Grupp: erosioonist mõjutatud mullad A: erodeeritud mullad Variandid erodeeritud tüüpilised kamarkarbonaatmullad erodeeritud leostunud kamarkarbonaatmullad erodeeritud leetjad kamarkarbonaatmullad erodeeritud kamaleetmullad B: deluviaalsed mullad C: deluviaalmullad Alltüüp: deluviaalmullad Alltüüp: gleistunud deluviaalmullad Alltüüp: gleideluviaalmullad Alltüüp: turvasjad deluviaalmullad Allgrupp: primitiivsed tehnogeensed mullad Variandid: primitiivsed tehispaljandimullad primitiivsed karjäärirähkmullad primitiivsed karjäärirähkkiltkivimullad primitiivsed tehisdeltamullad primitiivsed tehiskattega mullad Allgrupp: nõrgalt kamardunud tehnogeensed mullad Variandid: taastatud karjäärimullad turvastunud tehnogeensed mullad pargitehismullad
PARK Koostajad:Riina Lumpre Karolin Pedius Üldiselt: Park puiestik Looduskeskkonna osa. Park võib olla puhkekoht või asula kujunduselement. Park püsib pargina vaid inimese abiga. Metsistumine. Park võib olla täies ulatuses tehiskooslus või vähesel määral kohendatud looduslik kooslus (pärandkooslus). Kadrioru park Loodustingimused pargis Liigirikkad. Tehnogeensed mullad. Rohurinne on väga mitmekesine. Põõsarinne sõltub enamasti siiski sellest, mida inimene sinna istutanud on . Pargis leiavad endale kodu:nahkhiir,orav, tuvi jne. Erinevaid parke Kaks suurt gruppi- inimese kujundatud pargid ja poollooduslikud pargid. Looduslikud pargid on näiteks rahvuspark ja looduspark. Inimese kujundatud on mõisapark ja linnapark. Mõisapark Rahvuspark Linnapark Looduspark AITÄH! AITÄH!
• tehnogeenset maavärinat. TEKTOONILISED MAAVÄRINAD Kivimite purunemisel ehk murrangute tekke tulemusena tekivad tektoonilised maavärinad. VULKAANILISED MAAVÄRINAD Vulkaanilised maavärinad kaasnevad vulkaanipurskega. LANGATUSVÄRINAD • Langatusvärinad – suurte koobaste sisevarisemine. • Langatusvärinad toimuvad maa-alustes koobastes ja kaevandustes, mille kokkuvarisemine on põhjustatud seismilistest lainetest. TEHNOGEENSED MAAVÄRINAD Tehnogeenset maavärinat põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa- alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). • Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid • Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat.
maavärin on kõige tugevam Maailmas toimub aasta jooksul vähemalt 100 000 maavärinat mille magnituud alla 4. Magnituut energia vallandumine Pallid silmaga nähtavad purustused Kolme tüüpi murrangud : Maavärinad eristatakse tekke põhjal : · tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged · vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega · langetuslikud, mida põhjustavad koobaste varisemine · tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus ( nt. veehoidla surve, maa- alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus) Maa värinad levivad seismilste lainetena. Kehalained Pinnalained Levivad maapinnas kiiresti Levivad piki maapinda epitsentrist eemale kerapinnalaadsete frontidena nagu virveringid vees 1) S- lained ( risti lained ) on 1) S- lained ( risti lained ) on
· Radioaktiivsuse mõõtmisühik Sv, norm 2-8 mSv aastas · Igas riigis erinev radioaktiivsuse tase, Eestis 2,5 mSv/a Ukrainas kuni 15 mSv/a Soomes kuni 9mSv/a Ülevaade · Radioaktiivsus keskkonnas: looduslik (uraan, plutoonium) tehislik (tuumarelvad, -jaamad) · Ohtlikud radioaktiivsed isotoobid (tuntumad nt. strontsiumi, tseesiumi, koobalti isotoobid) Saastumise põhjused · Radioaktiivse pilvega kaasnevad sademed · Inimviga radioaktiivsete ainete käitlemisel · Tehnogeensed katastroofid · Tuumarelvade kasutus/katsetamine Saasteallikad Eestis Endised saasteallikad: · Paldiski tuumaalveelaevade baas · Sillamäe uraanikaevandus Hetkel aktiivne: · Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla (endise nimega Saku) Mõju · Elusorganismidel kiiritustõbi, pärilikud või kroonilised haigused · Ümbritseva keskkonna radioaktiivne saastatus ja elukõlbmatus · Looduslike protsesside tulemusel levimine ülejäänud maailma Suurimad õnnetused
Mauna Kea Hawaii saartel (pole laamade äärealadel), Cotopaxi Ecuadoris, Hekla Islandil, Fuji Jaapani keskel, Pinatubo Filipiinidel, Kenya Keenias, Aconcagua Argentiina kaldal, Etna Sitsiilias, St Helen USA läänerannikul, Surtsey lõuna Islandis. Maavärinate tekkepõhjused: · tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged · vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega · langatuslikud, mida põhjustavd koobaste varisemine · tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus)
Hekla Islandil, Fuji Jaapani keskel, Pinatubo Filipiinidel, Kenya Keenias, Aconcagua Argentiina kaldal, Etna Sitsiilias, St Helen USA läänerannikul, Surtsey lõuna Islandis. Maavärinate tekkepõhjused: tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega Nicole Maria Klais; 11 H langatuslikud, mida põhjustavd koobaste varisemine tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus)
. Piusas- vajumised 2.Murrangliikumised: ...on maakoore osade nihkumine pikki nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud võivad moodustada nii... 3.Süvamurrangud- neil on iseloomulik pikk ja mitmefaasiline areng. Nad võivad olla aktiivsed miljoneid aastaid. 4.Maavärinad · Tektoonilised: Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus. · Vulkaanilised: kaasnevad vulkaaniliste protsessidega. · Langatusvärinad: suurtse koobaste sissevarisemisel. · Tehnogeensed: inimtegevuse mõjul. · Maavärinad võivad tekkida ka nt suurte meteoriitide kukkumisel maale. Kolle ehk hüpotsenter- tekke koht (tsenter). Richteri skaala. Tinglikuks ühikuks magnituut M Maavärina tugevus (M) on selle skaala järgi seotud maavärina seismilise energiaga (E) järgmise valemi kaudu: IgE= 9,9 + 1,9M 0,024 M² Mercalli skaala... visuaalsetel tunnustel põhinev 12 astmeline skaala. Tugevate maavärinatega kaasnevad muutused reljeefis.
