õppimiseks? Mis on klassikaline Klassikaline tingimine on õppimise vorm, mis leiab aset, ÕO8 tingimine (classical kui koos esinevad tingitud stiimul ja tingimata stiimul. conditioning)? Klassikalise tingimise käigus seotakse eluliselt oluline ehk tingimata stiimul (toit) algselt neutraalse stiimuliga (helihargi kõla). (Pavlov) Mis on neutraalne Auto signaal on tingimatu stiimul, punane tuli ÕO8 (neutral), tingitud tingitud. Punane tuli paistab - tuleb signaal, võpatus. (conditioned) ja Lisad kollase tule juurde, millega signaali kaasas ei tingimatu stiimul käi - alguses reageeritakse samuti võpatusega, kuid (unconditioned stimulus) harjutades õpitakse ära, et võpatus on õige vaid ning tingitud ja tingimatu punase tule puhul. Kollane tuli annab märku, et reaktsioon (response)
lähen tööle hambaarstiks, jäsemete väänajaks jne..) Neofreudistid Alfred Adler -individuaalpsühholoogia -võimutund vs alaväärsustunne -sünnijärjekord Erich Fromm -Psühhilise ja sotsiaalse teguri vahekord Erik Erikson -Psühhosotsiaalne areng C.G.Jung -analüütiline psühholoogia Biheiviorism: inimesel on rohkem sõnaõigust enda väljendamisel J.B.Watson 1878-1958 Sisend-must kast-väljund Klassikaline tingimine põhines I.Pavlovi töödel : Koera katse Toit: Tingimatu stiimul-Tingimatu vastus Vile: Neutraalne stiimul-vastust ei teki Vile ja toit: Tingtiud ja tingimatu stiimul-tingimatu vastus Vile Tingitud stiimul-tingitud vastus KLASSIKALINE TINGIMINE- OPERANTNE TINGIMINE 1920"Väike Albert"eksperiment lapse ja rotiga manipuleeris roti ja lapsega. laps hakkas kartma rotti, karvamütse jne... B.F.Skinner Radikaalne biheiviorism, käitumised =operandid, erineb radikaalselt varasemast Operantne tingimine Õppimine kaitse/ekstius meetodil
.........................................................7 3. OPERANTNE TINGITUS................................................................................................... 9 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................14 LISA 1 Klassikalise tingituse kujunemismehhanism: tingitud ja tingimatu ärritaja seose teke LISA 2 John B. Watson` i ja Rosalie Rayeni katse 1919/20 LISA 3 Thorndike`i katse (1913): loomade uute käitumisviiside õppimine LISA 4 Vormimine. Siknneri katse tuviga LISA 5 Jadaprogramm LISA 6 Hargprogramm 3 SISUKORD.........................................................................................................
aktiivsem muusika tajumisel Emotsioonid on ka lateraliseerunud: õnnetunne seostub vasaku ning hirm, viha ja vastikustunne parema poolkera aktivatsiooniga 5. Mis on refleks on pärilikud ja kaasasündinud, nad tekivad vastava stiimuli esitamisel olenemata organismi eelnevast kogemusest instinkt - on organismi kindlapiiriline käitumismuster, mis pärandub ja mida organismid ei saa õppimise teel omandada. õppimine seose kujunemine tingimatu ja tingitud stimuli vahel. Tooge iga kohta näide. 6. sensitisatsioon - reaktsiooni võimendumine vastuseks üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile habituatsioon - Reaktsiooni vähenemine või hääbumine vastuseks korduvalt esinenud üksikule stiimulile 7. Latentne õppimine - nähtamatult toimuv, tunnetusel põhinev Tooge näiteid. 8. Mis on osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustumisele? Miks?
12. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad (näita pildil) ning mis on nende peamised funktsioonid? Suuraju sagarad: otsmikusagar(motoorsed projektsioonid), oimusagar(kuulmiskorteks), kuklasagar(nägemiskorteks) ja kiirusagar(maitsmismeel, naha puute- ja temperatuuritundlikkus). 13. Mis on klassikaline tingimine? Joonistage skeem. Tooge näide. Klassikaline tingimine on neutraalse stiimuli seostamine tingimatu stiimuliga. Klassikaline tingimine toimub näiteks koolis. 14. Mis on sotsiaalne-vaatlev õppimine? Tooge näiteid. Sotsiaalne-vaatlev õppimine on jäljendamisel põhinev. 15. Millist tingimise vormi kasutatakse tsirkuses? Kuidas toimub trikkide õpetamine? Tsirkuses kasutatakse operantse tingimuse vormi. Oluline on töötada välja tasude-karistuste süsteem. Igale õppijale tuleb leida sobivaim tasu. ?? 16. Tooge näiteid varieeritud suhtekava kohta.
