Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

Kategooria tehnomaterjalid - 24 õppematerjali

Materjaliteadus >> Tehnomaterjalid
5
docx

Tehnomaterjalid II kontrolltöö kordamine

Metallide kristaliseerumine. Kuumutus- ja jahtumiskõver. Jämeda- ja peeneteralise struktuuri saamine Kristalliseerumiseks ehk kristallatsiooniks nimetatakse vedela metalli üleminekut tahkesse (kristalsesse) olekusse. Seda nimetatakse ka tardumiseks. Kristalliseerumine leiab aset, kui süsteem läheb üle termodünaamiliselt püsivamasse olekusse, st. vähima vaba energiaga olekusse (Gibbsi energia) kristallide vaba energia on väiksem kui vedela oleku energia. Puhta metalli kristalliseerumisprotsessi iseloomustab jahtumiskõver. T1- vaike allajahutusaste --> suur Vkr,k, vaike Vkr,t Tulemus: jamedateraline struktuur T2- suur allajahutusaste --> vaike Vkr,k, suur Vkr,t Tulemus: peeneteraline struktuur 2. Sulam.Sulamisüsteem.Sulami komponent.Sulamifaas Sulam on aine, mis on saadud kahe voi enama komponendi (A, B, ...) kokkusulatamise või -paagutamise teel. Metallisulam on sulam, mille põhikomponent (üle 50%)...

Tehnomaterjalid - Tallinna Tehnikakõrgkool
178 allalaadimist
7
docx

Tehnomaterjalid II KT

Fe-Fe3C faasidiagramm: faasid rauasüsinikesulameis: F, T, A. Faaside omadused. Raud moodustab süsinikuga järgmised metalsed faasid: Piiratud tardlahused: ferriit, austeniit. Keemilised ühendid: Fe 3C jt. Toatemperatuuril on kõikidel tasakaalulistel rauasüsinikusulamite struktuuriosadeks ferriit ja tsementiit (Fe 3C), temperatuuril üle 727°C lisandub neile austeniit. Ferriit (F) (ferrite)- süsiniku tardlahus a-rauas, mis moodustub süsiniku aatomite paigutumisel -raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse (eelkõige tahkudel olevatesse). Temperatuuril 727 °C lahustub a-rauas kuni 0,02% C (massi%), toatemperatuuril aga kuni 0,01%. Temperatuuridel 0...911 °C esineb -ferriit, 1392...1539 °C-ferriit. Ferriiti iseloomustab: ruumkesendatud kuupvõre (K8), väike tugevus ja kõvadus, suur plastsus. - ferriidi puhul on süsiniku lahustuvus -rauas väga väike: temperatuuril 727 C 0,02%, toatemperatuuril 0,...

Tehnomaterjalid - Tallinna Tehnikakõrgkool
131 allalaadimist
4
docx

Tehnomaterjalide praktika laboratoorne töö "Metallide Kõvadusteimid"

Töö selgitav osa: Kõvadus on materjali võime vastu panna lokaalsele plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel. Kõvadust määratakse otsiku (intentori) toime järgi materjali pinnasse. Otsik on valmistatud vähedeformeeruvast materjalist (nt teemant, kõvasulam, karastatud teras) ja on kuuli, koonuse või püramiidi kujuline. Enamlevinud meetod on kõvaduse mõõtmine sissesurumise teel. Otsiku küllaltki suure koormusega sissesurumise teel deformeeritakse materjali pinnakiht plastselt. Peale koormuse kõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. Mida väiksem on materjali kõvadus, seda vähem vastupanu see osutub ning seda sügavamale tungib otsig ning suurem on tekitatud jälg. Kõvaduse määramine Brinelli meetodil: Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali karastatud teraskuul. Brinelli k...

Tehnomaterjalid - Tallinna Tehnikakõrgkool
163 allalaadimist
2
docx

Tehnomaterjalide praktika laboratoorne töö "Tõmbekatsed"

Katsekeha Nr. 1: TERAS Tõmbetugevus Rm Rm== = 578,92 MPa Tinglik Voolavuspiir: Rp Rp 0,2=== 549,77 MPa Katkevenivus: A A=*100%= *100%= 9,02% Katkeahenemine: Z Z=*100%= *100%= 58,81% Katsekeha Nr.2 ROOSTEVABA TERAS Tõmbetugevus Rm Rm== = 685,93 MPa Tinglik Voolavuspiir: Rp Rp 0,2=== 367,28 MPa Katkevenivus: A A=*100%= *100%= 51,28% Katkeahenemine: Z Z=*100%= *100%= 70,07% Katsekeha Nr.3 MESSING Tõmbetugevus Rm Rm== = 404,79 MPa Tinglik Voolavuspiir: Rp Rp 0,2=== 349,65 MPa Katkevenivus: A A=*100%= *100%= 30,71% Katkeahenemine: Z Z=*100%=*100%= 73,52% Katsekeha Nr.4 ALUMIINIUM Tõmbetugevus Rm Rm== = 371,32 MPa Tinglik Voolavuspiir: Rp Rp 0,2=== 185,56 MPa Katkevenivus: A A=*100%= *100%= 21,04% Katkeahenemine: Z Z=*100%= *100%= 68,14% Diagrammil toimuvate protsesside kirjeldus Terase diagrammil näeme, et teras pole jus...

Tehnomaterjalid - Tallinna Tehnikakõrgkool
164 allalaadimist
2
docx

Tehnomaterjalide praktika laboratoorne töö "Löökpaindeteim"

Töö eesmärk Tutvuda materjalide katsetamisega löökpaindele, uurida soone ümarusraadiuse mõju löögitugevusele ja analüüsida purunemispindu. Katsekeha joonis Töö käik Katsetamine löökpaindele toimub löökpendliga (vt. katseseadme joonis). Löökpendli pendel massiga m 5,98kg ja pikkusega L 0,54m on kinnitatud liigendile liikumatule alusele. Pendli teele asetatakse teimik. Töö käigus purustatakse teimikuid, mis erinevad soone tüübi, materjali ja/või tera suuruse poolest. Määratakse pendli lähteja väljalööginurgad ning arvutatakse valemite põhjal purustustöö ning löögisitkuse väärtused iga teimi kohta. Katsetamisel viiakse pendel ülemisse asendisse, milles: Pendli moment M=F L=m g L · M ­ pendli mass = 5,98kg · g ­ raskuskiirendus = 9,81m/s2 · L ­ pendli pikkus = 0,54m Pendli potentsiaalne energia ülemises asendis: Ap=M(1-cos) Kulutatud energia lei...

Tehnomaterjalid - Tallinna Tehnikakõrgkool
157 allalaadimist
4
docx

Tehnomaterjalide praktikum

TALLINNA TEHNIKA KÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING METALLIDE KÕVADUSTEIMID Õppeaines: Tehnomaterjalide praktikum Mehaanikateaduskond Õppejõud: Karl Seegel Õpperühm: TI-11 Üliõpilane: Oskar Köster Tallinn 2010 Üliõpilane: Oskar Köster Õppejõud: Karl Seegel Õpperühm: TI-11 Kuupäev: 02.11.2010 Laboritöö nr.4 METALLIDE KÕVADUSTEIMID Töö eesmärk: Tutvuda kõvaduse määramise meetoditega ja määrata detailide kõvadus Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetodil. Katsetulemuste tabel: Katse- katse Vicker Brinell Rockwell s keha d1...

Tehnomaterjalid - Tallinna Tehnikakõrgkool
118 allalaadimist
2
docx

Tehnomaterjali praktikum

Mis on tõmbetugevus, kuidas seda määratakse? Maksimaaljõule (Fm) vastav mehaaniline pinge, määratakse maksimaaljõu ja teimiku algristlõike pindala jagatisega. (vastupanu märgatavale plastsele deformatsioonile) 2.Mis on voolepiir, tinglik voolepiir ning kuidas neid määratakse? Voolepiir on piir, millest all poolt on detailil elastne deformatsioon ehk taastab peale jõu kaudumist oma orginaal mõõtmed...ning voolepiir punktist üleval pool on plastne deformatsioon ehk peale jõudude eemaldumist säilitab detail oma kuju ja mõõtmed. Tinglik voolepiir on märgitakse kokkulepitult pingele kus keha on pikenenud oma alg mõõtmetest 0,2% võrra. Määratakse tõmbediagrammi abil, mõjuv jõud jagatud keha alg ristlõikepindalaga. 3.Missugust materjali omadust iseloomustab tõmbetugevus? Tugevust ja plastsust. Tugevus- materjali võime purunemata taluda koormust. Plastsus on materjali võime muuta purunemata talle raken...

Tehnomaterjalid - Tallinna Tehnikakõrgkool
140 allalaadimist
5
docx

Teraste tähistamine (euroopa-, venesüstem). Alumiini. Vask.

Teraste Eurotähistussüsteem Teraste tähistamisel Eurostandardi (EN 10027) järgi kasutakse: Teraste margitähist Terase tunnusnumbrit Teraste margitähistamine põhineb teraste keemilisel koostisel, kasutusalal ja mehaanilistel ning füüsikaliste omaduste iseloomustamisel. Lähtudes tähistuste eesmärgist liigitatakse margitähiseid: I. Terased, mille tähistus põhineb nende kasutusel ja mehaanilistel või füüsikalistel omadustel II. Terased, mille tähistus põhineb nende keemilisel koostisel. Omaduste järgi markeeritavate ( I grupi) teraste margitähiste põhilised sümbolid on: a) S-ehitusterased, P-surveotstarbelised terased, L-torujuhtmeterased, E-masinaehitusterase Järgneb number, mis näitab minimaalset voolavuspiiri (kas ReH ,ReL, Rp või Rt vastavalt vajadusele) N/mm2. Näiteks: S355JO (Re= 355N/mm2, täiendava tähisena purustustöö tähis (tabelist). b) B- betooniterased...

Tehnomaterjalid - Tallinna Tehnikakõrgkool
80 allalaadimist
10
pptx

Tehnokeraamika powerpoint

TEHNOKERAAMIKA Kristallilise või osaliselt kristallilise struktuuriga Eristatakse tarbekeraamikast ja ehituskeraamikast NaCl aatomstruktuur Konstruktsioonikeraamika Kuumuskindel keraamika Kulumiskindel keraamika Antifriktsioonkeraamika Poorne keraamika Sitke keraamika Biokeraamika Kasutatakse autotööstuses,kosmosetööstuses, tekstiilitööstuses, printerites,metallilõikamise tehnikas Tööriistakeraamika Ülikõva keraamika Lõike keraamika Kermised Elektrokeraamika Dielektrikud Pooljuhid Ülijuhid Raadiotehniline keraamika mikroskeemide alused, kondensaatorite ja takistite korpused jne. Mitteoksiidikeraamika Karbiidikeraamika (MeC) (SiC, TiC, WC, Cr2C3) Nitriidikeraamika (MeN) (Si3N4, AlN, BN) Kaltsium karbiit Boriidikeraamika (MeB) (TiB2, ZrB2, WB2) Silitsiidikeraamika (MeSi) (MoSi2, WSi2) Ränikarbiidist v...

Tehnomaterjalid - Tallinna Tehnikakõrgkool
27 allalaadimist
1
docx

Tehnomaterjalide töö

Esmene metall oli kuld. See on pehme ja hea töödelda,samuti leidus seda looduses.Edasi suurenes ka hõbeda,pronksi ja raua kasutus.Metallide kasutamine on järjest suurema protsendi võtnud ning selle hiigelaeg oli 1940-1980, sellel ajal kastuati keraamikat ja plaste väga vähe. Alates 20.sajandi teisest poolest hakkas vähenema metalli kasutus ja väheneb tänapäevalgi.Metalle asendavad aina rohkem erinevad plastid,komposiitmaterjalid ja keraamilised. Metallide ja sulamite liigitus-Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige,head elektri-ja soojusjuhtivus ning üldiselt ka hea töödeldavus,plastsus,elastsus. Liigitatakse raud-ja rauasulamid ning mitteraudmetallid ja mitterauasulamid.Tiheduse poolest kergmetallid ja sulamid(alla 5000kg/m3 , alumiinium) raskmetalle ja sulameid(üle 10000,plaatina)keskmetalle ja sulamid. Tempi pooles kergsulavaid,alla327C...

Tehnomaterjalid - Tallinna Tehnikakõrgkool
88 allalaadimist
4
docx

Tehnomaterjalide kontrolltöö

Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused. Pöörata erilist tähelepanu metallide kasutamisele ja selle muutusele. 2. Metallide ja sulamite liigitus: tiheduse, sulamistemperatuuri, keemilise aktiivsuse järgi. 1) kergmetalllid ja -sulamid (light metals and alloys) tihedusega <5000 kg/m³. Nt. Liitium, berullium, magneesium, alumiinium jt. 2) raskemetallid ja -sulamid (heavy metals and alloys) tihedusega >10000kg/m³. Nt. Plaatina, volfram, molubdeen, plii, jt. 3) keskmetallid ja -sulamid tihedusega 5000-10000 kg/m³. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1) kergsulavad metallid ja sulamid (fusible metals and alloys), mille sulamistemperatuur ei uleta plii oma, st. 327 °C. Nt. Tina, plii, elavhobe jt. 2) rasksulavad metallid ja sulamid (refractory metals and alloys), mille sulamistemperatuur uletab raua oma, st. 1539 °C. Nt. Volfram, tantaal, molu...

Tehnomaterjalid - Tallinna Tehnikakõrgkool
165 allalaadimist
3
odt

Materjalide mehaanilised omadused

Tallina Tehnika Ülikool Materjalitehnika instituut trollolooo MATERJALIDE MEHAANILISED OMADUSED Tugevus, plastsus ja löögisitkus Tehnomaterjalide labor Õppejõud: Riho Tarbe Tallinn 2011 Materjalide mehaanilise omadused Tugevus, plastsus ja sitkus Töö eesmärgiks on tutvuda konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste ning nende määramise meetoditega. Tõmbeteim Tõmbeteimiga saab määrata materjalide tugevus-ja plastsusnäitajaid, mis määratakse katselisel teel teimikule mõjuva jõu ja pikenemise või pinge ja suhtelise pikenemise kaudu. Tõmbeteimiga määratakse voolavuspiir ja tõmbetugevuspiir. Mate b t t2 S0 L0 Fmx Rm Fp Rp Ll A% E Rm/ rjal mm mm mm mm² mm² kN N/ kN N/mm² m...

Tehnomaterjalid - Tallinna Tehnikakõrgkool
46 allalaadimist
2
docx

Terase tootmine

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLAGE OF ENGINEERING Terase tootmine Õppeaines: Tehnomaterjalid Transporditeaduskond Õpperühm: AT-22 B Üliõpilane: Taavi Rokka Õppejõud: Renee Joost Tallinn 2010 Teras on raua sulam, mille süsinikusisaldus on alla 2,14%. Praktilist kasutamist leiavadterased süsinikusisaldusega kuni 1,5%. Toodetakse mittelegeerteraseid e. süsinikteraseid ja legeerteraseid. Mõlemad sisaldavad lisaks süsinikule ja/või legeerivatele elementidele samuti tavalisandeid: Mn, Si, P, S. Terase masstoo...

Tehnomaterjalid - Tallinna Tehnikakõrgkool
139 allalaadimist
6
doc

SÜSINIKKIUDUDE VALMISTAMINE PIGIST

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING REFERAAT SÜSINIKKIUDUDE VALMISTAMINE PIGIST Õppeaines: TEHNOMATERJALID Transporditeaduskond Õpperühm: AT-52/62 Üliõpilane: Õppejõud: D. Arensburger Tallinn 2009 Sissejuhatus Selles referaadis teen ülevaate sellest,kuidas toimub süsinikkiudude valmistamine erineva iseloomuga pigiliikidest, millised on ühe või teise eelised ja puudused ning milliseid meetodeid kasutatakse, et pigist valmiksid kvaliteetsed ja vastupidavad süsinikkiud. Süsinikkiudude valmistamine pigist Süsinikkiude valmistatakse erineva päritoluga pigiliikidest (toornaftast, kivisöest). Enim kasutatakse selleks toornafta töötlemisel saadud pigi, sest kivisöest saadud pigil on suurem tahkete osakeste sisaldus, mis kiirendab kuumutamisel koksi moodustumist ja võib põhjustada süsinikkiudude katkemist töötlemisel. Pigikiude tehakse pigi sulamist. Süsinikkiu...

Tehnomaterjalid - Tallinna Tehnikakõrgkool
25 allalaadimist
6
doc

KIUDTUGEVDATUD KOMPOSIITMATERJALID - referaat

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING KIUDTUGEVDATUD KOMPOSIITMATERJALID REFERAAT Õppeaines: Tehnomaterjalid I Juhendaja: D. Arensburger Mehaanika teaduskond Õpperühm: MI- 21 Tallinn 2009 MATERJALI OMADUSED SURVEL Õhukeste komposiitlaminaatide survetaluvuse omadusi on suhteliselt raske mõõta tänu proovidetaili külgpidisele rabedusele. On proovitud mitmeid testimismeetodeid ja mitmeid proovidetaili kujusid, et vältida esilekerkivat probleemi. Siinkohal kirjeldaks neist meetoditest kolme. Celanese test: see test on võetud kui standartne surve test ja seda on detailselt kirjeldatud ASTM D3410-87 standardis. Testi põhimõte seisnes sellest et võetakse sirge proovidetail, mille otsetesse kinnitatakse labad. Seejärel asetatakse see koonilise kujuga silindri sisse, mis omakorda sobitatakse täpselt teise vormi sisse mille siseservad on samuti...

Tehnomaterjalid - Tallinna Tehnikakõrgkool
72 allalaadimist
14
doc

KAT31_Termotöötluse materjal ja kuesimused

METALLIDE TERMOTÖÖTLUS Metallide termiline töötlemine on metalliõpetuse osa, kus uuritatakse metallide omadusi, mis on saadud sõltuvalt kuumutuse või jahutuse kiirusest. Sõna kitsamas mõttes metllide termotöötluseks võib nimetada metalliõpetuse osa, kus vaadeldakse faasimuutused mittetasakaaluolekus (metastabiilses olekus), so. tingimustes, kus aatomite difusioon ei jõua tasakaalustada sulami faasid kiire jahutuse tõttu. Sellest tulenevalt sulami mehaanilised omadused erinevad nendest, mida saab tasakaaluoleku faasidiagrammist. Peale termotöötlust kasutatakse metallide termokeemilist ja termomehaanilist töötlemist. Esimene neist näeb ette metalli kuumutamine vastavates keemilistes keskkondades eesmärgiga muuta pinna koostist ja omadust. Teine on metalli deformatsiooni ja termilise töötlemise koosmõju selle omadustele. 1. TERMOTÖÖTLUSE TEOORIA Temperatuur ja aeg Termotöötlemise protsesside peategurid on metalli kuumuta...

Tehnomaterjalid - Tallinna Tehnikakõrgkool
158 allalaadimist
9
docx

Plaatinametallid

Jokk Tallinn 2010 Plaatina Sisukord Raili Silluste Page 2 Plaatina PLAATINAMETALLID Keemiliselt kõige püsivamateks metallideks on 6 plaatinametalli. Need on väärimetallid, mis on kullast kallimad ja moodustavad perioodilisussüsteemis 2 triaadi. Sõltuvalt metallide tihedusest eristatakse kergete ja raskete plaatinametallide triaadi. Sõltuvalt metallide tihedusest eristataks kergete ja raskete plaatinametallide triaadi. Kerged Pt- metallid on ruteenium (Ru), roodium (Rh) ja pallaadium (Pd), mille tihedus on ~12 g/cm 3. Rasked Pt-metallid osmium (Os), iriidium (Ir) ja plaatina (Pt) on kergest ligi 2 korda raskemad (tihedus ~22g/cm 3). Maakoores leidumise poolest on plaatinametallid kullast haruldasemad. Nende levimus väheneb reas RuPtPdRhOsIr....

Tehnomaterjalid - Tallinna Tehnikakõrgkool
35 allalaadimist
6
docx

Raskmetallid ja nende sulamid

Raskmetallid ja nende sulamid Referaat Õppeaines: Tehnomaterjalid Transporditeaduskond Õpperühm: AT31B Üliõpilane: Rauno Pello Juhendaja: A.Koitmäe Tallinn 2009 Raskmetallid ja nende sulamid Termin raskemetallid võeti kasutusele 20. sajandi alguses ja see tähendas tol ajal ainult kolme metalli: elavhõbedat, pliid ja kaadmiumi, raskemetallide ritta on lisandunud nii mitmedki teised metallid. Nende korrektne nimetus on nüüdseks toksilised jälgmetallid. Raskmetallideks nimetame metalle mille tihedus on suurem kui 10000 . Järgnevates peatükkides tuleb juttu tuntumatest rasmetallidest ja nende sulamitest: elavhõbe, plii, nikkel, titaan ja kuld. Mis on väga väike osa kõikid...

Tehnomaterjalid - Tallinna Tehnikakõrgkool
65 allalaadimist
4
docx

Tõmbekatsed

TALLINNA TEHNIKA KÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Tõmbekatsed Tehnomaterjalide laborotoorsed tööd Õppeaines: Tehnomaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-11a Üliõpilane: Andreas Sapas Tallinn 2010 Aruanne 1. Tööülesanne Tutvuda plastse ja hapra materjali käitumisega tõmbel ja määrata olulisimad tugevuskarakteristikud. 2. Tõmbediagramm ja katsetulemuste tabel Materj Mõõt Jõud, N al med, mm 1 Teras 30 40,90 5,60 3,06 7250 5750 - 9500 2 Messing 31,20 39,50 5,12 4,00 - - 8000 10750 3 Tööstusteras 31 35,20 4,02 3,73 - - 13000 14400 3. Materjal nr 1(teras) Materjal nr 2(Messing) Materjal nr 3(Tööriistateras) 4. Diagrammi lõikudes A, B, C ja...

Tehnomaterjalid - Tallinna Tehnikakõrgkool
57 allalaadimist
10
docx

Termoreaktiivid

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL ESSE Termoreaktiivid Õppeaines: Tehomaterjalid Materjalitehnika keskus Õpperühm: MI-21b Üliõpilane: Rainer Näär Kontrollis: lektor A. Koitmäe Tallinn 2011 Termoreaktiivid Epoksuplast (EP) Klaasplastist tooted Aminoplastid (UF, MF) Liimaine, melamiin Fenoplast (PF) jt. Liimaine, kaepidemed (potid, pannid) Termoreaktiivid on polümeerid, mis ei sula kuumutamisel. Nende ahelad on reeglina tugevalt ristseotud, takistades omavahelisi nihkeid ning moodustades termiliselt väga stabiilse võrgustiku. Ristsidumine saavutatakse prepolumeeride (polümeriseeritud kuid ristsidumata materjal) järelreaktsioonides detailide/materjalide vormimisel. Järelreaktsiooni võib käivitada kas keemiline reaktsioon, temperatuur, rõhk või kiirgus. Olulisemateks termoreaktiivideks nii ajaloolises kui tööstusliku tootmise mõttes oleksi...

Tehnomaterjalid - Tallinna Tehnikakõrgkool
35 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun