Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Templid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põhiplaan, fourth, kujulise, kelli, helis, mariliis, treppi, altar, vabaõhu, omadest, peenemad, lubjakivi, marmor, korintoses, artemis, nelinurksem.a Toimusid suurejoonelised ehitustööd Ateenas. · Hiline e. Hellenistlik aeg 323 e.m.a 30 a m.a.j Kreeklased valitsesid idamaade üle kuni roomlased nad alistasid. Tänapäevalgi parimaks peetav väejuht Aleksander Suur vallutas ka Idamaid ja sinna rännanud kreeklaste kultuur segunes sealse kultuuriga. Kreeka arhitektuur Esimesed vanakreeka arhitektuuri saavutused on seotud templitega. Need ehitati kivist, enamasti marmorist. Hoonete põhiplaan oli piklik, selle ees oli kahe sambaga eeskoda. Tempel rajati kõrgemale kohale ja enamasti 3-astmelisele alusele, pealt kattis templit viilkatus. Kreeka templi kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe- või kaherealine sammastik.. Tempel, eriti selle katus, oli kaunistatud skulptuuridega. Templi siseruum, kuhu pääsesid ainult preestrid, jaotati sammaste abil mitmeks osaks, kuhu valgus pääses ainult uksest. Sambaid oli 3 stiilis: dooria, joonia ja korintose stiilis
4) Mesopotaamia kunst 6000-6800 eKr Tähtis oli keraamika, Keraamikas tuli kasutusele potikeder, perioodi lõpuks oletatavasti ka vankrirattad. 5) Vana-kreeka kunst jaotatakse kolmeks perioodiks : 1) Arhailine periood ehk vanaaeg ( 7-6.saj. eKr.) 2) Klassikaline ehk õitseaeg (5-4. saj. eKr.) 3) Hellenistlik ehk hiline periood (3-1.saj. eKr. TEMPLID Templid ehitati kivist alusele ning sinna saamiseks kasutati madalat treppi. Templi ette ehitati tihti kivist altar ohverdamise tarbeks. Enam polnud templid kinnised ruumid, vaid nö vabaõhu ehitised. Need hooned olid pikad ja põhiplaanilt ristkülikukujulised. Kõigist küljedest ümbritsesid sambad, mille primaarseim eesmärk oli ehitist toestada. Varastel kivitemplitel olid võrreldes klassikalise ajastuga jämedad sambad ja väga rasked kapiteelid Samas on kreeka sambad Egiptuse omadest sihvakamad, peenemad ja neid paigutati hõredamalt
Tähtsaim ehitusmaterjal põletatud telliskivi Tellisseinu kaeti marmoriga Arhitektuur Kaared Võlvid (silinder- ja rist-) Kuplid Sambad (poolsambad ja pilastreid kasutati kaunistamiseks) Termid Võlvid Ristvõlv (ilma seinteta ruumi ehitamiseks) Silindervõlv (koridoride rajamiseks) Pilaster Poolsambad Colosseum 70 pKr Amfiteater (teatri- ja tsirkusehoone) 4-korruseline All on poolsambad, mis näiliselt kannavad kogu ehitist Ellipsi kujuline põhiplaan Ehitusmaterjaliks lubjakivist tellised Mahutas 50 000 pealtvaatajat Gladiaatorite võitlused Panteon 126 pKr Täielikult säilinud Kõigi jumalate tempel Antiikaja suurim ja Rooma vanim kuppelehitis Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu Jumalate kujud Romaani Romaani Valdav X-XII sajand Mõiste võeti kasutusele Prantsusmaal 1825.a Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal
· Ühiskondlikke hooneid püstitati palju hellenismiajal, siis jäi sakraalarhitektuur tahaplaanile · Profaanarhitektuur ühiskondlike hoonete ehitamine · On ehitatud ka kindlusi ja kaitsemüüre militaararhitektuur · Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki · Tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel aga madal ehitis · Templeid püstitati küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid · Templi põhiplaan oli ristkülikukujuline · Tempel ehitati alusele, kasutati madalat treppi · Ka kreeka templeid toestasid sambad · Kreeka sambad on Egiptuse sammastest sihvakamad, peenemad ja neid paigutati hõredamalt · Kreeklased kasutasid peamiselt kolme sambatüüpi: dooria joonia korintose · Vastavalt sellele on jaotatud ka ehitisi kolmeks stiiliks · Kõige vanemad ehitised on dooria ja joonia stiilis (7.-6. saj eKr)
