Barokk mitmekülgne ajastu ,,Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi". See ütlus pärineb 17.saj suurimalt filosoofilt René Descartes't, kes pani ka aluse barokkmuusikas afektiõpetusele ehk ratsionaalsele õpetusele inimese tundeseisundeist. Barokk kunsti-ja muusikastiilina sündis 16.sajandil Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest. Mõiste ,,barokk" on aga kujunenud portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. Barokkmuusika ongi üks niivõrd mitmekülgne ja ebakorrapärane muusikastiil, kus pole kunagi kerge seletada, mida muusika ,,kujutab".Muusika
Mis on valgustus? Kui eelneval sajandil elasid inimesed vaimupimeduses, siis 18. sajandil hakati rääkima täiesti uuest filosoofiast- valgustusest. Üks parimaid sõnastusi sellele pärineb Saksa filosoofilt Immanuel Kantilt: ,,Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest’’. Kant peab oluliseks, et inimene mõtleks ning avaldaks neid mõtteid avalikult olles otsekohene. Selle ajastu esindajateks on: Descartes, Voltaire, Rousseau ja Montesquieu. Eelnev sajand põhines ainult usul. Usuti, et Jumal on kõikide asjade põhjenduseks, kuid valgustusajastu tõukas selle arvamuse ümber. Valgustuse üheks tunnuseks on ratsionalism ehk loogilisus. Selle rajajaks
suurem osa inimestest ei teadnud mujal toimuvast midagi. Usuvabadust ei olnud kõik pidid olema ateistid ning kirikus käia ei tohtinud. Õigus valida ja olla valtud puudus, valimisvabadust ei olnud. Arvamust ei tohtinud avaldada seega ka sõnavabadus puudus. Vabadust reisida ei olnud võis reisida ainult NSV piires. Kõik see, mis tänapäeval tundub nii tavaline puudus sellel ajal. Minu jaoks on kõige tähtsamal kohal vabadus ennast arendada, õppida, töötada lugeda raamatuid jms. Kreeka filosoofilt Aristoteleselt küsiti: ,,Mis vahe on haritud ja harimatul inimesel?" Too vastas: ,,Samasugune vahe nagu elus või surnud olemisel." Haritud inimene oskab unistada alati millestki enamast ja suudab oma unistused ka täide viia. Harimatu inimene ainult kadetseb neid kellel läheb hästi ja tunneb rõõmu kui kellegil läheb temas halvemini. Paljudele on tähtis sõnavabadus ja õigus oma arvamust avaldada. Kuid siin ei teata seda või
Anatoli Nekrassovi raamat jagab elulisi soovitusi, kuidas inimesed peaks muutma oma raamidesse surutud mõtlemist. Ja kui valed võivad tihti olla ühiskonna poolt õigeks loetud käitumis ja kasvatamis normid. Meie kaasaegne ühiskond ei mõista tihti väidet, et perekond on püha ja tuleb aeg, mil inimesed õpivad mitte ,,näitama elu" vaid lihtsalt elama, armastama, rõõmustama, leidma õnne oma lähedaste ja sõprade keskel. See tsitaat pärineb Venemaa filosoofilt V.V Rozanovilt. Tema väitis seda juba sada aastat tagasi ja teda ei mõistetud siis ega mõista paljud ka praegu. Sellel samal tarkuse teral mis tundub nii lihtne ja loogiline, põhineb ka A. Nekrassovi õpetus perekonnast. A. Nekrassov lahkab oma raamatus põhilisi perekondades tekkivaid probleeme ja situatsioone. Ta toob näiteid ja jagab soovitusi kuidas oleks parem suhelda lastega. Mida ei tohiks kindlasti teha ja mis tagajärjed võivad olla teatud
