blokid II MS eel I Berliini  Rooma telg ehk teljeriikide ehk Saksamaa liitlaste ehk kolmikpakt. Siia kuulusid Saksamaa, Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Soome, Jaapan. II Antant  Suurbritannia, Prantsusmaa, USA III NSVL  1939-1941 (jaan.) oli teljeriikide poole peal. · MRP (1939) · 1941  liitub NSVL ja Salsamaa koostöö ja sõpruse leping. Samal aastal liitub NSVL Antandiga. Suur Isamaasõda  Saksamaa ja NSVLi vahel. 1940  Itaalia, Saksamaa ja Jaapan sõlmisid kolmikpakti. Jaapan sõdis Inglismaa ja Prantsusmaaga aga ei sõdinud NSVLiga. Soome sõdis ainult NSVLiga. USA ei sõdinud Suurbritannia ja Prantsusmaaga. Bulgaaria sõdis Inglismaa, Prantsusmaa ja USAga, ei sõdinud NSVLiga. II MS algas 1
territoriaalseid vallutusi, suurriigid ei ole nõus muudatustega, mis ei ole kooskõlas sealsete rahvastega, suurriigid austavad kõigi rahvaste valida endale sobiv valitsusvorm. Jätkusõda- 1941 sept- 1994 Soome ja NSVL vaheline sõda Uus kord- Selle käigus hukati 6 miljonit juuti,natsid kehtestasid oma korra. Holocaust- Sakslaste poolt juutide vastu pandud genotsiidi tähistamine, Ühinenud Rahvad- on ühisdeklaratsioon, 1.jaanuar 1942 Washingtonis, 26 teljeriikide vastu sõdivad riigi esindajad. Kõik allkirjastanud lubasid suunata jõud teljeriikide purustamisele. Vastupanuliikumine- on riigi või mu suurema maa-ala elanike organiseeritud vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile. Plaan ,,Merelõvi"- 28.juuni 1940, oli plaan vallutada Suurbritannia Saksamaa poolt (meresõda), saksa kaotas. Plaan ,,Barbarossa"- 22.juuni 1941 Saksamaa alustas koos Rumeenia ja Itaaliaga sõda NSVL vastu (välksõda)
Miks ei õnnestunud teljeriikidel võita Teist maailmasõda Teine maailmasõda oli veriseim kogu inimkonna ajaloos. Vastamisi olid maailma kõige mõjuvõimsamad riigid. Võitjaks pooleks osutus Liitlasriigid, nagu USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, peale selle veel Nõukogude Liit. Teljeriikide eesotsas oli kõige mõjuvõimsam vaieldamatult Saksamaa, kes oli loonud oma aja kohta maailma kõige professionaalsema ja arenenuma armee. Sõjatehnika ja sõjalise väljaõppe taseme poolest ei leidnud Wehrmachtile, Kriegsmarinele ega Luftwaffele vastast. Kaotajatel riikidel oli küll potentsiaali sõja võitmiseks, aga siiski kaotasid. Miks? Sakslaste suur edukuse võti sõja esimesel poolel oli nende ründestrateegia- Blitzkieg (välksõda saksa k
hõivata lääneliitlaste tähtsaimad tugipunktid Kagu-Aasias (Filipiinid, Tai, Singapur).  Löök halvas USA Vaikse ookeani laevastikku, see ei saanud takistada Jaapani vallutusi. Euroopa riigid võimetud kolooniaid kaitsma sõja/okupatsiooni tõttu Euroopas. Jaapan laiendas oma valdusi Kagu-Aasias. USA sõttaastumine oli kergenduseks Suurbritanniale ja NSV Liidule. 11. Miks, kuidas ja millal tekkis teljeriikide vastane koalitsioon? (Atlandi harta, Teherani konverents)  Teherani konverents – 1943. A lõpul Iraanis, Teheranis toimunud konverents, kus osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Otsused: Avada II rinne Lääne-Euroopas ja koordineerida sõjategevust ida- ja läänerindel. Sõdida kuni vastaste täieliku kapitulatsioonini, separaatrahu ei sõlmita. NSVL astub sõtta Jaapani vastu. Taastatakse Euroopa riikide suveräänsus ja II ms eelsed piirid.
3 Hiinas algas II MS juba enne õiget sõda. Jaapan ründas 1937. Hiinat. 1941. aastast lisandusid Vaikse ookeani saared (peale seda, kui Jaapan tungis kallale USA-le). Maailmamere alla kuulusid ookeanid, neis allveesõda. September 1939 – juuni 1941 Võrreldes I MS-ga oli kolm jõukeset (esimeses oli kaks). 1. Teljeriigid (Saksamaa ja tema liitlased) 2. Lääneriigid (USA oli neutraalne alguses) 3. NSVL (Saksamaaga mittekallaletungileping) Teljeriikide ja Lääneriikide vahel sõjategevus. Teljeriikide ja NSVL vahel mittekallaletungileping. Juuni 1941 – september 1945 1. NSVL 2. Teljeriigid 3. Lääneriigid + USA Muutused:  Nüüd sõda ka NSVL ja Teljeriikide vahel.  NSVL ja Lääneriikide vahel Suur koalitsioon (lääneriigid sõlmisid totalitaarse Venemaaga koalitsiooni.  Teljeriikide ja Lääneriikide vahel sõjategevus. II MS sai alguse 1. september 1939, kui Saksamaa ründas Poolat.