Kõige sagedamini antidega tempel, prostüül ja amfiprostüül. Idas valitseb sammastega ümbritsetud templitüüp. Aasia ehitiste sambad tavaliselt saledamad kui Atikas. Entablement - talastik Nummised - üksteise peale asetatud osad, mis moodustavad tüvese. Tüvese ülemises osas on lõige, mis moodustab ühes mõne võruga ülemineku kapiteelile. Kasutati värvimist (lagi, sima) Põhiplaan: enamasti pikikülgedel kahekordne otskülje sammaste arv pluss 1 (6 ja 13, 8 ja 17) Tavalisem kuuesambaline front Samba kõrgus võrreldes jämedusega varieerub Samba kõrguse mõõtühikuks on pool tema läbimõõdust alumises osas (moodul) Interkolumnium - sammaste vahemaa (12-32 moodulit) Dooria: Kreeka mandriosa vanim ehitusstiil, mida iseloomustavad madalad massiivsed baasita sambad
Neoliitikumist on säilinud jälgi asulatest, mis olid kas savist või kivist. Vanimad asulad olid Jeeriko (ümbritsetud kividest kaitsemüüriga) ja Catal Hüyük (leitud seinamaale, sh linnakaart pandi alus kartograafiale). Leitud ka portreeskulptuure kipsiga täidetud kolpasid. MEGALIITEHITISED usulised monumendid Enim leidub Loode-Euroopas, Inglismaal ja Prantsusmaal. Stonehenge kromlehh, Cornwalli poolsaarel, ilmselt rajatud 2. at eKr. Keskel asus altar. Newgrange hauakamber, Iirimaal, maeti kuningaid. Lähedal asub Tara küngas, kus asus loss Dolmen haudehitis, kaetud horisontaalse kiviplaadiga, kiviplaatidest kamber Menhir kõrge püstine kivirahn, vahel asusid rühmiti. Neid leidub Prantsusmaal Carnacis kilomeetrite pikkuste ridadena. Levinud ka Saksamaal, Skandinaavias ja mujal. · Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr): templid hauakambrid
kipsiga, neid loetakse portreeskulptuuri alguseks. Jeerikos eksisteeris viilkatustega majade tänava võrgustik. Selle ajastu arhitektuuri nimetatakse "mega lithos"-eks e. Megaliitarhitektuur. Kõige suurem selle ajastu kiviarhitektuuri leiukoht on Maltal kust leidub palju templeid ja muid, mis on umbes 7000 a. vanad. Üks tuntud hauakamber Iirimaal Dublini lähedal, Newgrange, mis on IV a.t. eKr. Inglased uhkustavad Lõuna-Inglismaal asuva Stonehange-ga, kus on säilinud kivist vabaõhu templi jäänused, mille läbimõõt on u. 60m. Üks teine vabaõhu tempel on ka Kromlehh. Suurimad kivid on 7-8m kõrgused. Stoneheng'i vanus on umbes III-II a.t. eKr. Stoneheng'i keskel oli altar kus on ilmselt toodud ohvrika tuhandeid inimesi. Välisringi kivid on tähiseks haudadele mida nimetati tolmeniteks e. kaks püstis kivi mille peal on üks horisontaalselt ja mille all on keegi maetud. Omapärased nähtused on ka üksikud tahutud suured kivipangad e
templil oli sees pool puust lagi ja alati lame, seda liigendas sammastele toetuv talastik, mille ristumisel moodustuvad nelinurksed kassetid. Aknad puudusid, valgus pääses templiruumi läbi ukse. Sambad on: dooria (Parthenon), joonia (Atikas) ja korintose stiilis. Ehitismälestised: Ehitised ranged, kohmakad ja vanapärase ilmega. Säilinud dooria stiilis templitest vanimaks peetakse Hera templit Olümpias. Ehitis oli algselt puust, hiljem asendati kivisammastega, äärmiselt pikaksvenitatud põhiplaan. Apolloni tempel Korintoses säilinud rida äärmiselt madalaid ja jämedaid sambaid tugevate kapiteelidega. Üks paremini säilinud templeid on Poseidoni tempel Paestumis säilinud ka sisearhitektuuri. Arhailise ajastu lõppu kuulub suur Zeusi tempel Olümpias kreeklaste pühapaigas. Joonia stiilis nt Apolloni tempel Didymas, mis ehitati varemetest uuesti üles. Templi põhiplaane oli mitu - KT!. Templiarhitektuuris esineb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose.
· Ühe maja seinal on ka esimene linnaplaan linna ülevaade linnulennult · Maalidel on ka kohalike elanike matusekombed laibad on visatud lihtsalt raisakotkastele mastaism · Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks · mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine · Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr): templid hauakambrid · Malta templitel on ristikheinalehekujuline põhiplaan · Mandri-Euroopasse jõuavad megaliitehitised 3-2. a. tuh eKr · Briti saarte ja Prantsusmaa megaliitehitistel on kolm peamist vormi: kromlehh dolmen menhir · Need megaliitehitised on püstitatud juba enne keltide ilmumist Prantsusmaale ja Briti saartele · Kromlehhid on ringikujulised kividest vabaõhutemplid · Kõige paremini on säilinud Stonehenge`i kromlehh Lõuna-Inglismaal Salisbury külje all · Stonehenge ehitati u. aastatel 2500-1500 eKr
Õhku ja valgust tuli ümmarguste või nelinurksete avade kaudu ja seinad olid kaetud freskodega. 313 on aasta, millal kõik rajatu on maa all, katakombide hiilgeaeg. Konstatinus esimene kuulutab kristluse riigi usuks. Katakombid polnud mitte peidukohad, vaid kohad, kuhu maeti. 20-25 meetri sügavusel, sõltuvalt pinnasest. Pikkus on nii palju kokku kui Tallinnast Moskvasse. Seal käidi ka surnuid mälestamas, ehk agatel (peiulaud). Sellest kasvab välja kiriku altar. Miks nad on just maa all on? Sest kirtslikud kogused tahavad ka pärast surma koos olla. Samuti nende kalmistud said ruttu täis(paganlastel ei saanud, sest nemad põletasid). Kirikutes on võidukaar, mis toetub kahele sambale, see asub altari ees. Alguses polnud kristlastel oluline, kus ja millises hoones nad oma kokkusaamisi korraldavad. Aga siis nad otsivad omale pühaliku hoone vormi, tempel ei sobinud sest tempel mahutab väga vähe inimesi. Lõpuks sobib Rooma Basiilika,
* Polnud vaja karta välisvaenlasi, sest laevad merel. Religioonis arvatavasti esikohal viljakuse kultus. * Kreeta kogukondades oli toimunud ühiskondlik kihistumine ja seal võimul kohalikud valitsejad, kuid arvatavasti polnud see võim nii suur, et jäädvustada valitsejaid portreekunstis. Kreeta: · Kreeta ehituskunsti tähtsamad saavutused olid suured lossid Phaistos, Hagia Triada ja Knossos (knossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan on tekitanud müüdi labürindist). Lossid koosnesid väga paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel laoruumid, teisel korrusel suured ja esinduslikud toad. Osa ruume hämarad, osa sai valguse galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest. Losside seinad kivist, laed puust. Puust olid ka losside allapoole peenenevad sambad, mis olid mitte ainult lagede
asulad? Kreeta saarel ehitati losse, kuid mitte linnuseid, kindlustusi ja templeid. Peloponnesose poolsaarel ehitati kindlustatud losse ja linnamüüre, sest sealsed sagedased kokkupõrked põhjast sissetungivate hõimudega muutsid elulaadi karmimaks ja sõjakamaks, mis ei jätnud kunstile mõju avaldamata. 9.Mida tähendavad ja kuidas seostuvad Egeuse kunstiga mõisted "labürint" ja "kükloopide müür"? Knossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan on tekitanud müüdi labürindist, kuhu astunu ei suutnud enam leida väljapääsu. Kükloopide müür on Mükeene linna müür, mis on laotud säärase mõõtmega kivipankadest, et vanad kreeklased arvates pidi niisuguse müüri ehitamine inimestele üle jõu käima ja nad pidasid seda ehitist kükloopide kätetööks. 10.Millisteks alaliikideks jaguneb Egeuse kunst? Nimeta neist kõige kõrgematasemeline. Egeuse kunsti alaliigud olid: arhitektuur, kujutavkunst (seinamaalid ja reljeefid),
