Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tervis kui väärtus ja heaolu allikas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
toimetulek, enesehinnang, käsitlus, püramiid, dimensiooni, enesehinnanguga, elukvaliteedi, psühholoog, allardt, janson, dimensioonid, seisundit, püüelda, vaevu, toetub, eluase, ressursid, sobivate, tamara, muutustega, hoolib, harrison, huntington, sotsiaaltöö, koostaja, ivask, juhendaja, lausvee, valimiskampaania, lubadused, loosung, mäletatavastitoetavat keskkonda ja tervise üldseisundit parendavaid tingimusi majanduslikus, füüsilises, sotsiaalses ja kultuurilises keskkonnas. (Eesti Tervisekasvatuse Keskus) Tervise biomeditsiiniline kontseptsioon Tervise moistet on meditsiinis defi neeritud haiguse kaudu, st tervist moõistetakse haiguse puudumise tahenduses. See, nn biomeditsiiniline ehk negatiivne lähenemine, valistab üksikisiku elukvaliteedi ja heaolu dimensiooni. Biomeditsiinilist kontseptsiooni on palju kritiseeritud, kuna see ignoreerib sotsiaalseid, kultuurilisi, kaitumuslikke, keskkondlikke ning teisi tervisemõjureid. Tervise teaduspõhised kontseptsioonid Kõige lähedasemalt on tervisega seotud kaks suurt teadusvaldkonda: psuhholoogia ja sotsioloogia, kuid olulised on ka keskkonna-, poliitika-, majandusja paljud teised teadused. Viimastel aastatel on tähelepanu keskmesse tõusnud just kogukonnateadused. Nimetatud teaduste
võimalust oma elus eesmärke püstitada ja nende poole püüelda ning eeldab suhet keskkonna iseärasustesse. 0füüsilise aktiivsuse soodustamine või mittesoodustamine (kõnd või sotsiaalse õigluse põhimõtete järgimist. Elanikkonna heaolu iseloomustavad: 1989. a. Ottawa Hartas toodi esmakordselt välja tervise ja elukvaliteedi jalgrattasõit, sportimisvõimalused jms). • Majanduslik jõukus• Madal töötuse määr• Kõrge tootlikkus• Võimaluste omavaheline seos 9. Kultuuri mõju tervisele ja heaolule. mitmekesisus• Elanike hea tervislik seisund • Kõrge haridustase jne Mis on elukvaliteet
elujõuliselt ning suurema osa ajast heas tujus (Golanty). • multidimensionaalne seisund, mis kirjeldab positiivse tervise olemasolu indiviidil (Corbin) • aktiivne protsess leidmaks võimalusi ja tehes otsuseid eduka olemasolu jaoks 3) well-being Wellness wheel *Objektiivne heaolu: ...on välja töötatud ekspertide poolt ega olene indiviidi hinnangust oma elule - Füüsiline heaolu- kehaline tervis, toimetulek, suremus-statistika - Materiaalne heaolu- tulu, sissetulek - Areng ja aktiivsus- haridus, kirjaoskus, tööhõive, puhkus/hobid, sõltumatus - Sotsiaalne heaolu- võrgustik, toetus, tõrjutus/ integratsioon, toimetulek rolliga ühiskonnas - Emotsionaalne heaolu- ärevus, depressioon, haigusega kohanemisvõime *Subjektiivne heaolu Väljendab...materiaalsete, sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet,
Perestruktuurist tulenevad tegurid (töötud, haiged, puudega, palju, üksikvanem KK tegurid (elupiirkond, ressursid, võimalused) Kogukonna ja ühiskonna elus osalemine (enese potensiaali realiseerimine) 4. Tervise ja heaolu dimensioonid ja nende vastastikused seosed. Heaolu dimensioonid Füüsiline/kehaline dimensioon (tervis, sport) • Normaalne anatoomiline areng • toimetulek igapäeva-tegevustega • füüsiline vorm (fitness) • tervislik/normaalne toitumine • vältida kuritarvitusi Sotsiaalne dimensioon (sotsioloogia, poliitika, majandus) • Suhtlemine • Lähedustunne • respekt ja tolerantsus teiste suhtes • turvalisus, kindlustunne Emotsionaalne dimensioon (rahulolu, enesehinnang) • toimetulek stressiga • emotsioonide väljendusvõime • Eluga rahulolu Intellektuaalne dimensioon
Eluviis, ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises, haigus, haiguste ennetamine (preventsioon), keskkonnatervis, rahvatervis ja rahvastiku tervis, salutogenees, salutoloogia, sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus, tervisedendus ja tervisekasvatus, terviseindikaator/tervisenäitaja, tervisekaitse, terviseprofiil, terviskäitumine, riskikäitumine ja tegur, tervisekultuur, vaesus, võimestumine, võrgustik. 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Hea tervis määrab oluliselt inimese elukvaliteedi ning loob aluse isiksuse iga külgseks arenguks. Üksikisiku jaoks oleneb tervis tema keerukatest seostest ühiskonna, elukeskkonna, ümbruskonna ja iseendaga. Inimese tervis, kui ühiskondlik väärtus, on riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu üheks peamiseks alustalaks. Heaolu on inimeste üldine heaoluseisund, mis arvatakse põhinevat heal tervisel, mugavatel elutingimustel, isikuvabadusel, ohututel töötingimustel ja tagatistel tööpuuduse puhuks. 4
Tervise dimensioonid 1) vaimne tervis – info vastuvõtt, mõtlemine ja otsuste tegemise oskus 2) emotsionaalne tervis – kuidas tundeid väljendada ja teiste tundeid mõista 3) sotsiaalne tervis – mina-pilt, suhted teistega 4) eetiline/spirituaalneaspekt – väärtushinnangud 5) saavutuslikaspekt – kuidas olla edukas 6) füüsiline/kehaline tervis 7) seksuaal-ja reproduktiivtervis Heaolu dimensioonid 1) Füüsiline/kehaline dimensioon: toimetulek igapäeva-tegevustega, füüsiline vorm (fitness), tervislik/normaalne toitumine, vältida kuritarvitusi 2) Sotsiaalne dimensioon: suhtlemine, lähedustunne, respekt ja tolerantsus teiste suhte 3) Emotsionaalne dimensioon: toimetulekstressiga, emotsioonide väljendusvõime 4) Intellektuaalne dimensioon: õppimisvõime, võime kasutada infot efektiivselt 5) Spirituaalne dimensioon: usk kõike ühendavasse jõusse 6) Keskkondlik dimensioon: võime edendada tervise mõõdet, mis parandab
alkohoolikud vaid pigem need, kes aastate vältel alkoholi kuritarvitavad. Regulaarne liigjoomine pika aja jooksul (mehed rohkem kui 4 alkoholiühikut päevas ja naised rohkem kui 2) võivad viia näiteks järgmiste tervisehädadeni: 4. Rahvatervise poliitika eesmärgid riiklikul ja kohalikul tasandil Tervisepoliitika eesmärk: väärtustada inimese tervist ühiskonnas üks peamine riiklik prioriteet elanike tervise paranemine ja elukvaliteedi tõus vastutus oma tervise eest riigi ja omavalitsuslike struktuuride kohustus luua võimalused ja tingimused rahva tervise hoidmiseks ja säilitamiseks tervis kui väärtus ja ressurss füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund terved inimesed on riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu üheks peamiseks allikaks. üksikisiku ja perekonna heaolu soodustab loovust, tootlikkust ja sotsiaalset harmooniat.
1 LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool HT13 Mairit Mattis HEAOLU EHK TERVISE ANALÜÜS Referaat Õppejõud: Pille-Ruth Kukemilk Mõdriku 2013 1 3 SISSEJUHATUS Meie heaolu on seotud meid ümbritseva eluga. Tihti on mis teisele hea pole kolmandale miskit. Me kõik oleme erinevad nii oma olemiselt kui terviselt. Meie eluviis igapäevaelus me ümber.Meil kõigil on omad hobid ja harrastused mis meile meeldivad. 3 5 SISUKORD HEAOLU EHK TERVISE ANALÜÜS LK. 5 PÄRILIKKUS LK.8 GENEETILISED HAIGUSED LK.9 REUMATOIDARTRIIT LK.11 ELUVIIS LK. 13 TERVISLIK ELUKESKKOND JA KESKKONNATEGURITE MÕJU INIMESTELE LK.16 ARSTIABI LK.17 ARSTIABI VÄLISMAAL LK.18 HUVID JA HOB
suurenemise tippu. Kas on olemas kasvatusiga? Kasvatuse põhifunktsiooniks on taotleda kasvandiku jõudmist iseseisva enesesuunamiseni oma tegevuses ja käitumises; ehk kasvandiku ettevalmistamist iseseisvaks toimetulekuks elus. Toimetulek on inimese teadlik tahe hakkama saada ja tähendab enda jõupingutusi. Järelikult, kui kasvatuse lähtekohaks on inimese kasvamine jõudmaks teatavale arenguastmele – iseseisev toimetulek elus, siis peaks kasvatusega seotud olema teatud kasvatusiga – täiskasvanu küpsuseni jõudmine – iseseisva toimetuleku saavutamine on iseseisvas elus, millest peale tuleb inimene toime enesejuhtimise ja ka enesekasvatusega. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega – ehk kasvatus toimub lapse ja noorukieas. Kasvatus loob tingimused inimesele toimetuleku omandamiseks nii väljastpoolt pealepandud kui ka oma soovide täitmisel. Millal on inimene kasvatatav?
28. Sotsiaalsete toimetulekuoskuste 5 baasoskust, nende seotus uimastiennetusega.Baasoskused, mille arendamisele sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus on suunatud: 1. otsuste langetamise ja probleemide lahendamise oskus - oskus kaitsta oma seisukohta ja võime probleeme lahendada iseseisvalt.2. loova ja analüüsiva mõtlemiseoskus. 3. suhtlemisoskus - vajalik koolis, töises maailmas, perekonnas, sõprade seas.4. enesetunnetamiseoskus - seotud enesehinnanguga. Kõrge või madal enesehinnang muutub uimastite tarvitamise riskifaktoriks. 5. emotsioonide ja stressiga toimetulekuoskus - väldib sisemiste pingete kuhjumist. Need on stressi allikaks, mis vajavad . 26. Psüühiline ja füüsiline sõltuvus keemilisest ainest: Psüühiline sõltuvus e. iha on vastupandamatu tung seda iha rahuldavat ainet hankida ja kasutada.Füüsiline sõltuvus on tegelikult organismi kohanemine uimasti olemasoluga.lahendamist, mõnikord
Usun, et saan sellega hakkama. Säilitamise staadium- MA ei ole enam suitsetaja. 6 kuud tegevuse staadiumis. Sotsiaalökoloogiline lähenemine- Keskkond toetab tervist. Enamjaolt passiivsed. Auto turvavöö-aktiivne, turvapadjad passiivne. Kiirusepiirangud- passiivne. Kognitiivkäitumuslikud meetodid- õpetab eesmärki seadma, õpetab enesetasustamist. Alternatiivsete käitumiste leidmist, suhtlemis oskus, negatiivsete emotsioonidega toimetulek. Jne. Eesmärgi püstitamise mudel- tegevuse sihipäraseks muutmine: eesmärk peab olema mõõdetav, jälgitav, spetsiifiline. Eesmärgiks seatakse pigem raskemad valikud. Peavad reaalselt saavutatavad olema. Isik peab tnnistama eesmärgid saavutatavaks. Tuleba nda tulemustest pidevalt tagasissidet. Rahulolu iseendaga tõuseb. Takistuseks on sobimatud eesmärgid. Liiga raske eesmärk. Vähene tagasiside. Vähesed teadmised. Kasutatakse mudelit palju
tunnused ja kõik organismi funktsioonid on füsioloogilise normi piires. ,,Seni kuni me ei suuda jõuda kokkuleppele tervise tähenduses, olemuses ja selles, kuidas seda mõõta, ei saa me täpselt vastata ka küsimusele, kuidas tervist hoida, edendada ning taastada." Stone, 1979 Haigus lapsel pea valutab = kooli või ei? Kuidas siis tervist mõõta ja mida mõista selle all? ÜHISKOND: Tervis peaks looma hea elukvaliteedi, ta määrab elukvaliteedi. Kui elukvaliteet on hea, siis saab areneda isiksus. Jätkusuutlikkus, et inimkond püsiks = töö- ja maksuvõimelisus. Ühiskonnale on tervis väga oluline ja tähtis!! Rahvatervise strateegias on kaks suunda: tervisearenduse suund ja haiguste ennetamise suund. Oleneb riigist ja majandusest. Tervise erinevad kontseptsioonid: Funktsionaalne: organismi suutlikkus täita ühiskonnas oma rolli. Põhinetakse ühiskonnas kehtivatele väärtushinnangutele.
elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased. Võtmesõnad: elukvaliteet Eestis, elukvaliteet ja rahulolu, üldine elukvaliteet, elukvaliteet Euroopas, Eesti Inimarengu Aruanne 2008, lapse elukvaliteet, eakate elukvaliteet, elukvaliteedi mõõtmine, eestlaste ja eurooplaste tööhõive, keskmised palgad, Rootsi sotsiaalpoliitika, norralaste elukvaliteet Sissejuhatus Elatustaseme tõus toob üldjuhul kaasa elukvaliteedi paranemise. Seda kinnitab ka Eesti inimeste elujärje märgatav paranemine ajavahemikus 20032007. Siiski ei määra arenenud ühiskonnas eluga rahulolu pelk ainelise rikkuse suurenemine. Kuna riigil raha napib, tuleks just majanduskriisi ajal pöörata suuremat tähelepanu elukvaliteedi mittemateriaalsetele aspektidele, eriti psühholoogilisele turvalisusele. Elukvaliteedi teoreetilised alused Kõige laiemas tähenduses iseloomustab elukvaliteet inimeste üldist heaolu. See näitab, kui
Töötajate aus kohtlemine · Värbamisel ja valikul · Koolitamisel Edutamisel · Tunnustamisel · Soorituse hindamisel Töö huvitavamaks ja rahuldust pakkuvamaks muutmine · Rahulolu suurendamine · Töökeskkonna turvalisus, töövahendid · Töötajate motiveerimine · Toimivate meeskondade kujundamine Töö produktiivsuse tõstmine · Efektiivsuse suurendamine · Oskuste arendamine · Väljakutsete ja konkurentsiga toimetulek MOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU Motivatsioon on jõudude kogum, mis paneb inimesed kindlal viisil käituma. Kõrge sooritustasemeni jõudmiseks peab töötaja tahtma seda tööd teha, ta peab olema võimeline seda tööd tegema ja tal peavad olema selleks tööks vajalikud materjalid ja varustus. SOORITUS = (MOTIVATSIOON + SUUTELISUS + KESKKOND) Motivatsiooni käivitavaks teguriks on vajadus Vajadused võivad aja jooksul muutuda
märgatava efekti (kui saada nii suur summa, et in tunneb end jõukana). Raha motiveerib siis, kui see on selgelt töötulemusega seotud Raha ei motiveeri nii palju kui arvatakse, sest: 1) rahasummaga kohanetakse 2) oma sissetulekut võrreldakse teistega 3) alternatiivid võivad olla olulisemad 4) muretseme muude asjade pärast, mis enne ei seganud Raha motiveerib lühiajaliselt Motivatsiooniteooria: Füsioloogilised lähenemised: Virgutatuse teooria: Jõudlus ja toimetulek on kõige parem virgutatuse keskmisel tasemel. Millisel erksuse tasemel inimene kõige paremini töötab. 1-pingutus madal, ei kasuta kogu ressurssi. 2-kõige parem. 3-pingutab üle, läheb sassi. Virgutus on liiga kõrge, kandub ajus üle muudele osadele, ülepingutus ei tule kasuks. Virgutustase kõigil erinev, tingimused erinevad. Introvert- domineerivad erutusprotsessid. Pigem vaiksem, ei ole aktiivne, ei pea virgutust juurde otsima. Ekstrovert- tahab virgutust veel rohkem juurde
........................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonipsühholoogia üldised arengusuunad......................................................8 Psühholoog organisatsioonis:........................................................................................9 MOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU.................................................................10 Sisemine ja välimine motivatsioon (sh rahulolu sisemiste ja välimiste teguritega)....12 Rahapsühholoogia...........................................................................................................13 Raha kui motivaator?..................................................
Raha on kõige mõjuvam siis, kui see annab märgatava efekti. Raha motiveerib siis kui see on selgelt töötulemustega seotud. Juhid usuvad tavaliselt, et raha on kõikvõimas motivaator, aga tegelikult ei ole. MIKS? Kohanemine Võrdlus Alternatiivid Muretsemine Raha mõju motiveerijana on lühiajaline. Üldine motivatsioonimudel (üks paljudest) MOTIVATSIOONITEOORIAD FÜSIOLOOGILISED LÄHENEMISED (1) · Virgutatuse teooria Jõudlus ja toimetulek on kõige parem virgutatuse keskmisel tasemel. 123 MOTIVATSIOONITEOORIAD FÜSIOLOOGILISED LÄHENEMISED (2) · Vastandprotsessi teooria · Emotsionaalse kogemuse tsükkel toimub, kui me saavutame motivatsiooni ja siis püüame motivatsioonist vabaneda. Inimene tahab olla neutraalsel tasandil. · positiivne kogemus · neutraalne tasand · negatiivne kogemus VAJADUSTEL PÕHINEVAD MOTIVATSIOONITEOORIAD (1) VAJADUSTE HIERARHIA MASLOW
Spicker: Heaolu on seotud vajadustega- probleem, nõuad ja lahendad; soov vs vajadus. Vajadus on seotud eluks vajalikuga, vajadus on konstrueeritud, vajaduse puhul on oluline väljendusoskus, soov on teadvustatud, kuid pole eluliselt vajalik. Bradshaw: väljendatud vajadus(väljendus oluline), komparatiivne vajadus, tunnetatud vajadus, normatiivne vajadus(ühiskond kehtestab, ellujäämiseks vajalik). Inimväärikas elu: kannatus nt vaesus ja tõrjutus Universaalsed vajadused: Maslowi püramiid ( alt üles: füsioloogilised, turvalisus, kuuluvus/armastus, ausus, eneseteostus) Kuidas neid vajadusi rahuldada? Vajaduste lõpmatus Suhtelised vajadused: keskkonnast sõltuvad 3. Kuidas me saame käsitleda riski Bessant järgi? · Bessant et al (2003) · RISK I Beck (1992) · riskiühiskond: moderniseerimise kõrvalmõjud Giddens (1999) · riskiühiskond: leevendada riske
................................................................2 2.EV Põhiseaduse eesmärgid......................................................................................................2 PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:..............................................................2 3.Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted............................................................................4 Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet................................................................4 Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:....................................................................................4 Heaoluriigi tunnused Catherine Jones Finer, 1999.................................................................5 4.Nimeta olulisemad inimõigusalased rahvusvahelised dokumendid.........................................6 5
Soodustab rinnapiimaga toitmist. Parem kaaluiive. Parem uni, vähem valuaistinguid. Vähem haiglainfektsioone. Lüheneb haiglaravi kestvus. Paraneb lapse kognitiivne ja sotsiaal-emotsionaalne areng. Väheneb laste tundeelu- ja käitumishäirete osakaal. Perekeskse ravi mõju perele Väheneb: Vanemate stress ja äng Ebaõnnestumis- ja süütunne Depressioon Paraneb: Perede psühhosotsiaalne toimetulek Perede (eriti isade) mõistvus ja lähedussuhe lastega Takistused perekesksele ravile Meditsiinipoolsed tegurid: Pere tähtsuse eiramine Sotsiaalsed tegurid: Hoolt vajavad pere vanemad lapsed Haigla kauge distants kodust Lühike emapuhkus Isade töökohustused Pere halb majanduslik toimetulek Esmane tervisekasvatus On suunatud tervetele inimestele ja selle esmaseks eesmärgiks on tervisehäirete ärahoidmine.
Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, inimarengu edendamiseks ning ühiskonnaliikmete heaolu tagamiseks -- Sotsiaalprobleem –eksisteerivad teaduse ja poliitika tihedad seosed: Vaesuse põhjuste seletus USA-s Enne 1960. aastaid – “cultural deficit” “cultural deprivatisation” jm teooriad –
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE (KT II) 1. Mida nimetatakse loovuseks? Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada. Loovus on protsess, mille kaudu jõuavad indiviidid ja grupid ideede ja tulemusteni, mis on uued ja väärtuslikud nende loojatele ning väärtustatud laiema grupi või ühiskonna poolt. Loovus on võime genereerida ideid, mis on üheaegselt uudsed ja kasulikud. 2. Mida nimetatakse innovatsiooniks? Innovatsioon kõige üldisemas mõttes on millegi uut moodi tegemine. Innovatsioon on ideede edukas ellu rakendamine. 3. Millised on loovjuhtimise kolm printsiipi? • Universaalsuse printsiip – loovus on inimeste loomupärane potentsiaal ja omane kõigile inimestele. • Arengu printsiip – potentsiaalne loovus muutub aktuaalseks sobilikes arengu tingimustes ja keskkondades. Tegelik loovus väheneb, kui keskkond ja suhted piiravad inimese võimalusi
lastesõbralike teenuste ja süsteemide edendamine; laste vastu suunatud vägivalla vältimine; õiguste tagamine haavatavas olukorras lastele; laste kaasatuse edendamine. Eestis on lastekaitsealaste strateegiliste eesmärkide üheks alusdokumendiks Vabariigi Valitsuse poolt 2011. aastal kinnitatud laste ja perede arengukava 2012–2020. Arengukava peamiseks eesmärgiks on laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi tõstmine, soodustades seeläbi laste sünde. Püstitatud on viis strateegilist eesmärki, millest kaks on otseselt seotud LKS eelnõu hindamisega. Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Ülevaade Eesti lastekaitsesüsteemi eesmärkidest ja kitsaskohtadest 11
esmasesse hooldajasse: · kindlalt kiindunud · ebakindlalt kiindunud ja · vältivalt kiindunud. · Kiindumuse stiil on kui alateadlik filter, mis mõjutab enese, partneri ja suhte nägemist. · NB! Romantilist kiindumust mõjutab lisaks ka temperament ning muu elukogemus. Kindlalt kiindunud Lapsena Täiskasvanuna On õnnetu vanemast Omab usaldusväärseid, eraldamisel püsivaid suhteid On vanema tagasi tulles On hea õnnelik enesehinnanguga On vanema juuresolekul Oskab väljendada julge tundeid Eelistab vanemat Otsib vajadusel võõrastele sotsiaalset tuge Ebakindlalt kiindunud lapsed Ambivalentselt/ärevalt Vältivalt kiindunud kiindunud Kartlik võõraste suhtes Ei uuri eriti ümbrust ka vanema juuresolekul vanema juuresolekul Tunnevad suurt stressi Ei otsi ise vanemate vanema äraolekul hoolitsust ja tähelepanu Ei rahune vanema Ei eelista vanemat
õpikud sobivad heal juhul kliinilise psühholoogia teooriate sissejuhatamiseks Kuid nii võib jääda ekslik mulje, nagu ei olekski kliinilisel psühholoogil päris isiksusepsühholoogiaga midagi peale hakata. Kliinilise, korrelatiivse ja eksperimentaalse lähenemise eelised ja puudused (Pervin) Isiksusekäsitlused õpikutraditsioonis "....eripalgelised jutustused inimese olemusest, mida hakatigi nimetama isiksuseteooriateks" (Allik, 2003). 1. Psühhoanalüüs; psühhodünaamiline käsitlus 2. Humanistlik ja eksistentsiaalne psühholoogia 3. Biheiviorism ja kognitiivne lähenemine, mille sulandumisel arenes sotsiaal-kognitiivne lähenemine 4. Dispositsionaalne lähenemine ("joonepsühholoogia" trait psychology) Psühhodünaamiline käsitlus · Charcot' uuringud hüsteeriast; Morton Prince (1906) "lõhestunud isiksus" · Sigmund Freud: psühhoanalüüs · Carl Gustav Jung: analüütiline psühholoogia · Alfred Adler: individuaalpsühholoogia
..............................................................10 Reaktsioonid sotsiaalprobleemidele..................................................................10 8 müüti sotsiaalprobleemidest..........................................................................10 SOTSIAALPROBLEEMIDE AJALUGU JA TEOREETILINE SELETAMINE.................................11 Sotsiaalprobleemide ajalugu............................................................................. 11 Ühiskonna käsitlus antiikajal..........................................................................11 Sotsiaalprobleemid keskajal...........................................................................12 Realistid......................................................................................................... 12 Sotsiaaldarvinism........................................................................................... 12 Eugeenika.........................................
sotsiaalsete, eesmärkide saavutamiseks kasutatakse meditsiinilisi ja/või hariduslikke vahendeid, meetodeid, teenuseid jms, mis on vajalikud konkreetsele inimesele. Töö- ja kutsealane rehabilitatsioon Töö- ja kutsealasel rehabilitatsioonil on erinevaid eesmärke: Sotsiaalne eesmärk: tagada erivajadusega inimeste tööalane rehabiliteerumine (tööga hõivatus), mis annab inimestele sissetuleku (majandusliku iseseisvuse), eneseteostuse, kuuluvustunde ja tagab seeläbi parema elukvaliteedi (kaasatus, vähem haiguseid, vajalik olemise tunne jm). Majanduslik eesmärk: tuues ka erivajadusega inimesed tööturule, tekib juurde maksumaksjaid ja väheneb nende inimeste hulk, kes elavad toetustest. Inimesed on 11 erineva võimekusega; kõik, kes suudavad tööd teha, annavad panuse majanduse arengusse ja sotsiaalkulutuste vähenemisse. Õiguslik eesmärk: puuetega inimeste õiguste tagamine, mittediskrimineerimine (eriti
Instinktid kui motivatsioon · Darwini mõjul hakkasid bioloogid motivatsiooni instinktina käsitlema, sellest haarasid kinni psühholoogidki · William McDougall seletas inimkäitumist piiratud arvu instinktidega, William James arvas neid olevat mitmeid. · Instinktide bioloogilised uuringud viisid XX saj.alguses etoloogia eristumisele muust bioloogiast, see on tihedalt seotud inimkäitumise uurimisega loomulikes (ökoloogiliselt valiidsetes) olukordades. · Instinktide käsitlus on muutunud enam ei usuta, et kõrgemate loomade & eriti inimese keerukat käitumist saaks sisukalt seletada kaasasündinud & seega olemuselt üsna jäikade instinktiivsete mehhanismide toimega, vaid instinktide & motivatsiooni eristajad väidavad, et instinktiivne käitumine on suhteliselt jäigalt ette kavandatud, vähe muutlik & erandeid mittearvestav, toimib automaatselt & sellega ei kaasne emotsioone
6. Rehabilitatsioon 7. Igapäevaste muude teenuste osutamine Seadused peavad käsitlema seoses vanuritega järgmist 1. võrdõigluslikkust teistega 2. osalemisvõimalusi ühiskonnas 3. kindlustunnet võrreldes teistega Vanuripoliitika eesmärgiks 1. kõrge võimalik elukvaliteedi ja heaolu tagamine 2. vanurite enesemääramise õigsus 3. eelduste loomine sotsiaalse ja vaimse aktiivsuse säilitamisega 4. mitmekülgsete teenuste pakkumine 5. integreerumine ühiskonda Vananemise kohta kasutatakse viit väljendit 1. vanur 2. pensionär 3. rauk 4. eakas
............................................................. 9 2.8. Muudatused ................................................................................................................... 10 2.9. Sisemised stressiallikad ................................................................................................. 11 3. Soovid tegelikkuse taustal .................................................................................................... 14 4. Isiksuseomadused ja toimetulek stressiga ............................................................................ 15 5. A – tüüpi käitumismudel kui ohutegur ................................................................................. 16 6. Haigused ja stress ................................................................................................................. 17 7. Analüüs ..........................................................................................................................
Pilet 1. 1. Räägi lahti: Tervis: vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne. Näited. 2. Loetle seedesüsteemi organid, nende ülesanded ja omapära. 3. Mis on seksuaalsus, seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu? 1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks.
Tervise ja käitumishäired Lapse mngu kestus ja mängu liik (õeks/vennaks olemisest) ja head suhted eakaasastega ennustava häis suhteid uue õe-vennaga (kuna poisid väga ei mängi selliseid mänge sp poistel raskem 90 % lastest muutub õe-venna sünni järel nõudlikumaks ja ulakamaks Samast soost õ-evenna suhtes tuntakse rohkem kadedust Negat emotsioone uue lapse vastu õdedel-vendadel ei saa päris ära hoida Toimetulek: ema toetus enne sündi ja isa toetus peale teise sündi aitab last Vanema lapse ettevalmistamine uue sünniks (kuidas, kui palju jne) Ema ja vastsündinu külastamine haiglas- mõju aga avaldub hiljem! Õe-venna koos üles kasvamine: Rohkem suhtlemist, kui väike õde/vend on umbes 3-4 aastane(mängukaaslane) Suhted muutuvad stabiilsemaks (enamasti lähedasemaks kui nad on mängukaaslased)
poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad
annaabi.ee 
