Freesimine (0)

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

2

txt

CNC kuuskant freesimine

% O0010 (TOO Pillesaar kuuskant) N05 G54 G40 G97 ; N10 G00 X150. Z150. ; N15 T0000 (SORMFREES D18) ; N20 S1250 M33 ; N25 G00 X40. Z-27. ; N30 G28 C0. M88 ; N35 G12.1 ; N40 G02 X45. C-13.03 R54.F0.1 ; N45 G01 C10.3 F0.1 ; N50 G03 X39.29 C14.66 R24.5 ; N55 G01 X5.71 C24.33 . ; N60 G03 X-5.71 C24.33 R24.5 ; N65 G01 X-39.29 C14.64 ; N70 G03 X-45. C9.7 R24.5 ; N75 G03 C-9.7 ; N80 G03 X-39.29 C-24.33 R24.5 ; N85 G01 X-5.71 C-24.33 ; N90 G03 X-5.71 C-24.33 R24.5 ; N95 G01 X39.29 C-24.5; N100 G03 X45. C-9.7 R24.5 ; N105 G01 C-6.53; N110 X52.C0. ; N115 G13.1 N120 G00 X150.Z150. ; N125 M90 M35 ; N130 M30 ; % 

tehnomaterjalid

39

ppt

Freespingid

ning liigub prismajuhikutes tiguülekande ja käigukruvi abil. Spindli asend fikseeritakse kruvilukustiga. Spindli ülemisele otsale on töödeldud pesa freestorni kinnitamiseks. Universaalfree s-pingid Spindli pöörlemissagedus on reguleeritav ülekanderihma ümberasetamisega ülekandeseibidele. Suurte detailide freesimisel toestatakse spindli ülaots tugilaagriga. Freesikaitse on blokeeritud elektriskeemiga selliselt, et kaitse eemaldamisel spindel ei käivitu.  Juhtlati järgi freesimine Sirge tooriku töötlemisel vajatakse juhtlatti, mis on kinnitatud kaitsekattele, ja võimaluse korral etteandeseadet. Etteandeseadme kasutamine on alati soovitatav, kuna see hoiab töö kvaliteedi ühtlase ja suurendab tööohutust. Juhtlatina kasutatakse kõva puitu, nt kaske, või mingit tugevat plaati, nt vineeri. Seadistamisel tehakse juhtlati töötlemisava just nii suureks, kui seda parasjagu vaja on.  Juhtlati järgi freesimine Kui töödeldakse kogu tugipinna ulatuses, siis peab

Tisleri eriala

5

pdf

Lõiketöötlemine ja lõikeriistad - freesimine

varieerumine. 2. Terikplaatide nurgad freesimisel - Väiksem peanurk võimaldab sujuvamat sisenemist materjali, vähendades radiaalset jõudu ja kaitseb lõikeserva. Suuremad teljesuunalised jõud suurendavad samuti survet detailile. 90 kraadi - Tekitab enamasti ettenihkesuunalist radiaalset jõudu. Töödeldav pind ei saa teljesuunalist survet, mis on hea õhukeseseinaliste detailide ja nõrga struktuuriga detailidele. Põhiline kasutusala on astme freesimine. 45 kraadi - Omab radiaalset ja aksiaalset lõikejõu komponenti, mis on enam vähem võrdsed. On kõige kasutatavam terikplaadi nurk freesimisel. On samuti sobilik freesimaks toorikuid milles on lõhed. Lõikesse minnes mõjub alguses lõikejõud õrnemalt. Vähendab vibratsiooni pikkade freeside puhul või väiksemate tööriistahoidjate puhul. Õhem laast võimaldab kõrget tootlikkust mitmetes protsessides: suurem ettenihe, samas jääb lõikejõud keskpäraseks

Lõiketöötlus

133

ppt

Puidutöötlemise tehnoloogia CNC pinkidel

aegselt CNC ­ tööpingi töötelgede mõisted · 3- teljeline juhitav tööpink · Liikumised on X-, Y-, Z- suunas · Töötlus toimub 3- teljelise tööpingiga · Töötlus toimub, kui kolm telge liiguvad sama-aegselt CNC ­ tööpingi töötelgede mõisted · 3+1- teljeline juhitav tööpink · Liikumised on X-, Y-, Z- suunas · Töötlus toimub 3- teljelise tööpingiga · Töötlus toimub, kui kolm telge liiguvad sama- aegselt · Tööpink on varustatud lisa-agregaadiga (näiteks puur, frees, saag). CNC ­ tööpingi töötelgede mõisted · 4- teljeline juhitav tööpink · Liikumised on 4 suunda X-, Y-, Z- (A- või B-) · Töötlus toimub 4- teljelise tööpingiga · Töötlus toimub, kui neli telge liiguvad sama- aegselt · Peaspindel käändub või töölaud on pööratav CNC ­ tööpingi töötelgede mõisted · 5- teljeline juhitav tööpink · Liikumised on 5 suunda X-, Y-, Z-, A-, B- · Töötlus toimub, kui viis telge liiguvad sama-aegselt Juhtsüsteem/ kontroller

Puiduõpetus

1

odt

Konsoolfreespink

Konsoolfreespingid Freesimine on materjalide lõiketöötlemine pöörleva lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Freespingid on treipinkide järel kõige rohkem levinud. Nad jagatakse konsoolfreespinkideks ja konsoolita freespinkideks. Konsoolfreespingid on kõige enam levinud. Neil kasutatakse universaalseid rakiseid: jagamispäid, masinkruustange, pöördlaudu ja torne freeside kinnitamiseks. Jagamispeaga saab toorikut pöörata neli- ja kuuskantide freesimisel, hammas- ja ketirataste valmistamisel ja kruvisoonte freesimisel. Nende pinkide töölaud koos ristkelguga paikneb konsoolil. Konsool on karbikujuline valatud detail, millel on vertikaalsed ja horisontaalsed juhtpinnad. Ta toetub jalale, milles asub teleskoopiline kruvi tema tõstmiseks ja allalaskmiseks.Töölaud toetub ristkelgu juhtpindadele ja seda saab nihutada kolmes sihis: piki-, rist- ja püstsihis. Ristkelk on vahelüliks konsooli ja pingi töölaua vahel. Konsoolfreespingid jagunevad

Materjaliõpetus

15

docx

Töötamine freespingil

TÖÖTAMINE FREESPINGIL. Freesimine on mehaanilise lõiketöötlemise üks põhiliike. Lõikeprotsessi toimumiseks on tarvis kahte liikumist : pea ­ ehk tööliikumist ja ettenihkeliikumist. Freesimisel on pealiikumiseks freesi pöörlemine. Pealiikumise kiirus määrab lõikekiiruse. Ettenihkeliikumiseks on tooriku edasinihkumine piki - , risti ­ või püstsihis. Pealiikumise kiirus on alati suurem ettenihkeliikumise kiirusest. Lõikeprotsessis moodustub laast. Freesimine toimub paljuhambalise lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Lõikehambad võivad paikneda kas silindrilisel külgpinnal või otspinnal. Freesi iga hammas kujutab endast lihtsaimat lõiketera. Mõnikord kasutatakse ka ühehambalisi freese.

Ametijuhend

42

pdf

METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE TEHNOLOOGIA ABC

· Tööriistad (lõike-, mõõte- ja abitööriistad) · Energia (valgus, elekter) · Nõudlus, turg · Aeg · Joonis (eeskuju, skits, visand) · Materjal 3 ERINEVAD LÕIKETÖÖTLEMISE VIISID silinderfreesiga sõrmfreesiga FREESIMINE VÄLISPINNA TREIMINE PUURIMINE SISEPINNA TREIMINE LIHVIMINE ümarlihvpingil HÖÖVELDAMINE STOOSIMINE tõukepingil 4 TREIPINGI PÕHIOSAD

Metallide...

7

docx

Metallide tehnoloogia

27.Metallurgia Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Pürometallurgia ­ metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel 29. Valamine liivvormi või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Liivvormvalu puhul valand vormitakse Hüdrometallurgia ­ metallide saamine nende liivvormis, mille siseõõnsus soolade vesilahustest; kasutatakse paljude kopeerib valandi kuju. mitterauametallide tootmisel. Liivvorm koosneb ülemisest ja · Elektrometallurgia ­ metallide ja sulamite saamine alumisest vormipoolest, mis valmistatakse elektriene

Materjaliõpetus

Lisainfo

Meedia

Kommentaarid (0)