II Maailmasõdas ja Eesti I rida Iseloomusta sõjategevust 1939-1942. Mis tagas teljeriikide edu sõja esimesel perioodi? 1.09.1939 ründas Saksamaa välksõjataktikat kasutades Poolat. NSVL tegi sama  Poola vastupanu murti. ,,Kummaline sõda"  Prantsusmaa ja Inglismaa vs Saksamaa. Sõjategevust tegelikult ei toimunud, istuti oma kaevikutes. NSVL paigutas oma väed baaside lepingu alusel Baltikumi. Soome kaitses oma iseseisvust Talvesõjas. Aprillis 1940 tungisid Saksa väed Taani. Lõpetati ,,Kummaline sõda". Samal ajal lõpetas NSV Liit MRP
ilma juhtideta. Idarinde juhiks saab G. Zukov. ?Leningradi blokaad ?Leningrad on blokaadirõngas ja ei alistu ?blokaad kestab 900 päeva, 640000 surnuks nälginut ?Tee üle Laadoga oli ainus, kust sai toitu vedada, kuid seda ainult talvel. ,,Elutee." ?Moskvat ei tohtinud jätta, sest oli valik, kas surra oma mehe käe läbi või sakslate käe läbi. Sakslased suudeti Moskva alt välja tõrjuda. ?Püütakse läheneda lõunast. Stalingradi lahing 1943, mille Sakslased kaotavad, Teljeriikide edu on lõppenud. VAIKSE OOKEANI PIIRKOND ?Jaapani sõjaplaan hegemoonia saavutamiseks Aasias e. ,,Tanaka memorandum" töötati välja 1927 Tanaka plaan ?1937 tungib Jaapan Hiinasse ja algab Jaapani-Hiina sõda ?Hiina okupeeritakse ?USA ?1940. aasta märtsis lõpetab USA isolatsioonipoliitika ja neutraliteedi ?1941. aasta märtsis võtab Kongress vastu Lend-lease'i seaduse ?kõik, kes võitlevad Saksamaa vastu saavad USAlt tuge, raha, moona jpm
Algas positsioonisõda. Verduni lahing  oli Saksamaa ja Prantsusmaa vägede vaheline lahing I maailmasõjas 1916. aastal Verduni kindluse ümbruses Prantsusmaal. See oli kogu sõja üks suuremaid maismaalahinguid. Saksamaa soovis Prantsusmaa sõjast taanduma panna, kasutades kurnamistehnikat. Verduni kindlus kattis ühtlasi otseseid ligipääsuteid Pariisile. Pealegi olid ühendusteed Saksamaaga üsna lühikesed. Rünnakuks koondati varjatult peaaegu pool miljonit Teljeriikide meest. Prantslaste kindlus oli üsna kehvalt kindlustatud, samuti olid väed nõrgapoolsed. Tulemuseks 714 000 surnud sõdurit mõlemalt poolelt. Lisa haavatud ja teadmata kadunud - kokku rohkem kui 1,2 miljonit. Saksa pool ei saavutanud mitte midagi. Prantslased ei jooksnud verest tühjaks, Verdun jäi hõivamata. Somme'i lahing  toimus Esimeses maailmasõjas 1916. aastal prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel. Somme'i lahing peeti Somme'i jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal. Inglased
II ms lahingud, konverentsid, Eesti saatus 1. Pöördelised lahingud Midway lahing - Toimus 4 juuni - 7 juuni 1942. Toimus Jaapani ja USA vägede vahel Midway saartel. Võitis USA. Põhjuseks oli Jaapani ahnus võimu järgi vaiksel ookeanil, mis USA-le ei meeldinud. Jaapan kaotas. El Alameini lahing - Toimus kaks lahingut: 1) 1. juuli 1942 - 27. juuli 1942, 2) 23. oktoober 1942– 4. november 1942. Lahing toimus Egiptuses teljeriikide ja briti vägede vahel. Võideldi võimu üle Põhja Aafrikas. Võitjana väljusid briti väed. Stalingradi lahing- Toimus 23.08.1942-02.02.1943. Saksamaa proovis vallutada Stalingradi linna. Kõige räigem ja verisem sõda II ms ajal. Saksamaa sai lüüa. Kurski lahing - Toimus Kurskis 05.07-23.08.1943 Saksamaa ja NL vahel. Lahingu alustas Saksamaa eesmärgiga vallutada Kurski linn. Lahing lõppes NL võiduga, kuna Hitler vajas vägesid mujal. Normandia dessant - 6
kooskõlas sealsete rahvastega, suurriigid austavad kõigi rahvaste valida endale sobiv valitsusvorm. Jätkusõda- 1941 sept- 1994 Soome ja NSVL vaheline sõda Uus kord- Selle käigus hukati 6 miljonit juuti,natsid kehtestasid oma korra. Holocaust- Sakslaste poolt juutide vastu pandud genotsiidi tähistamine, Ühinenud Rahvad- on ühisdeklaratsioon, 1.jaanuar 1942 Washingtonis, 26 teljeriigide vastu sõdivad riigi esindajad. Kõik allkirjastanud lubasid suunata jõud teljeriikide purustamisele. Vastupanuliikumine- on riigi või mu suurema maa-ala elanike organiseeritud vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile. Plaan „Merelõvi“- 28.juuni 1940, oli plaan vallutada Suurbritannia Saksamaa poolt (meresõda), saksa kaotas. Plaan „Barbarossa“- 22.juuni 1941 Saksamaa alustas koos Rumeenia ja Itaaliaga sõda NSVL vastu (välksõda) Pearl Harbor- 7.detss 1941- Jaapani rünnak USA suurimale
-Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Norra, Holland, Belgia 2.II maailmasõja sündmused. -1939 -1.09.1939- II MS algus. Saksamaa rünnak Poola vastu, kuna Poola ei nõustunud üle andma Poola koridori. Saksamaa pakkus Poolale kompensatsiooni Poola koridori eest, kuid Poola siiski ei andnud Poola koridori ära. -3.09 kuulutasid Saksamaale sõja Lääneriigid. Lääneriikide jaoks tähendas sõtta astumine Maginot liini kindlustamist
ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias - 7.dets. 1941 Jaapan ründas USA Vaikse ookeani laevastiku peabaasi Pearl Harbourit. - Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid ning Indohiina, Birma, Malaisia, Singapuri, Filipiinid ja Indoneesia, kuid 1942. aasta juunis toimunud Midway lahing oli jaapanlastele hävituslik. 4. Miks, kuidas ja millal tekkis teljeriikide vastane koalitsioon? (Atlandi harta, Teherani konverents). Atlandi harta - Toimus 14. augustil 1941.. - Atlandi harta oli Roosevelti ja Churchilli poolt algatatud leping, mis deklareeris Saksamaaga võitlusse astunud riikide eesmärgid ja põhimõtted. - Harta eeldas loobumist territoriaalvallutamist ja rahvaste enesemääramisõiguse austamist. - Sellega liitus kokku 15 riiki, k.a. NSVL. Teherani konverents - Toimus 28. novembrist 1
-Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tsehhoslovakkia, Kreeka, Norra, Holland, Belgia 2.II maailmasõja sündmused. -1939 -1.09.1939- II MS algus. Saksamaa rünnak Poola vastu, kuna Poola ei nõustunud üle andma Poola koridori. Saksamaa pakkus Poolale kompensatsiooni Poola koridori eest, kuid Poola siiski ei andnud Poola koridori ära. -3.09 kuulutasid Saksamaale sõja Lääneriigid. Lääneriikide jaoks tähendas sõtta astumine Maginot liini kindlustamist
külmavereliselt tappa. Kuigi sõja lõpu saatus oli juba enne 1945. aastat kindel, hakati protsessist reaalselt mõtlema pärast Saksa kapitulatsiooni 8. mail. Viimaseks tõkkeks jäi veel Jaapani kui Saksa liitlase lämmatamine, mis tuumapommide kasutuselevõtuga ka kiiresti õnnestus. Kohtuprotsess: Protsessi legaliseerimiseks võeti 8. augustil 1945 vastu Rahvusvahelise Sõjatribunali Harta, kus oli kirjas, et teljeriikide sõjakriminaale tuleb karistada. Hartas oli välja valitud 200 Saksa riigi-, majandus- ja sõjandustegelast, kellest 24 üle mõisteti kohut Nürnbergis. Umbes 1600-le kurjategijale mõisteti kohut tavaliste kohtuseadustike kohaselt. Koht: Protsesside läbiviimise koht ei valitud juhuslikult. Nõukogude Liit tahtis näiteks sündmust läbi viia Berliinis, kuid teiste liitlasriikide survel peeti need Nürnbergis. Tähtsamad põhjused:
punktist, kus lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega, austada rahvaste õigust valida endale ise riigikord, kellelt see on jõuga ära võetud. NSV Liidul õnnestus mõne aja pärast välja pressida, et seda põhimõtet ei laiendataks MRP tulemusel liidetud aladele. Balti riikidele tähendas see taas Moskva võimu alla minemist. Loodeti taastada rahu, mis võimaldab rahvastel elada rahus oma riigi piires. 1.jaan.1942 kirjutasid 26 teljeriikide vastu sõdivat riiki Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile. Tõotati pidada kinni Atlandi harta põhimõtetest, suunata kõik jõud teljeriikide purustamisse ning mitte sõlmida separaatrahu vaenlasriikidega. Hiljem kirjutasid dokumendile alla veel 21 riiki. Hitleri-vastase koalitsiooni kõige kindlamateks liitlasteks kujunevad USA, Suurbritannia ja NSVL, kes korraldavad kohtumisi. USA ja Suurbritannia kohtuvad 9 korral, NSVL osaleb kolmel korral
sakslaste tugevale armeele jõuti kiiresti vallutada Poola, seejärel Taani, Norra, Belgia, Holland ja ka enamus Prantsusmaast. Koos Itaalia abiga hõivati ka Balkani poolsaar. Saksamaa algne rünnak Venemaa vastu oli ka väga kiire ja edukas. Peaaegu terve Euroopa oli Saksamaa võimu all. Sakslaste liitlased jaapanlased olid saavutanud ülemvõimu Vaiksel ookeanil ja edukalt hävitanud USA ühe mereväebaasi. Kuid teljeriikide kiire edu lõppes vaid mõne pöördepunktiga ja just nendest punktidest ma nüüd täpsemalt räägingi. Esimene suurem tagasilöök sakslastele oli 1941. aastal Moskva all. Punaarmee kandis tohutuid kaotusi, tundus, et Barbarossa plaan õnnestub täielikult, kuid siis, selle asemel, et kohe Moskva vallutada, saatis Hitler osa oma vägedest hoopis Kiievi alla ja selleks, et Moskvat rünnata pidi ta osa üksusi Leningradi alt ära kutsuma. Tänu sellele ei suudetud vallutada Leningradi
Hitler rikkus Müncheni lepet Hakkas kohe esitama nõudmisi ka Poolale GB ja Pr asusid kaitsele Teraspakt-mai 1939 Itaalia ja Saksa liidulepe Berliin-Rooma-Tokyo telg ehk Roberto MRP-kõik on valmis Molotov Ribbentropi pakt Saksa-NSVL mittekallaletungi ja koostööpakt Nimetus välisministrite järgi Sõlmiti 23.08.1939 Kurikuulsaim lepe 20.sajandi ajaloos Sisaldas salaprotokolle Ida-Euroopa jagamise kohta Eesti-Läti ja Soome NSVL Kes otsustasid sõja.. Teljeriikide poolel Hermann Gõring - Luftwaffe juht Adolf Hitler - Wehrmachti ülemjuhataja Wilhelm Keitel - OKW ülemjuhatus Karl Dönitz - Kriegsmarine i ülemjuhatus. Einrich himmler - SS juht; holocausti elluviija Carl Gustaf Mannerheim - Soome vägede ülemjuhataja, president 1944-46 Erich van Manstein - Saksa kindral-feldmarssal, lõuna armeedegrupi ülemjuhataja Friedrich Paulus - Saksa kindral-feldmarssal, stalingradi vallutaja
eelnevalt kokku enesekaitse sõdade eksistentsil. Fashismi tõus Pärast Esimest Maailmasõda sai maailma peamiseks riigikorraks demokraatia, kuid varsti arenes välja uus kord nimega fasism mis lubas inimestele eelkõige suuremaid vabadusi ja kaitset kommunismi eest. Benito Mussolini algatas esimese fasistliku diktaatorliku riigijuhtimise Itaalias 1922. 3 Teljeriikide koalitsiooni moodustumine Adolf Hitler, Saksa Rahvusliku Sotsialistliku partei juht ülistas fasismi ühte haru, mis koosnes rassismist ja väikeste rahvusgruppide hävitamisest. Ta lubas Saksa rahvale, et tema saavutab ,et Sakslased on ka väliselt maailma ülim rass. 1930 tabas Saksamaad suur depressioon. Mõõdukad parteid ei saanud kokkuleppele mida depressiooniga peale hakata ja suur osa hääletajaid pöördus Natside ja Kommunistide poolele. 1933 sai Hitlerist Saksa
asuvat Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasi. Kuidas see mõjutas sõja käiku? Ameeriklastele oli kuulutatud sõda ning ka Saksamaa ja Itaalia teatasid oma vastuseisust USA-le. Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid ning Indohiina, Birma, Malaisia, Singapuri, Filipiinid ja Indoneesia, kuid 1942. aasta juunis toimunud Midway lahing oli jaapanlastele hävituslik. 4. Miks, kuidas ja millal tekkis teljeriikide (Itaalia, Saksamaa ja nende liitlased) vastane koalitsioon? (Atlandi harta, Teherani konverents) NSV Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis kallale NSV Liidule ja Briti peaminister hakkas nägema Stalinis vaenlase asemel liitlast. 1941. august – kirjutasid Suurbritannia ja USA alla Atlandi Hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgne maailmakorraldus. Riigid teatasid, et ei otsita omakasu ning lubati taastada kõigi sõjas
, USA, NSVL vahel neljaks okupatsiooniks, võimu Saksamaal teostas Liitlaste sõjaline Administratsioon--> kohtupidamine natsi-saksa juhtide üle. Saksa reparatsioonide tasumise kord demonstreeriti saksa suurte tehaste sisseseaded. · Jätkuv sõda Kaug- Idas. NSVL lubadus Jaapani vastu sõtta astuda, vastutasuks Sahhakini Saare lõunaosa ja Kuriili Saared. · 4-D poliitika, Saksa demokraatlikuks, natsism likvideerida, demilitariseerimine. 8. Teljeriikide lüüasaamise põhjused ( Itaalia, Saksamaa, Jaapan) · lääneriikide suur toetus NL · välksõja plaani läbi kukkumine · väiksemad inim ja materiaalsed ressursid · Inglise ja USA suur vastupanu · USA sõtta astumine, II rinde avamine 9. II MS tagajärjed · Väga suured inimkaotused ja purustused (60mlj. in). · Ei saadud õiget riigikorda. · Maailm lõhestus kaheks. Toimus maailma polariseerumine. NL ja tema marionetid = USA ja
ühendama maismaaliikluse.25.juunil 1948 blokeeris Nõukogude pool kõik Berliini läänesektoreid Saksamaa läänetsoonidega ühendavad raud-ja maanteed. Algas Berliini blokaad. Berliinile jäi ainult lennuühendus, mida NSVL ei julgenud häirida. Berliini blokaad kestis kuni 12.maini 1949, seega lõppes peale NATO moodustamist. USA ja Briti transpordilennukid viisid Berliini kaupu. ÜRO kujunemine Ühinenud Rahvad oli väljend, mida II Ms.ajal kasutati teljeriikide ja nende liitlaste vastu võitlevate riikide tähistamiseks. 1.jaan.1942 andsid 26 riigi esindajad oma allkirja Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile. ÜRO moodustati 1945.a.aprilli lõpul San Fransiscos toimunud konverentsil, millest võttis osa 50 riiki. ÜRO põhikiri jõustus 1945.a.24.okt., millist päeva tähistatakse nüüd ÜRO päevana. ÜRO ülesanded:1)säilitada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut 2)arendada rahvaste võrdõiguslikke ja enesemääramise põhimõtte alusel
o Berliin-Rooma-Tokyo telg ehk Roberto o Leedu Saksamaale o Mõlemal riigil oma konkreetne roll ja plaanid o Poola jagati kaheks · Puutumata veel Poola ja Tsehhoslovakkia o Poolal  iidne Preisimaa Nemad otsustasid sõja... Teljeriikide poolel o Tsehhil  Sudeedimaa Hermann Göring  Luftwaffe juht , Adolf Hitler  Wehrmachti o Tsehhoslovakkia hävitamise plaan juba mais ülemjuhataja ,Wilhelm Keitel  OKW ülemjuhataja, Karl Dönitz  1938 Kriegsmarine`i ülemjuhataja, Heinrich Himmler  SS juht; Holocausti elluviija
Algas positsioonisõda. Verduni lahing – oli Saksamaa ja Prantsusmaa vägede vaheline lahing I maailmasõjas 1916. aastal Verduni kindluse ümbruses Prantsusmaal. See oli kogu sõja üks suuremaid maismaalahinguid. Saksamaa soovis Prantsusmaa sõjast taanduma panna, kasutades kurnamistehnikat. Verduni kindlus kattis ühtlasi otseseid ligipääsuteid Pariisile. Pealegi olid ühendusteed Saksamaaga üsna lühikesed. Rünnakuks koondati varjatult peaaegu pool miljonit Teljeriikide meest. Prantslaste kindlus oli üsna kehvalt kindlustatud, samuti olid väed nõrgapoolsed. Tulemuseks 714 000 surnud sõdurit mõlemalt poolelt. Lisa haavatud ja teadmata kadunud - kokku rohkem kui 1,2 miljonit. Saksa pool ei saavutanud mitte midagi. Prantslased ei jooksnud verest tühjaks, Verdun jäi hõivamata. Somme’i lahing – toimus Esimeses maailmasõjas 1916. aastal prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel. Somme'i lahing peeti Somme'i jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal.
• 1936 - Berliin-Rooma telje leping (Itaalia ja Saksamaa vahel) Seatakse ühised eesmärgid: 1) Saksamaa tunnustab Etioopia vallutamist. 2) Mõlemad riigid lubavad toetada Hispaania kodusõjas Francot. 3) Jaotatakse Doonaumaad ja Balkanimaad. • 1936 – Antikomiterni pakt (Saksa ja Jaapani vahel) Jaapan ja Saksamaa hakkavad kostööd tegema komiterni vastast koostööd võitlemaks kommunismiga. 1937 - Ühineb antikomiterni paktiga Itaalia. Selleks aastaks on välja kujunenud Teljeriikide pakt. • 1939.mais Teraspakt – (Itaalia ja Saksamaa vahel) Vastastikku igati toetatakse, antakse abi ja tehakse koostööd. • 1940. sept- Kolmikpakt – (Itaalia, Saksa ja Jaapani vahel) Ungari, Bulgaaria,Rumeenia ja Slovakkia ühinevad sellega erinevatel aegadel. Baaside leping Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk nn baaside leping ja selle juurde kuuluv salajane protokoll sõlmiti 1939.
.................................................................... 1) ..................................... .................................................................... .................................................................... Teljeriikide .................................................................... vahel sõlmitud 2) ..................................... .................................................................... lepingud .................................................................... ...............
17. Miks puhkes Hispaania kodusõda?  Franco tahtis võimule. Kerkis võimule. I sõda peale I MS. 1936-1939 18. Kes kuulusid suurde nelikusse?  Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, Nõukogude-Liit 19. Miks puhkes 1929. aastal majanduskriis?  Oli börsikrahh, USA- s, Wall-Streedil. ,,Must neljapäev" 20. Miks valisid I MS võitjariigid Pariisi rahukonverentsi avapäevaks just 18nda jaanuari?  (18. jaanuar 1871)- Siis tekkis Saksa-keisririik 21. Millised riigid kuulusid teljeriikide hulka?  Itaalia, Saksamaa, Jaapan 22. Kes oli ja mida tegi Georgi Zukov?  Nõukogude Liidu väejuht, kes juhtis idaeuroopas Punaarmeed. 23. Seleta mõiste MRP?  Molotovi- Rippendropi pakt, Saksamaa ja Nõukogude-Liit tegid koostööd, 23.aug 1939. 24. Miks ei võtnud Lääs midagi Hitleri agressiooni vastu ette?  Usa ja suurbritannia järgisid neutraliteedi poliitikat, ehk nad ei sekkunud teiste riikide asjadesse. Prantsusmaa oli IMS väsinud. Arvati, et kui Hitleri
põhjaosas jäi jätkuvalt Saksamaa liitlaseks. Halvenes ka Jaapani olukord. Esimesed ebaõnnestumised olid Jaapanit tabanud juba 1942. aasta suvel, kui USA andis mitu hävitavat lööki tema laevastikule. 1943. aastal algul aga liitlaste suurpealetung Vaikse ookeani edelaosas, mille tulemusena tõrjuti oma impeeriumit laiendavad jaapanlased aeglaselt tagasi kodusaarte suunas. Paralleelselt sõjaliste sammudega jätkus vilgas diplomaatiline tegevus, et koordineerida liitlasi teljeriikide (Saksamaa ja tema liitlased) purustamisel. Paraku kaasnes sellega USA ja Suurbritannia järeleandlikkus Stalini nõudmiste eel, mis tekitas ohu, et Kesk-Euroopa riigid jäetakse pärast sõja lõppu Nõukogude Liidu mõjusfääri. Jaanuaris 1943 toimunud Casablanca konverentsil jõudsid USA president Roosevelt ja Suurbritannia peaminister Churchill kokkuleppele, et Saksamaa ja Jaapan tuleb sundida tingimusteta kapituleeruma. 18.  30
D. Roosevelt (USA president) Atlandi harta põhimõtted. Atlandi hartas sisaldusid Saksamaa-vastase sõja ja riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Septembris 1941 ühines hartaga ka Nõukogude Liit. · 1. jaanuaril 1942 kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile (mille aluseks oli Atlandi harta). Selle sisu: hoiduda separaatrahust (=eraldirahust) Saksamaaga, teha koostööd Saksamaa purustamiseks Nende sammudega oli juba kujunenud teljeriikide-vastane (ehk Hitleri-vastane) koalitsioon. 3. Atlandi Harta Atlandi harta oli 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted.
vaadata. Sks kallaletungist NSVL-le polnud möödunud kuudki, kui London ja Moskva sõlmisid kokkuleppe, milles kohustusid teineteist abistama ja mitte pidama separaatläbirääkimisi ega sõlmima vaherahu Berliiniga. See oli juulis 1941. 01,01,1942. a. kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile, mille aluseks oli Atlandi harta. Ka NSVL ja Hiina. Ühinenud Rahvad tõotasid vastastikku hoiduda separaatrahust vaenlasriikidega. See deklaratsioon vormistas teljeriikide agressiooni vastu võitlevate riikide liidu. Selle koalitsiooni kujunemine jätkus 1942. a. suvel. Mais-juunis käis Molotov visiitidel Londonis ja USA-s. Suurbritanniaga sõlmis NSVL liidulepingu, Ühendriikidega lepiti kokku põhimõtete suhtes, kuidas teineteist sõjas abistada. 1942.a. kevadest tegi USA president F.D. Roosevelt J. Stalinile kohtumisettepanekuid, kes keeldus. Tegelikult üritas Stalin Stalingradi lahingu ajal ja pärast sedagi 1943. aastal luua
) ÜRO alusdokument; 3 Rommel Montgomery (inglismaa võimas sõjakindral. TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945 5 o 01.01.1942 kirjutasid 26 riigi esindajad ( hiljem 50) Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste Deklaratsioonile: aluseks Atlandi Harta. See oli riikide liit ( sh NSVL Liit ja Hiina ) teljeriikide vastu (Saks + Jaapan + liitlased = agressorid!). NSVL (ei tohi sõlmida separaatrahu! NSVL rikub) ja USA vahel liidulepingud sõjas abistamiseks (NSVL sai 12% oma relvastusest, 4500 tööpinki, 2,6 miljonit tonni naftat, 0,5 miljonit tonni värvilisi metalle, toiduabi jne..); o 28.11.-1.12.1943 liitlaste Teherani konverents (kohtusid Stalin, Roosevelt (USA) ja Churchill
Kreeka, Egiptus). Suurbritanniat ei õnnestunud sundida alistuma. Saksamaa välksõja läbikukkumine NSV Liidus, Saksamaal ei jätkunud ressursse pikaajaliseks sõjaks. Nõukogude Liit suutis kaotatud aladelt evakueerida tööstuse ning alustada tootmist Siberis. Jaapani ressursid ja tööstuslik võimsus madalam kui liitlastel. USA võimas tööstuslik potentsiaal ja abi sõdivatele Euroopa liitlastele. Moodustus teljeriikide vastane koalitsioon. Pöördelised sündmused Teljeriikide väed alistati Põhja-Aafrikas 1942 (Tuneesia) ja liitlased tungisid Itaaliasse 1943 (Sitsiilia) NSVL võit Stalingradi ja Kurski lahingutes 1942-43, NSVL läks kaitselahingutelt pealetungile. Pöördelised sündmused Põhja-Aafrikas Mussolini püüdis suurendada kolooniaid Briti arvelt ja ründas 1940. a Liibüast Egiptust. Eesmärk: kontroll Vahemere, Suessi kanali üle. Nafta.
Lääne-Sahara, Hispaania Maroko ja Ekvatoriaal-Guinea. Järgnes kibedalt, vastu tahtmist võideldud Hispaania kodusõda (1936–1939). Kolm aastat hiljem väljusid sõjast Saksamaa ja Itaalia toetusel võitjana natsionalistlikud jõud, mille eesotsas oli kindral Francisco Franco. Hispaania kodusõda on nimetatud ka Teise maailmasõja esimeseks lahinguks. Franco juhtimise all jäi Hispaania Teises maailmasõjas neutraalseks, ehkki pigem teljeriikide poolt. 1960. aastatel leidis Hispaanias aset ootamatu majanduskasv, mida kutsutakse ka Hispaania imeks. Sellest kasvas omakorda välja tänapäevane industriaalmajandus koos õitsva turismitööstusega. Kui Franco novembris 1975 suri, sai troonile prints Juan Carlos – temast sai riigipea ja kuningas, kelle Franco ise oli eelnevalt määranud. 1. jaanuaril 2002 lõpetas Hispaania oma ajaloolise rahaühiku peseeta kasutamise ning asendas selle euroga. Sellega kaasnes majanduse
Süd Saksamaa oli sõlminud Kolmikpakti Jaapani ja Itaaliaga, mille kohaselt tehti koostööd. Saksamaal oli suurim armeegrupp Wehrmacht, kuid peale Barbossat olid sõjameeste numbrid vähenenud. Operatsiooni Blau viis läbi armeegrupp Süd, armeegrupid Mitte ja Nord jäid samal ajal kaitsepositsioonidele. Lisaks olid sakslaste käsutuses ka Itaalia, Rumeenia ja Ungari sõdurid. Sakslaste sõjavägi oli miljoni mehe suurune, liitlastelt saadi juurde 300 000 meest. Teljeriikide sõdureid on kokku rohkem kui 1,3 miljonit. Lõplik Süd koosnes 45 jalaväe-, 11 tanki, 4 kergejalaväe-, ja 5 motoriseeritud diviisist. Armeegrupp Süd jõudis samu diviise analüüsides järeldusele, et „kokkusulamata koosseisu, vähese lahingukogemuse ja väljaõppe puudujääkide tõttu pole 1942. aasta suvesõjakäiguks mõeldud väeosade võitlusvõime võrreldava tasemega, mis oli omane väeosadele Ida sõjakäigu algul. Ka
Atlandi hartas sisaldusid Saksamaa-vastase sõja ja riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Septembris 1941 ühines hartaga ka Nõukogude Liit. · 1. jaanuaril 1942 kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile (mille aluseks oli Atlandi harta). Selle sisu: hoiduda separaatrahust (=eraldirahust) Saksamaaga, teha koostööd Saksamaa purustamiseks. Nende sammudega oli juba kujunenud teljeriikide-vastane (ehk Hitleri-vastane) koalitsioon. · 28. novembrist 1. detsembrini 1943 toimus Iraani pealinnas Teheranis Teherani konverents. Osalesid W. Churchill (Inglismaa), F. D. Roosevelt (USA) ja J. Stalin (NSVL). Teherani konverentsil otsustati: 1) USA ja Inglismaa avavad teise rinde 2) NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist välja astuma Jaapani vastu 3) USA ja Inglismaa olid nõus tunnustama NSVLi 1941. aasta piirides (st. ka
aug 1941 sõlmisid Inglismaa (Churchill) ja USA (Roosewelt) Atlandi harta: Saksamaa vastu peetava sõja põhimõtted + sõjajärgne maailmakorraldus. Suveräänsuse kaotanud riigid pidid oma suveräänsuse tagasi saama, toimub vaba liikumine üle mere, vaba kaubandus jms. Tegelikkuses sellest pärast sõda kinni ei peetud, kuna sept.ühines A.hartaga ka NSVL  ei taastanud Balti riikide suveräänsust. Atlandi hartast kujunes välja Ühinenud Rahvaste deklaratsioon(need tahvad, kes võitlesid teljeriikide vastu). II MS esimene etapp: Saksamaa ja tema liitlaste pealetung. Teine etapp: murrangulised lahingud: 1) Lahing Vaiksel ookeanil (Midway lahing)  algas USA vägede pealetung ja Jaapani vägede taandumine. 2) Põhja-Aafrikas El-Alamaini lahing (42. Okt-nov)(Suessi kanali hõivamine)  Saksa- Itaalia vägede pealetung Suessi kanalile pandi seisma ja algas vastupealetung. Algas Saksa
lähedal USA sõjalaeva pardal) Atlandi hartas sisaldusid Saksamaa-vastase sõja ja riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Septembris 1941 ühines hartaga ka Nõukogude Liit. · 1. jaanuaril 1942 kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile (mille aluseks oli Atlandi harta). Selle sisu: hoiduda separaatrahust (=eraldirahust) Saksamaaga, teha koostööd Saksamaa purustamiseks. Nende sammudega oli juba kujunenud teljeriikide-vastane (ehk Hitleri-vastane) koalitsioon. · 28. novembrist 1. detsembrini 1943 toimus Iraani pealinnas Teheranis Teherani konverents. Osalesid W. Churchill (Inglismaa), F. D. Roosevelt (USA) ja J. Stalin (NSVL). Teherani konverentsil otsustati: 1) USA ja Inglismaa avavad teise rinde 2) NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist välja astuma Jaapani vastu 3) USA ja Inglismaa olid nõus tunnustama NSVLi 1941. aasta piirides (st. ka Baltikumi
maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. Tegelikult oli Atlandi harta puhul tegemist pettusega. Ameerika Entsüklopeedia viimases väljaandes on Atlandi harta kohta selgelt välja öeldud: "Ehkki ta polnud ametlik dokument, oli ta Teise maailmasõja ajal tegusaks propagandarelvaks teljeriikide vastu."[1] Seetõttu õnnestuski NSV Liidul mõne aja pärast lääneliitlastelt välja pressida, et seda põhimõtet ei laiendataks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud aladele. Balti riikidele tähendas see sõja lõppedes taas Moskva võimu alla minemist. POTSDAMI KONVERENTS (16.jul- 2.aug 1945) Cecilienhofis, Potsdamis. Konverentsil arutasid Teise maailmasõja kolm võitjariiki -- Ameerika Ühendriigid (mida esindas president
Kolm aastat hiljem väljusid sõjast Saksamaa ja Itaalia toetusel võitjana natsionalistlikud jõud, mille eesotsas oli kindral Francisco Franco. Vabariiklasi toetasid Nõukogude Liit ja Mehhiko, kuid seda ei toetanud Läänevõimud tänu brittide juhitud mittevaheletungimislepingule. Hispaania kodusõda on nimetatud ka Teise maailmasõja esimeseks lahinguks. Franco juhtimise all jäi Hispaania Teises maailmasõjas neutraalseks, ehkki pigem teljeriikide poolt. Ainus legaalne partei Franco reziimi ajal oli Falange española tradicionalista y de las JONS (loodud 1937); partei tähtsustas antikommunismi, katoliiklust ja rahvuslust. Pärast Teist maailmasõda hoiti Hispaaniat, mis oli niigi poliitilises ja majanduslikus isolatsioonis, ka ÜRO-st kuni aastani 1955 eemal. Aastal 1953 omandas USA Hispaanias sõjaväelise tugipunkti. 1960ndatel leidis Hispaanias aset ootamatu
Kolm aastat hiljem väljusid sõjast Saksamaa ja Itaalia toetusel võitjana natsionalistlikud jõud, mille eesotsas oli kindral Francisco Franco. Vabariiklasi toetasid Nõukogude Liit ja Mehhiko, kuid seda ei toetanud Läänevõimud tänu brittide juhitud mittevaheletungimislepingule. Hispaania kodusõda on nimetatud ka Teise maailmasõja esimeseks lahinguks. Franco juhtimise all jäi Hispaania Teises maailmasõjas neutraalseks, ehkki pigem teljeriikide poolt. Ainus legaalne partei Franco reziimi ajal oli Falange española tradicionalista y de las JONS (loodud 1937); partei tähtsustas antikommunismi, katoliiklust ja rahvuslust. Teise maailmasõja ajal oli Hispaania Francisco Franco juhtimisel osaliselt neutraalne ning ei liitunud ei Kolmikpakti ega Lääneliitlastega, ehkki saatid Saksamaa vägede koosseisus Idarindele nn Helesinise diviisi.
ja konservatiivsed jõud, kes olid enamasti rooma katoliiklased, kellele meeldis võimu tsentraliseeritus. Sõda oli poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste erinevuste tulemus. Kolm aastat hiljem väljusid sõjast Saksamaa ja Itaalia toetusel võitjana natsionalistlikud jõud. Hispaania kodusõda on nimetatud ka Teise maailmasõja esimeseks lahinguks. Franco juhtimise all jäi Hispaania Teises maailmasõjas neutraalseks, ehkki pigem teljeriikide poolt. Hispaania kodusõja sõjaväeline taktika meenutas mitmeti Teise Maailmasõja tegevust. Hitler testis Hispaania kodusõjas oma uusi relvi. Poliitiline olukord oli vägivaldne juba mitu aastat enne sõja puhkemist. Kaotuste suurus on vaieldav: 300 000 kuni miljon inimest. Lisaks sõjaväelistele operatsioonidele korraldasid mõlemad pooled massimõrvu. Sõda algas sõjaväelise ülestõusuga Hispaanias ja tema kolooniates
osalemiseks liiga nõrk. Kuigi Mussolini lootis teljeliidus säilitada mingitki mõju, oldi tegelikkuses Saksamaast täielikus sõltuvuses. Kõik muutus aga veelgi halvemaks siis, kui Saksamaa hakkas sõda kaotama. 1942. aastal toimusid ägedad lahingud Põhja-Aafrikas. Kuna Hitler aga otsustas, et tähtsam oleks rünnata Venemaad, siis võeti väed Põhja-Aafrikas välja ning see andis lääneliitlastele võimaluse alustada rünnakut teljeriikide purustamiseks. Selleks otsustati rünnata teljeriikide kõige nõrgemat punkti ehk Itaaliat. Juulis 1943 hõivasid väed Sitsiilia ning kui lõpuks Mandri-Itaaliasse jõuti, oli Mussolini juba võimult kõrvaldatud ning 8. septembril anti ametlikult liitlastele alla, kuid kuna sakslased okupeerisid Põhja-Itaalia, siis kestis sõda veel kaheksateist kuud edasi. 16 2.7 Antisemitism ja rassism 1920
impeerium põhiliselt kaitselahinguid. USA sõttaastumine tähendas allveesõja hoogustumist. 1942.aasta toimus siingi murrang. Ameerika tööstus suutis toota uusi laevu rohkem kui saksa allveelaevnikud neid uputada. 1942.aastal sagenesid õhurünnakud Saksa linnadele ja tööstusobjektidele. Kokkuvõtteks :Stalingradi, Al-Alameini ja Midway lahingud olid väga olulised Teise maailmasõja käigus. Nende lahingute tulemusena olid oluliselt nõrgestatud teljeriikide sõjalised jõud, Itaalia kuningriik oli sellest liidust välja astunud ja ise kuulutanud sõja Saksamaale. USA vastab sellise küsimuse peale, et nemad käitusid õigesti, sest sõda hakkas venima ja see oleks maksnud mitmete tuhandete sõdurite elusid. Ameerika arust oli 260 000 ohvrit õigustatud, sest sõda sai lõpetatud ja nende sõdurid jäid ju ellu. Minu arust on USA arvamus vale ja see mis nad tegid oli suur massimõrv. Kuigi on ka Jaapan süüdi selles, et kogu see
Pandi kirja ka sõjajärgne maailmakorraldus- need riigid kes sõltumatuse olid kaotanud, saavad selle tagasi. Detsember 1941. Jaapan ründab USA sõjaväebaase Hawaii saarestikus, see toob kaasa Ameerika Ühendriikie sõtta astumise. NSVL oli 2. maailmasõja algul liidus Sm, aga 22.juunist vastane. (NSVL- totalitaarne) 26. Murrang 2. maailmasõjas. Teherani konverents. 1942.aasta suveni olid teljeriigid edukad. ( Sm; Jpn; Itaalia) Murranguperiood 1942 suvi- 1943 suvi pannakse piir teljeriikide pealetungile, algab nende taganemine ja Hitleri vastane koalitsioon( See atlandi harta teema juba pigem Hitleri vastane) Toimub 3 piirkonnas: · Vaikne ookean- poole aasta vältel vallutas Jaapan suure osa Kagu-Aasiast. Midway lahingus 1942.jaanuar Usa- Jaapan. Algab Jaapani vägede aeglane taganemine. · teine oluline lahing oli idarindel. Stalingradi lahing- 1942.aasta suveks olid Saksa väed jõudnud sinna ( Volga jõe vasakul kaldal, ka natuke vasakul)
1. ühe partei valitsus ja selle varjus ühe isiku võim, kelleks oli pea- või esimene sekretär. 2. kommunistlik partei kontrollis kõike ja parteid kontrollisid julgeolekuorganid. Ka kultuur oli kommunistliku partei ideoloogilise ja riikliku kontrolli all. 3. kogu majandus riigistatud (mõnedes riikides säilis maa eraomand). Enamasti plaanimajandus ja juhtimise tsentraliseeritus. 4. Keskmiselt suurem sõjaväestatus kui mujal maailmas. Ungari II ms teljeriikide seas, Saksamaa liitlane. Kommunistlik võimuhaaramine ei kulgenud kiiresti vaid pikaajalise protsessi tulemusena. 1945 a. parlamendivalimistel said kommunistid lüüa. Ungarist sai Vabariik. Enne oli kuningriik. Siseministri kohal oli kommunist, kellele allusid politseijõud. Kommunistide positsioonid tugevnesid. 1948. valitseva partei tegelased olid kõrvaldatud ja Rahvuslik Sotsiaalpartei + Kommunistlik Partei = Ungari Töörahva Partei. peasekretäriks Rakosi.
5. sept. - kuigi USA kuulutas välja neutraliteedi, kujunesid USA -GB erilised suhted, mis seisnesid relvade ja sõjavarustuse müügis. Märtsis 1941 - USA lend-lease poliitikas GB suhtes -Kongress volitas presidenti osutama ainelist abi igale riigile, kelle toetamine näis talle oluline USA enda kaitsmise seisukohast. Kuna toetuse vajajad olid hetkel maksujõuetud, siis abi kas laenati (lend) või renditi (lease) 27. sept. 1940 sõlmiti Kolmikpakt – kujunes lõplikult teljeriikide blokk. Saksamaa, Itaalia ja Jaapan kohustusid üksteist aitama kui kellelegi neist peaks kolmas riik (va NSVL) kallale tungima. Hiljem liitusid veel Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, marionettidest Slovakkia, Horvaatia (Soome oli küll Jätkusõjas S. liitlane, aga ei kirjutanud alla Kolmikpaktile. Kolmikpakt oli suunatud eeskätt USA vastu, et see jääks neutraalseks – ähvardati sõjaga kahel rindel. NSVLi informeeriti paktist ja pakuti võimalust isegi liitumiseks. 8
Sõjatandrid II MS olid Euroopa (Idarinne  SM itta ja Läänerinne  SM läände, Põhja- Aafrika, Vahemeri), Kagu-Aasia (Vaikne ookean, Hiina, Indo-Hiina), Maailmameri. Etapid: · Sept 1939  nov 1942. Eeskätt iseloomustab Sm ja tema liitlaste pealetung. · Nov 1942  juuli 1943. Murranguperiood. Initsiatiiv läheb Hitleri-vastase koalitsiooni poole. · Juuli 1943  sept 1945. Hitlerivastase koalitsiooni pealetung, teljeriikide lüüasaamine, kapituleerumine. SÕDA 1 sept 1939 algas Sm kallaletungiga Poolale. Nn välksõda ehk blitzkrieg. Poola ei pidanud sõdima ainult Sm, sest 17 sept 1939 viis oma väed Ida-Poolasse NSVL. Koosseisult elasid seal ukrainlased ja valgevenelased. NSVL põhjendas vägede viimist sinna sellega, et ukr ja valgeven on hooleta jäetud ning peaksid oma kaaslastega NSVL'is liituma. Sellega teostas NSVL MTP'i
endaga Austria Itaalia >1935 alustas Mussolini sõda Etioopiaga, Rahvasteliit kehtestas Itaalia-vastased majandussanktsioonid >sanktsioonid ei takistanud Etioopia vallutamis, soodustasid Itaalia lähenemist Saksamaale >1936 Berliin-Rooma telg e Saksamaa ja Itaalia liit, loodi seoses Hispaania kodusõjaga >1937 astus välja Rahvasteliidust Kesk- ja Kagu-Euroopa riigid, jäädes NL ja teljeriikide vahele, üritasid kindlustada oma julgeolekut, sõlmides regionaalseod sõpruse ja vastastikuse abi osutamise leppeid Jaapan tahtis saada kogu Aasia valitsejaks, algatuseks: 1931 hõivas Mandzuuria >Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks, 1933 lahkus Rahvasteliidust Pingekolded: >1931 Jaapan Mandzuuriasse >1935 Itaalia Etioopiasse >1936-1939 Hispaania kodusõda >1936 Berliin-Rooma telg Hispaania kodusõda 1936-1939
See algas Saksamaa ja Poola vahel ning kasvas üle maailmasõjaks 3. septembril, mil Suurbritannia, Prantsusmaa, Austraalia, India ja Uus-Meremaa kuulutasid Saksamaale sõja. Küllo Arjakas , ajaloolane 01. september 2009 14 Teine maailmasõda lõppes 2. septembril 1945 Jaapani kapituleerumisega. Võitlused toimusid kuuel mandril seitsmest ja kõikidel ookeanidel. Nn teljeriikide (Saksamaa, Itaalia, Jaapan) poolel oli sõjaseisukorras 11 riiki ja liitlaste (Suurbritannia, USA, NSV Liit, Prantsusmaa) poolel 61 riiki, millest paljud otseses sõjategevuses ei osalenud. Mõni riik vahetas vastavalt sõjaõnnele poolt. Ülaltoodut võib pidada aksioomiks. Aga kõigega ei pruugi nõustuda: Hispaania jaoks algas sõda juba 1936. aastal verise kodusõjana, ent sõdijaid toetasid relvastuse, lendurite, lahingu-instruktorite ja
2002: 362). 5. Võitlus pärast Stalingradi Stalingradi lahinguga sai Wehrmacht tugeva hoobi osaliseks. Kõigile oli selge, et strateegiline initsiatiiv on läinud Nõukogude Liidu kätte. Saksamaa kaotas lahingus linna pärast mitu sada meest, kes oleksid olnud järgnevates lahingutes märkimisväärseks jõuks. Kaotusi pidid kandma ka Saksamaa teljeriikidest liitlased, mille mõju avaldus nii otsestes kui ka pikaajalistes tagajärgedes. Teljeriikide armeed etendasid kandvat osa rinde väiksemate lõikude kaitsmisel ning võimaldasid Saksa jõududel keskenduda pealetungioperatsioonidele. Siiski sõjakäigu ajal tekkinud kaotuste tõttu ei saanud teljeriigid Wehrmachti enam toetada, kuni nad polnud oma jõude ümber korraldanud. Selline situatsioon pani Saksamaa ressursid väga tugeva surve alla. Itaalia kaotas umbes 110 000 meest, mis avaldas mõju Mussolini positsioonile kodumaal. 1943
2. Teise maailmasõja algus 1939-1941. Sõja põhjused: • sõja provotseeris NSVL, et teostada maailmarevolutsiooni • Versailles' rahu ja Hitleri agressiivne poliitika • Lääne kokkuleppepoliitika tagajärg • Rahvasteliidu allakäik ja USA isolatsioon Sõjategevust hakati teostama MRP alusel (23. august 1939) – see leping käivas II maailmasõja liitlaste (NSVL, Prantsusmaa, Inglismaa jne) ja teljeriikide (Saksamaa, Itaalia, Jaapan jne) vahel. II maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis Lääne-Poolasse. 3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja. 17. septembril ründas NSVL Ida-Poolat, mille ka hõivas. November 1939 kuni märts 1940 toimus NSVL ja Soome vahel Talvesõda. Soome säilitas iseseisvuse, kuid kaotas Karjala piirkonna. Läänerindel toimus sakslaste jaoks murrang 14. juunil 1940, mil Wehrmacht jõudis Pariisi. Sõlmiti
annaabi.ee 