armetult ka esimesest võnkest alles jäänud objektid. Need põhjustavad suurt kahju ja on läbi ajaloo olnud hirmutavaks kaaslaseks inimkonnale. Tihti pärast vulkaanipurset järgneb maavärin mis teeb asjad veel hullemaks. Seega tuleb väita, et maavärinad käivad planeet Maa rahutu eluga kaasas ja on sellest üks osa nagu ka kõik muud sise- ja välisjõud. Lained Eristatakse ka laineid. Olemas on nelja sorti laineid mis on kas tektoonilised, vulkaanilised, langatuslikud või tehnogeensed. Tektoonilisi laineid põhjustavad maa sisepinged, nagu näiteks laamade üksteise alla vajumine. Vulkaanilisi laineid põhjustab vulkaani purse, mis omakorda liigutab kivimeid ja paneb nad võnkuma mis tekitabki maavärina. Langatuslisi laineid põhjustab koobaste sissevarisemine mis liigutavad kivimeid, suruvad suure jõuga vastu maad ja tekitavad läbi selle kiired võnkumised ehk maavänina. Tehnogeenilisi värinaid
...................................................................................................... 4 Vulkaaniline maavärin............................................................................................................ 6 Laviini tagajärjel tekkinud maavärin...................................................................................... 7 Meteoriidi kokkupõrke tagajärjel tekkinud maavärin.............................................................8 TEHNOGEENSED MAAVÄRINAD........................................................................................ 9 Kaevandustegevus tagajärjel toimuvad maavärinad............................................................... 9 Plahvatuste tagajärjel toimuvad maavärinad.........................................................................10 Veehoidlate täitmisel tekkivad maavärinad.......................................................................... 11 KOKKUVÕTE..................
Maavärin- on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine Maavärinad Maigi Astok Maavärina tekkepõhjused · Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged · Vulkaanipursked · Koobaste varisemine · Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. · maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal
Maavärin- on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine Maavärinad Maigi Astok Maavärina tekkepõhjused • Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged • Vulkaanipursked • Koobaste varisemine • Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. • maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang. • maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal
Tuntuim kuum täpp asub Havai peasaare all, ning tema kohal kõrgub Mauna Loa vulkaan. Maavärinateks nimetakse maakoore vappumist ja maapinna järske kõikumisi. Tõugete põhjusel eristatakse tektoolinisi-, vulkaanilisi-, langatus-ja tehnogeenseid maavärinaid. Tektoonilisi põhjustavad Maa vahevöös või maakoores esinevad sisepinged. Vulkaanilised kaasnevad vulkaanipursetega. Langatusvärinad on esile kutsutud suurte koobaste varisemisel ja tehnogeensed maavärinad on tekitatud inimtegevuse poolt, näiteks pommi plahvatused, lõhketööd jms. Maavärinaid võib põhjustada veel ka meteoriidi langeimsest, lumelaviinist või maasööst mägedest jne. Maavärinad leiavad aset laamade äärealadel. Maavärinate oht on suur Californias, Mehhikos, Vahemere piirkonnas ja Türgist kuni Indiani. Kõige suurem maavärinate oht on Jaapanis, kuna seal põrkuvad üksteise vastu korraga neli laamat.
piki maavärina murrangut libiseda külgsuunas, üles või alla. murrang ulatus Maigi Astok http://www.iris.edu/gifs/animations/faults.htm Maigi Astok MAAVÄRINAID ERISTATAKSE TEKKE PÕHJAL: tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega langatuslikud, mida põhjustavd koobaste varisemine tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus). Maigi Astok Maavärinad levivad seismiliste lainetena. Eristatakse keha- ja pinnalaineid Kehalained levivad maapinnas kiiresti kerapinnalaadsete frontidena. Pinnalained levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu virveringid vees. Suuri purustusi tekitavad pinnalained, kuna nende toime on aeglasema leviku tõttu kõige
keskosas kurdmäestik- paksenenud maakoorega piirkond, mis on tekkinud laamade kokkupõrkest tingitud pingete tõttu; selle ulatuses on kivimid tugevalt deformeerunud ja moondunud kuum täpp- vahevöö tõusvate soojusvoogude kohal paiknev vulkaaniliselt aktiivne ala konvektsioon- vahevööös asetleidvad konvektsioonivoolud Maavärinad liigitatakse tekke alusel neljaks: tektoonilised, vulkaanilised, tehnogeensed ja langetusvärinad maavärinate tekke põhjused: 1. laamade liikumise käigus laamade põrkumine, tavapärasest kiirem laamade liikumine 2. vulkaanilistes piirkondades- aurude ja gaaside plahvatused vulkaanide pursete puhul 3. põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised 4. lõhkainete plahvatamised ja maa-alused tuumakatsetused TAASTUVAD JA TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD geotermiline energia- bioenergia-
(atlandi ookeaniline keskmäestik, vaikne vöö, vaikse ookeni tulerõngas) seismoloogia-teadus mis uurib maavärinaid ja nende tekke põjuseid. Tekkimine: tektoonlised-maakoore teatud piirkondades aeglaselt tekkivad pinged ja nende langused. Tagajärjeks on kivimiblokkide lõhenemine ja ka nihkumine. Maavärina koole võib ulatuda 10-100 km. Vulkaanilised maavärinad-tekivad vulkaanipursete tagajärjel. Langatus maav-suurte koobaste kokkukukkumisel. Tehnogeensed-inimtekkelisd, pammiplahvatused,barjääride kokkulangemine. Muld-selleks nim maakoore pindmist kobedat kihti, mida teimed, loomad ja mikro organismid aktiivselt kasutavad. Muld tekib elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastatikussel toimel ning organismid ja nende jäänuste laguproduktid muudavad seda pidevalt. Tähtis on murenemine, rebenemine, porsumine. Huumushorisont-tekib orgaanilise aine ladestumisel pinnase eelimisse kihti, kus see laguneb ja muundub.
rohkem tooteid. 13)Selgita Läänemere mõju majandusgeograafilisele asendile. - võimalus transiidiks, meretranspordile, kalastamisele. Transiidil on ka halb mõju,see reostab merd. Läänemere reostus on samuti üks mõjuvatest faktoritest. Reostuse tagajärjel kannatab mereelustikk, mis mõjutab ka kalandust. 14)Nim 2 keskonnprobleemi, mis kaasnevad põlevkivi laevandamise ja kasutamisega. *Tuhast, mis põlemisel tekib, tekivad tehnogeensed maastikud. *Veereostus 15)Põhjenda, miks oled nõus või miks ei ole nõus järgmiste näidetega: *Eestis ei tasu suurte kaubakoguste vedamiseks kasutada jõelaevandust. Nõustun, sest jõelaevanduse asemel võib kasutada samahästi autotransporti või rongitransporti. Jõelaevandus reostaks veelgi meie jõgesid. Reostus ühtlasi mõjub taas veeelustikule. *Eesti sisestes kaubavedudes on otstarbekas kasutada autotransporti. 16)Nimeta lisaks kalapüügile veel 2 merega seotud majandustegevust
Kolle e fookus e hüpotsenter koht maakoores kus toimus murrang Epitsenter e kese koht maapinnal kolde kohal Murrang(ulõhe) kivimikihtide järsk liikumine teineteise suhtes Kehalained läbivad Maa sisemust, ,,ennustavad maavärinaid" Pikilained kuni 6-7 km/s Ristilained kuni 13 km/s Pinnalained levivad piki maapinda, tekitavad purustusi Tekkepõhjused : Vulkaanipursked Koobaste varisemised Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) Laamade liikumine Kaasnevad protsessid: Maakoorelõhed, ülangud, alangud Varingud, rusuvoolud, maalihked, lumelaviinid Vulkaanipursked Tsunamid Purustused sõltuvad: Asustustihedus Epitsentri lähedus Maavärina võimsus Kolde sügavus Inimeste teadlikkus Reljeefist Piirkonna arengutasemest Kahjustuste leevendamine:
Temperatuuri tõusu iga 100 m kohta nimetatakse geotermiliseks gradiendiks. Keskmiselt arvestatakse, et 100 m sügavuse kasvuga kasvab temperatuur 3 kraadi. 34. Mis põhjustab maavärinaid ? Maavärinaid võivad põhjustada: - Maa vahevöös või maakoores esinevad sisepinged tektoonilised maavärinad - Vulkaanipursked - vulkaanilised maavärinad - Maapinna sisselanged - langatusvärinad - Inimtegevus - tehnogeensed Enamlevinud maavärinad on tektoonilised (95%). 35. Millega iseloomustatakse maavärina võimsust ? Mavärina võimsuse iseloomustamiseks kasutatakse nn. Richteri skaalat. Aluseks on tinglik ühik - magnituut (M). 36. Kuidas jaotatakse vulkaane ? Tavaliselt kasutatakse vulkaanide puhul kõige tavalisemat jaotust: lõhe- ja lõõrvulkaanid. 37. Millised on vulkaaniliste pursete produktid ? Vulkaaniliste pursete produktid võivad olla gaasitaolised, vedelad või tahked.
Kolle e fookus e hüpotsenter koht maakoores kus toimus murrang Epitsenter e kese koht maapinnal kolde kohal Murrang(ulõhe) kivimikihtide järsk liikumine teineteise suhtes Kehalained läbivad Maa sisemust, ,,ennustavad maavärinaid" Pikilained kuni 6-7 km/s Ristilained kuni 13 km/s Pinnalained levivad piki maapinda, tekitavad purustusi Tekkepõhjused : · Vulkaanipursked · Koobaste varisemised · Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) · Laamade liikumine Kaasnevad protsessid: · Maakoorelõhed, ülangud, alangud · Varingud, rusuvoolud, maalihked, lumelaviinid · Vulkaanipursked · Tsunamid Purustused sõltuvad: · Asustustihedus · Epitsentri lähedus · Maavärina võimsus · Kolde sügavus · Inimeste teadlikkus · Reljeefist · Piirkonna arengutasemest Kahjustuste leevendamine: · Tulekindlad materjalid
2)Pinnalaineteks(kõige aeglasemad, aga kõige purustavamad): Love lained ja Rayleigh lained 26. Maa kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum(sisetuum tahke ja välistuum vedel), selle peal vahevöö (mantliks nim. silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht) ning kõige peal õhuke koor. 27. Maavärinad ja isel. Suurused. Maavärinad- maakoore järsud ja lühiajalised võnkumised. Tekkepõhjused: 1)tektoonilised- vahevöö ainese aeglane liikumine 2)vulkaanilised 3)langetusvärinad 4)tehnogeensed Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat(magnituutides) ja maavärina tagajärjed hinnatakse pallides Mercalli skaala järgi. 28. Radioaktiivsus. Radioaktiivsuse mõõtühikud. Radioaktiivus Keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi võime iseeneselikult muunduda teise elemendi isotoobiks. Isotoobid- erineva massiarvuga tuumad, milles on sama arv prootoneid. Radioaktiivsuse mõõtühikud: 1)aktiivsus lagunemine 1 sekundis, Bq(bekrell)
vedelam ning seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustades lameda kilpvulkaani. Kõige suuremad vulkaanid. 7. Teab maavärinate tekkepõhjusi ja esinemispiirkondi, seismiliste lainete liigitamist ning maavärinate tugevuse mõõtmist Richteri skaala järgi; TEKKEPÕHJUSED: 1) Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged. 2) Vulkaanipursked. 3) Koobaste varisemine.4) Inimtekkelised e tehnogeensed(veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused). ESINEMISPIIRKONNAD: 1) Laamade äärealadel: - Kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas) - Kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) 2) Mandrite sisealadel (Aafrikas) 3) Ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) SEISMILISTE LAINETE LIIGITAMINE: PIKILAINE - Levib tahkes, vedelas ja gaasilises keskkonnas. Tekivad maavärina tagajärjel, õhus on helilained.
vajumine ja mere pealetung. Regressioon- maapind kerkib ja mere tase alaneb. Eestis on kõikuvliikumised põhjustatud jääajast. 14.Maavärinad- maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine, mis on tingitud hetkelisest Maa sisemuse kivimitesse kogunenud pingete lahendumisest. Tektoonilised- Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus. Vulkaanilised-kaasnevad vulkaaniliste protsessidega. Langatusvärinad- suurte koobaste sissevarisemine. Tehnogeensed- inimtekkelised. 15.Magmalised protsessid: avalduvad litosfääri ja astenosfääri vahel. Kivimite ülessulatamine, deformeerimine. Magmakivimite ja tardkivimite moodustumine. 16.Maakoort kujundavad eksogeensed protsessid: geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia. Toimub tuule, vee ja jää geoloogilise tegevuse tulemusena. Murenemine- keemiline murenemine ehk porsumine ja füüsikaline murenemine ehk rabenemine. Mulla tekke on ka murenemis protsess
limnoglatsiaalsed (n. savi, viirsavi) Meretekkelised e. mariinsed (n. veerised, klibu, liiv) Tuuletekkelised e. eoolilised – (n. luite liiv) Järvetekkelised e. limnilised – (n. järvemuda, järvelubi) Jõetekkelised e. alluviaalsed – (mitmesugused jõesetted) Ajutise vooluvee tekkelised e. delluviaalsed – (n. uhtsetted künka jalamil) Raskusjõutekkelised e. gravitatsioonilised – (n. rusukalded) Elutekkelised e. biogeensed – (n. turvas) Inimtekkelised e. tehnogeensed – (n. aheraine puistangud) Levinuimaks kvaternaari ajastu settetüübiks on moreen, mis kujutab endast mandrijääst välja sulanud kivimmaterjali. Selle peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreen ei ole kõikjal ühesugune. Selle koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on: * Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud
*Andmeid kasutatakse kiirgusanalüüsiks, kiirguslevi kaartide koostamiseks, ülevaadetes. *Radionukliidide sisaldust mõõdetakse siseveekogudes, mere- ja joogivees, meretaimedes ja kalades, metsaseentes ja marjades, ulukilihas ning atmosfääriõhus. 22. Millised on seismilise seire peamised ülesanded? *seire annab informatsiooni Eestis/lähiümbruses, asetleidnud seismilistest sündmustest. *Registreeritud tehnogeensed seismilised sündmused võimaldavad kindlaks teha võimalikke illegaalseid lõhkamisi. *Kaugete maavärinate registreerimine annab infot Maa siseehituse uurimisel. 23. Millised on mullaseire peamised ülesanded? *Ülesanne on hinnata muldade seisundit eelkõige mullaviljakuse seisukohalt. *Selgitatakse välja maaharimise mõju muldade koostisele, füüsikalistele ning bioloogilistele omadustele ning mullaviljakusele. *Mullahorisontidest määratakse mulla mahukaal ehk lasuvustihedus
suund muutub teatud sügavusel (coriolise jõust tingituna) algsega vastupidiseks. Maa kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum(sisetuum tahke ja välistuum vedel), selle peal vahevöö (mantliks nim. silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht) ning kõige peal õhuke koor. Maavärinad- maakoore järsud ja lühiajalised võnkumised. Tekkepõhjused: 1)tektoonilised- vahevöö ainese aeglane liikumine 2)vulkaanilised 3)langetusvärinad 4)tehnogeensed. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat(magnituutides) ja maavärina tagajärjed hinnatakse pallides Mercalli skaala järgi. Radioaktiivus Keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi võime iseeneselikult muunduda teise elemendi isotoobiks. Isotoobid- erineva massiarvuga tuumad, milles on sama arv prootoneid. Radioaktiivsuse mõõtühikud: 1)aktiivsus lagunemine 1 sekundis, Bq(bekrell) 2)kiirgustoos same kui korrutame aktiivsuse
Gleistumine ja K kohta mikroväetistest Cu,Mg,B näitab soostumisprotsessi Lubjatarbekaartid-väetisannuste suurendamisel olemasolu.Kultuuristamine-inimese sihipära saak tõuseb teatud piirini-agr.max.Saagi tõus tegevus mullaviljakue tõstmiseks algul järsk,hiljem aeglane.Mulla viljakus- Rekultiveerimine-inimese poolt sikutud alade spetsiifiline tunnus ja omadus mille poolest muld taaskasutusele võtmine,tekivad tehnogeensed erineb viljatust kivimist.Eristatakse kahte liiki mullad. Bm-metamorfne Bh- viljakust:Looduslik ning Kunstlik.Mulla huumusilluviaalne Bf-raud-illuviaalne Bhf- boniteet-näitab mulla omadusest sõltuvat huumus-raudilluviaalne Baf-amorfset rauda suhtelist viljakuse taset.Mulla boniteet on alati sisaldav Bt-tekstuurne G-gleihorisont;g- suurem.Maa boniteet-maa tootlikkust iseloom geleistunud;(g)-gleistumistunnustega; (g),g,G- lõppnäitaja,lisaks mulla omad
Jäävaheaegade setted: Soo- ja järvesetted turvas, sapropeliit, aleuriit ja liiv. Holotseeni setted Merelised setted Läänemere vanad setted (Joldiamere, Antsülusjärve, Litoriinamere, Limneamere setted). Järvesetted järvemuda, -lubi, aleuriit, liiv. Soosetted madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvas. Tuulesetted päevakivi-kvarts- ja kvartsliivad. Jõesetted kruusa ja veeristega liiv, aleuriit, saviliivad, turvas. Tehnogeensed setted karjääride jäänuksetted, aheraine, paesõelmed. Kemogeensed allikalubi. Deluviaalsed liivakas-savikad setted. Gravitatsioonilised rusukalle. 13 Pleistotseeni pinnavormid Liustikutekkelised ehk glatsiaalsed pinnavormid Silekaljud ehk ,,oinapead" liustiku poolt peaaegu voolujooneliseks lihvitud kaljud. Jää tulekupoolne nõlv on tavaliselt lauge ja sile, vastasnõlv järsk ja ebatasane
tuum: 2900-6371 km välistuum vedel), selle peal vahevöö (mantliks nim. silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht) ning kõige peal õhuke koor. 31. Maavärinad. Maavärinate tekkepõhjused ja iseloomustavad suurused. V: Maavärinad - maakoore (maapinna) järsud ja lühiajalised võnkumised Maavärinate tekkepõhjused • tektoonilised- vahevöö ainese aeglane liikumine • vulkaanilised • langetusvärinad • tehnogeensed Richeri skaala aluseks on maavärina toimel vabaneva energiahulga mõõtmine. Magnituud - maavärina tugevust iseloomustav arv Mercalli skaala - hinnatakse purustuste hulka, tähistatakse I-XII pallides Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat(magnituutides) ja maavärina tagajärjed hinnatakse pallides Mercalli skaala järgi. 32. Maa magnetväli. V: Maakera põhjapoolkeral asub magnetiline lõunapoolus ja Maakera lõunapoolkeral asub Maa magnetiline põhjapoolus
Vulkanism on seotud laamadega Vulkaani kuju ja purskestiil sõltub laava koostisest ja temperatuurist Magnituud 0 mitteplahvatuslik hawaii-tüüpi purse Magnituud 7-8 - ajaloolise aja võimsaimad pursked Tefra vulkaaniline sete, mis purskab vulkaanist välja Tegevvulkaan pursanud ajaloolisel ajal Uinunud vulkaan - võib tulevikus pursata Kustunud vulkaan arvatakse, et on tegevuse lõpetanud Maavärin 1)tektoonilised 2) vulkaanilised 3) langatusvärin 4) tehnogeensed Eesti 1976 osmussaare maavärin 4,7 magnituudi Gi.ee/geomoodulid MINERAALID - Looduslik - Tahke - Anorgaaniline aine - Kindla keemilise koostisega - Korrastatud sisestruktuuriga - Iseloomulike füüsikaliste ja keemiliste omadustega Kivim looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum Kivimid jaotatakse tekkeviisi järgi: tardkivimid, settekivimid, moondekivimid Ehe mineraal nt kuld, hõbe Levinumad eestis: lubjakivi, dolomiit
Näivleetumine-lessiveerumise ja ülagleistumise koosmõjul heleda leetunud horisondile sarnase väljauhtehorisondi tekkimine.Elutingimuseks kahekihilise lähtekivimi olemasolu. Lähtekivim on nõrgalt happeline Gleistumine-õhuvaestes liigniisketes tingimustes taandub. Gleistumine näitab soostumisprotsessi olemasolu. Kultuuristamine-inimese sihipära tegevus mullaviljakue tõstmiseks Rekultiveerimine-inimese poolt sikutud alade taaskasutusele võtmine,tekivad tehnogeensed mullad. Bm-metamorfne Bh-huumusilluviaalne Bf-raud-illuviaalne Bhf-huumus- raudilluviaalne Baf-amorfset rauda sisaldav Bt-tekstuurne G-gleihorisont;g-geleistunud;(g)- gleistumistunnustega; (g),g,G-üleveeline(jooned g-de all); (g),g,G-põhjaveeline(jooned g- de peal) Mulla niiskusrežiim, muldade jaotamine niiskusrežiimi järgi – millest sõltub, mida mõjutab. Mullaõhk ja õhurežiim, redoksprotsessid – millest sõltub, mida mõjutab,
Saadud energia päikeselt 6,3 x 10 10 C Energia püramiid Bioloogiline võimendumine Organism saab energiat toiduna ja ainult osa sellest kasutatakse organismi ülesehitamiseks. Ligikaudu 50% saadud energiast kulutatakse hingamiseks. Osa toiduna saadud ainetest ei ole kaasatud hingamisprotsessi ega ole ka kergesti eritatavad ning seetõttu akumuleeruvad (kontsentreeruvad) organismis. Selliste ainete hulka kuuluvad enamasti tehnogeensed saastained (väävel, raskmetallid, PCBd, dioksiinid, radioaktiivsed elemendid jt), pestitsiidid jm. kloororgaanilised ained ning detergendid. Bioloogiline võimendumine Bioloogiline võimendumine on teatud ainete kontsentratsiooni kasv piki toiduahelat. Bioaccumulation means an increase in the concentration of a chemical in a biological organism over time. -- . Karnivoor 2 DDT akumuleerumine 75 ppm toiduahelas Karnivoor 1
Äärmuslikel juhtudel võib üks neist peaaegu puududa. Kumbki allsüsteem omakorda koosneb biootilistest ja abiootilistest komponentidest. Looduslikud abiootilised komponendid on geoloogiline aluskord, geomorfoloogilised vormid ja loodusliku hüdrosfääri elemendid. Looduslikeks biootilisteks komponentideks on looduslik taimkate, metsloomad ja mikroorganismid. Antropogeensed abiootilised komponendid on karjäärid, puistangud, ehitised, ühendusteed ja kõik muud tehnogeensed rajatised. Antropogeensete biootiliste komponentide hulka kuuluvad inimesed ise, kultuurtaimed ja koduloomad. Keskkonnaprobleemide süvakäsitlus ja keskkonnakaitse on tekkinud ja tähtsaks saanud viimastel aastakümnenditel. Varem oli tegemist üsnagi stiihiliselt korraldatava looduskaitsega. Sellise looduskaitse alged pärinevad juba õige ammuste tsivilisatsioonide praktikast. Algne looduskaitse tähendas põhiliselt loodusharulduste kaitset. Haruldasi loodusobjekte, samuti
kallastel, vanadel järvetasandikel võrtsijärvest põhjapool ja peipsist läänes, soodes jrvede kinnikasvamise tulemusena turba all, järvemuda, -lubi), alluviaalsed e jõetekkel (levinud jõeorgudes, paksus taval 2-6 m, suur-emaj 10 m, võhandu 13 m, mitmesugus jõesetted), delluviaalsed e ajutise vooluvee tekkel (uhtesetted künka jalamil), gravitatsioonilised e raskusjõutekkel (rusukalded), biogeensed e elutekkel (turvas), tehnogeensed e inimetekkel (aheraine puistangud). Pinnakatte setted leiavad kasutamist maavaradena: ehitusliiv ja kruus, mere- ja järvemuda jne. Analüüsi pinnaehituse (reljeefivorm + settematerjal) mõju Eesti maastikulistele erisuste (veereziim, muld- ja taimkate, kasutuspotentsiaal) kujunemisele. 13 Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited).
nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud võivad moodustuda nii ühe kui ka mõlema ploki liikumisel üksteise suhtes. 58. *Nihked - Nihkumine toimub horisontaalsuunas pikki siirdepinda. 59. *Maavärinad - +Tektoonilised: Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus +Vulkaanilised: Kaasnevad vulkaaniliste protsessidega +Langatusvärinad: suurte koobaste sisevarisemisel +Tehnogeensed: inimtegevuse mõjul. Maavärinad võivad tekkida ka näiteks suurte meteoriitide kukkumisel maale. 60. *Magmatism ja vulkanism - Kaasaegsete vaadete järgi on vahevöö tahkes olekus, kuigi kõrgel rõhul ja temperatuuril. Rõhureziimi rikkumine võib viia aine sulasse olekusse ja sula aine tungib maakoore ülemistesse osadesse ja kohati maapinnale. 61. *Metamorfism - Moondekivimid tekkivad mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel maakoores kõrgete
rebendrikked)-Murrangliikumised on maakoore osade nihkumine pikki nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud võivad moodustuda nii ühe kui ka mõlema ploki liikumisel üksteise suhtes. *Nihked- Nihkumine toimub horisontaalsuunas pikki siirdepinda. *Maavärinad-+Tektoonilised: Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus+Vulkaanilised: Kaasnevad vulkaaniliste protsessidega+Langatusvärinad: suurte koobaste sisevarisemisel+Tehnogeensed : inimtegevuse môjul Maavärinad vôivad tekkida ka näiteks suurte meteoriitide kukkumisel maale. *Magmatism ja vulkanism- Kaasaegsete vaadete järgi on vahevöö tahkes olekus, kuigi kõrgel rõhul ja temperatuuril. Rôhureziimi rikkumine vôib viia aine sulasse olekusse ja sula aine tungib maakoore ülemistesse osadesse ja kohati maapinnale. *Metamorfism-Moondekivimid tekkivad mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel
Looduskaitse ja keskkonnakaitse ülesandeks on: 1. Looduslike koosluste säilitamine ja mitmekesisuse tagamine 2. Maastike kaitse ja hooldus, kultuurmaastike ökoloogilise mitmekesisuse ja stabiilsuse tagamine 3. Elamiskõlbuliku keskkonna säilitamine (õhk, vesi, mullastik) 4. Puhkevõimaluste organiseerimine looduses 5. Taastuvate loodusvarade ratsionaalne alalhoidlik kasutamine ja kaitse. Maastikuhooldus Inimese maj. tegevuse tagajärjel kujunevad tehnogeensed maastikud ja tehiskeskkond. Säilitada või luua optimaalne maastike ökoloogiline mitmekesisus Kompensatsioonialade säilitamine ökolon ökoloogilise tasakaalu säilitamine Rekreatsioonialade loomine Veekaitse ribad ja vööndid: ökol. funkts, veekaitseline ja esteetiline Veehoidlad. Maastikuökoloogia olulisemad printsiibid: 1. Mida suurema arvu ökosüsteeme säilitame, seda suurem on liigiline mitmekesisus 2. Kultuurmaastikud tuleb liigendada looduslike kooslustega 3
Kurisud asuvad enamasti väikeste jõgede sängides, suletud nõgudes. (Jõelähtme, Kuivajõe, Erra jõed). Langatuslehtrid tekivad maa-aluste karstiõõnsuste lae sisselangemisel. Karstiliste lohkvormide liitumisel võivad nende vahele jääda ka positiivsed pinnavormid karstisillad ja jäänukpangased so positiivsed pinnavormid. Suurim Kostivere karstiväli Jõelähtme jõgi voolab maa alla langatuslehtrid, avalõhed. Karstikoopad on teada 29 koobast. TEHNOGEENSED TASANDIKUD 1% Eesti pindalast Tekivad: 1. Pealiskihtide äravõtmisel (turvas,kruus, liiv, savi) 2. Ümberpaigutamisel 3. Pealeladestamisel(paekivid, tuhk) Eesti reljeefi on inimene muutnud just Kirde-Eestis, tehispinnaste muld ja taimkate on kaotatud pikaks ajaks. I Maapõuest maarete avakaevandamisel tekitatud maastikud - Kukersiit, fosforiit Katendi eemaldamine sammuva ekskavaatoriga puistendisse. Puistangualal kõrgenes maapind ligi 1/3 võrra (kohevam kui looduses lasuv). 1980. a
taimejäänused, hiljem turvas. Gleistumise rida:(g) üksikud roostetäpid, g nõrgalt gleistunud, G tugevalt gleistunud (gleihorisont).Tähistame G-tähega V Muud protsessid. 1.Kultuuristamine inimese sihipärane (agronoomiline) tegevus, mis tõstab mullaviljakust: huumusevaru suurendamine, mulla reaktsiooni reguleerimine, iikuvate totainete sisalduse tõstmine, mehaanilise koostise parandamine jne. 2.Rekultiveerimine alade taaskasutusele võtmine (karjääri alad), tekivad tehnogeensed mullad:metsastumine, põllustamine, haljastamine jne. Mulla toitereziim-Selle all mõistetakse taimede varustamist liikuvate toitainetega. Makroelemendid:C; O; H; Ca; Mg; K; Fe; P Mikroelemendid:Cu; B; Mn; Zn; CO; Mo Mulla boniteet näitab mulla omadustest sõltuvat suhtelist viljakuse taset Maa boniteet on maa tootlikkust iseloomustav lõppnäitaja, lisaks mulla omadustele on arvestatud maatüki omadustega (kivisus, reljeef, mullastiku kirjusus, märgade muldade kuivendusseisund,
B Gleistunud e niisked 1. Metsakõde (O) horisont ainult osas metsades 2. Huumusehorisont (A) on enamasti mulla pealmine horisont 3. Väljauhte (E) 4. Sisseuhte (B) 5. Mulla lähtekivim (C) 6. Aluskivim (D) Hüdromorfsed: C Glei e märjad D Turvastunud E Soomullad Lammimullad Sooldunud rannamullad Erosiooniala mllad Tehnogeensed mullad Gleihorisont (G) Toorhuumushorisont (AT) Turbahorisont (T) Rajoneerimine on mingi territooriumi teatavate looduslike nähtuste seaduspärasuste üldistamine ja rühmitamine ning selle kujutamine kaardil. Geobotaaniline rajoneerimine põhib taimkatte kaartidel, mis võivad olla koostatud erinevatest printsiipidest lähtuvalt. taimegeograafilien rajoneerimine tugineb taimeliikide levikukaartidele, eeskätte areaalipiirile jõudvaid liike arvestades.
seal sulama. Kuumad magmavoolud saavad alguse välistuuma ja vahevöö piirilt ning nende asukohad on väga püsivad. Kui litosfääri laam liigub kuuma täpi kohal, siis kujuneb kustunud vulkaanide ahelik, n Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. 7. Selgitage maavärinate põhjuseid ja leviku seaduspärasusi. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine 1) Tektoonilised 2) Vulkaanilised 3) Langatusvärinad 4) Tehnogeensed Lühivastused (1-2p): 1. Mis on maakoor? Maakoor on Maa tahke pindmine kest, mida vahevööst eraldab Moho eralduspind, millel seismiliste lainete kiirus hüppeliselt kasvab. Mandriline maakoor on 20-80 km paksune ja see koosneb happelistest kivimitest (n graniit), ookeaniline maakoor on 3-15 km paksune ja see koosneb aluselistest kivimitest (n basalt). 2. Mis on litosfäär? Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest tahkest osast, kus kivimite temperatuur ei ületa 10000 C.
· Ulatuslike põllumassiivide rajamine - Suureneb tuulisus, tuuleerosioon - Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul · Ülekarjatamine - Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele Pilet 7. 1. Maavärinad. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel.Maavärinate tekkepõhjused: tektoonilised (laamade liikumisest tingitud); vulkaanipursetega kaasnevad; tehnogeensed e inimtekkelised (plahvatused). Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Kõige rohkem Vaikse ookeani tulerõngas, Vahemerest ida suunas kuni Indoneesiani. Varem mõõdeti maavärinaid pallides, mis saadi purustusi vaadeldes. See ei sobinud piirkondadesse, kus puudus asustus. Tänapäeval mõõdetakse seismograafiga magnituudides. Richteri skaala - Mõõdetakse maavärina võngete tugevust; Mõõtühik magnituud ; Skaala
Maakoore vappumisi ja maapinna järske suhteliselt lühiaegseid kõikumisi nim. maavärinateks. Maavärinad jagunevad: Tektoonilised maavärinad mida põhjustavad Maa vahevöös ja maakoores esinevad sisepinged. Aeglaselt tekkinud pingete järsud lahendused, mis realiseeruvad kivimplokkide lõhestumise ja nihkumisega. Need moodustavad 95% maavärinatest.Vulkaanilised maavärinad kaasnevad vulkaanipursetega. Langatusvärinad suurte koobaste sisevarisemine. Tehnogeensed maavärinad tekitab inimtegevus pommiplahvatused, lõhketööd jm. Pikilained (kuni 13,6 km/s) tekivad keskkonna mahu järsu muutumise tagajärjel. Läbivad kogu maakera. Need on kõrge sageduse ja lühikese lainepikkusega pikilained, mis saavad levida nii tahkes kehas kui ka vedelikes. Maapind võngub edasi-tagasi, nagu näidatud animatsioonis. Seismilised pikilained tekitavad maapinnas väikeseid muutusi
Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud võivad moodustuda nii ühe kui ka mõlema ploki liikumisel üksteise suhtes. ● Nihked-toimuvad horisontaalsuunas piki siirdepinda ● Maavärinad+tektoonilised liikumised: Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus ● Vulkaanilised: Kaasnevad vulkaaniliste protsessidega ● Langatusvärinad: suurte koobaste sisevarisemisel ● Tehnogeensed: inimtegevuse mõjul vôivad maavärinad tekkida ka näiteks suurte meteoriitide kukkumisel maale. ● Magmatism ja vulkanism-kaasaegsete vaadete järgi on vahevöö tahkes olekus, kuigi kõrgel rõhul ja temperatuuril. Rõhureziimi rikkumine vôib viia aine sulasse olekusse ja sula aine tungib maakoore ülemistesse osadesse ja kohati maapinnale. ● Metamorfism-moondekivimid tekivad mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel
· hapnik 46% · räni 28% · alumiinium 8% · raud 5% · kaltsium 4% · naatrium 3% · kaalium 3% · magneesium 2% Peamiselt neist kaheksast maakoort moodustavast elemendist koosnevad kõik enam levinud mineraalid ja kivimid. 28. Maavärinad. Maavärinaid iseloomustavad suurused. - maakoore (maapinna) järsud ja lühiajalised võnkumised Maavärinate tekkepõhjused · tektoonilised · vulkaanilised · langetusvärinad · tehnogeensed Mercalli skaala - hinnatakse purustuste hulka, tähistatakse I-XII Richteri skaala - aluseks on maavärina toimel vabaneva energiahulga mõõtmine. Magnituud - maavärina tugevust iseloomustav arv ' Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse: 1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged; 2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega; 3) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine;
· Metsamelioratsioon - hüdromelioratsioon - keemiline melioratsioon - tehniline melioratsioon Metsaparanduse objektid - kasvukohatingimuste parandamist vajavad alad erinevatel muldadel: · soomullad: mds, ss, rb kasvukohatüübid · mineraalmullad - liigniisked mineraalmullad: os, tr, an, tr-an, sn, kr, kr-ms, sj kasvukohatüübid - toitainetevaesed kuivad mullad: sm, kn, ph kasvukohatüübid - kamar-karbonaatmullad: ll, kl, lu kasvukohatüübid · tehnogeensed mullad - karjäärid, puistangud 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik Kuivendusviisi all mõistetakse abinõusid ja võtteid, mille abil liigniiskus kuivendatavalt maalt kõrvaldatakse. Kuivendusviisid jagunevad: 1) hüdromelioratiivseteks ja 2) agromelioratiivseteks kuivendusviisideks. Esimesed on põhilised, teisi kasutatakse vaid põllumajandusmaadel täiendavate kuivendusvõtetena raske lõimisega muldadel.
Peamised surma põhjused arenenud maades Peamised surma põhjused arengumaades Südame-veresoonkonna haigused, vähk Toidu- ja veepuudus Õnnetused (liiklus, olme, tööstus, Sanitaarhügieen, arstiabi puudulikkus, AIDS looduskatastroofid) Sõjad ja loodusõnnetused Kuriteod (vägivald, terroriaktid) Tehnogeensed katastroofid- plahvatused kaevandustes, sildade kokkuvarisemine jne Rahvastiku vanuseline koosseis: vanurite Noorte osatähtsus võrreldes vanuritega suur, osatähtsus rahvastikus suur, seega ka suremus seetõttu suremus madalam, kuid laste suremus selle arvelt suurem on kõrge 45. ISELOOMUSTAB JOONISE ABIL DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU ETAPPE, SEOSTADES
annaabi.ee 
