevuse järgnevuses; tegevus ajalises järgnevuses; keskel, eelnenud koondub ümber kangelane ei ole sündmusist jutustab peategelase sündmuste keskel kangelane ise; tegevus koondub tihedalt peategelase ümber
· tavaliselt kirjutatud sõnade kunstikavatsuslik tegelaste karikeeritud kõnel proosas kordamine värsirea lõpus. · karakterikoomika · avar elukujutus Asendi järgi stroofis koomikavõte, mis põhineb · mitmeplaaniline jagunevad riimid paaris- tegelaskuju naljakal, veidral tegevustik (aabb), süli- (abba), välimusel ja kõnel · keerukas sündmustik ristriimideks (abab). · Eduard Vilde ,,Pisuhänd" · probleemirohkus täisriim täielik häälikute tragöödia kurbmäng, · arvukas tegelaskond kokkukõla (maid-said); kurva sisuga näidend · pika ajavahemiku irdriim häälikute osaline · õilsatel eesmärkidel kujutamine kokkukõla (lint-kink). tegutsev kangelane satub · Tammsaare ,,Tõde ja sonett 13
kohtumist hakkas Clerfayn rohkem pühendama oma aega Lillianile. Lihtne ja keeruline tegelane oli . Muutumatud tegelased oli teoses Hollmann ja Boris Volkov. Holmmann oli rallisõitja terve elu ja ta ei tegelenud millegi muuga, Boris Volkov oli ka terve oma elu sanatooriumis ja armastas koguaeg Lilliani. Lillian tahtis elada aktiiveset elu. Lillian sai kõigiga hästi läbi.Lillianil oli väga hea suhe Clerfaytiga, mees toetas Lilliani alati. Sündmustiku analüüs Teose sündmustik toimus põhiliselt Prantsusmaal. Teose miljöö oli kohati dramaatiline ja põnev. Tegevuse pingestumine hakkas siis kui jutustusse tuli Clerfayt, kulminatsioon seisnes selles kui Clerfayt palus Lilliani endale naiseks ja sellele järgneval võistlusel hukkus ja lahendus oli see, et Lillian naases Borise abiga sanatooriumisse tagasi ja suri mõni aeg. Sündmustiku analüüs Teose sündmustik toimus 20. sajandi alguses, natukene peale esimest maailmasõda. Autori teise teose
seda nende piiratud silmaringiga; temalt ilmus rannatriloogia (,,õitsev meri", ,,Hea sadam", ,,Taeva palge all") Aadu Hint 20.saj kirjanik Muhust; ,,Vatku tõbilas"- romaan jutustab pidalitõbise troostitust elust Vatku tõbilas; ,,Tuuline rand"- 4osaline, tema peateos, üks silmapaistvamaid teaoseid Nõukogude Eestis, jutustab rannaelust, pidalitõve probleemidest ja puudutab võimu/poliitikat. Juhan Smuul 20.saj kirjanik Muhust; ,,Polkovniku lesk"- tõuslikkuse vastane näidend, sündmustik keerleb üheainsa söögilaua ümber, kus paar peategelast jutul lihtsalt voolata lasevad; ,,Lea"- usklik laps, algul usub jumalat, hiljem salgab, kuna ei leia teda. Albert Uustulnd ,,Tuulte tallermaa"- 2osaline, meenutab Tammsaare ,,Tõde ja õigust" (töörügamise ja iseloomude poolest), peategelased rajavad oma kodu saarele, sündmustik keerleb saare elu ümber (tülitsetakse, minnakse paari, saadakse lapsi jne). Ülo Tuulik ,,Sõja jalus"- 1944
Narratiivi aeg loo aja, teksti aja ja lugeja ajakogemuse ühendus (mis on alati mitmetine) Fiktsionaalne maailm (= fiktsiooni-maailm) fiktsionaalse narratiivi loodud ilmatervik, mis on asustatud narratiivi määratletud tegelastega Sündmustik Enamasti antakse sündmustikku edasi jutustades, jutustamismeetod rõhutab sündmustikku Võimalik on ka, et jutustus tekitab skepsise seoste suhtes, mida on jutustatud Eristada saab järgmisi tasandeid: Väline sündmustik: saaks ka filmis kujutada. Samas võib väline sündmustik olla vaid ettekäändeks, olla sootuks väiksema tähendusega võrreldes tegelase sees toimuvaga. Jutustamine kui sündmus Sisemine sündmustik seda on võimalik edasi anda nt sisemonoloogina. Jutustus võib jutustada sellest, kas maailmast üleüldse saab jutustada Tekstinäited: 1. Dan Brown Da Vinci kood. Tlk M. Piirimaa. Tallinn: Ersen 2003. Pariis, Louvre Kell 22.46
(asjalik, sõbralik, kohati naiivne, jutukas, abivalmis) Elina minategelase tüdruksõber (kena, sõbralik, julge, jutukas) Gustav töökaaslane Helena ustav sõbranna, kes päästab peategelase probleemidest Andreas peategelase sõber, kes töötab mälestusluuletuste kirjutajana (kahepalgeline, omakasupüüdlik, kohati abivalmis, jutukas, andekas) Merike Andrease tüdruksõber, keda poiss petab (naiivne, hella südamega, sõbralik, kinnine) Sündmustik Tegevus toimub Tartus Peategelane kohtub eluarmastusega Uus töökoht Peategelane visatakse koolist välja Konflikt hotellis, mille tekitavad soomlased Pettumine armastuses Tutvumine Helena, Merikese ja Andreasega, nende juurde kolimine Merikese ootamatu enesetapp Autoõnnetus, milles hukub Andreas Minategelane varastab Andrease identiteedi Elina ja peategelane lepivad ära ning kolivad Stocholmi, kus nad koos õnnelikuks saavad Sisukokkuvõte
Tööleht Kuidas muinasjutte liigitatakse? 1.Loomamuinasjutud 2.Imemuinasjutud 3.Novellilaadsed muinasjutud 4.Kunstmuinasjutud Mille järgi need ära tunned? (Tunnused) 1.Loomamuinasjuttudes on tegelasteks loomad või linnud, kellele on antud kindlad tunnusjooned-rebane on kaval, hunt ahne ja rumal, karu tugev ja lihtsameelne. 2.Imemuinasjuttudes on sündmustik üles ehitatud mõnele üldloomulikule, imepärasele sündmusele, asjale või olevusele. 3.Novellilaadsetes muinasjuttudes areneb sündmustik enam-vähem reaalses miljöös.Üleloomulikus puudub, kangelased saavutavad edu nutikuse või osavuse abil. 4.Esineb ka tehis- ehk kunstmuinasjutte.Sel juhul on nad kirjaniku poolt välja mõeldud ja me teame autorit. Nimeta vähemalt 5 tunnust, millest saad aru, et tegemist on muinasjutuga. 1.Tegelased on alati vastandatud headeks ja halbadeks. 2
Mille järgi tunneme ära, et tekst on fiktsionaalne? Kes jutustab? Mis perspektiivis me näeme tegevustikku? Kuidas väljendub jutustaja? Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga? Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes tegelaste keelelisi ütlusi, vaid ka nende mõtteid ja tundeid? Milline on antud teksti suhe teiste (varasemate) tekstidega? Mida mõistetakse sündmustiku all? Kuidas sündmustik ja tegevuse aeg omavahel suhestuvad? Enamasti antakse sündmustikku edasi jutustades. Jutustamismeetod rõhutab sündmustikku.Eristada saab järgmisi tasandeid: väline sündmustik (saab ka filmis kujutada); sisemine sündmustik (nt sisemonoloog). Kuidas moodustub kirjanduslik tegelaskuju? Tegelaskujud moodustuvad mitmete elementide koosmõjus:jutustamismeetod, otsene kõne, positsioon jutustatavas maailmas, nende seos tegevustikuga. Millised on tegelaskõne vormid?
võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Miljöö - teose aeg-ruum. Miljööd kirjeldatakse peamiselt selleks, et iseloomustada tegelasi, põhjendada nende käitumist ning väljendada autori mõtteid. Pikki miljöökirjeldusi kasut. kindlatel kunstilistel eesmärkidel: nii on võimalik ruum ja aeg elama panna, anda neile tegelastega võrdne asend, valmistada lugejat ette mingite sündmuste vastuvõtuks. Miniatuur - eepika väikevorm, mida iseloomustavad lühidus, napp sündmustik, detailne sõnastus, lüüriline meeleolu ja poeetilisus. [Lydia Koidula "Talvine metsasõit" või Tammsaare "Poiss ja liblik" Monoloog - kirjandusteose tegelase minavormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette; tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Sisemonoloog on kirjanduslik kujutusvõte, mis matkib inimese mõtete kulgu, meenutusi jm. [Juhan Smuul "Muhu Monoloogid" ja Jaan Kross "Neli monoloogi Püha Jüri asjus"
F. Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" Peategelased Rodion Raskolnikov endine üliõpilane, kes majanduslike raskuste tõttu on sunnitud jätma õpingud pooleli. Ta otsustab tappa liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleemid. Peale kuritööd satub ta vaimuhaiguse küüsi. Sonja tüdruk, kellele Raskolnikov oma kuritöö üles tunnistab. Järgneb Raskolnikovile, kui too Siberisse sunnitööle saadetakse ning hiljem ka armub temasse. Razumihhin Raskolnikovi sõber ja ülikoolikaaslane, kes Raskolnikovi eest hoolitsema hakkab, kui too haigeks jääb. Nastasja toatüdruk, majas, kus elab Raskolnikov ja aitab teda mitmes raskes olukorras. Tegevuskoht Teose alguses toimub tegevus Venemaal Peterburis, teose teises pooles Siberis. Sündmustik · Tegevuse pingestumine Tegevus hakkab pingestuma alates sellest kui Raskolnikov sooritab oma kuritöö. Ta tapab põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleemid, ning juhus...
Romaan ulatuslik jutustav kirjandusteos, millele on loomulik avar elukujutlus, keerukas sündmustik, probleemiderohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine Romantism kirjandussuund, milles on rõhk tunnetel ja väärtustatakse üllaid tegusid. Kesksed mõisted armastus ja usk, tähtis osa loodusel. Sonett 14 värsireast koosnev lüüriline luuletus, millel on puhas kõlav keel ja korrapärane ülesehitus Sünonüümid samatähenduslikud sõnad Süzee sündmustik, tegevustik Tragöödia kurbmäng, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev peategelane hukkub ebavõrdses võitluses Uudis ajakirjanduse põhizanr, mille eesmärk on teate edastamine Valm õpetliku sisuga mõistuluuletus või jutt, mille tegelasteks enamasti loomad, kes kujutlevad inimesi Vanasõna rahvajutu liik, terviklik, lühike, piltlik väljend mingi elunähtuse kohta, kus on kokku võetud paljude inimpõlvede elukogemused ja tõde
arstiteaduskonnas. 11. Armastuse kolmnurk armastus kolme inimese vahel. 12. Tragöödia kurbmäng, näidend 13. Endla teater avati 1911 draamaga ,,Libahunt" 14. Estonia avati 1906 Vanemuine avati 1906 15. Libahundi saatus teatrilavadel muutus väga edukaks. Libahunt saavutas edu Karl Menningu lavastuses. 16. Eesti teatri sünniaastaks loetakse 1870, mil Vanemuise seltsis etendatakse Lydia Koidula ,,Saaremaa onupoega". 17. Novelli tunnused tihe sündmustik, vähe tegelasi, üks keskne teema, kindel suzeeskeem, AJALINE JÄRGNEVUS a. August Gailit b. Nikolai Gogol c. August Mälk 18. Impressionism 1860.1870. aastatel Prantsusmaal tekkinud kunstimeetod, mida kasutati hiljem ka kirjanduses. Kirjanduses taotles impressionism meeleolude ja muljete edastamist, detailsust ning värvi ja valgusevarjundite tundlikku esitamist. Impressonistid seostasid tegelaste hingeelu miljööga.
üpris enesekesksed ja hoolivad vaid enda lähedastest. Võõrastega võivad olla eestlased küll sallivad, kuid see ei tähenda veel, et need võõrad neile meeldivad. Samuti võivad välismaalsed arvata, et eestlased üritavad liiga palju järgida muid välismaa uusi trende eluoludes. 5. Teose puhul meeldis mulle selle lihtne sõnade kasutus. Seda raamatut saabki lugeda iga inimene igas vanuses. Ka raamatu sündmustik oli põnev. Mulle ei meeldi raamatud, kus sündmustik areneb liiga aeglaselt, kui selle raamatu puhul arenes see üpriski kiiresti. Mulle ei meeldinud see, kuidas teose autor oli kujutanud karusid. Ta oli neid kujutanud naiste armukestena.
Naturalistid püüdsid elunähtusi mõtestada läbi tegelikkuse väljendamise, ühtviisi tähtsaks pidasid nad nii head kui halba, ilusat ja inetut kui ka olulist ja vähem olulist. Realism - kirjandus- ja kunstimeetod, mis taotles tegelikkuse tõepärast kujutamist, so. ajajärgule ja keskkonnale tüüpilise kujutamist. Romaan - Jutustav kirjandusteos, eepika ulatuslikem Zanr. Tavaliselt proosavormis. Iseloomulik on avar elukujutlus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemiderohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. Komöödia - üks dramaatika zanre, lõbusa sisuga näidend, pilke- või naljamäng. Draama-Tõsise ja keerulise konflikti ning elulise sündmustikuga näidend, kus areneb pingeline võitlus tegelaste vahel. Karakter-kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed iseloomuomadused. Tegelaskuju-üks põhilisi karakteriloome vahendeid, mis rajaneb sõnavaliku, lauseehituse, keelevigade jm. Eripäral.
Jälgitakse tegelaste suhteid ja siseelu. JUTUSTUS: novellist pikem,sündustik on ulatuslikum ja ei keskenud ühe sündmuse kujutamisele,ega ole sedavõrd pingestatud nagu novell.Tegelased on arengus ,võib hõlmata pikki ajavahemikke ja erinevaid kohti. Esitatakse jutustaja vaatenurgast,kes jälgib toimuvat kõrvalt ROMAAN: Ulatuslik jutustav kirjanduse teos,mis on tavaliselt proosavormis. Sellele on omased mitmeplaaniline tegevus,keerukas sündmustik,probleemiderohkus,palju tegelasi ja pikad ajavahemiku, vahel moodustab mitmeköitelisi sarju. SONETT: 13.sajand luuletus, mis on range riimiskeemiga ,koosneb 14 värsireast,jaguneb stroofidesse ehk salmidesse: itaalia-4+4+3+3 ja inglise 4+4+4+2. kulmineerub lõpus puändiga. HAIKU: ei riimu, silbid värssides jagunevad 5+7+5 OOD: pidulik ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele vms PASTORAAL: karjaselaul
KIRJANDUSE MÕISTED 1)Sonett - Keskaja Itaaliast pärinev luulevorm, koosneb 14 värsist. Värssidel on kindel süsteem. Kõige raskem luulevorm. Sonetikirjanikud: Shakespeare, de Rosard, Dante Alighieri, Petrarca. 2)Süzee Teose sündmuste esitamise järjestus vastavalt kirjaniku ideelis-kunstilistele eesmärkidele. Hea näite on Lermontovi ,,Meie aja kangelane". 3)Faabula Teose sündmustik ajalis-põhjuslikus järjekorras. 4)Müüt Muistend, mis käsitleb üleloomulikku maailma, selle tekkimist, jumalaid ja muinasloolisi kangelasi. 5)Mütoloogia Ühe rahva müütide kogum, müütides väljenduv maailmavaade, mis on aluseks ka ürgsetele usundlikele kujutlustele, müüte käsitlev teadusharu, uurib müütide allikaid, ühiskondlikku tausta. 6)Romaan jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukujutus, keerukas
üleskutsuja rahvaluule kogumisele, kõne eest võitleja, venestamise vastu, usu 1. Üldlaulupeol, Eesti Aleksandri kooli poolt, ,,saada suureks vaimult" peakomitee president, Osales Õpetatud Eesti Seltsi tegevuses 3) Ärkamisaja eeludsed, sündmustik Sündmustik: 1. 1857 -1861 Kalevipoeg 2. 1857 hakkas ilmuma "Perno Postimees" Janseni töö 3. 1864 palvekirjade aktsioon 4. 1869 I üldlaulupidu 5. 1872 sti Kirjameeste Selts 6. 1878 Sakala- Jakobsoni töö 7. laulu- ja mänguselts "Vanemuine" 1840 -1870 Rahvuslik liikumise etapid : 1. Elitaarne etapp- estofiilid, Kreutzwald
Tema loomingusse kuuluvad nii kammermuusika kui ka sümfoonilised teosed ning erinevad soolopillide kontserdid. Pälvinud mitmeid auhindu ning omas ka lordi tiitlit. Sai elutööpreemia kui XX sajandi silmapaistvaim helilooja. Tema muusikale lavastatud ballett põhines samanimelise Alexandre Dumas' romaanil ning oli kahes vaatluses. Kahjuks aga ei kattunud lavateose süzee üksühele romaani omaga. Küll aga olid tähtsamad tegelased, armuliinid ning sündmustik ikkagi välja toodud ja sai nautida d'Artagnani ja Constance'i armastuslugu ning ka musketäride julgust, ustavust ja sõprust. Tegevus toimus XVII sajandi alguses Pariisis, kus rullus laval lahti D'Artagnani seiklusrikas teekond Pariisi, et liituda musketäridega. Enne aga peab ta maha pidama mitu eluohtlikku duelli ning, kui mängu tuleb veel naine peab D'Artagnan eriti pingutama, kuid on nii rõõmupisaraid kui ka kurbust. Kuid lõpplahendus on peategelastele ikkagi õnnelik.
"Videvik" raamatuesitlus Taavi Poll 10d Raamatust: Raamatu pealkiri: "Videvik" Autor: Stephenie Meyer Ilmunud aastal 2008. Kirjastus Pegasus. Raamatu tõlkinud eesti keelde: Marge Paal Sündmuskoht Teose sündmustik leiab aset väikeses Forksi linnas, kus elab natuke üle 3000 inimese ning kus kõik inimesed tunnevad üksteist. Peategelased Edward Cullen - vampiir Isabella Marie Swan Renee Swan Bella ema Charlie - Bella isa Phil Dwyer Bella uus pesapallurist isa James jäljekütt, ihkab Bella surma Carlisle Cullen väikelinna arst Cullenite pere vampiirid, kes toituvad ainult loomade verest Jacob Black Swanide pere tuttav Victoria Jamesiga koos
Raamatututvustus Liivika Koobakene Võru Gümnaasium 12.d 2017 “Stepihunt” ➔ Autor: Hermann Hesse ➔ Ilmumisaasta eesti keeles: 1993. Tõlkinud Mati Sirkel. ➔ Kirjastus: Kupar ➔ Originaali esmane väljalase: 1927. Eesti keeles 1973. ➔ Seosed autori elu ja isiksusega, eneseotsingud. ➔ Hesse üks tuntumaid teoseid. Inspiratsioon romaani kirjutamiseks ➔Elus läbielatu- abielulahutused ➔Meeleheide ➔Üksildus ➔Enesetapumõtted ➔Eneseleidmine ➔Kunstihuvi ➔Teised kirjanikud,muusikud, nt Goethe, Novalis, Mozart- ka raamatutegelase lemmikud. ➔Tundelised, sügavad, kogenud kirjeldused. Sündmustik ➔1920ndad, maailmasõjajärgne aeg, linnakeses Saksamaal. ➔Eessõna korteriomaniku vennapojalt- nägemus Harryst. ➔Üürib korterit pööningul. ➔Harry hingeseisundi kirjeldus, eluviisid. ➔Miks Stepihunt? ➔Maagiline teater. Sissepääs mitte igaühele. ➔Raamat tänavalt “Traktaat Stepihundist. Mitte ihaühele.” ➔Lubadus 50selt enesetapp teha. ➔Kohtub...
Carl Mattias Räägel 10A Viimsi Keskkool Kärbeste jumal Sir William Gerald Golding 19. september 1911 19. juuni 1993 Inglise kirjanik 1980 Bookeri auhind 1983 Nobeli kirjandusauhind "Kärbeste jumal" "Torn" "Vaba langemine" Tegelased Ralph Põssa Jack Sündmustik Lennuõnnetus Merekarp Koletis Tapmine Pääsemine Aitäh!
mõtiskluste ja tegelase sisemonoloogiga; meeleolult 6. Realism on modernistlik romaan enamasti pessimistlik, *19 sajand, peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, *põhizanr - romaan, hingeline lõhestatus; kujundi keel ja vorm on raskesti *eesmärk - loobuda väljamõeldistest ja kujutada mõistetav sündmustik ebareaalne, aja ja ruumi suhted oma kaasaegset ümbritsevat tegelikkust, segipaisatud; puudub ühtne, järjepidev tegevus, *madaldav tegelikkusekujutus ning terav peatükkide järjekord pole oluline; müüdid, unenäod, ühiskonnakriitika tegelane kahestunud. 7. Realismi esindajad psühholoogiline romaan on romaan, mis keskendub 1) C.Dickens ,,Oliver Twist", 2) W
● Vaatus- osa näidendist. ● Stseen- osa vaatusest, kus tegelaste vahel toimub dialoog. Stseenides tegelased ei muutu. ● Remark- autori selgitavad märkused tegelaste välimuse, käitumise, kõne jm kohta. Eepika ehk proosa Liigid: ● Eepos- pikk, värsivormiline jutustav teos, mille aineks on vägilaste või jumalate teod, võitlused ● Romaan- kellegi elujutustus, millele on omane probleemide rohkus, keerukas sündmustik, pika ajavahemiku kujutamine ja suur tegelaste hulk. ● Jutustus- teda iseloomustavad rahulik kulg ja vaba vorm. Lühem ja väiksem arv tegelasi. ● Novell- tiheda sündmustikuga lühijutt, mis keskendub sündmustikus vaid kõige olulisemale. Tegelasi vähe, tekst tihe ja pingeline. ● Lühijutt- novellist lühem ning ka vabama, kuid täielikumalt välja arendatud hõlmavama elukujutusega kompositsioon.
Muinasjuttudes on omad reeglid, aine ja tegelased. Muinasjutus valitseb tõde vale üle, hea kurja üle ja voorus pahe üle. Muinasjutu loojad ja edasikandjad kujutasid maailma sellisena, nagu ta olema pidi, mitte nagu ta tegelikult oli. Kõige vanemad on looma- ja imemuinasjutud. Loomamuinasjuttudes on tegelasteks loomad või linnud, kellele on antud kindlad tunnus-jooned rebane on kaval, hunt ahne ja rumal, karu tugev ja lihtsameelne. Imemuinasjuttudes on sündmustik üles ehitatud mõnele üleloomulikule, imepärasele sündmusele, asjale või olevusele (isejahvatav käsikivi, võlukepike, lohed) Novellilaadsetes muinasjuttudes areneb sündmustik enam-vähem reaalses miljöös (keskkonnas).Üleloomulikkus puudub, kangelased saavutavad edu nupukuse või osavuse abil. Vastasteks pole fantastilised koletised (vanapaganad, nõiad, kääbused), vaid reaalsed tegelased (mõisnik, pastor, kuningas). Esineb ka tehis- ehk kunstmuinasjutte
Antiikluule ristsõna Paremale 1. Sündmustik kronoloogilises järjekorras 3. Kõige tähtsam jumal 6. Mis raamatu tegelane oli Iokaste? 8. Mõistukõne e. 9. Tuntud mees antiikluuletaja 13. Karjuselaul e. 15. Pilkeluuletus e. 16. Tuntud nais antiikluuletaja Alla 2. Tuleneb sõnast lüüra 4. Kurva sisuga luuletus 5. Kes on Odüsseia rezissöör? 7. Lõbusa sisuga zanr 10. Odüsseia peategelane 11. Kuulus veini- ja viinamarja jumal 12. Jahijumalanna Artemise kaksikvend 14. Igale kangelasele pühendati see
Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe värsi. STROOF salm: rühm värsse, mis on seotud rütmiliseks, intonatsiooniliseks ja mõtteliseks tervikuks LÜROEEPIKA kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika (jutustav luule). Näiteks kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan DRAMAATIKA üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad lavalisus, dialoogivorm ehk kahekõne, tegevuse esitamine olevikus ("siin ja praegu"), tihe ja pingeline sündmustik ja vastuolud tegelaste suhetes (sündmustiku dramatism). Näidend jaguneb vaatusteks või piltideks ning viimased omakorda stseenideks ehk etteasteteks. Näidendi lavastamisel kasutatakse dekoratsioone ja rekvisiite (mööbel, esemed, kostüümid jne) ning valgustust ja muusikalist kujundust. Dramaatika kasvas välja antiikaja kultusrituaalidest (viljkusjumala Dionysose pidustustest). Draamakirjanduse tähtsamad zanrid on tragöödia, komöödia, ja draama.
3. dramaatika-Dramaatika ehk näitekirjandus ehk draamakirjandus (varem draama) on üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval.Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama.Draamakirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest johtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana.Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. Reeglina jaotub ta vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. 4. süzee 5. faabula- on eepilise või dramaatilise teose sündmustik ajalises ja põhjuslikus järgnevuses. 6. eepos-tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes 7. romaan-on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus,
Ka ühe noorteraamatu kirjutamine tänapäeva noortele pole lihtne. Tekitada noortes see tahtmine võtta lihtsalt kätte üks raamat ja see läbi lugeda, ja just siis kui tegemist pole kohustusliku kirjandusega. See on väga raske. Kuid kui see siiski õnnestub, on kirjanik teinud väga hea töö. Mina arvan, et ka Aidi Vallik on üks nendest, kes on sellega hakkama saanud. Ta on kirjutanud raamatu ,,Kuidas elad Ann,, millel on ka kaks järge. Selle raamatu sündmustik räägib noorte eneseavastamisest, elustiili valikust ja teismeliste suhetest vanematega.( see räägib noorte elust ja tegude tagajärgedest ) Aidi Valliku teos ''Kuidas elad Ann'' räägib 14-aastasest tüdrukust nimega Ann, kes ühel päeval avastab juhuslikult oma ema nooruseaegade päeviku. Ta saab teada, et tema kummaline, kuid siiski range ema on omal ajal olnud punkar ja joodik ning ka suitsetamine ja narkootikumid pole talle võõrad olnud
Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe värsi. STROOF salm: rühm värsse, mis on seotud rütmiliseks, intonatsiooniliseks ja mõtteliseks tervikuks LÜROEEPIKA kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika (jutustav luule). Näiteks kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan DRAMAATIKA üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad lavalisus, dialoogivorm ehk kahekõne, tegevuse esitamine olevikus ("siin ja praegu"), tihe ja pingeline sündmustik ja vastuolud tegelaste suhetes (sündmustiku dramatism). Näidend jaguneb vaatusteks või piltideks ning viimased omakorda stseenideks ehk etteasteteks. Näidendi lavastamisel kasutatakse dekoratsioone ja rekvisiite (mööbel, esemed, kostüümid jne) ning valgustust ja muusikalist kujundust. Dramaatika kasvas välja antiikaja kultusrituaalidest (viljkusjumala Dionysose pidustustest). Draamakirjanduse tähtsamad zanrid on tragöödia, komöödia, ja draama.
NOVELL ja JUTUSTUS NOVELL - Tihe sündmustik - Vähe tegelasi - Üks keskne teema - Lõpus puänt - A. Gailit, F.Kafka, A.Tsehhov, F.Tuglas JUTUSTUS - Jutustaja vaatepunkt ja kohalolek - Miljää - Tegelased arenevad - Süzee kaldub ka ealiinist kõrvale - Piirid on laiemad - A. Tsehhov, I.Turgenev, E.Vilde, M.Twain MINIATUUR - Miniatuur ehk LAAST - Proosa väikevorm, pisiteos - Viimistletud sõnastusega meeleolupilt - A.H.Tammsaare, L.Koidula - Väga lühike - Tegevustlikku vähe või üldse puudub
2 grammi hämaruseni Nimi Diana Leesalu • sündinud 1. novembril 1982 Põlvas • Ta lõpetas 2001. aastal hõbemedaliga Põlva Keskkooli ning 2005. aastal Eesti Maaülikooli loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal cum laude. • 2012. aastal lõpetas D. Leesalu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXV lennu dramaturgi erialal • Diana Leesalu on tulnud Põlva SK/Hellus naiskonna koosseisus korduvalt eesti meistriks ja karikavõitjaks käsipallis. Miks valisin? • Seal oli põnev sündmustik • Õpetlik lugu Mis stiilis oli kirjutatud? • Lihtne lugeda • oli realne, midagi võltsi ei olnud • Normaalne sõnavara
Novelli tüpoloogia Suletud novell. · NOVELL tuleb itaalia keelest novella uudis, uudsus · Tekkis keskaja lõpus · Üllatas uudsusega · Suletud novelli tõi kirjandusse Giovanni Boccaccio · Suletud novell keskendub ühele sündmusele · Sündmused esitatakse kronoloogiliselt · Tegevus areneb tõusvas pinges · Inimesekujutus on staatiline · Lõpeb puändiga Avatud novell. · Tsehhovlik novell, modernnovell · Sündmustik pole oluline · Esiplaanil inimsuhted, tegelaste sisepinged · Lahendusi ei anta · Lõpp jääb avatuks · Kalduvus fragmentaarsusele Süzee arengu etapid 1. Ekspositsioon Tutvustatakse tegevuspaika ja tegelasi 2. Sõlmitus Sõlmsündmus, millest algab tegevuse arendus 3. Dispositsioon Tegevuse järkjärguline arendus 4
romaani vältel palju naisi, kuid lõpuks hakkas talle meeldima Maureri naine, kuid tema ei võtnud Theod tõsiselt ja pöördub vana elu juurde tagasi. Theo küll pakkus naisele omapoolset hellust ja armastust, kuid naine kasutas seda vaid, kui lohutust. Peeter umbes 8-aastane, uurib pidevalt enda ümber toimuvat, öösiti kui ema oli ära helistas suvalistel numbritel. Täiskasvanulik maailm on temajaoks huvitav, talle meeldivad kellad. Ta on Laura poeg. Teose põhiprobleemid ning teose sündmustik ning tegevuspaik Üksindus, tõugati üksteist eemale, ilmesed polnud suhtlemisaldid, mitte väga avar silmaring. Ei olnud kindlat ühte sündmustikku. Raamatus oli 6 tegelast, kelle elust räägiti kordamööda. Need tegelased puutusid kokku ainult riivamisi. Raamatu lõpus said nad kokku. Näiteks Eero kohtus Lauraga ja nad jäid kokku. (Eerot jättis ta naine maha ning Laura oli oma mehest samuti lahku läinud. Mõlemad olid üksikud ja tundsid end üksikuna)
Rowling http://mangukoobas.lahendus.ee/id/27/monster/329265/action/pages/mode/view/p ageid/294243/ Autorist Kodanikunimi Joanne Rowling; Ta on sündinud 31. juulil 1931, Inglismaal; Rowlingut peetakse üheks maailma rikkaimaks kirjanikuks, tema raamatuid on kokku müüdud üle 400 miljoni eksemplari. Rowlingul on tütar Jessica ja kaks aastat noorem õde Dianne. http://pelishp.blogspot.com/p/jk-rowling.html Sündmustik Dumbledore ja reis Horace Slughorni juurde; Weasly võluvigurid; Reis Sigatüüka ekspressis; Harry, kui lendluudpalli võistkonna kapten; Tunnid Dumbledore'ga; Dumbledore lõpp. Tähtsamad tegelased Harry Potter Ron Weasley Hermonie Granger Ginny Weasley Albus Dumbledore Horace Slughorn Rubeus Hagrid Draco Malfoy
TEOSE ANALÜÜS UMBERTO BOCCIONI " The streets enters the house" See on Itaalia kunstniku poolt maalitud õli lõuend, mille keskmeks on naine sinise valges riietuses rõdul vaatamas alla kirevale ja mürarikkale tänavale. Selle maali tegevusrohke sündmustik ning värvid annavad edasi seda mürarohket keskkonda. Kuna Boccioni kasutas tihti modellidena naisi oma perekonnas siis on spekuleeritud, et tegu võib olla tema emaga. Naine vaatleb moodsat eluviisi. Toimus tööstusrevolutsioon,liinastume. Maalil on kasutatud hobuse sümboolikat,mis sümboliseerib inimese ja looma ürgset konflikti. Tugevad kubismi mõjutused. Kontrastsed värvid ning taanduvad geomeetrilised vormis sümboliseerivad mässu.
Troonide mäng Troonide mäng on George R. R. Martini raamatut järgiv seriaal. Troonide mäng on seriaal nii noortele kui ka täiskasvanutele ning ei jäta külmaks kedagi. Seriaalis jutustatakse petmisest, ahastusest, võitudest ja kaotustest, ka armastusest ning kummalistest olenditest. Sündmustik toimub ligi 3000 aastat tagasi ning seal võideldakse Seitme kuningriigi kuningatrooni üle. Lugu jutustatakse üheksa inimese vaatenurgast: Willi, Eddardi, Catelyni, Sansa, Arya, Brani, Joni ja Dani omast. Sisu räägib troonile tõusnud kurikuulsast Robert Baratheonist, keda rõhub usaldamatus. Ainuke inimene kellele ta loota saab on Eddard Stark, keda ta kutsub oma paremaks käeks ning palub Edi tütart Sansa Starki oma pojale Joffrey Baratheonile naiseks. Eddard, saades kutse
Lüroeepika- Lüürika ja eepika segu, jutustava sisuga, tundeküllane. Eepika jaguneb: Suurvormid: eepos, romaan Väikevormid: jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot Eepos- ulatuslik luulevormiline jutustav teos. Romaan- probleemiderohkus, palju tegelasi, sündmuste pikaajaline kulg (mitu süzeeliini). Novell- tihe sündmustik, vähe tegelasi, üks teema, püänt. Jutustus- novelli ja romaani vaheline zanr (laiem novellist, kitsam romaanist), pole ainult üks sündmus, vabam vorm. Lühijutt- võitlused, leitakse konfliktist väljapääs, tragikoomika, uuritakse käitumist ja ühiskonda. Muinasjutt- väljamõeldis (pole tõepära), hea võidab halva, 3, 7 ja 12, "Elas kord..
Rahvaluule ehk folkloor Rahvalaul 1. regivärsiline 2. lõppriimiline Rahvajutt 1. muistend 2. muinasjutt 3. naljand 4. pajatus rahvaluule väikeliigid 1. mõistatus 2. kõnekäänd 3. vanasõna regivärsiline - regilaulule omane värsivorm lõppriimiline - uuem rahvalaul (salmiline) muistend rahvajutt mille sündmustik on seotud mingi koha, aja või inimesega muinasjutt rahvajutt, mis pajatab väljamõeldud sündmust, tegelase elust ja saatusest naljand rahvajutt mis märgib lühikest, humoristliku või satiirilise sisuga pajatus aluspõhjata humoristlik, mütoloogiline rahvajutt, mis on tekkinud tõelise ütluse põhjal mõistatus rahvaluule lühivorm mis koosneb, ülesandest(küsimusest) ja vastusest (lahendusest) kõnekäänd rahvaluule lühivorm, mis annab piltliku väljendi
Romaan Romaan on jutustava proosa suurvorm. Teda iseloomustavad avar elukujutus,keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg. Esikohal on jutustamine, mis põimub arutluste, dialoogide, loodus., isiku- ja olustikukirjeldustega. Jutustus Jutustus on mahul romaanist lühem. Tavaliselt piirdutakse ühe teema ja süzeeliini ning väiksema arvuga tegelastega. Ainestiku järgi võib teosed jagada seiklus-, arengu-, armastus-, reisi-, kriminaal-, noorsoo-,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
