Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS......................................................
Piiratud korrosiooni kindlus Piiratud keevitatavus Hea lõiketöödeldavus termotöödeldult Tabel 1.1. AlCu4Mg andmed Kasutatud kirjandus 1. Hendre, E., Kulu P., Kübarsepp J., Metusala T., Tapupere O. (2003). Materjalitehnika. Õpperaamat. TTÜ Kirjastus 2. Kulu P., Saarna M., Tarbe R., Kers, J., Veinthal R. (2010). Materjaliõpetuse praktikumide ja kodutööde juhendid. TTÜ Kirjastus 3. Hendre, E., Kulu P jt. (2015). Mehaanikainseneri käsiraamat. TTÜ Kirjastus
31.01.2013 Metalli eihitus ja struktuur. Metlalsete matralide baasid ja nende omaduste muutmine. Õppekirjandus P.Kulu. metalliõpetus. Tln: TTÜ kirjastus. 2005. 230lk E. Hendre. P. Kulu jt. Materjalitehnika. Tln: TTÜ Kirjastus, 2003, 93 lk V. Pakk. Metallide termiline ja termokeemiline töötlemine. Tln: valgus 1990, 92 lk P. Kulu. Eurometallid. Tln: TTÜ Kirjastus 2001 P. Kulu, üldtoimetaja. Mehhanotehnika ja metallide käsiraamat. Tln Kirjastus, 2012 ,454 lk 04.02.2013 Makroanalüüs- suurendust kasutades või palja silmaga materjali uurimine. Defektidega, 5-10 kordse suurusega vaatlemine. 07.02.2013 Metallide aatomkristalne struktuur.
2) lahenduse tabel: Nr C% Karastus Kuumut. Jahutus- Noolutus Saadud Saadud - aeg, min keskkon - tõmbe- kõvadus temperat. d temperat. tugevus HRC 3.3 Põhjendage kirjalikult tabeli täitmisel tehtud otsuseid, kirjutage välja kasutatud valemid ja arvutuskäik ning viited kasutatud tabelitele või graafikutele kirjandusest. 4.Vajalik kirjandus: 4.1.Enn Hendre jt. Materjalitehnika. Õpperaamat. TTÜ Kirjastus, 2003. 4.2.Priit Kulu. Metalliõpetus. TTÜ Kirjastus, 2005. 4.3.Priit Kulu jt. Materjaliõpetuse praktikumide ja kodutööde juhend. TTÜ Kirjastus, 2010.
- , : , : - 2013 ........................................................................................ 4 1. ...................5 1.1. .............................................................................................................. 5 2.1. / ............................................................................... 9 2.1.1. ........................................................................................... 9 3.3. /............................15 4. -..........................................16 .............................................................................................................18 KOKKUVÕTE.................................................................................. 19 , . , - . , , ....................................19 . - , 2 , , , 70% ...
suurusjärgu võrra väiksem. Katses kasutatud paberi struktuur on ilmselt väga ebaühtlase struktuuriga, läbilöögiväljatugevus jääb kõrgeimal juhul paar ühikut alla miinimumi (7,97 kV/mm vs. 10 kV/mm). Oma rolli võisid mängida mõõtevead, katseseadmel pinget liiga kiirelt tõstes võib läbilöök toimuda natuke varem võrreldes juhuga, kus pinget keeratakse juurde aeglasemalt. Kasutatud kirjandus: ,,Materjalitehnika"; TTÜ kirjastus, 2003 (autorid: E. Hendre, P. Kulu, J. Kübarsepp, T. Metusala, O. Tapupere)
13) korral, mil tulemus oli kahe suurusjärgu võrra kõrgem. Plaatide tulemusi omavahel võrreldes ilmneb samuti tõsiasi, et plaat nr. 13 on teistega võrreldes suurema pinna- ja mahueritakistusega. Mahueritakistus ületab teiste plaatide tulemusi 4 suurusjärgu ja pinnaeritakistus 3-4 suurusjärgu võrra. Ilmselt on tegemist neutraalse materjaliga. Kasutatud kirjandus: ,,Materjalitehnika"; TTÜ kirjastus, 2003 (autorid: E. Hendre, P. Kulu, J. Kübarsepp, T. Metusala, O. Tapupere)