Zeusi tempel Olümpias V saj eKr (arhitekt Libon, skulptuurid Pheidias) Ateena Akropol V saj eKr (Pheidiase kujundatud ansambel) sh o Propüleed (arhitekt Mnesikles) o Nike Apterose tempel (arhitekt Kallikrates) o Parthenon (arhitektid Iktinos ja Kallikrates) o Erechteion Epidaurose teater IV saj eKr (arh. Polykleitos Noorem) Halikarnassose Mausoleum IV saj eKr (arh. Pytheos ja Satyros) Pergamoni altar IV saj eKr Ehitustüübid: Templid, teatrid, ühiskondlikud hooned, spordirajatised, peristüülõuega elumaja. Ehitusmaterjalid: Ehituskivi, travertiin, marmor. Katusekive, voodriplaate, katteplaate jne tehti nii põletatud savist kui marmorist. Ehitustehnika: Kreeka ehitustehnika ja konstruktsioonid paistavad silma täpse teostusega. Müürid laoti sideaineta. Müürikvaadrid, sambaosad, talad, kiviplokid kinnitati üksteise külge raudankrute, - pulkade ja -klambritega
Endiselt on sissepääs läänes, suurematel kirikutel ka põiklöövi põhja- ja lõunaotsas (esinduslikke kirikuuksi nimetatakse portaalideks). Põikhoonest idasse jääb kooriruum, mis oli mõeldud vaimulike mahutamiseks. Koori olemasolu muudab kiriku põhiplaani ladina risti kujuliseks (selle püstharu on pikem kui põikharu). Koori idaseina lõpetas poolringjas ni apsiid. Siin oli kiriku kõige püham paik, sest siin asus altar. Vahel ümbritsesid apsiidi poolringis väikesed kabelid (kabelitepärg) ja nende esine kaarjas kooriümbriskäik. Kabelites hoiti kaunites laegastes pühakute säilmeid; teine koht nende jaoks oli koori all asuv keldriruum krüpt. Nüüd hakati kirikutele ehitama ka torne; need olid suhteliselt madalad, nende arv võis vahelduda, kuid enamasti oli kaks torni läänefassaadil. Romaani ajastu skulptuur ja maalikunst Skulptuur oli lahutamatult arhitektuuri teenistuses
at. keskpaigast eKr., Uri, Kisi, Lagasi, Umma, Adab ja Nippur on mainitud 3. at. eKr. Sumeri arhitektuuri varasemad näited on seotud eelpoolnimetatud linnadega. Tuntuim varase perioodi mälestis on Uruki nn. " Valge tempel " ( 4. - 3. at. vahetus), mis oli pühendatud jumal Anile. Sellest on säilinud võimas kaldseintega terrass, millel asuva templi varemete seintel on tänaseni säilinud esialgne valge krohv. Terrassi pindala on 70 X 60 meetrit, kõrgus 14 meetrit, üles viib kaks treppi. Ristkülikukujulise templi seinad olid tõenäoliselt hästi liigendatud. Tempel oli jaotatud paljudeks suuremateks ja väiksemateks ruumideks. Hoone keskel asuvas kõige suuremas ruumis ( või siseõues ) paiknes altar. Umbes samasse perioodi kuulus ka Uruki teine tähelepanuväärne ehitis - " Punane maja ", mis võis olla rahvakoos - olekute paigaks. Plaanilt on see suure siseõuega hoone, mille siseseinad olid kaunistatud
Egiptuse skulptorid valdasid inimkeha looduslähedast kujutamist ja figuuride proportsioonid on neil täiesti loomulikud. Ei toodud välja üksikasju. Sarnanevad mesopotaamia skulptuuridega, aga egiptlane lähtus kivitahukas, mille külgedele ta joonistas kavandatud kuju vaated. See aitas saavutada selge, kindla vormi. Ei kujutata riidevolte, juuste lehvimist jne. Inimeste kujutamisel kujunes välja kindel kaanon mis kasutas kaugust küünarnukist pöidla tipuni. Erinevad vaaraode omadest, sest on elavamad, väiksemad, vahel puidust ja värvilised. Vahepeal on ka reljeefkunst, mis oli enamasti madalreljeef, sageli ka süvendreljeef. Mõjuvad valguse ja varju vahekorrad, värvilised. Inimese-ja loomafiguuride vahele tehti hieroglüüfe, mis selgitasid kujutatut. Levis ka seinamaal, mis erines eelmisest vähe. Neid mõlemat nimetatakse vanaegiptuse pinnakunstiks. Pinnakunstis levis samasugune üldistamine ja stiliseerimine ja vabafiguurides
Ka ehitati siis kirikule juurde kõrged minaretid, mis muudavad suuresti ta välisilmet. Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kuid San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Eriti armastati kupleid ning leiti igasuguseid võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline või ümmargune või hulknurkne kõiki neid nimetatakse tsentraalehitisteks. Hagia Sophia ja San Vitale kiriku siseseinad lausa kaovad värvilistest kividest ja sädelevast klaasist mosaiikide alla