Meeldivaid püütakse ikka ja jälle kogeda ja säilitada, ebameeldivaid vältida. Nii on inimesel väga selektiivne kontakt oma sisemaailmaga.Kannatuse situatsioonis ilmneb rohkelt subjektiivselt negatiivseid tundeid. Ühelt poolt võib see olla vägagi ebameeldiv, teisalt toimub omamoodi tasakaalustus- ilmuvad tunded, mis enne olid maha surutud ja kontakt sisemaailmaga muutub terviklikumaks. Selline terviklikkus, eriti just tunnetega, on oluline tingimatu armastuse avaldumise eeldus. Näide: valge valgus läbi prisma lastuna murdub eri värvi valgusteks, samuti eri spektriosi läbi prisma lastes saab tagasi valge valgus. Tingimatu armastus on nagu valge valgus, mis saab ilmneda, kui esindatud on kõik spektriosad, erinevad tunded. 5.Pikaajaline viibimine ängistuses-määramatuses - Äng on teiste tunnetega võrreldes erandlik- sel puudub konkreetne objekt või teiste sõnadega on selle objektiks kõik
Teadvus konstrueerib tajutava objekti ning talle saab osaks mingi vorm või tähendus. Mõistus Mõistus on Kanti järgi selline järeldamise võime, mis toob kaasa ,,ideede" kujunemise. Idee on mõiste absoluutsest, tingimatust. Et aga kõik kogemuses antu on tingitud, siis on ideede objektiks see, mida meeled kogemuses kunagi tajuda ei saa. Mõistus kujundab kolm ideed: · Hinge-idee hing on kõigi tingitud psüühiliste nähtuste tingimatu kogutervik. · Maailma-idee Maailm on tingitud nähtuste lõputu rea tingimatu kogutervik. · Jumala-idee - Jumal on kõigi tingitud nähtuste tingimatu põhjus. Kant leiab, et teadused on võimalikud käsitlema ainult selliseid nähtusi, mis on tingitud. Seega pole võimalikud teadused hingest, maailmast kui tervikust ja jumalast. Omakorda tähendab see seda, et ,,ratsionaalne psühholoogia" , ,,ratsionaalne teoloogia" ja ,,ratsionaalne kosmoloogia" ei ole võimalikud. Eetika
10.09.2015 Biheivioristlikud õppimisteooriad (3) • Klassikaline tingimine – Seose kujunemine tingimatu ja tingitud refleksi ehk tingimatu ja tingitud ärritaja vahel –Klassikaline tingimine – Signaali õppimine –Assotsiatiivne tingimine • Assotsiatiivne tingimine – Asjade ja ideede meeldetuletamisele aitab kaasa nendega seostuvate esemete,
4. Talis Bachmann, Rait Maruste ,,Psühholoogia alused" 13 7. Lisad LISA 1 Psüühilised nähtused Psüühilised omadused Psüühilised Psüühilised protsessid seisundid 14 LISA 2 1 TINGITUD TINGIMATU TINGIMATU ÄRRITAJA ÄRRITAJA ÄRRITAJA kellahelin toit süljeeritus 2 TINGITUD TINGIMATU ÄRRITAJA ÄRRITAJA Kui neutraalset tingitud ärritajat (kellahelin) esitatakse enne tingimatut ärritajat (toit)
9. KAASASÜNDINUD KÄITUMISVIISIDE JA ÕPPIMISE ERINEVUS. Mis on refleksi, instinkti ja õppimise vahe? Tooge iga kohta näide. Refleks on pärilikud ja kaasasündinud, nad tekivad vastava stiimuli esitamisel olenemata organismi eelnevast kogemusest. Näiteks haamrikesega vastu põlve koputamine. Instinkt on organismi kindlapiiriline käitumismuster, mis pärandub ja mida organismid ei saa õppimise teel omandada. Paljunemine. Õppimine seose kujunemine tingimatu ja tingitud stimuli vahel. Põletan näpu vastu kuuma pliiti ära, teinekord ei pane näppu sinna. 10. ÕPPIMISE ALGELISED VORMID. Mis on sensitisatsioon ja habituatsioon (kirjeldada närvirakust-käitumiseni)? Tooge näiteid. Sensitisatsioon reaktsiooni võimendumine vastuseks üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile. Tundlikkuse tervanemine. (Ootamatu ilmumine, hääl.) Habituatsioon reaktsiooni vähenemine või hääbumine vastuseks korduvalt esinenud üksikule stiimulile
2000 lk. 182) märkide ja seoste õppimine 1) Liha tekitab koeral automaatselt nt. Autos hakkab vilkuma kütuse süljeerituse. Neutraalne stiimul, näidik Pavlovi katses mingi heli, süljeeritust ei tekitanud. · Seose kujunemine 2) Seejärel anti koerale liha ja tekitati tingimatu ja tingitud heli samaaegselt. Koeral hakkas ila tilkuma. Sellist liha ja heli koosmõju refleksi ehk tingimatu ja korrati mitu korda. tingitud ärritaja vahel 3) Kolmandas faasis kuulis koer küll heli, aga liha ei saanud. Koeral · Seos võib kujuneda hakkas sülg erituma. Seega oli helist
erutus kesknärvisüsteemis asuvale eferentsele (e motoorsele) neuronile, mille aksonit mööda antakse impulsse elundisse, kus ta kutsub esile reaktsiooni. 20. Tingitud reflekside tekkemehhanism 1. Kui kesknärvisüsteemis tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast. Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi. 2. Indiferentse ärritaja ajaline kokkulangemine tingimatu refleksiga 3. Organismi vastav funktsionaalne seisund 4. Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest. Uusi tingitud reflekse iseloomustab nende generaliseeritus (sarnased ärritajad), kinnistunud tingitud refleksid on vähem generaliseerunud. Indiferentseks ärritajaks võib olla ükskõik milline sise- või väliskeskkonnast lähtuv ärritaja, mis on vähemalt läviärrituse tugevune
püsivad muutused inimese teadvuses. · Üks levinum õppimisvorm on harjumine Harjumine põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. Ene Alunurm Õppimine tingimise teel · Jaguneb omakorda kaheks: klassikaline tingimine ja operantne tingimine · Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppimise tulemusel · Operantsel tingimisel ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul vaid vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Ene Alunurm Klassikaline tingitud refleks · Ivan Pavlov vene füsioloog Ene Alunurm Ene Alunurm · Harjutamisseadus: mille järgi teeb harjutamine ehk kordamine õppimise edukamaks. · Efektiseadus:ütleb, et kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on niisuguse käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Soovimatu tulemuse korral on muidugi
- Väidetav otsus: See roos lööb täna õitsele. - Paratamatu otsus: See roos peab täna õitsema. Näited: - Üldine otsus: Kõik inimesed on surelikud. - Eriline otsus: Mõned tähed on planeedid. - Üksikotsus: Kant on filosoof. - Jaatav otsus: See roos on punane. - Eitav otsus: See roos ei ole punane. - Lõputu otsus: See roos ei ole lõhnav. (Lõputult palju võimalusi jääb lahtiseks.) - Tingimatu otsus: Sellel kolmnurgal on täisnurk. Kategooriad Objekti mõiste tekkimine: - Välistest ilmingutest tekib läbi ruumi ja aja a priorsete vormide kaemus. - Mõistus seob need kaemused 12 kategooriast lähtudes. - Tulemuseks on empiirilised mõisted. - Puhtad mõisted saame me siis, kui me meelelisuse paljad vormid ajas ja ruumis ning kategooriad omavahel seome.
Sisenõrenäärmed - näärmed, mis eritavad toodetud hormoonid otse verre. Ajuripats (peaajus) - juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoonie sünteesivate näärmete talitlust, sünteesib kasvu hormooni. Käbikeha (peaajus) - tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme. Kilpnääre (kõri külgedel) - hormoon türoksiin reguleerib ainevahetuse kiirust ja erutusprotsesside tegevust. Kõrvalkilpnääre (kõri) - reguleerivad organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised (neerude peal) - hormoon adrenaliin - ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes Kõhunääre (mao taga) - toodab suhkru lõhustamiseks vajalikku insuliini. Sugunääre - mõjutab sootunnuste arengut Hormoonid - keemilised ained, mis aitavad reguleerida ainevahetust Omadused: väga aktiivsed, erineva toimeajaga, igal hormoonil on oma kindel ülesanne Närvisüsteemi tähtsus - juhib ja reguleerib inim...
.................................................................................................................. ............................................................ määrab muusikalised ja kunstilised võimed b)Parem ajupoolkera on seotud lugemisega .......................................................................................... neelamis- ja imemisrefleks c)Tingimatu refleks on valurefleks ........................................................................................................ 10) Otsusta, millega on tegu? sünaps a) Koht, kus närviimpulsid antakse ühest rakust edasi teise rakku .................................................................... tingitud refleks
Floyd Allport sama ülesannet sooritavate grupiliikmete mõju isiku sooritusele (soorituse paranemine) Muzafer Sherif autokineetiline efekt, grupinormide kujunemine Solomon Asch konformne käitumine, grupinormide kujunemine ja mõju otsustele Robert Zajonc - sotsiaalse soodustamise ilmnemise demonstreerimine Stanley Milgram kuuletumine , allumine autoriteedile Klassikaline tingimine ja seoste loomine Seose tekkimine (kelluke sülje eritumine) tingimatu stiimul/ärritaja - tingimatu reaktsioon (toit) (sülje eritumine) tingitud stiimul - tingitud reaktsioon (kellukese helin) (sülje eritumine) Seose kustumine tingitud stiimuli korduv esitamine ilma tingimatu stiimulita Seose taastumine Seose üldistumine Biheivioristlik käitumise vormimine Käitumise sagedus kasvab - positiivne kinnitamine olukord, milles käitumine toimub sagedamini, sest järgnevad positiivsed tagajärjed
Abiturent- keskooli lõptemata valmistuv iskik Absoluutne- tingimatu Abstratne- mõtteline Absurdne- mõttetu Akadeemik- teadusasutuste valitav liige Akrobaat- võimleja Alkohol- etanool e piiritus, ka seda sisaldav joovastav jook Anekdoot- koomilise v pikantse sisuga üllatusliku lõpuga lühilugu Aplodeerima- kiiduavaldusena käsi plaksutama Arhiteks- ehituskunstnik Asfalt- pruunikasmust läikiv pigitaoline aine Balarsseerima- tasakaalu seadma Barbaarne metsik Bariton- tenorist madalam Barjäär- tõke
suureneb keerukus (diferentseeritus) II. Kogemus (experience) antud ajahetkel teadvustatud seisund hinnang (organismic valuing process) organismi hinnang kogemusele (feeling) III. Fenomenoloogiline väli (phenomenological field) reaalsus - antud ajahetkel tajutav ja kogetav maailm kogemus sümboliseerimine (teadvus) fenomenoloogiline väli IV. Mina (Self) mina - aktualiseerumise oluliseim sündmus · gestalt · püsiv struktuur · suheted mina ja maailma vahel V. Tingimatu positiivne tagaside need for positive regard need for self-regard unconditional positive regard VI. Kongruentsus mina ja kogemus mittekongruentne isiksus - organismiline hinnang asendub mina-hinnanguga · mina ei sümboliseeri vastuolulist kogemust · selektiivne sümboliseerimine haavatav ärevusele ja hirmule ärevus - oht mina-struktuurile subception - eelteadvuslik kogemuse kirjeldus, kaitsed. · kogemuse sümboliseerimine · kogemuse moonutamine
Seda põhjustab ioonikanalite avanemine ja ioonide kiire sissevool rakku. Võimaldab närvirakkudel üksteisele signaale edasi anda. Lävend on kõige kõrgem piir. Kui ärritus seda piiri ületub, vallandu aktsioonipotentsiaal. 10. Kuidas töötab keemiline sünaps? Vastus: Keemilises sünapsis kasutatakse teise raku ergastamiseks ülekandeainet ehk transmitterit. Ühest nävirakust erituva ülekandeaine võtab vastu teine rakk, mis selle tulemusena ergastub. 11/12. Mis on tingimatu refleks? Tähtsus? Näiteid. Mis on tingitud refleks? Tähtsus? Näiteid. Tingimatu refleks Tingitud refleks Kaasa sündinud Elu jooksul omandatud Keerulisel eluetapil ellu jääda Lihtsustab õppimist ja käitumist Imemisrefleks, Kõndimine, jalgrattasõit, neelamisrefleks valurefleks Ei kao, võivad olla alla Võivad ära kaduda surutud
suureneb keerukus (diferentseeritus) II. Kogemus (experience) antud ajahetkel teadvustatud seisund hinnang (organismic valuing process) organismi hinnang kogemusele (feeling) III. Fenomenoloogiline väli (phenomenological field) reaalsus - antud ajahetkel tajutav ja kogetav maailm kogemus sümboliseerimine (teadvus) fenomenoloogiline väli IV. Mina (Self) mina - aktualiseerumise oluliseim sündmus · gestalt · püsiv struktuur · suheted mina ja maailma vahel V. Tingimatu positiivne tagaside need for positive regard need for self-regard unconditional positive regard VI. Kongruentsus mina ja kogemus mittekongruentne isiksus - organismiline hinnang asendub mina-hinnanguga · mina ei sümboliseeri vastuolulist kogemust · selektiivne sümboliseerimine haavatav ärevusele ja hirmule ärevus - oht mina-struktuurile subception - eelteadvuslik kogemuse kirjeldus, kaitsed. · kogemuse sümboliseerimine · kogemuse moonutamine
kanaleid (mööda juhasid) konkreetsesse kohta. Neutriit - ehk akson ehk närvikiud on närviraku suhteliselt pikk jätke, mis juhib rakukehast tuleva elektrisignaali sünapsikaudu teise närvirakku või elundisse. Dendriit -Ärritust vastu võtvad närviraku jätked Insuliin - valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. Adrenaliin - eritub verre hirmu, ehmatuse ja viha korral, ergutab südametegevust Tingitud refleks kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul. Tingimatu refleks kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid ( imemise-, neelamise-, aevastanuse-, jne ) Refleks - Vastus mõjuvale ärritusele antakse reflekside abil. Refleksikaar sealt kaudu liiguvad erutused jne Närviimpulss - närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine Diabeet - ehk suhkurtõbi on energia-ainevahetuse püsiv häire, mis on seotud insuliini nõrga eritumise või toimega
· Paljud Alveri luuletused on keskendunud inimestele ja nende probleemidele, sest Alveri arust kujundavad maailma ja selle saatust peamiselt inimesed. · Tema luuletuste põhieesmärk on muuta maailma paremaks. Arbujad · Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. · Püüdlesid Noor-Eesti ideaalide poole. · Neid iseloomustasid üldhumanistlik ja rõhutatult eetiline hoiak, uussümbolistlik esteetika ja tingimatu professionaalsus. · Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. · Kadusid ka kindel värsimõõt, piiritletud stroof ja puhas riim. Tunnustused · 1966 Eesti NSV teeneline kirjanik · 1981 Eesti NSV rahvakirjanik · 1967 ja 1987 Juhan Liivi luuleauhind · 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind · 2006
Närviraku ehitus (osata joonistada) dendriit, neuriit-nende ül. Dendriit toodavad erutusi rakukehasse Neuriit juhivad edasi ( nt. lihastesse) Sünaps ja selle ülesanne. See on neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab infol liikuda ühelt rakult teisele. Refleksid See on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus ärritusele. Reageerimine toimub enne, kui info jõuab seljaajust peaajju. Osata nimetada tingitud ja tingimatuid reflekse Tingimatu kaasasündinud. Neelamis-ja imemisrefleks Tingitud omandatakse elu jooksul nagu kaitse ja käitumisrefleksid. Silmapupillide ahenemine, kõndimine, rääkimini. Refleksikaar See on erutuse kulgemise tee. 1.erutust vastuvõttev närvirakk 2.närvikiud, mis juhivad erutuse KNS'i 3.KNS'i piirkonnas info analüüsimine 4. närvikius, mis juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse 5. organ või elund, mis erutusele reageerib.
ülekandmine. Mälu - psüühika nähtus, mis seisneb teadmistel, muljetel, oskustel, meeldejätmises, säilitamises ja taastamises. Põhiprotsessid - meeldejätmine, säilitamine, taastamine ehk reproduktseerimine. Liigid - liikumismälu, emotsionaalne mälu, kujundimälu, sõnalis-loogiline mälu, lühimälu, faktimälu, episoodiline ja protseduuriline mälu. Õppimine - on kogemusel põhinev, suhteliselt püsiv käitumise muutus. Mehhanismid - harjumine; õppimine harjumise teel. Tingimatu refleks - sünnipärane. Tingitud - õpitud. Operantne tingimus - vältida halba, saavutada head. Mõtlemine - vaimne aktiivsus, mis seostub informatsiooni töötlemise, mõistmise ja suhtluses kasutamisega. Ülesannete lahendamine. Liigid - konvergentne , divergentne, konkreetne, abstraktne. Protsessid - ettevalmistav etapp, inkubatsiooni etapp ehk "haudeaeg", illuminatsiooni etapp ehk ilmutus, lahenduse kontrollimine.
Kas Eesti ühiskond on demokraatlik? Ühiskond koosneb kahest osast: riigist ja tsiviilühiskonnast. Esimesena rääkisid tsiviilühiskonnast Hobbes, Locke ja Hegel. Tsiviilühiskonna põhitunnus: inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks, mis teutsevad ilma riigivõimu sekkumiseta. Tsiviilühiskonna põhitunnused: · majand, vabadus, omandivormide mitmekesisus, turumajandus. · Inim ja kodanikuõiguste tingimatu tunnistamine, realiseerimine ja kaitse. · Kõigi võrdsus seaduse ees ning selle õiguslik tagamine · Pluralistlik elukorraldus. Tsiviilühiskond on riigi alus ja ta on riigivõimu pideva surve all. Riigivõimu põhijooned: · Võimu teostatakse riigiametnike abil · Võim kehtib kindlal territooriumilm millele laieneb suveräänsus. · Võim kasutab seaduslike sunnivahendeid.
Selle mõjul algab süsivesikute lõhustamine. See ei jõua tavaliselt suus ära lõhustada, jätkub maos - peensooles, pankrease alfa-amülaasi mõjul. Sülg on vajalik suu limaskesta niisutamiseks kõnelemisel. Kõnelemine stimuleerib sülje eritumist, kui mingil põhjusel suu väga kuivab ja süljesekretsioon on takistatud, pikemat aega polegi suuteline nt loengut pidama. Sülje eritumise regulatsioon: eritumist reguleeritakse põhiliselt NSi kaudu, regulatsioon võib olla tingimatu-reflektoorne või elu jooksul omandatud e tingitud-reflektoorne. Tingimatu refleksi korral on sekretsiooni vallandajaks toidu suhu sattumine. Sensorid on keelel ja suu limaskestal ja erutus sensoritelt kantakse piklikajju süljeeritumiskeskusesse näonärvikiud viivad edasi keelealusele ja ülalõua süljenäärmetele sülg hakkab erituma tingimatut. Tingitud refleksil on sülje eritumise vallandaks toidu nägemine, lõhn ja inimesel ka toidust rääkimine või toidule mõtlemine
stiimulile nt valu, tundlikus, ärevus, hirm Latentne õppimine on nähtamatult toimiv, tunnetustele põhinev. Nt:pannkookide tegemine Vermimine- teatud kiire õppimisviis, mille korral uus käitumisviis omandatakse üksnes kindlas vanuses ja kindlas olukorras ühekordse või vähese arvu kordse situatsiooniga kokkupuute tulemusel. Klassikaline tingimine-Õpitakse seost eri stiimulite vahel. neutraalse stiimuli seostamine tingimatu stiimuliga, uute käitumisviiside omandamine. Tingimatu reaktsioon ei sõltu regeerija tahtest Seose kujunemine tingiva stiimuli ja tingitud refleksi vahel Klassikaline tingimine koolis: õpilane on passiivne, koolihirm, struktureeritud päevakava tähtsus 11. BIHEIVIORISM. Mis on operantne tingimine? Seleta lahti `tagajärje seadus' [Law of effect]. Mis on sarrustamise intervalliskeemi ja suhteskeemi erinevus? Mida tähendab osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustumisele? Mis on sotsiaalne-vaatlev õppimine?
Aferente ehk tundenärv viib erutusi kesknärvisüsteemi. Eferente ehk liigutusnärv viib erutuse vastavasse elundisse või lihasesse. Refleksikaar on tee mille kaudu liigub erutus. 9. Mis on närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete töös ühist? Mõlemad reguleerivad elundite ja elundkondade koostööd. 10. Reflekside liigitus ja nende võrdlus, näited Tunnus Tingimatu refleks Tingitud refleks Kujunemise, toimimise aeg Automaatne Pikaajaline Millise ajuga seotud Seljaaju või piklik aju Suuraju Õpitavus/ sünnipärased Sünnipärased Õpitavad Näited Ainevahetus, haigutamine, Lugemine, kirjutamine, pilli
Abiturient Keskkooli lõpetaja; keskkooli lõpetama valmistuv isik Absoluutne Tingimatu, piiramatu; täiuslik, täielik Abstraktne Mõtteline, mittekonkreetne, üldistatud Absurdne Mõttetu, võimatu Akadeemik Akadeemia liige Akrobaat Tsirkusevõimleja Alfabeet Tähestik Alkohol Etanool e viina piiritus Anekdoot Lühike, teravmeelne naljalugu Apelsin Lõunamaine puuvili Aplodeerima Heakskiidu või poolehoiu avaldamiseks käsi plaksutama Arhitekt Ehituskunstnik
keemiliste ühendite abil 17. Kui kiiresti levib närviimpulss ja mis võib seda aeglustada? Levib 100m/s. Aeglustavad mürgid, narkootilised ained, alkohol ja ravimid 18. Mille poolest erinevad somaatiline ja vegetatiivne närvisüsteem? Somaatiline ehk kehaline närvisüsteem, reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste tööd ja juhib organismi tahtlike liigutusi Vegetatiivne juhib tahtele allumatute siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete tööd. 19. Kirjelda ühe tingimatu refleksirefleksikaart. a. närvirakud võtavad vastu erutuse b. närvikiud juhivad erutuse kesknärvisüsteemi c. kesknärvisüsteemi piirkondades tomub erutuse analüüs d. närvikiud juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse e. organism reageerib
tahtele alluva tööga ja meeleelunditega. Somaatiline närvisüsteem liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka ja ta töötab koos kesknärvisüsteemiga. 11. Vegetatiivne närvisüsteem. Vastus: Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka. 12. Refleksikaar. Vastus: Tee närvisüsteemis, mida mööda refleksi korral erutus kulgeb. 13. Tingimatu refleks (kaasasündinud refleks) Tähtsus. Näide. Vastus: Aitavad kriitilistel perioodidel ellu jääda. Seotud ainevahetuse, toitumise ja eritamisega. 14. Tingitud refleks (elu jooksul omandatud refleks) Tähtsus. Näide. Vastus: Elujooksul omandatud. Lihtsustavad õppimist ja harjutamist.
Liikumis- ja siseelundite, silelihaste meeleelundite närvid ja näärmete talitus Korraldab suhtlust Ainevahetus, välismaailmaga paljunemine Skeletilihased, Lõõgastumine/erutus tahtlikud liigutused Refleks? · Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele Pärilikud (kaasasündinud) TINGIMATU Refl. · Imemisrefleks, neelamisrefleks · Osa eluaegsed, osa vaid lapseeas Elu jooksul omandatud TINGITUD Refl. · Paljud valurefleksid · käitumisiseärasused Refleksikaar · Tv lk 37 ül 3 · Ärritaja · Elund, mis võtab sõnumi vastu · Erutus liigub mööda tundenärvi ajju · Aju reageerib · Otsus · Erutus liigub mööda liigutusnärvi vajalikku kehapiirkonda · Inimene reageerib Kas...
MILLINE ON KÕIGE LIHTSAM JA LEVINUM ÕPPIMISMEHHANISM? HARJUMINE (KUI TUGEV JA OOTAMATU STIIMUL KUTSUB ESILE HULGA FÜSIOLOOGILISI REAKTSIOONE E. ORIENTEERUMISREAKTSIOONI; KAOB, KUI STIIMULIL POLE INIMESE SEISUKOHAST TÄHTSUST). KUIDAS TOIMUB ÕPPIMINE KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGIMISE TEEL? MILLE POOLEST NEED SARNANEVAD JA MILLE POOLEST ERINEVAD? KLASSIKALINE ÕPITAKSE TINGIMATUTE JA TINGITUD STIIUMULITE VAHELISI SEOSEID: TINGIMATU STIIMULI KORDUVAL KOOSESINEMISEL ALGSELT NEUTRAALSE STIIMULIGA TEKIB NENDE VAHEL SEOS JA TINGITUD STIIMUL HAKKAB ESILE KUTSUMA TINGITUD REFLEKSI; OPERANTNE KÄITUMINE TULENEB VAJADUSEST REAGEERIDA TEATUD KINDLAL VIISIL. OLULINE ON SAAVUTADA POSITIIVSET JA VÄLTIDA NEGATIIVSET NING SEE ON VÕIMALIK TÄNU SUUTLIKKUSELE ÕPPIDA OMA KÄITUMISE TAGAJÄRGEDEST. MILLISED ON SOTSIAALSE ÕPPIMISE ETAPID (A.BANDURA LIIGITUSE JÄRGI)
Vaktsineerimine on ka kaduda, seotud kõrgema närvitalitlusega). Refliksikaar refleksi kulgemise viimine organismi surmatud, nõrgestatud haigustekitajaid või nende osi, millele etapid: põlves asuvad retseptorid saavad info, sensoorsed rakud edastavad info reageerivad B-rakud ja käivitavad antikehade tootmise protsessi. Allergia on kesknärvisüsteemi (läbi seljaaju), reageerib refleks (tingimatu) ja saadab info läbi immuunsusreaktsioon, mis reagiierib ohutule ainele liiga tugevasti. Põletik on motoorsete närvirakkude lihasesse. reaktsioon mikroobide infektsioonile kauenevad veresooned ja kiirenev vereringe Mälu üks juhtivaid uurijaid on Endel (elab Kanadas). Mälu jaotatakse: sensoorne toob kohale valgeliblesid. Antigeenid on milekulid (proteiinid või
Aksoni üldine ehitus. Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinkesta arengutasemest lähtudes, aktsioonipotentsiaalide leviku kiirus eri tüüpi aksonites. Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid: astrotsüüdid e. tähtrakud, ependüümirakud, mikrogliiarakud, oligodendrotsüüdid, neurolemmotsüüdid, satelliitrakud. Närvid. Refleksid. Refleksi mõiste. Refleksikaar kui närvisüsteemi funktsionaalne üksus. Reflaksikaare põhilised koostisosad ja nende funktsioonid. Tingimatu refleksi ja tingitud refleksi olemus. Tingitud reflekside kujunemise tingimused ja staadiumid. Tingitud reflekside liigid. Kesknärvisüsteemi talitlus. Peaaju peamised osad: piklikaju, sild, väikeaju, keskaju, vaheaju, suuraju. Ajutüvi ja ajuvatsakesed. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid. Retikulaarformatsioon ja selle peamised funktsioonid. Väikeaju peamised funktsioonid. Vaheaju osad talamus, subtalamus,
hõõrdumine keha väline viljastumine.Käitumine-muudavad värvi, ränded. Keskkonna tingimused muutuvad kiirenemini,kui org kohaneb.Kohanemine pole absoluutne! NT jänes.Lendamine lindudel-tiivad,toruluud,kahekordne hingamine. Polaaralade taimed:väikesed,madalad,mutatsiooni periood kiire ja lühike. Loomadel:karvkate,talvel magavad ,rasva kogumine,nina ja jäesemed on lühemad. Elu keskkonna kujundab genotüüpi-kõige üle võtab kontrolli looduslik valik. Kohastumine- pöördumatu ja tingimatu,popul tasandil,evolutsi muutumine Kohanemine-isend kohaneb tingimustega-kohanemus,pöördubprotsess,sõltub organismi reageerimisesrKohastumine-kohastumusi loob,muudab ja säilitab looduslik valik. Uuue liigi teke- on populatsiooni kogu,kus isendid reaalselt ristuvad. Ristumisbarjäär-geograafiline isolatsioon-kaudu uue liigi teke.,ökoloogiline isolatsioon,geneetiline isolatsioon-takistab liikide ristumist Liigiteke-geenitriiv,mutatsioon,kohastumne,bioloogiline isolatsioon.
· Piklikaju hingamine, südametegevus. Seljaaju asub selgrookanalis. Kogub infot üle keha, saadab peaajusse. Valgeaine koos närvirakkude jätketest, hallaine on täidetud vedelikuga. · Vahendab infot peaaju ja keha vahel. · Juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. Refleks reageerimine ärritusele, lihtsaid reflekse analüüsitakse seljaajus. Tingimatu refleks Tingitud refleks Kaasasündinud- imemine, hingamine, neelamine, Elu jooksul omandatud kaitserefleksid, silmade pilgutamine, ringutused ,liikumine 2l jalal liigutusvilumused, ei saa edasi pärandada. Aevastmine , 2 kätt, silmapupill. Somaatiline närvisüsteem mood liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga.
hüsteeria on tegelik tervisehäire, mis tekitab patsiendile tõsist düskomforti Biheivoristid - käitumine keskkond objektiivsed refleksid. Sechenov - vene füs. isa. KNS väline stimulatsioon. - > käitumine. Psühholoogiliste nähtuste uurimiseks tuleb kasutada füsioloogias rakendatavaid meetodeid. Mõtted ei põhjusta käitumist, vaid väline stimulatsioon. Pavlov - reflektsid -> käitumine. assotsiatsiooni printsiibid. Tingimatu refleks – kaasasündinud, mille kutsub esile tingimatu stiimul (nt toit > süljevedelik); Tingitud refleks (kogemus), mille kutsub esile esialgselt neutraalne stiimul tingitud stiimul Bechterev - I eksperimentaalne psy labor Vene keisris. uurida otse. näoilme, žestid, kõne - füs bio sots tingimused. Watson - S-R 100beebit. eksplitsiitne ja implitsiitne käitumine. keskkond. instinkte pole - on õpitud käitumine. McDougall - objektiivne uurimine.käitumise kutsub instinkt, mitte keskkond. eesmärgile suunatud käitumine, spontaanne.
peitu pugeda. 3. Miks ei karda inimesega varem mitte-kohtunud metsloomad inimest? Mis peab juhtuma, et see hirm tekiks? Inimene pole mestloomale ohtu põhjustanud ja seega ei karda loom inimest. Kui inimene peaks metsloomale kahju tekitama, siis teravneb looma tähelepanu inimese suhtes. Tegemist on sensitisatsiooniga. 4. Osa inimesi ärkab regulaarselt üles umbes 5-10 minutit enne äratuskella helisemist. Kas see on tingitud või tingimatu reaktsioon? Mis juhtub selle reaktsiooniga peale pikka suvepuhkust? Tingitud reaktsioon. Reaktsioon kaob pärast suvepuhkust. 5. Kass ei salli autoga reisimist. Juba ammu enne kassipuuri välja ilmumist läheb kass voodi alla peitu. Miks? Kuidas saaks seda käitumist muuta? Tegemist on klassikalise tingimisega. Kass näeb puuri ja teab, et nüüd läheb sõiduks. Seda käitumist saaks muuta näiteks erinevate tasudega nt. kassile
Koosneb: 1. erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest 2. närvikiududest (aferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3. kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4. närvikiududest (eferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse 5. reageerivast organist tingitud refleks omandatakse elu jooksul, ei pärandu järglastele. tingimatu refleks kaasasündinud ehk pärilik. Osa pärilikest refleksidest säilib kogu elu, osa ainult lapseeas. Dendriit - lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas neuriit - pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Väikeaju - asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu sellele kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne. Keskaju - edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust.
2. Retrospektiivsus ehk tagasipöördumise seotus. Mida vanemad on allikad, seda usaldusväärsemad. 3. Skolastiline ehk õpetuslik-kasvatuslik iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor tunnistab oma eksirännakuid ning tagasipöördumist õigele teele. Tunnetuse kolm võimalust: 1. Tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt 2. Kogemusel põhinev tunnetus 3. Teaduslik ehk positiivne tunnetus Kategooriline imperatiiv tingimatu ettekirjutus ehk inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. Positivism positiivne ehk teaduslik tunnetamine. Panteism jumal on kõikjal looduses, loodusega identne. Hermeneutika mida vanemad on allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub olulisemaks Piibli tõlgendamine ehk eksegees. Origenes kirikuisa, kes tõlgendas Piiblit. Patriarh Piibli tõlkijad
Parkinson Atsetüülkoliin kui selle eritus on häiritud tekib lihasnõrkus (lihasrakud ei tõmbu kokku), halvatus (botulism võib tekitada) , seda kasutatakse alzheimeri tõve leevendamisel, XII. Refleks 1. Erutuse vastuvõtmine 2. Aferentsed närvikiud viivad erutuse kesknärvisüsteemi 3. Erutuse analüüs 4. Eferentsed närvikiud viivad erutuse elundisse/lihasesse 5. Elund/lihas reageerib Tunnus Tingimatu Tingitud Kujunemine, aeg Automaatne, kiire Kujuneb aja jooksul Aju Seljaaju, piklikaju Suuraju Õpitud/sünnipärane sünnipärane Õpitud Näited Imemine, neelamine, aevastus Laulmine, käekiri, pabistamine
loomade reflekside uurimisel. · Tingimatud refleksid on kaasasündinud ja kujunevad vastuseks mingile kindlale ärritajale (üks refleks, üks ärritaja), näiteks imemis-, põlve- ja silmaavarefleks. · Tingitud refleksid kujunevad eluajal ning neid võivad esile kutsuda mitmed erinevad ärritajad (üks refleks, mitu ärritajat), näiteks süljenõristuse põhjustab nii toidu paiknemine suus (tingimatu refleks) kui lõhn või mõte toidust (tingitud refleks). Tingitud refleksid on seotud õppimise ja kogemusega. Tingitud refleksid kujunevad tingimatute reflekside baasil. Näiteks uuris Pavlov koera sülje- ja maomahlanõristust eriliste uuriste (vastavate juhade väljasopistised kehapinnale) abil: nii täheldas ta koeral lühikese harjutamise järel maomahla nõristust ka üksnes valguse sisselülitamisel. Seesugune tingitud refleks kujunes tingimatu refleksi maomahla
Watson (1878-1958) Skinner, B.F. Science and human behavior. 1953. NY: Macmillan. I Biheiviorism (behaviorism) õppimine (learning ) S R II Klassikaline tingimine (classical conditioning) Radikaalne biheivioristlik lähenemine J. Watson, I. Pavlov · Tingitud ärritaja - Conditional stimulus (CS) stiimul, mis treeningu alguses ei kutsu esile prognoositavat reaktsiooni · Tingimatu ärritaja - Unconditional stimulus (UCS) stiimul, mis kutsub esile automaatse ja prognoositava reaktsiooni · Tingimatu reaktsioon - Unconditional response (UCR) automaatne ja prognoositav organismi reaktsioon tingimatule ärritajale · Tingitud reaktsioon - Conditioned response (CR) type S conditioning (Skinner) CS UCS UCR CS CR assotsiatsioonid S ja R vahel esilekutsutud reaktsioonid
Watson (1878-1958) Skinner, B.F. Science and human behavior. 1953. NY: Macmillan. I Biheiviorism (behaviorism) õppimine (learning ) S R II Klassikaline tingimine (classical conditioning) Radikaalne biheivioristlik lähenemine J. Watson, I. Pavlov · Tingitud ärritaja - Conditional stimulus (CS) stiimul, mis treeningu alguses ei kutsu esile prognoositavat reaktsiooni · Tingimatu ärritaja - Unconditional stimulus (UCS) stiimul, mis kutsub esile automaatse ja prognoositava reaktsiooni · Tingimatu reaktsioon - Unconditional response (UCR) automaatne ja prognoositav organismi reaktsioon tingimatule ärritajale · Tingitud reaktsioon - Conditioned response (CR) type S conditioning (Skinner) CS UCS UCR CS CR assotsiatsioonid S ja R vahel esilekutsutud reaktsioonid
tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. Eesti luule ajaloo üks kõrghetki on 1930. aastate teine pool, kui oma antoloogia kaudu manifesteerusid noored luuletajad, arbujad, kelle looming mõjustas eesti luule ilmet väga oluliselt ja kaua. Nad ei olnud algatajad, vaid "Noor- Eesti" loodud kirjandusliku kaanoni edasiarendajad ja tippuviijad. Kaanonit kooshoidvateks osisteks olid üldhumanistlik ja rõhutatult eetiline hoiak, uussümbolistlik esteetika ja tingimatu professionaalsus. Luulelugeja tavateadvuses tähendab see mõttelist joont "Tuulemaast" "Tolmu ja tule" ning "Kohtupäevani", st Betti Alveri ja Heiti Talviku luuleni, mida me silmas peame, kui räägime arbujalikkusest. Nimelt seal on paradigma kese, mida täiendavad August Sanga / Kersti Merilaasi selleaegsed luuletused ning keskmest veel kaugemal olev / isikupärasem Uku Masingu ja Bernard Kangro looming. 6
Biheivoristid - käitumine keskkond objektiivsed refleksid. Sechenov - vene füs. isa. KNS väline stimulatsioon. - > käitumine. Psühholoogiliste nähtuste uurimiseks tuleb kasutada füsioloogias rakendatavaid meetodeid. (inhibition) introspektsioon ei vii kuhugi. Füsioloogia meetodid on objektiivsed. Mõtted ei põhjusta käitumist, vaid väline stimulatsioon. Pavlov - reflektsid -> käitumine. assotsiatsiooni printsiibid. Tingimatu refleks (unconditioned reflex) kaasasündinud, mille kutsub esile tingimatu stiimul (nt toit > süljevedelik); Tingitud refleks (conditioned reflex/kogemus = learned reflex), mille kutsub esile esialgselt neutraalne stiimul tingitud stiimul. Koer + kell = söök Koer + kell = sülje eritus. Bechterev - looked upon all human behavior as reflective. Studied skeletal reflexes rather than the glandular reflexes that Pavlov studied.
b. Retrospektiivsus ehk tagasi pöördumise seotus. Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad c. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor-keskaegne mõtleja- tunnistab üles oma eksirännakud ning siis tagasipöördumine õigele teele. Nt Pierre Abelard- ,,Minu viletsuse lugu", kus kirjeldab oma möllamist naistega. 2. Mõisted - Kategooriline imperatiiv - tingimatu ettekirjutus, st et inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. - Positivism- teaduslik ehk positiivne tunnetamine. - Panteism- jumal on kõikjal looduses, ta on loodusega identne. - Hermeneutika - Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli tõlgendamine - Nirvaana - Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha ainult
Määravad kehavedelike pH Stabiliseerivad teatud kudesid Moodustavad energia depoosid Osalevad vere hüübimissüsteemis SOOL Koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Soovitatav kogus ööpäevas on 5g. Liigne keedusoola tarbimine võib põhjustada: vererõhu tõus osteoporoosi teke tursete teke väsimuse teke jne. VALGUD (proteiin) kõige keerukama ehitusega ained koosnevad polüpeptiidahelatest eluslooduse tingimatu komponent mitmekesisus inimorganismis u 15 % kehakaalust Iga valgu koostises on: teatud hulk aminohappe jääke aminohape on paiguatud ranges järjestuses amonohape on ühendatud peptiidsidemetega üheks ahelaks. Füüsikalised omadused: Enamik valke lahustub kergesti vees. Valkudel on nii happelised kui ka aluselised omadused, osalevad organismi sisekeskkonna happe-alus-tasakaalu säilitamises
annaabi.ee 