polaarse dielektrikuga, sest graafikul pole ainult langev kõver vaid kõrgematel sagedustel tan δ suureneb, sest lisaks polarisatsioonikadudele esinevad ka juhtivuskaod. [1] Saadud tulemuste alusel võib väita, et tegemist oli ebaühtlase stuktuuriga dielektriguga, seda kinnitab ka fakt, et tan δ väärtused olid suurusjärgus 10-2. [2] 8. Kasutatud materjalid [1] Praktikumi nr 2 tööjuhend [2] Materjalitehnika. E. Hendre, P. Kulu, J. Kübarsepp, T. Metusala 7
Kasutatud materjal Koobalt, Wikipedia. Link: https://et.wikipedia.org/wiki/Koobalt (Kasutatud: 19.03.2020) Sibold G., 21.02.2018. „TTÜ teadlane: koobaltikriis võib peagi elektriautode hinnad lakke ajada“. Digigeenius. Link: https://digi.geenius.ee/rubriik/teadus-ja-tulevik/ttu-teadlane- koobaltikriis-voib-peagi-elektriautode-hinnad-lakke-ajada/ (Kasutatud: 30.03.2020) Eisen M., Kaur S., 2003. Nikkel – võimas kontaktallergeen. Eesti Arst 2003. Kulu P., Kübarsepp J., Hendre E., Metusala T., Tapupere O., 2001. Materjalid. Tallinn. Nikkel, Wikipedia. Link: https://et.wikipedia.org/wiki/Nikkel (Kasutatud: 19.03.2020) Volfram, Wikipedia. Link: https://et.wikipedia.org/wiki/Volfram (Kasutatud 29.03.2020) „Kõik, mida oled tahtnud teada volframi kohta, kuid pole julgenud küsida“, 23.11.2016. Forte. Link: https://forte.delfi.ee/news/teadus/koik-mida-oled-tahtnud-teada-volframi-kohta- kuid-pole-julgenud-kusida?id=76344021 (Kasutatud 29.03.2020)
Veebisait. Allikas: Vikipeedia. Reynoldsi arv. 2013. https://et.wikipedia.org/wiki/Reynoldsi_arv „Enne laagrite arvutuse koostamist tuleb kindlaks määrata laagrite tüüp ja kinnitus. Veerelaagrid jaotuvad kahte põhikategooriasse: kuullaagrid ja rull-laagrid. Antud juhul on kuullaagrid parem valik, kuna radiaalkoormus praktiliselt puudub ning võrreldes rull-laagritega taluvad esimesed suuremat koormust ja kiirust“. [4, p. 303] Raamat. Allikas: P. Kulu, E. Hendre. Mehaanikainseneri käsiraamat. Tallinn: TTÜ Kirjastus, 2012, 492 lk, tsitaat pärineb allikast lk 303. „Teised olulised leiutised olid: 1748 – kraasimismasin, 1764 – mitmepooliline ketrusmasin Spinning Jenny, 1784 – mehaanilised kangasteljed, 1793 – puuvillakiude puhastav masin Cotton Gin“. [5] Artikkel. Allikas: Else Christensen. Indias kasvav põõsas muutis ajalugu. Imeline ajalugu, 8, 2015, lk 68-79, tsitaat pärineb allikast lk 77.
1. Ulrich Fisher, Roland Gomeringer, Max Heinzler, Roland Kilgus, Friedrich Näher, Stefan Oesterle, Heinz Paetzold, Andreas Stephan, ,,Mehaanikainseneri käsiraamat" (originaal pealkiri ,,Mechanical and Metal Trades Handbook"), TTÜ kirjastus 2012 2. Priit Kulu, Daniil Arensburger, Andres Laansoo, Feodor Kommel, ,,Materjaliõpetus: Juhendmaterjalid ja ülesanded materjalitehnika bakalaureuseõppe kodutöödeks", TTÜ kirjastus 2003 3. Enn Hendre, Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Tiit Metusala, Olev Tapupere, ,,Materjalitehnika", TTÜ kirjastus 2003 4. C. W. Wegst, ,,Stahlschlüssel", Marbach : Verlag Stahlschlüssel Wegst, 2004 5. Ilmar Kleis ,,Masinaelemendid. Konspekt bakalaureuseõppeks", Tallinn 2005 6. CES Edupack 2005 7. http://matweb.com/ 8. http://engineershandbook.com/ 10
Tallinna Tehnikaülikool 2009/2010 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Kodutöö aines Materjalitehnika Üliõpilased: Rühm: Esitatud: 16.12.09 Detaili töötingimused Detailiks valisime sumoroboti saha. Saha üldised mõõtmed on 200x35x3mm. Seega sahk ei ole eriti paks, aga kuna ta töötab 16 kraadise nurga all maapinna suhtes, siis võtab suurema koormuse vastu ikkagi 35mm külg. Omadustelt peaks sahk olema võimalikult tugev, see peaks taluma teistelt robotitelt saadud lööke ja sealjuures mitte purunema. Sellest lähtuvalt on sahal vaja teatavat kõvadust ja löögisitkust. Kuna enamik konkurente kasutab alumiiniumist sahka, siis võiks meie...
