Ainehulk Õp: 91 Molekulide mõõtmed · Molekulaar-atomistliku teooria kohaselt koosnevad ained molekulidest · Molekulid koosnevad aatomitest · Molekulide mõõtmed ja mass sõltuvad sellest, kui palju ja missuguseid aatomeid molekul sisaldab · Suurtest molekulidest koosnevaid aineid, mille molekulid on tekkinud väikeste molekulide omavahelisel liitumisel, nimetatakse polümeerideks · Keemiliste ainete osakeste hulga mõõtmiseks kasutusele võetud eriline ühik mool. · Üks mool sisaldab alati teatud kindla arvu aineosakesi.
Siin sobib hästi juba uuritud näide: vaas paikneb kivipõranda kohal õhus ja talle mõjub ainult raskusjõud (sündmus 1, põhjus); vaas on jõudnud põrandale (sündmus 2, tagajärg). Konstantse kiirusega piki sirget raudteed sõitev rong on hea näide fatalistliku põhjuslikkuse kohta. 14.Millise piirini on füüsikas aktsepteeritav arvamuste paljusus? (3.5.1) (117 lõpp) Füüsikas peab arvamuste paljusus olema lubatud seni, kuni arvamused pole vastuolus katsefaktidega. 15.Milline on atomistliku printsiibi tähendus ja mõte? Kuidas on see printsiip laiendanud inimkonna tehnoloogilisi võimalusi? (3.5.3) (119-120) Kehtib atomistlik printsiip, mis väidab, et loodusobjekte pole võimalik lõputult samal viisil jagada endiste omadustega osadeks. *16.Kas füüsikalise maailmapildi konstrueerimisel oleks soovitav kasutada võimalikult suurt või võimalikult väikest arvu printsiipe? 17.Energia miinimumi ja tõrjutus- ja Pauli printsiipide tähendus. (3.6.1; 3.6.2) (121-123)
Mateeria objektiivne reaalsus, see tähendab kõik, mis on olemas sõltumata inimese mõttemaailmast ja võib selles peegelduda. Kõik olemasolev on materiaalne: kogu maailm koosneb mitmesuguses vormis esinevast liikuvast ja muutuvast mateeriast, mis on igavene ja hävimatu. Aine üks mateeria liikidest, millest koosnevad kõik füüsikalised kehad. Molekulaar-atomistliku teooria põhiseisukohad: molekul on aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused; molekulid koosnevad aatomitest; keemilistes reaktsioonides aatomid ei lagune; keemilistes reaktsioonides jaotuvad ümber aatomid - siirduvad lähteainest reaktsioonisaadustesse. Aatom keemilise elemendi väikseim osake. Aatom koosneb tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest.
füüsikalisse maailmapilti või siis füüsikalise info saamine maailma kohta ilmutuse teel (ilma aistingulise infotöötluseta). Mida kujutab endast atomistlik printsiip füüsikas? Atomistlik printsiip väidab, et nii aine kui väli ei ole lõputult osadeks jagatavad. Mõlemal on olemas vähimad portsjonid (füüsikalised aatomid), mida aine korral nimetatakse fundamentaal- või alusosakesteks, välja korral aga kvantideks (atomistliku printsiibi kitsas tähendus). Mida kujutavad endast energia miinimumi printsiip? Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Igal süsteemil on kalduvus energiat loovutada (töö tagavara ära kulutada), liikuda minimaalse energiaga olekusse. Kui me tahame mingi füüsikalise objekti energiat suurendada, siis peame energia loovutamise tema poolt muutma võimatuks.
Joule'i järgi on nimetatud energiaühik dzaul. · Jean-Joseph Lenoir e. Étienne Lenoir oli belgia leiutaja. Teda loetakse süüteküünla leiutajaks. Konstrueeris oma esimese sisepõlemismootori 1860 .a. · Johann Gregor Mendel oli saksa päritolu tsehhi vaimulik ja leiutaja. Pani aluse geneetikale ja avastas pärandumisseadused. Teadusliku geneetika rajaja. Teda peetakse "geneetika isaks". · John Dalton - oli inglise keemik ja füüsik. On üks nüüdisaegse molekulaar-atomistliku õpetuse rajajaid. Ta võttis esimesena kasutusele aatommassid ja molekulmassid. Tema järgi on nimetatud daltonism ehk värvipimedus ja Daltoni mudel. · John Joseph Thomson - oli inglise füüsik. Katsetega jõudis järeldusele, et looduses eksisteerivad elementaarlaengud. Avastas 1897. aastal katoodkiiri uurides elektroni. Töötas välja Thomsoni aatomimudeli. · Karl Benz - oli saksa leiutaja. Lõi esimese bensiinimootoriga auto. Automark Mercedes-Benz looja
mõistuse ees. Peamiseks võitlusvahendiks on tal neruvääristamine. Sageli puudub ta mõtteil sügavus ja ta tähelepanekuil objektiivsus, aga ta on alati mõtterikas, lõikav ja särav. Oma teoses ``La philosophie de Newton``, mille ta kirjutas oma armukese markiis du Chatelet` abiga, populariseeris ta Newtoni ``Principiat`` ja ´´Optics´it´´ ning kujundas Newtoni ettevaatlikult formuleeritud teaduslikest teesidest enesekindlalt paika pandud atomistliku ja mehhanistliku maailmavaate. Voltaire propageeris innuga ka Locke`i ideid empiirilisest meetodist, poliitilisest vabadusest ja ususallivusest.Oma seisukohti tutvustas ta draamade, romaanide ja ka kirjade kaudu. Kirjutas ka oma entsüklopeediat Dictionaire philosophique (Filosoofiline sõnaraamat, 1746). Kokkuvõte Igal ajastul on oma vaimsus. Kui keskajal oli inimene allutatud täielikult Jumalale, siis eriti Valgustusajal tugineti eelkõige mõistusele. Usuti, kuid seda mõistuse piirides
lahtiütlemist hüüdnud: " Aga ta pöörleb siiski!" . Galileo Galilei juhtum, mida enamikus käsitlustes on esitatud kui kirikliku dogmaatika jõupositsioonilt saavutatud formaalset võitu teadusliku mõtteviisi üle, kus Galilei pomisetud ,,Ta pöörleb siiski!" jäi siiski kõlama läbi sajandite. Ideedeajalugu laseb kirjeldatud juhtumit vaadelda pigem kui võitlust kirikus normatiivseks saanud aristotel- liku ja Galilei esindatud eksperimentaalse, matemaatilise ja atomistliku lähenemise vahel, mis oli mehhanistliku maailmapildi kujunemise eeldus. Galilei järeldused katoliikliku armulaua kohta oleksid võinud tema elu tõeliselt ohtu seada. Seepärast otsustati valida suurt teadlast säästev tee, kohtumõistmine korraldati Galilei astronoomilise maailmapildi üle. Galilei kosmoloogiliste vaadete hukkamõistmine, mis eriti kedagi ei huvitanud, säilitas suure teadlase elu ja võimaldas tal oma tööd jätkata. Galilei jäi elu lõpuni
alla füüsikaseaduste universaalsus. · Energia kiirgub portsjonite kaupa. · Mateeriaosakeste leptonite ja kvarkide - vastastikmõju toimub igale väljale iseloomulike vaheosakeste, väljakvantide vahendusel. 1.4. Kaasaegne maailmapilt Kaasaegne maailmapilt kujunes välja 20. sajandi teisel poolel spinni jõudmisega statistilisse füüsikasse (fermionide ja bosonite eristamine), tugeva ja nõrga vastastikmõju avastamisega, atomistliku printsiibi laiendamisega väljale (kvantväljateooria) ning algosakeste standardmudeli loomisega. 15 14 Gunnar Karu, Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt, Tallinn 2000, lk 33 15 http://et.wikipedia.org/wiki/F%C3%BC%C3%BCsikaline_maailmapilt (24.03.2009) 8 1.4.1. Kaasaegse maailmapildi tunnused16 · Pöördumatus sümmeetria kadumine mineviku ja tuleviku vahel, aja noole
