Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Saksa renessansskunst (1)

3 HALB
Punktid

Lõik failist

Saksa renessansskunst #1 Saksa renessansskunst #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tooming Õppematerjali autor
• MATTHIAS GRÜNEWALD
• HANS HOLBEIN

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Saksa kunst 15. - 16. sajandil

Saksa kunst 15. ­ 16. sajandil Trükigraafika levimine o Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa ja peale tekstide hakati trükkima ka pilte. o Mõnikord trükiti pilte ja tekste koos ­ nn. plokkraamatud. o Vanim trükitehnika oli puulõige ­ puuklotsi sisse lõigatud kujundid. o L-Saksamaal leiutati vanim sügavtrükitehnika ­ vasegravüür. See võimaldab peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. Vask ei säilinud kaua. Martin Schongauer [soongauer] o Arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks. o Madonna murumättal. Vasegravüür. o Peale Madonnade on trükkinud ka olustikupilte. Matthias Grünewald [Grüünevald] o Tema peateoseks on maalingid Isenheimi kloostri kahe tiivapaariga altaril. See asub Colmaris Prantsusmaal. o Suletud tiibadega altaril on näha sünge tühi maastik ja tumeda taeva foonil kujutatu

Kunstiajalugu
thumbnail
2
docx

Saksa Renessanss

KUNSTIAJALUGU 17.Saksa renessanss. Saksa kunst 15.-16. Sajandil · 15. Saj. Valitses Saksa kunstis veel hilisgootika. · Kõige olulisem uuendus ­ trükigraafika levimine · Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa, peale tekstide trükiti ka pilte. Mõnikord trükiti pilte ja tekste koos(plokkraamatud), kuid tihti ka eraldi. · Vanim trükitehnika oli puulõige. Vanematel puulõigetel on kujutised loodud lihtsate, tugevate, nurgeliste joontega. Nad mõjuvad tasapinnalisena ja meenutavad vitraazi ehisraamistikku või ornamenti. · 15

Kunstiajalugu
thumbnail
2
doc

Saksa kunst 15.-16. sajandil

Saksa kunst 15.-16. sajandil · kõige olulisem uuendus oli trükigraafika levimine raamatutesse pildid · vanim tehnika puulõige meenutavad tasapinnalist vitraazi lihtsad, tugevad, nurgelised jooned · leiutati sügavtrükitehnika vasegravüür peenemad jooned ja varjundirikkam MARTIN SCHONGAUER · arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks · trükkinud rahulikke madonnasid, fantastilisi pühakuid ja ka olustikupilte MATTHIAS GRÜNEWALD · peateos on maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril · sünge tühi maastik · tumeda taeva foonil kujutatud Ristilöödu käed on kui liigesest väljas kannatus rõvedalt edasi antud · sümboolne pilt inimkonna kannatustest, mille toob kaasa katk · meeleolu, kompositsioon on ühendatud kehade ruumilisuse ja naturalismiga · selgusega esitatud inimlik ja jumalik loomus leinavad kui inimest ja viidatakse kui lunastajale · altari välimise tiibadepaaril on pidulikud, rõõmsama

Kunstiajalugu
thumbnail
3
docx

SAKSA RENESSANSS 15.-16. SAJAND

SAKSA RENESSANSS 15.-16. SAJAND S aksa renessanss kestis 15. saj. kuni 16. sajandini. Saksamaa kuulus Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririiki. TÄHTSAMAD SÜNDMUSED Trükigraafika levimine. Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa. Trükikunsti leiutamine ­ selleks lõi eeldused paberi ja puulõiketehnika levik 15. saj Saksamaal. Johann Gutenberg võttis kasutusele trükipressi ja liikuvad tähed. Vasegravüür ­ vanim sügavtrükitehnika, 15. saj. algul Lõuna-Saksamaal. Võimaldas peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist.

Kunstiajalugu
thumbnail
23
doc

Romaani stiilist Flandria kunstini

ANDREA PALLADIO ­ Veneetsia · Tähtsad olid numbrilised vahekorrad · Antiigi jälgija · Pani aluse palladionismile ­ sammaste kujutamine välisilmes · San Giorgio kirik ­ kasutas kolossaalorderit ­ poolsambad ja sambad ulatuvad üle mitme korruse, fassaadi keskosa moodustab poolsammastele toetuv kolmnurkne viil · Villad ­ lossitaoline maamaja · Villa Rotonda - ruudukujuline põhiplaan, laiad trepid, ümmargune kuppel, sees ümmargune saal Saksa renessansi kunst 15. 16. sajand Trükigraafika levimine ­ Gutenberg · Eelduseks: paberi ja puulõiketehnika levik Vanem on puulõige ­ tugevad jooned, nurgelised Hilisem vasegravüür ­ paremini kujundatav, varjundid MARTIN SCHOGAUER · Arendas vasegravüüri · Madonnad, pühakulood, olestikupildid · Nt ,,Madonna mmurumättal" MATTIAS GRÜNEWELD · Hilisgootika ja renessansi vahepeal · Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altari maalingud

Kunstiajalugu
thumbnail
7
doc

Renessanss

Magdaleena ja Katariina", ,,Ester Ahasveeruse ees". Üks markantsemaid kujusid SCHONGAUER (1450-1491). Püüdis panna erilist rõhku vormile, saavutada vormipeensust. ,,Püha perekond", ,,Maarja roosiaias". Oli graafikakunsti esimesi viljelejaid. Hans HOLBEIN noorem (1497-1543) asus Londonisse, kus lõi terve rea portreid (Henry VIII, Charles de Solier). On loonud ka oma perekonna portree. Albertch DÜRER (1471-1528), tema loomingus kesksel kohal võitlus Saksa hilisgootika ja Itaalia renes. vahel. Loomingu paremiku moodustab graafika. Joonistatud Johannese ilmutusraamatu illustratsioonid nn Suur passioon. Üksiklehtedest kuulsaim ,,Simsoni võitlus lõviga". On teinud ka väikese passiooni, sama seeria ainult väiksemas formaadis. Kuulsad vaselõiked ,,Rüütel, surm ja Kurat", ,,Neli apokalüptilist ratsanikku". Oli ka hinnatud maalikunstnik ,,Neli apostlit", ,,Aadam ja Eeva". Hinnatud portretist Hieronymus Holzschuheri portree

Kunstiajalugu
thumbnail
9
doc

Saksa renesanss

Saksa renessansile oli iseloomulik karmus, kainus ja maalähedus. Inimesed sakslaste maalidel on enamasti karmid, kuidagi kained, kogukad ja maalähedased. Peamisteks suurmeistriteks renessansiaegsel Saksamaal oli Albrecht Dürer, Hans Holbein, Matthias Grünewald. Sissejuhatus saksamaa skulptuuri Kuigi Saksamaal valitses 15-16 saj. elav tegevus, ei saa selle saavutused võistelda maalikunsti alal looduga. Hoogne tõus saksa skulptuuris algab 15 saj. teisel poolel. Saksa 15 saj. plastika parimad saavutused on puuskulptuuri alal. Selle tähtsaimaks ülesandeks oli nikerdatud tiibaltarite valmistamine. Nikerdised täitsid tavaliselt altari liikumatu keskosa, kuna tiibadel oli maalid. Väga tihti oli skulptuuride meister ühtlasi ka maalide autor. Üldiselt liikus plastika kuni 16 saj. alguseni gootika raamides ja üsna pikkamööda hakkas selles mõjule pääsema vabam loodusekäsitlus ja püüd maalilikkuse poole, mis rajas teed renessansile.

Kunstiajalugu
thumbnail
52
docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

India kunst Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur – Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapite

Kultuuriajalugu




Kommentaarid (1)

ruf93 profiilipilt
ruf93: Üpris hea. Aitas küll.
18:28 24-01-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun