Antiikaja
templite erinevused
Klassikasel
ajajärgul toimusid Kreekas kõige suurejoonelisemad ehitustööd.
Tähtsaim ala oli templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse ehk akropolidele. Iga tempel oli pühendatud jumalatele,
kelle kuju oli templi sees. Kuju juures võisid käia ainult
preestrid. Igast küljest ümbritsesid templit sambad, ühes või
kahes reas. Templit kattis kolmnurkne viilkatus . Katuse viilu alla
jäi kolmnurkne ala, mida kaunistasid skulptuurid ja reljeefid .
Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas
jaguneb baasiks , tüveks ja kapiteeliks. Eristatakse kolme stiili: dooria , joonia ja korintose.
Dooria
stiilis on lihtne tugev sammas ilma baasita.
Samba
tüves on kaetud püstiste vagudega. Kapiteeliks kaks plaati -
alumine ümmargune, ülemine nelinurkne.
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-05-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lisete.p
Õppematerjali autor
Vana-Kreeka templid Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse- linnade akropolidele (akropol - linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus), astmeliselt tõusvatele alustele. Iga tempel oli püstitatud kindlale jumalale , kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala-frontoon, mis kaunistati figuuride ja reljeefidega. Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks. Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega. Sammason kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb järgmiselt:baase. alumine osa, tüvese. keskmine osa,kapiteele.ülemine osa. Samba arhitektuuris eristatakse kolme
KREEKA TEMPLID Toila Gümnaas iu m And re as As t ok & Fred - Ge org Pää ro Tempel • Ladina sõnast templum • Sakraalehitis ehk pühakoda • Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus Kuhu ehitati? • Kõrgematesse kohtadesse • Linnade akropolidele astmeliselt tõusvatele alustele • Akropol- linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus • Iga tempel püstitai kindlale jumalale • Jumala kuju asus templi sees akendeta ruumis • Selle kuju juures said käia vaid preestrid • Ateena akropol Kuidas ehitati? • Kehtisid kindlad reeglid • Kindlaks olid määratud: 1. Mõõdud 2. Üksikosade suhted 3. Sammaste arv •.Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest •.Ühes või kahes reas •.Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus Sammas • Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail • Sammas jaguneb järgmiselt: 1. Baas e. alumine osa 2. Tüves e. keskmine osa 3. Kapiteel e. ülemine osa •.Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili: 1.
Vana-Kreeka skulptuurid ja templid Vana-Kreeka arhailise, klassikalise, hellenismi ajajärgu skulptuurid 1. Arhailine ajaperiood 2 põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kora (neiu kuju). Kuros Tavaliselt alasti. Vasak jalg ees. Käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas. Musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud). Nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti ideaalsete proportsioonidega. Sageli leitud haudade juurest. Kore Kogu keha kaetud kandadeni ulatuva rüüga. Käed kõrval või rinna ees. Tavaliselt lokkisjuukselise soenguga. Näol nn. salapärane arhailine naeratus. Esineb peamiselt joonia ja atika kunstis. Arvatakse, et kujutab Persephonet (aastaaegade vaheldumine). 2. Klassikaline ajajärk Kujutatakse keerukamaid liigutusi. Kujud on vaadeldav
Templitüüp oli välja kasvanud megaronist, egeuse ajajärgu elumajast, alles IX-VIII saj. hakkasid Spartas tekkima elumajast erinevad templid, mis levisid teistesse polistesse VII saj. Sarnasus megaroniga säilib templi siseruumide üldises plaanis- templihoone kaetakse 2 poolega murdkatusega ja ümbritsetakse igast küljest sammaskäiguga peripteer (`ümberringi sulgedega kaunistatud'). Hoone saab majesteetliku ilme ja eristub teravalt elumajadest. Ehitusmaterjalideks Kreeka templite juures oli olnud peamiselt puit, millel olid kiviga võrreldes teatavad eelised - eelkõige oli see kergemini töödeldav. Varastes templites olid sambad ja katus mõlemad valmistatud puidust. Et hoida puitu mädanemast, pandi iga samba alla lapik kivi. Et sammas katuse raskust taluks, pandi samasugune kivi ka iga samba ülemisse otsa. Peagi asendati puit liiva- või lubjakiviga, mis muutis ehitised suurejoonelisemateks ning vastupidavamateks. Kivist templeid hakati ehitama 7. saj eKr