Jakob Westholmi Gümnaasium Valgustusfilosoof Gottfried W. Leibniz Ajaloo essee Tallinn 2010 Uue ideoloogia,valgustusfilosoofia, tekkele olid aluseks rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse kui uue ühiskonnaklassi esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng. Ideoloogia sai nime saksa filosoofilt Immanuel Kant`ilt, kes 1784. a. kasutas selle tähistusena sõna valgustus. Selle sõna all mõeldi aktiivset püüdu leida tõde, harida rahvast ja jagada inimestele teadmisi. Valgustajad olid haritlased: filosoofid, kirjanikud, teadlased jt. Nende vaated filosoofiale, ajaloole, poliitikale jm. olid küll väga erinevad, kuid neile kõigile oli tähtis inimmõistus, loogiline mõtlemine, loodus- ja täppisteadus
See ja teine asi tahab tegemist ja keegi muudkui tahab ja tahab midagi. Masendav. Nõudlus psühholoogide järele suureneks ning tõuseks suitsiidide arv, kui päeva lõppedes poleks seda väikest muinasjuttu, mis halli argipäeva veidi maagiat tooks. Millised on meie argipäeva muinasjutud? Sõbrad inimesed, kes oskavad Punamütsikesest pärit stseeni, kus kuri hunt Punamütsikese nahka pistab momentaalselt muuta katkendiks Lumivalgekesest, kus Lumivalgeke printsiga abiellub. Kreeka filosoofilt Aristoteleselt pärineb mõte: "Vastumürk viiekümnele vaenlasele on üksainus sõber." Tõsi, inimene võib kaotada töö, kogu oma maise vara, kallima, ent kui tal on kasvõi üksainus sõber, kes temast hoolib ja teda toetab, pole ta veel üksi. Ja teadmine, et on olemas see keegi, kes kui prints valgel hobusel appi tõttab, kui kõik teised selja pööravad, on väga julgustav. Muusika. See on miski, mis suudab kõige masendavama päeva veidi helgemaks muuta.
üks või teine liik välja ei sureks või ökosüsteemide terviklikkus ja ökosüsteemsed hüved ning teenused säiliksid. Tarbimisväärtus (consumptive use value) – Väärtus, mis on (loodus)objektil tarvitava kaubana. Ökoturism (ecotourism) – Vastutustundlik reisimine, loodusobjektide külastamiseks, mis toetab loodusharidust, loodus- ja kultuuripärandi säilitamist ning kohalike elanike heaolu. Süvaökoloogia (deep ecology) – Norra filosoofilt Arne Naessilt pärinev mõtteviis, mis rõhutab kõigi olevuste võrdsust ja biotsentristlikku vaadet looduskaitseprobleemidele. Süvaökoloogia kohaselt peaks iga inimene pidevalt arendama oma loodusetunnetust ja – mõistmist, et kujundada välja isiklik sügav, läbitunnetatud ja mõtestatud suhe loodusesse ja keskkonnaprobleemidesse ning astuda sellele kogemusele tuginedes reaalseid samme olukorra parandamiseks.
poleks De Stijl rühmitis kogunud nii suurt populaarsust, kui nad seda tol hetkel saavutasid. Inimesed olid tüdinud pidevast ärevuses olemisest ning De Stijl pakkus oma lihtsa ja uuendusliku vormikeelega rahu ja stabiilsust. Toona levis Hollandi kunstnike seas uskumus, et asjade loodusliku kuju taga on süsteemne ja loogilise struktuuriga kõrgem reaalsus. De Stijl’i kunstiideaaliks oli Piet Mondriani loodud neoplastitsism, mida tähistava termini oli ta laenanud Hollandi filosoofilt ja matemaatikult M.H. J. Schoenmaekersilt. (Kodres 2001). See tähendas, et kõiki asju oli võimalik tõlkida mõistusega kontrollitavatesse konstruktsioonidesse. Vormiliselt aga mõjutasid De Stijl’i põhiliselt siiski prantsuse kubistid ja teiste avangardistlike kunstivoolude esindajate teosed. Mondrian jõudis selle tulemusel välja põhivärvides – punaste, siniste, kollaste – ristkülikuteni, mida ta esialgu kujutas heledal taustal. Edasi
seda määratledes läbitud sarnane mõttekäik ning siiski jõutud otsusele, et nii on parem ja õiglasem nii inimeste kui riigi suhtes. Lähenedes poliitilisele võrdõiguslikkusele puhtalt kodaniku seisukohalt, näeme, et seadus eristab omakorda ka kodanikke, kes omavad hääleõigust või, kellel on õigus kandideerida. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et hääleõiguslik on vähemalt 18-aastane kodanik ning kandideerimisõigus on kodanikul alates 21. eluaastast. Vana-Rooma filosoofilt ja riigimehelt Marcus Tulius Cicerolt pärineb väljend ,,Igaühele oma". See näitab, et igale inimesele peaks vastutust, võrdust ja õigust jagama isiklikust aspektist. Riigis pole võimalik igat inimest eraldi analüüsida ning otsustada tema võrdsuse üle, seepärast tehakse üldistusi. Inimesed jaotatakse gruppideks ning neile antakse teatud omadused mille põhjal neid hinnata. Üheks grupiks liigitatakse üle 18-aastased hääleõiguslikud kodanikud. Neile omistatakse võime oma tegude
Kuid tema mõttelaadi mõjutasid palju rohkem Galileiga Itaalias ja vaidlused moodsate filosoofidega Pariisis, kus ta veetis üle kümne aasta oma elust. Kõige olulisemat mõju avaldas talle seal Pierre Gasendi (1592-1655), kes oli taasavastanud Epikurose atomistliku materjalismi, ja munk Mariane Mersenne(1588-1648), kelle kaudu Hobbes tutvus oma noorema, kuid varakult kuulsaks saanud Descartes'i ideedega. (50) Tema maailmapilt on saanud ka mõjutusi Itaalia filosoofilt Niccolo Di Bernardio Dei Machiavelli'lt. (1469-1527) Ideaalse riigi otsimise ideed mõjutas tõenäoliselt tema kaasaegne ühiskond ning seal toimuvad sündmused. (1) 3. Hobbes filosoofia. Thomas Hobbes on ühiskonnafilosoofia klassik. Samuti on ta tegelenud inimolemuse lahti seletamisega. Tema kõige kuulsam teos "Leviaatan" ilmus 1651. aastal inglise ning 1668. aastal ladina keeles. Seal avaldas ta idee poliitiliste prinsiipide õigustatusest vabade ja
septembriga ja meeltliigutavade esimese klassi õpilastega, kes vajudes raskusest suurte kimpude all, sammuvad esimesse tundi · Perekonnanime "gladiool" kasutatakse Eestis kasvatavate kultuurtaimede puhul. Eestis ainus pärismaine Gladioluse perekonda kuuluv liik kannab nime niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus). · Oma ladina keelse nime on saanud gladiool Vana-Rooma teadlaselt, filosoofilt ja kirjanikult Plinus Vanemalt, kes leidis, et gladiooli lehtedest väljuv noor õisik sarnaneb gladiaatori lühikese mõõgaga. · Neil on mitu, enamasti süstjat või mõõkjat lehte. Lehtede värvus on heledast kuni sinakasroheliseni. · Kehtib seaduspärasus iga järgnev leht on eelmisest suurem. Neid on tavaliselt 45, mis oleneb sordist. · Gladiooli vars on 1215 cm pikkune. · Õisiku mõõtmed suurenevad kuni viimase õie puhkemiseni, õisiku pikkus kõigub
Keskkonnaeetika on filosoofia haru, mis analüüsib ja väljendab loodusmaailma eetilist väärtust ning käsitleb inimese suhet loodusega. Antropotsentrism - inimkeskne maailmakäsitlus filosoofias. Inimese vajaduste ja heaolu eelistamine ning inimesele teiste liikidega võrreldes eelisõiguste andmine. Biotsentrism - maailmakäsitlus, mille järgi kõik elusolendid on võrdsed ning inimesel ei ole teiste liikidega võrreldes mingeid eriõigusi. Süvaökoloogia - Norra filosoofilt Arne Naessilt pärinev mõtteviis, mis rõhutab kõigi olendite võrdsust ja biotsentristlikku vaadet looduskaitseprobleemidele. Süvaökoloogia kohaselt peaks iga inimene pidevalt arendama oma loodusetunnetust ja mõistmist, et kujundada välja isiklik, sügav, läbitunnetatud ja mõtestatud suhe loodusesse ja keskkonnaprobleemidesse ning astuda sellele kogemusele tuginedes reaalseid samme olukorra parendamiseks. Iseväärtus Elurikkusel (ja liikidel kitsamalt) on iseväärtus
Hilde näeb laual suurt sinist karpi, mis on sünnipäevakink tema isalt. Isa oli kaardil kirjutanud, et see kink kasvab iga hetkega suuremaks ja seda saab jagada teiste inimestega. Hilde leiab karbist mapi, kus vahel on mõned trükitud lehed. Esimesel lehel seisab pealkiri ,,Sofie maailm". Hilde hakkab lugema ja mõtleb, kui raskestimõistetav on kõik see kaartide saatmine Sofie jaoks. Lehtedelt loeb Hilde ka kõike, mis Sofie tegi, kui sai kirju filosoofilt. Hilde ema tuleb talle õnne soovima ja kingib talle kullast käeketi. Hilde leob edasi filosoofidest ja Sofiest, temas kasvab tahtmine tüdrukuga kohtuda ja talle kõik ära rääkida. Kõik asjad, mis Sofie leidnud on, on Hilde kaotanud Hilde usub, et Sofie on rohkem kui paber ja tint, ta on päriselt olemas. Sofie ärkab oma sünnipäeval üles ja mõtleb eelmisele päevale. Sofie ema läheb tööle ja tüdruk saab kõne Albertolt
Ühe küsimuse vastus moodustab tüüpilises Kultuuri ja Elu artiklis reeglina ühe tervikliku lõigu. Näiteks intervjuus Mart Raukasega (4/2010) on esitatud küsimus: ,,Millal te üldse hakkasite mõistma, mida tähendavad sõnad "filosoof" või "filosoofia"? Noore poisina sellist huvi tavaliselt vist ei teki." Sellele annab filosoof pikema vastuse, mis moodustab terviklõigu. Samas intervjuus aga küsib intervjueerija filosoofilt ka nii: ,,Selliste põhimõtetega nagu teil, on praeguses Eesti ühiskonnas ilmselt väga keeruline elada. Kuivõrd ahistatuna te end siin tunnete?". Filosoof vastab küsimusele, kuid intervjueerija küsib edasi: ,,Mis asjaoludel te siis ühe korra valimas käisite?" Alles pärast seda vastust moodustub terviklõik, mis on tänu lisaküsimusele rikkam ühe isikliku näite võrra. Intervjuu kui artikli terviklikkuse loomisele aitab kaasa ka see, et lood ei koosne ainult
Õigulikult käsitletakse riigi märksa konkreetsemalt, nimelt on riigil kindlaks määratud territoorium, millel elavad antud riigi kodanikud ning millel on suveräänne avalik võim. Sealjuures on vastavalt riigi kodanikel ka kodakondsus. Samas on struktuur-funktsionaalses käsitluses riik sarnane masinaga, kus sisendiks on maksud, mida kasutatakse avalike hüvede loomiseks. Peamine poliitikateaduslik määratlus pärineb saksa sotsioloogilt, juristilt ja filosoofilt Max Weberilt, kelle arvates oli riik tekkinud sunnijõu monopoliga, mis andis eelduse ühel territooriumil kindla korra kehtestamisse kindlate inimeste suhtes. Riigivormid: Valitsusviis: monarhia (põhiseaduslik ja piiramatu e absoluutne) ning vabariik ( parlamentaarne või presidentaalne) Vabariik – riigivorm, mille puhul valitseva võimu kõrgeima organi tahe ei
eelistamine ning inimesele teiste liikidega võrreldes eelisõiguste andmine. Biotsentrism maailmakäsitlus, mille järgi kõik elusolendid on võrdsed ning inimesel ei ole teiste liikidega võrreldes mingeid eriõigusi. Ökotsentrism laiem vaade, kus peale liikide omisatatakse olemasoluväärtus ka kooslustele ja ökosüsteemidele, tugineb Aldo Leopoldi, Lawrence Johnsoni, Arne Naessi jt mõttearendusele. Biotsentrismi edasiarendus. Süvaökoloogia Norra filosoofilt Arne Naessilt pärinev mõtteviis, mis rõhutab kõigi olendite võrdsust ja biotsentristlikku vaadet looduskaitseprobleemidele. Süvaökoloogia kohaselt peaks iga inimene pidevalt arendama oma loodusetunnetust ja mõistmist, et kujundada välja isiklik, sügav, läbitunnetatud ja mõtestatud suhe loodusesse ja keskkonnaprobleemidesse ning astuda sellele kogemuselel tuginedes reaalseid samme olukorra parendamiseks. Väärtussubjekt (moraali subjekt) väärtuse omistaja
Vasakhegeliaanid arvasid, et Hegel ei ole tegelikult mõelnud ühiskondlikke protsesse, ja on vaja uusi mõtestamisi. · Marx pakkus välja uusi tõlgendamisi, filosoofilisi ideid. Esitada kapitali teaduslik analüüs ja kriitika oli tema põhieesmärk. Kapital pakkus kapitalismi teaduslikku analüüsi ja kriitikat, pani aluse sotsialismile, millest sai NL üks juhtideoloogia. · Koos Engelsiga töötasid kapitali teadusliku analüüsi kallal. Kummaltki filosoofilt ei ole ühtki esteetika-alast teost. Teostest on hiljem välja nopitud esteetikaga seotud mõtteavaldusi. · Hegelilt üle võetud konseptsioonid: Marx ja Engels võtsid üle ajaloolise perspektiivi kunstivormidele, millest rääkis ka Hegel. Küsimus kunsti loomise ühiskondlikest tingimustest. Kunstiteos kui idee/ideaali meeleline nähtumus radikaliseerisid seda põhimõtet. · Arendasid neid edasi: nad tähtsustasid kunstiloome ühiskondlikke ja materiaalseid tingimusi (k
sutatakse ajaloolisi lauseid. Ajaloolised laused on sellised laused, kus me kirjeldame midagi viidates hilisematele nähtustele. Näiteks “1618 algas 30– aastane sõda”.7 Kui me kasutame lauseid, mida olevikus kasutada ei saa, siis me kasutame ajaloolisi väljendeid. Narratiiv koostatakse osakestest. 3.1.4 Vastuargumendid — Mandelbaum Kui kõik olid narratiivide teemal arutlema asunud, tuli vastulöök väljapaist- valt Ameerika filosoofilt Morice Mandelbaum-ilt8 . Mandelbaum oli ise kuna- gi (30ndate lõpus) väitnud, et ajalugu on järjestustest kirjutamine. See on üks ajaloo iseloomulik tunnus. Esiteks — jutte mõeldakse ka välja, osa jutte on fiktsioonid. Ajaloolased uurivad seda, mis tegelikult toimus. Romaanikirjanik võib fantaseerida, aja- loolane peab lähtuma sellest, mis tegelikult toimus. Kirjanduses nagu kuns- tiski on raske ütelda, mida ei ole. Ajaloolane üritab luua midagi enamat kui fiktsiooni
annaabi.ee 