Ka ehitati siis kirikule juurde kõrged minaretid, mis muudavad suuresti ta välisilmet. Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas - vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kuid San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Eriti armastati kupleid ning leiti igasuguseid võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline või ümmargune või hulknurkne - kõiki neid nimetatakse tsentraalehitisteks. Maali- ja mosaiigikunst Maalikunst Bütsantsis ei viljeletud skulptuuri, kuna leiti, et skulptuurid meenutavad antiikseid jumalaid. Kõrgele
Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust; erineb rooma omadest mitte ainult teemade poolest -monumentaalsust ei peeta oluliseks; jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. Kirikuehituse algus. Mosaiigid Esimeste kirikute eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp basiilika. Varakristlik kirik- lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. Lööviks. Lääne-ja idasuunaline; põhiplaan meenutas risti; välisilme lihtne, tavaliselt ilma tornita / varakristlikke kirikuid- Peetri kirik, Santa Maria Maggiore, Santa Costanza, Santa Sabina Basiilika sisekujundus- sambad (vormid laenatud antiikarhitektuurist), lagi lame või puudus hoopis (siis paistsid kirikus viibijaile katusesarikad), seinamaalid, mosaiigid. Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi; lemmikmaterjaliks väiksed
Aastaks 250. e. Kr oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest. Aleksander Suur ise ei näinud iialgi oma unistuse täitumist, sest Artemise templi ülesehitamine võttis Efose elanikelt 120 aastat. Artemise tempel oli üks oma aja suuremaid. Ristkülikukujuline tempel oli 52 m lai ja 112 m pikk. Templil oli 127 sammast. Neid kaunistasid keerulised skulptuurid, mis kujutasid jumalate ja kangelaste vägitegusid. EHITAMINE: Templi põhiplaan koosnes pearuumist ja sammaskojast. Kaks rida massiivseid sambaid pikkusega 20 m ja läbimõõduga 3 m asetsesid paralleelselt templi seintega. Pärast seda, kui templi vundament oli rajatud ja põrand ehitatud, hakati sambaid aegamööda plokk ploki kaupa kõrgemaks ehitama. Raskete kiviplokkide ülestõstmiseks kasutati kraanasid ja talisid, ning kui ehitise ilme hakkas juba kujunema, püstitati tema ümber tellingud.
Vana-Kreekas rajati palju templeid Ühiskondlikke hooneid püstitati palju hellenismiajal, siis jäi sakraalarhitektuur tahaplaanile Profaanarhitektuur ühiskondlike hoonete ehitamine On ehitatud ka kindlusi ja kaitsemüüre militaararhitektuur Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki Tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel aga madal ehitis Templeid püstitati küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid Templi põhiplaan oli ristkülikukujuline Tempel ehitati alusele, kasutati madalat treppi Ka kreeka templeid toestasid sambad Kreeka sambad on Egiptuse sammastest sihvakamad, peenemad ja neid paigutati hõredamalt Pilet nr. 6- Vana-Kreeka eluolu Vana Kreeka muusika : Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast musik, mis tähendab muusade kunsti. Kreeka mütoloogia järgi olevat muusad kõigi kunstide ning teaduste jumalannad andnud inimestele muusika, tantsu ja laulu
peamine. Dürer kajastab ääretu jõu ja väljendusrikkusega oma kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigies tema töödes võib jälgida kahe pooluse hea ja kurja valguse ja pidemsu , mõistuse ja tumedate jõudude meeleheitlikku võitlust. Saksa maalikunstnik mathis Gothardt, kuulub vaimulaadilt veel hilisgootikasse, kuid maalimisviis on tal sarnane renessansikunstnike omaga. Tema peateos on Isenheimi altar. Kirjeldus :sünge tühi maastik , tumeda taeva foonil kujutatud Ristilöödu käed on kui liigesest väljas kannatus rõvedalt edasi antud sümboolne pilt inimkonna kannatustest, mille toob kaasa katk meeleolu, kompositsioon on ühendatud kehade ruumilisuse ja naturalismiga selgusega esitatud inimlik ja jumalik loomus leinavad kui inimest ja viidatakse kui lunastajale · Pilet 3 1. Kreeta-MükeeneIII aastatuhandel e.m
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (
muudatusi vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa, seal laulis ka koor. Selleks oli vaja ruumi ja pikihoonet pikendati teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum, mida nim kooriks. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nim nelitiseks. Koori all oli sageli kabel (krüpt),mida kasutati surnute matmispaigana. Tihti ulatub transept pikihoonest rohkem välja kui varakristlikes basiilikates. Kiriku põhiplaan läheneb sel juhul nn ladina ristile. Basiilika kõrval esines ka teisi tüüpe, nt ühelööviline ja kodakirik. Viimane oli kolmelööviline nagu basiilika, kuid aknaid kekslöövi ülaosas polnud. Uksed (keskaja arhitektuuris nim neid portaalideks) asusid mõnikord kiriku läänepoolses otsas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid
inimestelt tule Olümposele. Inimkonda ähvardas hukk. Oma hoolealuste päästmiseks Prometheus varastas tule Olümpeselt ja tõi selle inimkonnale tagasi. Karistuseks käskis Zeus Prometheuse Kaukasuse mäe külge aheldada ja saatis kotka iga päev tema maksa nokkima. Inimesi aga karistas ta sellega, et lasi jumalail voolida imekauni, kuid pahelise naise, kellest said alguse kõik inimkonna hädad. Pühamud ja templiehitus Kreeka pühamu sisuline keskpunkt oli altar. See oli madal, enamasti kividest laotud alus, millel toodi jumalatele ohvreid. Altar paiknes reeglina lageda taeva all. Suuremates pühmutes oli nii altareid kui ka templeid mitu. Altareid võis rajada ka templitest sõltumatult. Kõigis tähtsamates pühamutes oli ka jumala koda ehk tempel (kreeka keeles naos). Enamasti hoiti seal jumala kuju ja väikesel altaril põles jumala koldetuli. Kuid peamised rituaalid toimusid templi juures vabas õhus ja tavainimesed sisenesid templisse vaid
inimestelt tule Olümposele. Inimkonda ähvardas hukk. Oma hoolealuste päästmiseks Prometheus varastas tule Olümpeselt ja tõi selle inimkonnale tagasi. Karistuseks käskis Zeus Prometheuse Kaukasuse mäe külge aheldada ja saatis kotka iga päev tema maksa nokkima. Inimesi aga karistas ta sellega, et lasi jumalail voolida imekauni, kuid pahelise naise, kellest said alguse kõik inimkonna hädad. Pühamud ja templiehitus Kreeka pühamu sisuline keskpunkt oli altar. See oli madal, enamasti kividest laotud alus, millel toodi jumalatele ohvreid. Altar paiknes reeglina lageda taeva all. Suuremates pühmutes oli nii altareid kui ka templeid mitu. Altareid võis rajada ka templitest sõltumatult. Kõigis tähtsamates pühamutes oli ka jumala koda ehk tempel (kreeka keeles naos). Enamasti hoiti seal jumala kuju ja väikesel altaril põles jumala koldetuli. Kuid peamised rituaalid toimusid templi juures vabas õhus ja tavainimesed sisenesid templisse vaid
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt
Vanaaeg I loeng Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad esimesed ja ühendasi
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel oli Hattide riik (~18-12ss.),
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad peast torgata, siis oleks se
vaba fassaadikujundust. Le Corbusier' tuntuimaid ehitisi on Sveitsi üliõpilaste maja Pariisis, elamu Marseille's ja Ronchamp'i kirik Prantsusmaal. Vaba hoonestuse põhimõttel planeeris ta India Pandzabi osariigi pealinna Chandgarhi. *Mahtu maast lahti tõstev piotis, * Vaba fassaadikujundus tänu raudbetoonkonstruktsioonile, *Lintakem, *Vaba põhiplaan, kaldtee, *Lamekatus ja katusead. Mason Cook, Villa Meyer, Graches´i Villa, Poissy Savoye Villa, Mason Dom-Ino. missioonitundega, oluline arhitekt moodas arhitektuuri 5 punkti: maja toetub postidele naitab kergust, vabaruum autodele katusaed vaba plaan lintaken
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
annaabi.ee 