Etruskide poolt kasutatavad sambad erinesid tavalistest dooria sammastest kapiteel on ühesugune, kuid neil on baas ja tüveses ei ole kannelüüre,sellist sammast nimetatakse toskaana sambaks.Templi katus oli kaunistatu ja templi eesosas oli sammastega piiratud lahtine ruum. Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte, võlvide ja kuplite ladumist.Nende sidumiseks kasutati lubimörti,põhiliselt laoti hooned tellistest ,tähtsamad hooned vooderdati marmoriga.Rooma Pantheon on antiikaja suurim kuppelehitis.Ringikujuline hoome,mida katab poolkera kujuline kuppel ja kupli üleval on avaus,kust valgus sisse pääseb.Seinu ehivad korintose sambad,kuid neil puudub kandev funktsioon,templi seinad on kaetud seestpoolt õhukest marmorplaatidega.Palju kasutati ka poolsambaid ja pilastreid (poolsammas nelinurkse läbilõikega)
metallklambrite abil. Seepärast koosneb tempelgi põhiliselt kaht liiki osadest kandvatest ja kantavatest osadest. (Remmel, 1989) Tõsiasi on see, et kunst oli pidevas muutumises nii Vana-Kreekas ja on seda ka tänapäeval. Selle tõttu arenesid erinevad ehitusdetailid Vana-Kreeka arhitektuuris järk-järgult arhailisest järgust hellenismini. Lisaks olemas olevatele 3 ehitusstiilile tekkisid mitmesugused stiilide segud. Minu töö eesmärgiks on tuua välja templite ülesehitus, arhitektuuri 3 ehitusstiili ja kirjeldada kreeka ehituskunstipärleid Parthenoni ja Erechtheioni. 1. Templid ja nende ülesehitus Nagu paljudel teistel vanaaja rahvastel, nii oli ka kreeklastel arhitektuuriala tähtsaim ala templiehitus. Kreeka templid erinesid Idamaade omadest selle poolest, et nad olid mitte ainult pühamud, vaid ka ühiskondliku elu keskused. Templid ehitati kõrgematele aladele, sest arvati, et nii on nad Olümpose jumalatele lähemal
(dooria, joonia, korintose) vahel tehakse vahet eelkõige sambakapiteelide erinevuse kaudu, kuid tegelikult kaasnes iga stiiliga veel terve rida veel olulisemaid, kuid vähem silmatorkavaid erinevusi. Order määrab täpselt ehitise mõõdud ja üksikosade suhte, ka sammaste arvu. Kreeka templi juures oli olulisim selle kaunis ja korrapärane välisilme ning igati paigas proportsioonid. Seest olid templid valgustamata - valgus tuli ainult läbi ukse, aknaid ei olnud. Hiljem hakati suuremate templite katustesse valguse läbipääsuks ka avasid rajama. Kreeka templi pearuumiks oli cella, kus asus selle jumala kuju, kellele tempel pühendatud oli. Kreeklaste uskumuse kohaselt elas jumal templis ja teda ei võinud seal segada. Altar asus aga templi ees ning pühasid riitusi ja ohverdamisi toimetati väljas. Joonisel on kujutatud enamik kreeka templite põhitüüpe. (Näitlikku pildimaterjali kreeka templitest vaata mõistete dooria, joonia, korintose order all)
Vanakreeka kunst (arhitektuur) Tähtsaim ala oli templiehitus (tempel oli jumala eluase). Templid ehitati algselt puust, hiljem kivist (marmorist). Tempel oli värvitud. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse- linnade akropolidele (akropol - linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus), astmeliselt tõusvatele alustele. Iga tempel oli püstitatud kindlale jumalale , kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Peripteer- klassikaline, täiuslikeim templitüüp -----------------> Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb järgmiselt: baas e. alumine osa , tüves e. keskmine osa ,kapiteel e. ülemine osa. Kreeka templiehituses eristatakse kolme stiili: 1)dooria stiil- Lihtne tugev sammas ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega. Kapiteeliks kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod 2)joonia stiil- on dooria stiiliga võrreldes kergem,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid