50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
_arna
Õppematerjali autor
seismilisest energiast. Maavärinate esinemine paikkonniti Maavärinate epitsentrid, 19631998 Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamade liitumiskohad. 1960. aastatel kasutasid Ameerika ühendriigid seismomeetrite (maapinna liikumisi registreeriv seade)süsteemi, et jälgida tuumapommide katsetusi maailmas. Need seismomeetrid registreerisid ka kõik üle maailma toimunud maavärinad ja nii avastatigi, et suur osa neist toimub maakoore lamade kokkupuutekohtades. Uurimislugu Vanal ajal eristati juba merevärinat, langatusvärinat ning püst- ja rõhtsihiliste tõugete tagajärjel tekkivat maavärinat. Rohkest antiikaja kirjandusest maavärinate kohta on säilinud ainult Seneca "De terrae motu" ("Maa liikumisest"). Rahvauskumustes on maavärin alati olnud jumala viha märk. Maavärina tugevus
Maavärinad 7. Klass Maria Johanna Keedus 13.12.2010 Skeem Seismogramm Maavärin Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärina kolle on maapõues, kust algab kivimite rebestumine, ehk maavärina murrang. Maavärina kese, ehk epitsenter on kolde kohal olev koht maapinnal. Maavärinal on järeltõuked. Need purustavad armetult ka esimesest võnkest alles jäänud objektid. Need põhjustavad suurt kahju ja on läbi ajaloo olnud hirmutavaks kaaslaseks inimkonnale. Tihti pärast vulkaanipurset järgneb maavärin mis teeb asjad veel hullemaks
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Maavärinad Tallinn 2014 Sissejuhatus Maavärin on juba aastatuhandeid inimestele tuntud loodusnähtus, mille ette ennustamisega on tegelenud nii astroloogid, ennustajad kui ka seismoloogia teadlased. Üheks esimeseks seismoloogia aluse panijaks peetakse vene tedlast Mihhail Lomonossovit, kes suutis välja uurida ja kirja panna mõned konkreetsed maavärina tekkepõhjused. 1.MAAVÄRIN! 1.1 Üldist maavärinatest
MAAVÄRINAD 11.kl. MAIGI ASTOK Maigi Astok 20.sajandil toimunud loodusõnnetuste seas on maavärinatel kindel esikoht. Maigi Astok Maigi Astok MIS ON MAAVÄRIN? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega /murranguga/ Maavärin levib seismiliste lainetena. Maigi Astok Mis on maavärin? · maavärina KOLLE (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. · maavärina KESE (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal, kus maavärin on kõige tugevam. Maigi Astok Kui võtta arvesse ka nõrgad maavärinad magnituudiga alla 4, siis toimub aasta jooksul kogu maailmas vähemalt 100 000 maavärinat. Jaava Maigi Astok Kolme tüüpi murrangud
Audentese e-gümaanisum 2013 Tallinn Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahju aastatel 2000-2011 Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või rappumine, mis on seismilistest lainetest põhjustatud ning vastavalt tugevusele võivad põhjustada tohutuid kahjustusi ja katastroofe. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärinad võivad toimuda ükskõik kus, kuid ei toimu igal pool sama tihedalt, suurim tõenöosus on maavärina tekkeks seal kus on tektoooniliste laamade liitumiskohad Keskmiselt toimub maal väga tugev maavärin iga kahe aasta tagant. Magnituudiga 9.0-9.9 maavärinate toimumissagedus on kord 20 aasta jooksul, magnituudiga 8.0-8.9 kord aastas ning magnituudiga 7.0-7.9 maavärinaid toimub igal aastal keskmiselt 18. Täpselt ei saa ette ennustada, millal maavärin toimub, kuid on võimalik oletada,
võnkumised, millest võime eristada nelja erinevat põhjustajat. Esimeseks ja kõige sagedamaseks põhjustajaks on Maa sisepinged, teiseks on aga vulkaanipursete järgsed värinad, kolmandaks põhjustajaks on koobaste kokku langemine ning neljandaks võime eristada värinaid, mille põhjustajaks on inimtegevus. Antud referaadis tuleb juttu maavärinatest ning nende tekkepõhjustest. Samuti puutume kokku selliste faktidega nagu maavärina ette ennustamine ja raskus astme hindamine. 1. Maavärin mis see on ? "Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tekitatud kivimiplokkide liikumises piki maakoore murranguid."( http://www.rescue.ee/19669) Kohta kus algab kivimite rebestumine maapõues nimetatakse maavärina koldeks ehk maavärina hüpotsentriks. Epitsentriks aga nimetatakse keset, mis on maapinna hüpotsentri kohal olev punkt, kus maavärin on kõige tugevam. Sõltuvalt pingejõudude suunas võivad maapõues olevad
Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 LOODUSLIKUD MAAVÄRINAD........................................................................................... 4 Tektoonilised maavärinad....................................................................................................... 4 Vulkaaniline maavärin............................................................................................................ 6 Laviini tagajärjel tekkinud maavärin...................................................................................... 7 Meteoriidi kokkupõrke tagajärjel tekkinud maavärin.............................................................8
Maavärin- on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine Maavärinad Maigi Astok Maavärina tekkepõhjused · Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged · Vulkaanipursked · Koobaste varisemine · Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. · maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid