Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Televiisori vaatamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vaatavad, hüpotees, küsitluse, tükki, 2017, soovime, kanaleid, nooremad, analüüsimine, tabelid, kulutabKoostatud uurimustöö eesmärgiks oli võrrelda inimeste televiisori vaatamise harjumusi, välja selgitada kõige populaarseimad ning koostada küsitlus veebiportaali facebooki vahendusel. Küsitluses osales 100 inimest, kellest 29 olid mehed ning 71 naised. Kõik vastajad jagasime kolme vanusegruppi: kuni 15 aastased, 16-20 ja 20-30 aastased. Ülekaalu moodustasid keskmises (16-20) vanusegrupis olevad isikud, neid oli nimelt 72. Hüpotees: vastanute seast enamus vaatavad televiisorit ning teevad seda 1-2 tundi, koige populaarsemaks telekanaliks on kanal2 Esimene uurimisküsimus oli „Kas te vaatate televiisorit?”. Valdava osa vastanute jaoks on televiisori vaatamine suhteliselt sagedane tegevus - televiisorit vaatavad 88% kõikidest vastajatest. Joonis 1. Televiisori vaatamine ( % kõigist vastanutest) Teine küsimus oli: „Kui tähtis on teie jaoks televiisori olemasolu?”. Selleks et välja selgitada, kui
........................8 3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA.................................................................9 3.1. Peamised televaatajate tüübid...........................................................10 4. TNS EMORI ANDMED KESKMISE EESTLASE TELEMEEDIA TARBIMISE HARJUMUSTE KOHTA 2014. AASTA SEPTEMBRIKUUST DETSEMBRIKUUNI 12 5. LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI 3. KOOLIASTMES JA GÜMNAASIUMIS LÄBIVIIDUD KÜSITLUSE TULEMUSED JA JÄRELDUSED..................................17 5.1. Küsitluse tulemused...........................................................................18 5.2. Järeldused.......................................................................................... 23 5.2.1. Küsitluse tulemuste võrdlus TNS Emori andmetega.....................24 KOKKUVÕTE................................................................................................................25 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................
suunatud koomiksid ja raamatud). Nüüdseks on telereid kodus juba enamasti mitu ja need on muutunud tavaliseks tarbeesemeks. Juba telerite pealetungi algul oli probleemiks Briti laste liigne telerite ees istumine, milleks oli tollal umbes 2 tundi päevas. Uuritud on noorte inimeste ajakasutust ja selgus, et teleri vaatamine on suurim meediakasutuse kategooria. Telerivaatamine on eri riikides märkimisväärselt sarnane, enamasti on keskmine vaatamisaeg 1,5- 2,5 tundi. Suurbritannias tehtud küsitluse põhjal ütles enamik lastest (üle 80% vanusegrupis 7-12 aastat), et vaatas televiisorit eemisel õhtul ning tavaliselt vaatab 3- 6 saadet igal õhtul. Paljud 9- aastased ja peaaegu kõik vanemad lapsed olid televiisorit vaadanud pärast südaööd. Seega ei vaata lapsed ainult lastesaateid. Põnevikud, draamad ja komöödiad on olnud populaarsed lapseea keskpaigast saati. (Oja, 2011.) Samal ajal on televiisori vaatamine saanud elu vältimatuks osaks, eestlane vaatab
Eraldi on välja toodud ka alaealiste kohta käivad õigusaktid. Kolmas peatükk räägib noorte võimalusest tööturul. Kuidas leida tööd, kuidas levib informatsioon jne. Neljandas peatükis on kirjas küsimustiku valim ja metoodika, lisaks olen kokku võtnud küsimustiku tulemused. Viiendas peatükis on välja toodud põhilised vead mida teevad noored tööd otsides või tööle asudes. Lisaks on pööratud tähelepanu ka kahtlastele töökuulutustele. Töös püstitati hüpotees, et noored ei tunne piisavalt hästi oma õigusi seoses tööeluga. 2 1. Kes on tööturul osalevad noored? Olen uurimise viinud läbi silmas pidades noori vanuses 16-24, kuid pöörates tähelepanu ka noorematele, kes sageli saavad esimese töökogemuse juba varakult kas aias maasikaid korjates või ka näiteks reklaammodelliks olles. Vanuses 16-24 lõpetavad noored enamasti kas
Tallinna Nõmme Gümnaasium Arvutiga töötamise mõju silmanägemisele Uurimustöö Juhendaja: Kadri Laup Koostaja: Klass: 10D Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................3 LISAD............................................................................................................................................................15 UURINGU "ARVUTI KASUTAMISE MÕJU SILMANÄGEMISELE" TULEMUSED ................................................15 2 Sissejuhat
muuhulgas ka see, mis mõnikord on mõningase vägivallaga seotud, võib vaatajaid mõjutada. Kuidas tunnetavad seda mõju 11.klassi õpilased, kuigi selge on, et nende multifilmide vaatamise kõrgajad on jäänud aastate taha. Kas lapsepõlves kogetu omab mingit mõju ka gümnaasiumis õppides? Kuidas ühised lemmikangelased mõjutavad jututeemat või käitumismalle? Nendele küsimusele vastuse saamiseks viisime läbi küsitluse 2012. aasta kevadel. Panime küsimustiku internetti ja palusime enda kooli 11.klassi õpilastel küsimustele vastata. Meie küsimustiku täitis ära kolmkümmend neli õpilast. Kasutasime kvantitatiivset uurimismeetodit, sest seda peetakse üldiselt kõige lihtsamaks avaliku arvamuse kogumise viisiks – see võimaldab võrdlemisi lühikese aja jooksul esitada ühesugused küsimused suurele vastajate hulgale, saadud vastuseid on võimalik arvuliselt tõlgendada.
Valisime tooteks Colgate hambapasta.Hambapasta peaks hoidma 12 tundi suu värskena ja olema valgendava toimega.Ühtlasi kaitsma meie igemeid. Kas see on ikka nii nagu reklaam seda lubab? Joonis 1. Meie rühm küsitles võrdselt mehi ja naisi. Joonis 2. Nagu ilmneb jooniselt 2,kasutavad hambapastat Colgate enamasti noored inimesed vanuses 14 kuni 25 aastat. Kõige vähem seda toodet ostavad ja kasutavad vanemad inimesed alates 51 eluaastat. See võib olla seotud sellega, et nooremad inimesed on rohkem mõjutatavad reklaami poolt.Nad väärtustavad rohkem terveid ja valgeid hambaid. Samas on madal kasutuse protsent vanuserühmas 51+.See võib olla tingitud madalamast sissetulekust, sest enamus vanemaealisi elavad peamiselt ainult pensionist ning ostavad odavamaid tooteid.Colgate hambapasta nende hulka ei kuulu. 4 Joonis 3. Jooniselt 3 on näha , et 40% inimestest kasutavad Colgate hambapastat kogu aeg.See on
Tööl, kontoris, tuleb tal veeta 8 tundi arvuti taga ning tal on võimalik selle aja jooksul veeta aega nii sotsiaalvõrgustikes kui ka uudisteportaalides. Autorile sarnaselt loeb ka ema uudiseid Delfist ja Postimehest ning veedab suure osa ajast Facebookis, kus tutvub sõprade jagatud linkidega päevakorras olevate uudiste ja muu huvitava kohta. Kontoriruumis on seinal ka televiisor, kus mängivad enamasti kas ETV või Kanal 2, samas saab vahetada kanaleid. Hommikuste vahetuste puhul vaatab ema tihti ETV hommikuprogrammi ’’Terevisioon’’ ning korduseid teistest huvipakkuvatest saadetest. Töö lõppedes istub ema autosse ja teel koju saab end jälle maailmas toimuvaga kursis hoida raadio kaudu, taaskord kuulates StarFM’i, Raadio Elmarit ja/või Kuku Raadiot. Kodus veedab ema suure osa oma ajast televiisori ja arvuti taga. Õhtuti vaatab kõigepealt ’’Aktuaalse kaamerat’’ ja edasi juba teise eesti meediakanalite uudistesaateid
Rõiva-ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD 12 Juhendaja: Helina Prints Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ Tallinn 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Antud uurimustöö raames läbiviidava küsituse eesmärgiks on saada ülevaatlik pilt sellest, millised on eestlaste rõivaostu ja hooldamisega seotud harjumused. Küsitluse sihtgrupiks on valitud tööealine elanikkond vanuses 18.-52.eluaastat. Eesmärgiks on uurida, millest lähtuvalt teevad mehed ja naised valikuid rõivaste ostmisel, kuidas need erinevad ja kas võib leida ka sarnasusi? Samuti soovime teada saada, milliseid kohti eelistatakse peamiselt rõivaste ostmiseks ja kui palju kulutatakse raha riietele. Üheks oluliseks aspektiks on ka rõivaste hooldamine ja sellega seotud teadmised millest lähtudes hooldatakse oma
Kõige suurem probleem on lühinägelikkus, eriti lastel. Täiskasvanu silm on välja arenenud, aga lastel mõjub liigne koormus silmadele alati halvasti. Eelsoodumus peab ka muidugi olema, lühinägelikkust igaühel ei teki. Kellel on see eelsoodumus pärilikkuse või muude põhjuste tõttu olemas, sellel areneb lühinägelikkus iga liigse pingutuse tagajärjel rohkem välja. Teine sagedamini esinev haigus on silma sidekesta põletik, ehk konjuktiviit. Arvutiekraani vaatavad inimesed sageli üksisilmi ja silmade pingutamine kipub ununema. Pilgutamine on aga vajalik selleks, et pisarvadelik niisutaks silma. Mittepilgutamise tagajärjel jääb silm kuivaks ja on infektsioonile vastuvõtlikum. Kui organismis on infektsioon olemas (mingi põletikukolle kuskil mujal), siis ta antakse edasi kohe, kui mõne kehaosa vastupanu nõrgeneb,näiteks kui silm ei ole enam küllalt niiske. Mida vanem on inimene, seda raskem on tal tööd teha arvutiga. Alates 40
C.R.JAKOBSONI NIM TORMA PÕHIKOOL Sotsiaalmeedia tarbimisharjumused Loovtöö Koostaja: Alvaro Schasmin Juhendaja: Õp. Katrin Paju Torma 2017 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................... 3 Meedia....................................................................................................................... 4 Facebook................................................................................................................... 4 19 huvitavat fakti Facebooki kohta...........................................................................
Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ...........................................................................
.............7 2.1 Energiajoogid ja alkohol............................................................................................9 2.2 Energiajoogid ja tervis.............................................................................................10 2.3 Energiajook pole ohutu............................................................................................10 3 TEOSTATUD UURIMUSE ANALÜÜS.......................................................................12 3.1 Hüpotees.................................................................................................................. 12 3.2 Uurimisobjekt..........................................................................................................12 3.3 Ülevaade uuringu tulemustest..................................................................................12 ...................................................................................................................................
mänguautomaadid ja kihlveod on saanud paljudele inimestele sundmõtteks. On leitud, et suurema riskitasemega hasartmängimise vormid sisaldavad kahte ühist elementi: · võimalus teha ühekordseid väga suuri panuseid, näiteks kasiinos või kihlvedudes; · võimalus teha lühikese aja jooksul korduvalt panuseid, kahe mängu vaheline intervall võib olla lausa alla kahekümne sekundi, näiteks mänguautomaatidel. 5. Küsitluse analüüs Küsitluse viisin läbi Jüri Gümnaasiumi 10.-12. klasside õpilaste seas. Küsitlusele vastasid 71 õpilast. Küsitluses uurisin, kas gümnaasiumi õpilased on hasartmänge mänginud, kui jah, siis milliseid, kui tihti mängivad, kas mängitakse interneti vahendusel, mis on suurimad võidetud või kaotatud summad, kaua nad on hasartmänge mänginud, mis põhjusel mängitakse ja kas oldakse teadlik, mis asi on sõltuvus. 5.1 Küsitluse tulemused 1.Kas olete hasartmänge mänginud
...................................................................................... 21 Lisad.................................................................................................................................... 22 Lisa nr 1: Küsimustiku ankeet........................................................................................... 22 Lisa nr 2: Ankeedi pilt....................................................................................................... 28 Tabelid ja joonised Tabel 1 Kiusajate ja ohvrite sooline jaotus kontingendis (Naruskov 2009)..............................8 Tabel 2 uuritavate vanuseline jaotus.......................................................................................9 Tabel 3 uuritavate sooline jaotus.............................................................................................9 Tabel 4 Internetiühenduse olemasolu...................................................................................10
Pea iga meie mõtet, ideed tunnet anname edasi liigutuste abil. Sageli ei panda seda ise tähelegi. Autori eesmärk oligi teada saada, kui palju teavad Kuressaare Gümnaasiumi õpilased kehakeele lugemisest ning kasutamisest. 3.1 Uuringu iseloomustus Küsitlus viidi läbi Kuressaare Gümnaasiumi (edaspidi KG) kahes kümnendas klassis. Vastajateks olid 16 17 aastased õpilased. Autor on valinud küsitluse valimiks mugava valimi, sest viib küsitlust läbi oma koolis, enamvähem enda vanuseliste õpilaste seas. Küsitlusele vastas kokku 60 õpilast, kellest tüdrukuid oli 34 ja poisse 26. Uuringu meetodiks oli ankeet, mida oli võimalik täita paberkandjal (vaata Lisa 1 Ankeet). 3.1.1 Uuringu analüüs Ankeet on koostatud erineva kehakeele kirjanduse abil. Küsimustele, mis on kokku pandud
bi tavaliseks janu kustutamiseks, sest neid eristab teistest jookidest suur kofeiini, tauriini, glükoronolaktooni ja muude toimainete sisaldus. Seega tuleks nende tarbimisega olla ettevaatlik. Antud uurimistöö keskendub Jõgeva Gümnaasiumi 15-19- aastaste noorte energiajookide pruukimisele. Samuti püütakse välja selgitada, kas noored on teadlikud energiajookide joomise kõrvalmõjudest ja nende koostisosadest ning kui tihti ja miks nad neid tarbivad. Uurimus koostati küsitluse põhjal, millele vastas 140 õpilast, 72 poissi ja 68 tüdrukut. Hüpoteesiks püstitati, et Jõgeva Gümnaasiumi noored vanuses 15-19, ei ole teadlikud energiajookide kahjulikkusest ning seetõttu tarbivad neid liiga tihti ja suurtes kogustes. Esimeses peatükis on kirjeldatud energiajookide ajalugu: mis oli esimene energiajook ja kuidas jõudis see Euroopa turule; samuti on ära seletatud, mis on energiajook ning missugustest koostisosadest see koosneb
Enim vastatud vastusevariandiks oli 1-2 korda. Eesti elanike eluiga ei ole kiita võrreldes teiste riikidega, samuti esineb meil liiga palju südamehaigusi ja probleeme, mis on ennetatavad. Hea oli uurimuses teada saada, et enamus õpilasi on 1-2 korda aastas haiged. 50 vastanutest 56% vastas, et valib mida sööb. See on taaskord hea märk, kuna nii paljud vastanud hoolivad oma tervisest. 27 naisest vastas 70%, et valib, mida sööb. Sellega peab minu püstitatud hüpotees paika. Samas ei saa ka võimalust, et naised vastavad just sellele küsimusele jaatavalt, sellepärast, et silmas peetakse, kuidas saada kõhnemaks ja ilusamaks ja vähem sellest vaatevinklist, mis oleks tervisele kasulikum. Gümnaasiumieas naised ongi just sellises vanuses, kus suur rõhk on kehal ja üldisel väljanägemisel. Enamus õpilasi võib NRG koolitoiduga rahule jääda. 19 õpilast 50-st vastas, et NRG koolitoiduga võib rahule jääda. 16 õpilast pidas koolitoitu heaks
seda rahuldada. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline osa koosneb seitsmest peatükist ja neljateistkümnest alapeatükist. Peatükkides käsitletakse toitumise põhialuseid, makrotoitaineid, milleks on süsivesikud, valgud ja rasvad, mikrotoitaineid, milleks on vitamiinid ja mineraalained ning vett. Praktiline osa koosneb kahest peatükist. Esimese peatükk koosneb küsitluse kirjeldusest. Teises peatükis analüüsitakse vastuseid. Teema valiti, et uurida noorsportlaste toitumisviise. Tänapäeval on palju kiirtoidukohti ning poodides müüakse suhkrurikkaid jooke ja snäkke. Et saavutada häid tulemusi spordis, peab toituma tervislikult ja vastavalt oma päevasele organismi energiavajadusele ning spordialale. 2 Summary The topic of this research paper by Marcus Methusalem of Tallinn Mustamäe College
on raadio taustaks ja sama kehtib ka autos: tegemist ei ole alati teadliku meediatarbimisega. · Keskmiselt tarbib inimene samaaegselt vähemalt kahte meediat 1:38 minutit päevas (telekas ja raadio on taustaks muudele tegevustele). Erinevused on ka vanuserühmiti nähtavad nooremate seas on televiisori vaatamine endiselt väga pop (3:50 päevas), internetti kasutatakse 3:24 minutit, salvestatud muusika kuulamine võtab päevas 2:35. · Eakad vaatavad televiisorit ligi 5 tundi päevas (60+), teisena raadio pea 4h päevas; need, kes kasutavad internetti, kasutavad palju, üle 2h,sihtrühma keskmine on veidi alla poole tunni tänu mittekasutajatele. (http://est.best- marketing.com/blog/2010/09/16/bestinternet2010-kristina-randver-ulemaailmne- uuring-digital-life/comment-page-1/#comment-913) Turundamine veebilehel
kohta. Uurimistöös läbitöötatud allikate põhjal võib väita, et noorte toitumine on aastate jooksul muutunud ning toidule, mida süüakse ei pöörata erilist tähelepanu või lihtsalt ei 3 osata seda teha. Uurimistöös käsitleti ka toitumishäireid, teada saamaks, kas mitteteadlik dieedipidamine võib kahjustada noore inimese tervist. Tööle püstitati hüpotees: Haljala Gümnaasiumi 10. klassi õpilased toituvad teadlikumalt, kui Rakvere Reaalgümnaasiumi 10.t klassi õpilased, kuna maapiirkonnas tegeletakse rohkem mahepõllundusega ning puuduvad rohked võimalused rämpstoidu söömiseks. Koostatud ankeetküsimusele vastas kokku 41 õpilast. 4 1. VARASEMAD UURIMISED Toitumine ning toitumisharjumused on teema, mis vajab pidevalt uurimist. Eelkõige
Probleemide põhjused on paljudes põhiliseslt samad. Et suhted oleksid aga suurepärased peavad mõlemad osapooled kõvasti pingutama, et need sellised oleksid. Kõige tähtsam osa on osata kuulata nii last, kui lapsel ka vanemat. See aga ei ole nii kerge, kui tundub. Selles referaadis on juttu, kuidas lapse isiksus kujuneb ja kuidas lastega suhelda. Keila Kooli 12-18 aastaste õpilaste abiga on koostatud ülevaade nende suhetest vanematega. Uurimus koostati küsitluse põhjal, millele vastas 72 õpilast. 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID Lapse kõige mõjuvõimsamaks arengukeskonnaks on kahtlemata kodu ja perekond. Last ei mõjuta ainult need suhted milles ta ise osaline on, vaid suure kaaluga on ka suhted, mida ta kõrvalt näeb. Eakaaslaste ja muu koduväliste arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. Kõik, mida laps kogeb ja näeb on tema jaoks õige, ta ei saa aru mis on vale ja mis mitte
....................... 8 1.2 Muusika tempo ning rütm kui sportliku soorituse mõjutajad ................................... 8 1.3 Muusika sisu kui sportliku soorituse mõjutaja ............................................................ 9 2. MATERJALID JA MEETODID ...................................................................................... 10 2.1 Uuritavate iseloomustus ............................................................................................... 10 2.2 Küsitluse kirjeldus ........................................................................................................ 10 2.3 Andmetöötlus ................................................................................................................ 11 3. TULEMUSED NING ANALÜÜS ..................................................................................... 12 3.1 Vastanute üldine liigitus .............................................................................................
...........................................31 Lisa 2 Tulpdiagrammid...........................................................................................................32 2 SISSEJUHATUS Uurimistöö eesmärgiks oli jõuda selgusele, milliste hirmude ja ärevusnähtuste all kannatavad Tartu Forseliuse Gümnaasiumi 10., 11,. ja 12. klassi õpilased. Selleks viisin nimetatud klasside õpilaste hulgas läbi küsitluse, mis pidi tõestama ja andma informatsiooni gümnaasiumiõpilaste seas kõige levinumate hirmude kohta ning selgitama välja, milline on nende suhe foobiate ja kartustega. Küsimustikus asetasin pearõhu just enamlevinud foobiate väljaselgitamisele. Rõhk oli asetatud järgmistele aspektidele: · Kui tihti tunnevad õpilased end pinges olevat? · Kui paljud õpilased tunnevat pidevat hirmu, et midagi võiks juhtuda? · Kas õpilasi haarab põhjendamatu ärevus?
terve. Noored inimesed liigutavad end üha vähem ja mõne noore jaoks on kehalise tund ainus koht, kus oma kehale füüsilist koormust antakse. Kursusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, milline täpselt on kehalise aktiivsuse, täpsemalt kehalise kasvatuse tunni mõju organismile, seda nii füüsilise kui vaimse tervise seisukohalt. Sõnastati uurimisküsimus, kuidas mõjutab kehalise kasvatuse tund Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 klassi tüdukute meeleolu ja enesetunnet? Püstitati hüpotees, et kehaline aktiivsus tõstab meeleolu ja õpilaste enesetunne pärast kehalise kasvatuse tundi paraneb. Motiiviks oli põhjendada kehalise kasvatuse tunni vajalikkust kooli õppeprogrammis. Töö tegemisel raskusi ette ei tulnud, kuna materjali jagus ning nende lugemine ning uurimine oli huvitav. Uurimistöö koosneb kolmest peatükist, millest esimene käsitleb kehalise aktiivsusega seotud kirjandust; teises peatükis kirjeldatakse küsitluse metoodikat ja valimit;
Küsitluse lõpus palutakse kokkuvõtlikult hinnata oma teadmisi filmimuusikast. Olgu mainitud, et poiste ja tüdrukute teadmiste erinevusi võrreldakse vaid nende filmimuusika loojate tundmises, keda küsitluses ei mainita. Uurimistöö esimeses peatükis uuritakse erinevate veebilehtede abil filmimuusika olemust, ajalugu, funktsioone filmis ja selle loojaid. Teises peatükis käsitletakse tervet 131. lendu hõlmava küsitluse tulemusi. Kolmandas peatükis analüüsitakse küsitluse tulemusi ja tehakse järeldus, mis toetub esimeses peatükis välja toodud faktidel. Autor tänab oma juhendajat, õpetaja Eve Karpi, hea koostöö eest ja kõiki küsitlusele vastanud õpilasi. Erilised tänud lähevad autori õele Agnes Järvelaiule innustamise ja toetamise eest. 7 1. Filmimuusika olemus Filmimuusika on muusika, mis on mõeldud filmitegevuse saatmiseks. See hõlmab nii
näitel". Uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade, kas Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilased mängivad arvutimänge, milliseid mänge mängitakse, kas arvutimängud on neile kuidagi kasu või kahju toonud, mis põhjusel hakati mänge mängima ning kas mängitakse iga päev. Eesmärgi saavutamiseks püstitasin järgmised ülesanded: otsida infot mängude ajaloost ja tuntumatest mängudest Internetist; uurida põhikooli õpilaste seas läbiviidud küsitluse käigus õpilaste mängimise eripärasid. Püstitatud ülesannete täitmiseks lugesin teemakohast materjali Internetist, et saada ülevaade mängude loomisest ning kuulsamatest mängudest. Vastseliina Gümnaasiumi õpilaste mängude mängimise uurimiseks koostasin ning viisin läbi küsitluse. Selle materjali põhjal on valminud uurimus. · Esimeses peatükis tutvustatakse uurimismeetodit ja vastajate valimit.
vähenenud ning inimesed näevad võimalust avalikke kohti rohkem külastada. 10 2.KÜSITLUS 2.1 Metoodika Viidi läbi küsitlus (vaata Lisa 1), et saada ülevaade, mil määral esineb passiivset suitsetamist xxx õpilaste seas. Küsitlus esitati vastanutele 2013/2014. õppeaastal suhtlusvõrgustiku Facebooki vahendusel. Küsitlus koostati Google Drive keskkonnas. Küsitlus sisaldas 11 küsimust, millest 10 olid valikvastustega. Küsitluse vastused tõsteti ümber Microsoft Office Excel 2013 programmi, et tulemusi oleks mugavam analüüsida. Mõningaid vastuseid võrreldi 2005. aastal Eesti Haigekassa poolt läbi viidud uuringu ja Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise 2012. aasta uuringu tulemustega. 2.2 Vastuste analüüs Küsitlusele (vaata Lisa 1) vastasid xxx Keskkooli 6.- 12. klassi õpilased. Vastajaid oli 73, neist 18 meest ja 55 naist. Vastanud jagunesid kolme rühma: a) 6.- 7. klass, b) 8.- 9. klass, c) 10
Eesmärk teada saada ja uurida noorte suitsetamise ja alkoholi tarbimisharjumusi. Uurimustöö koosneb kirjanduse ülevaatest ja uurimuslikust osast ehk koostatud küsimustikust. Kirjanduse ülevaates kirjeldatakse ja tutvustatakse alkoholi ja suitsetamisprobleeme, tarbimisi ja tarbimisharjumusi noorte seas. Andmeid kogusin veel koostatud küsimustikust, mis sisaldas kokku 14 küsimust. Küsitlusele oli vastanud 66 noort. Tugevad küljed oli teksti otsimine ja küsitluse laiali jagamine. Nõrgad küljed olid küsitluse koostamine google docsis, sest kasutasin seda esmakordselt. Tulemusi analüüsides sain teada, et noored on harjunud suitsetama ja alkoholi tarbima koos sõpradega ja tavaliselt ka sõprade juures. Võtmesõnad Noored, alkohol, suitsetamine, tarbimisharjumused, tervis, keskkond, tubakatooted, tarbimine Uurimistöös olen järginud autorikaitse aspekte. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite
Kehra Gümnaasium 10.A klass, humanitaar Rain Kauge MÄNGUFILMID KANAL 2, KANAL 11, TV3 JA TV6 EKRAANIL ÜHE NÄDALA JOOKSUL Miniuurimistöö Juhendaja: õp Endla Klemets Kehra 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1.Filmizanrid .............................................................................................................................. 4 2.Telekanalite filmi-zanrid ......................................................................................................... 6 3.Telekanalite filmide eetriaeg ................................................................................................... 9 KOKKUVÕTE ...............................................................................................................
..............................................................6 1.3.1 Alkoholi mõju lapse organismile..........................................................7 1.4 Alkohol ja noored..............................................................................8 1.5 Ühiskondlikud probleemid.........................................................................................9 2.Uuring Tallinna 37.Keskkooli noorte suhtest alkoholiga.....................................10 2.1 Uuringu hüpotees...............................................................................10 2.2 Uuringu sisu....................................................................................10 2.3 Küsitluse analüüs...............................................................................11 Kokkuvõte..............................................................................................16 Võõrkeelne kokkuvõte........................................................................
Anda ülevaade tuntumatest narkootikumidest Koostada küsitlus Viia läbi küsitlus Analüüsida küsitlust Teha järeldused Töö esimeses peatükis annab autor ülevaate enim levinud narkootikumidest. Autor seletab nende mõjust tervisele, mõju kestvusest ja välimusest. 3 Teises peatükis annab autor ülevaate küsitluse andmetest, teeb analüüsi ja järeldused. Uuringus kasutatud meetodiks on küsitlus. Autor valis küsitluse, et saaks paljudelt õpilastelt vastuseid ning neid siis korraga jooniste abil analüüsida. Narkootikumid on Eestis ja mujal maailmas vägagi aktuaalne teema. Seetõttu leidub kõikjal hulgaliselt materjale, mida kasutada. Autor kasutas ka teisi töid ja uuringuid, kus on vaadeldud narkootikume erinevatest külgedest.
vaenlased. Ka siis, kui suhtluspartneri küsimus või väide tekitab viha või agressiivsust, vaadatakse talle pikalt otsa. Kehtib seaduspära, et vestluskaaslasele vaadatakse otsa rohkem kuulamise kui kõnelemise ajal. (3 [9. aprill. 2011]) 10 4.Uurimus 4.1 Metoodika Viisin läbi küsitluse (lisa 1) 7.-8. klasside Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilaste seas, et välja selgitada kui hästi oskavad nad ära tunda ja põhjendada inimeste emotsioone vaadeldes ainult nende nägu ning kehahoiakut. Kokku vastas 32 tüdrukut ning 16 poissi. Hüpoteesiks on , et teismeliste noorte vahel ei esine soolisi erinevus kehakeele lugemisel. 4.2 Tulemused ja analüüs Esimeses ülesandes palusin õpilastel selgitada, mis on kehakeel
annaabi.ee 