Poliitilistelt vaadetelt oli ta antiikse demokraatiapooldaja. Väga tähelepanelikult ning noore inimese kohta ebatavalise keskendatusega õppis Demokritos tundma hellase filosoofiat. Ta loodusteaduslikud vaated kujunesid välja joonia filosoofide mõju all, esimene töö moraaliteoste nimekirjast kannab pealkirja ,,Pythagoras". Kuid otsustavalt mõjutas Demokritose vaadete kujunemist Mileetosest Abderasse tulnud filosoof Leukippos. Demokritos sai ta ustavaks õpilaseks, võttis talt üle atomistliku süsteemi ning arendas seda edasi. Tema ütlused: 6 *Arukas ei kurvasta selle üle, mida tal ei ole, vaid on rõõmus selle üle, mis tal on. *Loom, midagi vajades teab, palju ta vajab, inimene aga mitte. *See, kes kavatseb valitseda teiste üle, peab eelkõige valitsema iseenda üle; On vaid aatomid (kr atomos `jagamatu') ja tühjus. *Aatomid on igavesed. *Iga asi (ka hing) on aatomite kogum . [3, 4, 11] 7 Thales (624 546 eKr)
Sünteesis süsivesinikke halogeenoalkaanide reageerimisel Na-ga eeterlahuses nn Wurtzi reaktsioon. Uurides etanaali polümerisatsiooni avastas aldoolse kondensatsiooni 1872, pakkus välja meetodi estrite saamiseks lähtudes alküülhalogeniididest . 1867 koostöös Kekuléga sünteesis benseenist fenooli. 1848 uuris N- sisaldavaid org ühendeid. Võttis kasutusele külgharuga destillatsioonikolvi- Wurtzi kolb. Tegeles biokeemia ja meditsiinilise keemiaga, avaldas artikleid atomistliku teooria toetuseks. William Williamson (1824-1904) inglise keemik, sai Heidelbergist meditsiinihariduse, õppis Liebigi ja Graham´i juures. Oli 1849a Londonis University College´i professor. Uuris alkoholide ja eetrite struktuuri. Arendas org ainete tüüpide teooriat, näidates 1850-1852, et vee molekulist saab tuletada ka eetrid- asendades vee molekulis mõlemad vesinikud alküülradikaaliga. Näitas väävelhappe katalüütilist toimet alkoholist eetri sünteesimisel .
Sünteesis süsivesinikke halogeenoalkaanide reageerimisel Na-ga eeterlahuses nn Wurtzi reaktsioon. Uurides etanaali polümerisatsiooni avastas aldoolse kondensatsiooni 1872, pakkus välja meetodi estrite saamiseks lähtudes alküülhalogeniididest . 1867 koostöös Kekuléga sünteesis benseenist fenooli. 1848 uuris N- sisaldavaid org ühendeid. Võttis kasutusele külgharuga destillatsioonikolvi- Wurtzi kolb. Tegeles biokeemia ja meditsiinilise keemiaga, avaldas artikleid atomistliku teooria toetuseks. William Williamson (1824-1904) inglise keemik, sai Heidelbergist meditsiinihariduse, õppis Liebigi ja Graham´i juures. Oli 1849a Londonis University College´i professor. Uuris alkoholide ja eetrite struktuuri. Arendas org ainete tüüpide teooriat, näidates 1850-1852, et vee molekulist saab tuletada ka eetrid- asendades vee molekulis mõlemad vesinikud alküülradikaaliga. Näitas väävelhappe katalüütilist toimet alkoholist eetri sünteesimisel .
Ta suri 4. detsembril Hardwickis. (1) 2.1 Kust sai Hobbes'i filosoofia mõjutusi? Hobbes'i vaimustus uuest mõtteviisist loodusteaduses võis tõuke saada Francis Baconilt, kelle juures ta nooruses sekretärina töötas. Kuid tema mõttelaadi mõjutasid palju rohkem Galileiga Itaalias ja vaidlused moodsate filosoofidega Pariisis, kus ta veetis üle kümne aasta oma elust. Kõige olulisemat mõju avaldas talle seal Pierre Gasendi (1592-1655), kes oli taasavastanud Epikurose atomistliku materjalismi, ja munk Mariane Mersenne(1588-1648), kelle kaudu Hobbes tutvus oma noorema, kuid varakult kuulsaks saanud Descartes'i ideedega. (50) Tema maailmapilt on saanud ka mõjutusi Itaalia filosoofilt Niccolo Di Bernardio Dei Machiavelli'lt. (1469-1527) Ideaalse riigi otsimise ideed mõjutas tõenäoliselt tema kaasaegne ühiskond ning seal toimuvad sündmused. (1) 3. Hobbes filosoofia. Thomas Hobbes on ühiskonnafilosoofia klassik. Samuti on ta tegelenud inimolemuse lahti seletamisega
Ainete koostise jäävuse seaduseformuleeris Joseph Louis Proust ja see tähendas, et ainete koostis ei sõltu saamisviisist sh massivahekorrast. 23. Milles seisneb kordsete suhete seadus? Kes selle esimesena kindlaks tegi? kordsete suhete seadus: elementide massid erinevates ainetes suhtuvad nagu lihtsad täisarvud. Kahe elemendi ühinemisel erinevas massivahekorras tekib iga uue kombinatsiooni korral uus aine. John Dalton tegi selle kindlaks. 24. Kes rajas keemias ainete atomistliku käsitluse? Millised olid selle käsitluse eeldused (millistele arusaamadele toetudes see käsitlus loodi)? Ainete atomistliku käsitluse keemias rajas John Dalton. See käsitlus loodi eeldusel, et aatomite reageerimisel kehtib nö lihtsuse printsiip ehk aatomite kombinatsioonid liitaatomites on võimalikult lihtsad (lihtsaim kombinatsioon liitaatom tekib kahe elemendi aatomi ühinemisel) 25. Millised on Berzeliuse tähtsamad saavutused keemiateaduse edasise arengu seisukohalt
protsentides. Kasuteguri tähiseks valemites on reeglina kreeka täht h. 13.Põhjuslikkus füüsikas.Too näiteid Igal muutumisel on aga mingi põhjus ja iga muutus kutsub omakorda esile uue muutumise. Nähtuste vahel esineb põhjuslik seos – üks sündmus põhjustab teise sündmuse toimumise. NT: Õun tuleb oksa küljest lahti → õun langeb allapoole → õun jõuab maapinnale Püssikuul tabab palkseina → kuul peatub seinas → seina sisse tekib auk 14.Milline on atomistliku printsiibi tähendus ja mõte? Atomistlik printsiip, mis väidab, et loodusobjekte pole võimalik lõputult samal viisil jagada endiste omadustega osadeks. 15.Milline 20 saj füüsikaprintsiip tekitas klassikalise füüsika kriisi? Mis oli selle kriisi põhjus? Absoluutkiiruse printsiip Klassikalise füüsika kriis. Üheksateistkümnenda sajandi lõpus näis, et füüsika kui teadus on valmis saanud. Füüsika abil sai kirjeldada ja põhjendada kõiki tollal tuntud nähtusi
rohkem aga riigist. Hobbesi vaimustus uuest mõtteviisist loodusteaduses võis saada tõuke Francis Baconilt, kelle juures ta nooruses sekretärina töötas. Kui tema mõttelaadi mõjutasid palju rohkem kohtumine G.Galileiga Itaalias ja vaidlused moodsate filosoofidega Pariisis, kus ta veetis üle kümne aasta oma elust. Kõige olulisemalt mõju avaldasid talle seal Pierre Gassendi (1592-1655), kes oli taasavastanud Epikurose atomistliku materialismi, ja munk Marin Mersenne (1588-1648), kelle kaudu Hobbes tutvus oma noorema, kuid varakult kuulsaks saanud kaasaegse Descartes'i ideedega. Kohtumine Galileiga pani aluse Hobbesi veendumusele, et loodus koosneb kehadest, mis tõmbumise ja tõukumise tõttu väljaarvutataval viisil liiguvad. Antiikaja atomismist võttis ta omaks seisukoha, et ka inimese tajul on materiaalne iseloom, ja kartesiaanlusest võttis ta üle ,,geomeetrilise
ehitada perioodiliselt töötavat soojusjõumasinat, mille tegevuse ainus tulemus on soojuse muundumine tööks Kolmas printsiip määrab termodünaamilises tasakaalus olevate süsteemide käitumise absoluutse nullpunkti ligidal: tasakaalulises süsteemis on entroopia absoluutse nullpunkti juures süsteemi olekust sõltumatu 2. Mida uurib statistiline , klassikaline ja tehniline termodünaamika Statistiline füüsika seostab termodünaamika põhimõisted ja printsiibid aine atomistliku ehituse ja soojusliikumisega. Eriti saab selgemaks termodünaamika teise printsiibi tähendus: igasugune korrastatud liikumine püüab spontaanselt muutuda korrastamata liikumiseks. Klassikaline termodünaamika, mis uurib tasakaalulistes süsteemides kehtivaid seaduspärasusi, kujunes 19 saj II poolel ja 20 saj alguses ning selle põhimeetodid on Carnot' ringprotsessi ja termodünaamiliste potentsiaalide meetod.
soojuse muundumine tööks Termodünaamika kolmas printsiip määrab termodünaamilises tasakaalus olevate süsteemide käitumise absoluutse nullpunkti ligidal: tasakaalulises süsteemis on entroopia absoluutse nullpunkti juures süsteemi olekust sõltumatu 2. Mida uurib statistiline , klassikaline ja tehniline termodünaamika Statistiline füüsika seostab termodünaamika põhimõisted ja printsiibid aine atomistliku ehituse ja soojusliikumisega. Eriti saab selgemaks termodünaamika teise printsiibi tähendus: igasugune korrastatud liikumine püüab spontaanselt muutuda korrastamata liikumiseks. Klassikaline termodünaamika, mis uurib tasakaalulistes süsteemides kehtivaid seaduspärasusi, kujunes 19 saj II poolel ja 20 saj alguses ning selle põhimeetodid on Carnot' ringprotsessi ja termodünaamiliste potentsiaalide meetod.
Relativistlik ? Kujunes valja aastail 1905?1916 Einsteini toode tulemusena. ? Varasemale lisandus absoluutse kiiruse printsiip. ? Ilmnes pikkuse ja aja suhtelisus (relatiivsus). Kvantmehaaniline ? Kujunes valja aastail 1924?1930 Bohri, de Broglie, Schrodingeri, Heisenbergi, Pauli ja Diraci toode tulemusena. ? Lisandusid dualismiprintsiip ja toenaosuslikkuse printsiip. Kaasaegne ? Kujunes valja 20. saj II poolel. ? Tugeva ja norga vastastikmoju avastamine. ? Atomistliku printsiibi laiendamine valjale (kvantvaljateooria). ? Algosakeste standardmudeli loomine. Skalaarne suurus on esitatav vaid uhe mootarvuga, millele lisandub mootuhik. Skalaarsed suurused on ilma suunata. Naiteks ? aeg t; ? pikkus l; ? rohk p; ? ruumala V ; ? energia E; ? temperatuur T. Vektoriaalne suurus omab suurust ja suunda. Kolmemootmelises ruumis on esitatav kolme arvuga (+ mootuhik). ? kiirus v; ? kiirendus a; ? joud F.
sünkroonia kasutusele tähistamaks kahte erinevat lingvistilisele fenomenile lähenemise viisi. Sünkroonia aitas tal rajada lingvistikat kui teadust koherentsetest süsteemidest*. Diakroonia tähistas siis ajalooliste grammatikate uuringuid. Saussure'I jaoks kujutas opositsioon sünkroonia/diakroonia endast omavahel seotud ajaliste teaduslike uuringute dimensioone, samas kui nendesse on kaua suhtutud kui vastandusse strukturaalse suhtumise ja atomistliku lähenemise vahel. 11)Tähistaja/tähistatav nagu 7) küsimus(?) 12)Paradigmaatika ja süntagmaatika: Keelt organiseerib 2 struktuuritelge. Ühelt poolt jagunevad keele elemendid eri liiki ekvivalentseteks klassideks: nimisõna kõik käänded, kõik vastava sõna sünonüümid, kõik antud keele eessõnad jne. Ehitades antud keeles mingit fraasi, valime ekvivalentide igast vastavast klassist meile vajaliku sõna või vormi. Keele elementide niisugust
• Läbi kahe erineva punkti saab tõmmata ainult ühe sirge. • Läbi sirgel mitte asuva punkti saab tõmmata ühe ja ainult ühe antud sirgega paralleelse sirge. • Paralleelsed sirged ei lõiku. Atomistlik printsiip • Kehi ei saa lõputult väiksemateks osadeks jagada nii, et saadud osadel säiliksid kõik jagatava terviku omadused. • Kehtib atomistlik printsiip, mis väidab, et loodusobjekte pole võimalik lõputult samal viisil jagada endiste omadustega osadeks. • Atomistliku printsiibi kehtivus aine kohta tõestati katseliselt juba 19. sajandil. Nimelt avastati siis lihtainete aatomid kui vähimad kindlate keemiliste omaduste kandjad. 20. sajandi alguses õnnestus Ernest Rutherfordil aatomit siiski osadeks jagada. Ta näitas katseliselt, et aatom koosneb tuumast ja elektronidest. Peagi selgus, et tuum koosneb omakorda prootonitest ja neutronitest.
selline, viimane miks küsimus jääb vastuseta). • Füüsika suudab küll kirjeldada ja seletada loodusnähtusi mingi tasemeni, kuid mingi piirini jõudes lõpeb seletus printsiibiga. • Atomistlik printsiip väidab, et nii aine kui väli ei ole lõputult osadeks jagatavad. Mõlemal on olemas vähimad portsjonid (füüsikalised aatomid), mida aine korral nimetatakse fundamentaal- või alusosakesteks, välja korral aga kvantideks (atomistliku printsiibi kitsas tähendus). Sõna aatom (kr.k. atomos) tähistabki (antud teadmiste tasemel) jagamatut vähimat osakest. • Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada (töö tagavara ära kulutada), liikuda minimaalse energiaga olekusse. • Näited? kivi kukkumine, soojuse levik kuumemalt kehalt külmemale,
selline, viimane miks küsimus jääb vastuseta). · Füüsika suudab küll kirjeldada ja seletada loodusnähtusi mingi tasemeni, kuid mingi piirini jõudes lõpeb seletus printsiibiga. · Atomistlik printsiip väidab, et nii aine kui väli ei ole lõputult osadeks jagatavad. Mõlemal on olemas vähimad portsjonid (füüsikalised aatomid), mida aine korral nimetatakse fundamentaal- või alusosakesteks, välja korral aga kvantideks (atomistliku printsiibi kitsas tähendus). Sõna aatom (kr.k. atomos) tähistabki (antud teadmiste tasemel) jagamatut vähimat osakest. · Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada (töö tagavara ära kulutada), liikuda minimaalse energiaga olekusse. · Näited? kivi kukkumine, soojuse levik kuumemalt kehalt külmemale,
kaasamine füüsikalisse maailmapilti või siis füüsikalise info saamine maailma kohta ilmutuse teel (ilma aistingulise infotöötluseta). Atomistlik printsiip väidab, et nii aine kui väli ei ole lõputult osadeks jagatavad. Mõlemal on olemas vähimad portsjonid (füüsikalised aatomid), mida aine korral nimetatakse elementaar- või algosa- 5 kesteks, välja korral aga kvantideks (atomistliku printsiibi kitsas tähendus). Sõna aatom (kr.k. atomos) tähistabki (antud teadmiste tasemel) jagamatut algosakest. Atomistlikku printsiipi võib ka vaadelda kui maailma kohta info saamise üldist põhimõtet (lai tähendus). Sel juhul lähtutakse tõdemusest, et kogu Universumi omadused tulenevad aatomi omadustest. Füüsikaline aatom on reduktiivse põhjusliku ahela alglüli.
mäed olid algselt merepinna all. -500 Pythagoros tegutseb Kreekas ja Lõuna-Itaalias. Ta paneb aluse müstilisele kultusele, mis rõhub erakordselt palju matemaatikale. Usutakse, et terve universum põhineb arvudel. -500 Heraclitus ütleb, et ainus püsiv asi on muutumine, seega on algelement tuli. -450 Anaxagoras arvab, et Maa ja tähed on tehtud samadest matejalidest. -420 Demokritos loob esimese atomistliku teooria. -400 Zeno väidab, et meeled on teadmiste hankimiseks kasutud. Selle tõestamiseks kasutab ta tervet rida paradokse, mis tegelikult kõik põhinevad eksiarvamustel. -400 Hippokrates rõhutab ratsionaalsuse, hoolika vaatluse ja eetilisuse olulisust meditsiinis. -350 Aristoteles tegeleb paljude teadusharudega, eriti edukas on ta bioloogias. Ta kaitseb ümmarguse Maakera teooriat, kasutades kuuvarjutusi ja teisi vaatlusi
Kvantmehaaniline maailmapilt kujunes välja aastail 1924-1930 Bohri, de Broglie, Schrödingeri, Heisen- bergi, Pauli ja Diraci tööde tulemusena. Lisandusid dualismiprintsiip ja tõenäosuslikkuse printsiip (osakese leiulainete kirjeldamine). Terviklik kaasaegne maailmapilt kujunes välja 20. sajandi teisel poolel spinni jõudmisega statistilisse füü- sikasse (fermionide ja bosonite eristamine), tugeva ja nõrga vastastikmõju avastamisega, atomistliku printsiibi laiendamisega väljale (kvantväljateooria) ning algosakeste standardmudeli loomisega. Standardmudeli kohaselt koosnevad kõik aineosakesed 12 algfermionist. Need on 6 leptonit (elektron, müüon, tauon ja 3 vastavat neutriinot) ning 6 kvarki (down, up, strange, charm, bottom, top). Mõis- tagi võivad eksisteerida ka 12 vastavat antiosakest. Vastastikmõjude vahendajateks on algbosonid.
Molekulaarfüüsika – füüsika haru, mis uurib aine ehitust ja omadusi lähtudes aine molekulaar- kineetilistest omadustest. Lähtepunktid – iga keha koosneb suurest hulgast väga väikestest osakestest (molekulidest ja aatomitest). Iga aine molekulid on korrapäratus, kaootilises liikumises. Liikumise intensiivsus, mida iseloomustab osakeste kiirus, sõltub temperatuurist. Teooria alused. – Idee, et aine koosneb aatomitest, on pärit vana-Kreekast Demokritoselt (460-370 e.m.a.) (atomistliku ideed vt lähemalt nt. Vikipeediast). Katselised tõestused on antud teooria saanud 18.sajandi teisest poolest – 19.sajandil saadud katsenandmete üldistusest: kui kaks või enamat elementi moodustavad uue aine, siis on nende massiproportsioonid alati samad. Näiteks – soola moodustamisel on alati 23 osa naatriumit ning 35 osa kloori (NaCl). John Dalton (1766-1844 inglise keemik ja füüsik ehk – loodusfilosoof) juhtis tähelepanu tõsiasjale, et sellised
korral vastab aga neeldumisdoosile 1 Gy biodoos 3-10 Sv. Surmavaks biodoosiks loetakse 5 Sv. Doosi võimsus PD näitab ajaühiku jooksul saadavat doosi. PD = D/t. Loodusliku foonina saab inimene pidevalt kiirgust, mille biodoosi võimsus on ligikaudu 0,1 µSv/h. Meditsiinilistel protseduuridel (näiteks fluorograafis) võib saada keskeltläbi teist samapalju lisaks. Kaasaegsele füüsikalisele maailmapildile on omane: 1) fermionide ja bosonite eristamine spinni alusel, 2) atomistliku printsiibi rakendamine väljale (kvantväljateooria) ja 3) Standardmudeli kasutamine. Fermionid on poolarvulise spinniga osakesed. Nad on aine ehituskivid. Algfermionide spinn on ½. See tähendab, et nende sisemist liikumist kui pöörlemist saab iseloomustada impulsimomendiga, mille arv- väärtus on ½ Plancki nurkkonstanti (). Spinnkvantarvu muutumine väärtuselt +½ kuni väärtuseni -½ tähendab pöörlemise suuna (impulsimomendi vektori suuna) muutumist vastupidiseks
RP ratsionaalsusekäsitus rakendub vaid keelt kasutavatele olenditele, kuid keel on tunnetuse hiline ja pealispindmine kihistus. Õige tunnetuse käsitus peaks hõlmama ka sügavamaid ning arengulisemalt ürgsemaid protsesse. RP abstraktsus. Argument lähtub funktsionalismist – Churchland esitab funktsionalismi kriitika. Funktsionalism on oma olemuselt konservatiivne teooria.Võrdlus alkeemiaga - Alkeemia seletas aine omadusi nelja vaimu kombinatsioonide kaudu. Hiljem see elimineeriti atomistliku keemia poolt, kuivõrd alkeemia ja keemia klassifikatsioonid ei ühtinud. Alkeemiat aga saab kaitsta funktsionalistlikult – vaimuga hingestatust võib vaadelda kui funktsionaalset seisundit, mida kirjeldatakse abstraktsel tasemel ning mis ei taandu aatomite tasemele. Funktsionalism ja RP. Churchland: „funktsionalistlik taktika on vigade ja segaduse säilitamise suitsukate.“ Funktsionalistlik RP kaitse eeldab tõendatavat argumendina, kuna eeldab, et RP kategooriad ja printsiibid on
annaabi.ee 