mehaanilistes omadustes [2]; teise terase korral (64 HRC ja 1,25 %C) noolutustemperatuur o ~180 C leiab aset süsiniku osaline eraldumine martensiidist ja väga väikeste karbiidiosakeste teke. Niisugust martensiiti nim noolutusmartensiidiks ja tema kõvadus üldiselt säilib, vähenevad ja ühtlustuvad karastamisel tekkinud sisepinged ja kasvab sitkus [2] Reduktori võlli tõmbetugevus leiti kirjanduslikest allikatest [1]. . Kasutatud kirjandus 1. Hendre, E., Kulu P., Kübarsepp J., Metusala T., Tapupere O. (2003). Materjalitehnika. Õpperaamat. TTÜ Kirjastus 2. Kulu P., Saarna M., Tarbe R., Kers, J., Veinthal R. (2010). Materjaliõpetuse praktikumide ja kodutööde juhendid. TTÜ Kirjastus
teise terase korral (64 HRC ja 1,25 %C) noolutustemperatuur ~180 oC – leiab aset süsiniku osaline eraldumine martensiidist ja väga väikeste karbiidiosakeste teke. Niisugust martensiiti nim noolutusmartensiidiks ja tema kõvadus üldiselt säilib, vähenevad ja ühtlustuvad karastamisel tekkinud sisepinged ja kasvab sitkus [2] Reduktori võlli tõmbetugevus leiti kirjanduslikest allikatest [1]. Kasutatud kirjandus 1. Hendre, E., Kulu P., Kübarsepp J., Metusala T., Tapupere O. (2003). Materjalitehnika. Õpperaamat. TTÜ Kirjastus 2. Internetis oli Materjalipraktika ja kodutööd
Karbiidid, mis on suure kõvadusega ja kuumakindlad, kasutatakse metallokeraamiliste materjalide koostisosana. Sulfiid WS2 on tumehalli värvusega tahkis, mida rakendatakse katalüsaatorina nafta töötlemisel. Volframpronkse rakendatakse värvipirmentidena, eriti tüpograafias ja elektrotehnikas. Biotoime W pole bio- ega mürkmetall. Inimorganismi elutegevuses pole tuvastatud. 8 VIIDATUD ALLIKAD [1] H. Karik, K. Truus, Elementide keemia, 2003, AS Kirjastus ILO [2] E. Hendre, P. Kulu, J. Kübarsepp, T. Metusala, O. Talupere, Materjalitehnika, 2003, TTÜ Kirjastus [3] P. Kulu, Metalliõpetus, 2005, TTÜ Kirjastus [4] V. Nikiforov, Metallide tehnoloogia, 1963,Eesti Riiklik Kirjastus
jootmistemperatuurini; · õmbluse puhastamine ja korrosiooni põhjustavate räbustijääkide eemaldamine. 8 Koostas: Reppy 21.11.2012 Kasutatud kirjandus 1. ,,Materjalid" - Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Enn Hendre, Tiit Metusala, Olev Tapupere. Tallinn 2001 9
VALGUS JA VALGUSTUS TÖÖKOHAS Merlin-Hans Hiiekivi 1 Sissejuhatus Kursusetöö eesmärgiks on tutvuda valguse mõõtmise ja arvutamise meetoditega, erinevate valgustustüüpidega, valgustuse valimise alustega, valgustuse nõuetega töökohale, liigse või vähese valguse mõjuga inimesele ning eri lambipirnide tüüpidega, samuti valgustuse planeerimisega. Kuna nägemise kaudu saab inimene u. 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut. 2 Valguse liigitus Valgust liigitatakse spektri ehk värvi järgi. Värv tuleneb valguse lainepikkusest. 3 ...
isoleermaterjalide tootmiseks ja loomiseks. Sellest tulenevalt saab muuta masinaid,seadmeid jms töökindlamaks, vastupidavamaks, ergonoomilisemaks ning iga iga valdkonna jaoks on olemas sobilikud materjalid ning lisandud soovitud toote valmistamiseks. Antud tööd koostades sain lühiülevaate peamiselt kasutatavatest materjalidest nind nende lisanditest. Kasutatud kirjandus 1.Enn Hendre, Priit Kulu jt TTÜ Kirjastus ,, Materjalitehnika" 2. Priit Kulu, Daniel Arensburger jt TTÜ Kirjastus ,, Materjaliõpetus" 3. www.annaabi.com 4. www.usinmasin.pri.ee
· seisutamine sellel temperatuuril, et kogu detaili ulatuses oleks antud temperatuurile vastav homogeenne struktuur · jahutamine kiirusega, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem, et vältida austeniidi lagunemist (ferriidi ja tsementiidi) teket Süsinikteraste karastustemperatuuri valikul on aluseks Fe-Fe3C faasidiagrammi teraste osa (vt. joonis 3). Joonis 12. Teraste karastustemperatuur (allikas: Hendre, E. jt. Materjalitehnika) Selle järgi valitakse väikese süsiniku sisaldusega (0,3...0,8% C) teraste karastustemperatuur 30...50 °C üle faasipiiri Ac3 ehk tehakse täiskarastus, suurema süsinikusisaldusega (> 0,8%) terastel 30...50 oC üle Ac1 ehk tehakse poolkarastus. Karastades viimaseid üle faasipiiri Acm (s.o. täiskarastus), võib kõvadus hoopis väheneda ja on jämedateralise struktuuri tekke oht. See teeb karastatud terase hapraks.
alas-kuul.ee/webmain.nsf (16.05.2010). 3. [WWW] http://www.mh.ttu.ee/alina/Konstruktsioonielemendid %20%28Masinaelemendid%29%20laborid/Labor2%20ja%203/Labor2_Det. %20m66tm.%20ja%20tolereerimine_juh.pdf (16.05.2010). 4.Mait Purde (2005). Tolerantsid Ja Istud . Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool 5.[WWW] http://www.mh.ttu.ee/priitp/Tugevusopetus/Harjutused/LOIGE/LOIGE_Neetliide %281%29.pdf (16.05.2010) 6. P. Kulu, J. Kübarsepp, E. Hendre, T. Metusala, O. Tapupere (2001). Materjalid. Tallinn" 14 7. [WWW] http://www.mh.ttu.ee/priitp/Tugevusopetus/Harjutused/LOIGE/LOIGE_Neetliide %281%29.pdf (16.05.2010) 8.[WWW] http://www.mh.ttu.ee/priitp/Tugevusopetus/Harjutused/PAINE/Paine_lihtne_koorm us%281%29.pdf (16.05.2010). 9.[WWW] http://www.mh.ttu
nimi Tehnokeraamika REFERAAT Õppeaines: Tehnomaterjalid Mehhaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: lektor Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................lk. 3 2. Tehnokeraamika ajalugu.......................................................................................lk. 4 3. Tehnokeraamika.....................................................................................................lk. 5 4. Tehnokeraamika liigitamine...............................................................................lk. 6-8 5. Tehnokeraamika omadused..............................................................................lk. 9-11 5.1 Tihedus......................................................................................
vahel. Kasvab terase sitkus ja tugevus (Rm > 2.300 MPa). 15 VIIDATUD ALLIKAD 1. E-õpe, ,, Terased," [Võrgumaterjal]. Available: http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/2164/Metallid.zip/terased.html 2. Vikipeedia, ,, Teras, " [Võrgumaterjal]. Available: https://et.wikipedia.org/wiki/Teras 3. E. Hendre, P. Kulu, J. Kübarsepp, T. Metusala, O. Tapupere, Materjalitehnika: õpperaamat, Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2003, p. 14-15. 4. P. Kulu, J. Kübarsepp, L. Valdma, Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia I, Metalliõpetus ja metallurgia: õpperaamat, Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2000, p. 70-79. 16
tööpõhimõtetega ja erinevates hinnaklassides.” Neid on võimalik hankida ka mittejuhitavate valgustite sisse- ja väljalülitamiseks. Juhitavate valgustite korral hoiab aga päevavalgusandur valgustustaset inimeste ruumis viibimise ajal konstantse sõltuvalt sellest, kui palju valgust ruumi anduri märkamisalasse pääseb. 9 Kokkuvõte ..... 10 Kasutatud kirjandus 1 Eva-Maria Reimers. (2000). Töökeskkond ja ohutus). /Toim. P. Kulu, E. Hendre. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. 120–ˇ123. lk. 2 Ülu Kristjuhan. (2000). Kaasaegse ergonoomika alused. /Toim. P. Kulu, E. Hendre. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. 49-53 lk.. 3 www.lihula.edu.ee/www/media/dokumendid/OT_opetaja.doc 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/12843344 5 http://www.xn--energiasst-x5aa.ee/et/c/valgustus 6 http://www.fagerhult.com/ee/Lighting-control/e-Sense2/e-Sense-
boxandwrap.com/cello.html (Alla laetud 9.11.2011.) [11] Carlisle, R. Scientific American Inventions and Discoveries. John Wiley & Songs, Inc., New Jersey. 2004. [12] Harris, R. Life before plastics. 2008. http://scienceray.com/technology/applied-science/life-before- plastic/ (Alla laetud 30.10.2011.) [13] Early jewelery plastics & testing for bakelite. http://www.thethriftshopper.com/sections/magazine/2007/mayimages/Galalith%20buttons.jpg (Alla laetud 9.11.2011.) [14] Kulu, P., Kübarsepp, J., Hendre, E., Metusala, T., Tapupere, O. Materjalid. (Loengukonspekt) Tallinna Tehnikaülikool, Tallinn, 2001. http://www.ene.ttu.ee/leonardo/materjalid/Materjalid.pdf (Alla laetud 9.11.2011.) [15] Bellis, M. Invention of Polystyrene and Styrofoam http://inventors.about.com/od/pstartinventions/a/styrofoam.htm (Alla laetud 9.11.2011.) [16] A Plastics Explosion - Polyethylene, Polypropylene, and Others. Packagingtoaday. http://www.packagingtoday.com/introplasticexplosion.htm (Alla laetud 8.11.2011.)
Arvi Prikk Kopli 116 - 208 620 3912 Arvo Ots Kopli 116 - 204 620 3904 Dmitri Goljandin Mäealuse 2-2 620 3357 Dmitri Nešumajev Kopli 116-223 620 3913 Edi Kulderknup V 407A 620 3303 Eduard Kimmari V 218 620 3355 Eduard Ševtšenko V 223 620 3253 Eha Kask Kopli 116-209 620 3908 Endel Mens VB 106 620 3470 Enn Hendre V 311 620 3305 Erik Jürves V 224A 620 3250 Eron Adoberg V 307A 620 3358 Fjodor Sergejev V 219 620 3354 Gennadi Arjassov V 417 620 3306 Georg Väljaots V 107 620 3348 Gerth Kivima V 213 620 3252 Hans Rämmal V 214 620 3259 Heinrich Klaasen Mäealuse 2-2 620 3359
Arvi Prikk Kopli 116 - 208 620 3912 Arvo Ots Kopli 116 - 204 620 3904 Dmitri Goljandin Mäealuse 2-2 620 3357 Dmitri Nesumajev Kopli 116-223 620 3913 Edi Kulderknup V 407A 620 3303 Eduard Kimmari V 218 620 3355 Eduard Sevtsenko V 223 620 3253 Eha Kask Kopli 116-209 620 3908 Endel Mens VB 106 620 3470 Enn Hendre V 311 620 3305 Erik Jürves V 224A 620 3250 Eron Adoberg V 307A 620 3358 Fjodor Sergejev V 219 620 3354 Gennadi Arjassov V 417 620 3306 Georg Väljaots V 107 620 3348 Gerth Kivima V 213 620 3252 Hans Rämmal V 214 620 3259 Heinrich Klaasen Mäealuse 2-2 620 3359
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
