Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "TEEMA: INIMENE ORGANISATSIOONIS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja, püramiid, laisk, vaatan, kompetentsid, atesteerimine, arenguvestlus, rahuloluküsitlus, mõjutajad, geenid, intelligentsus, motivatsioon, pädevus, motiveerida, stimulatsioon, maslow, vahetabETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR REFERAAT Motivatsiooni teooriad Julia Kähär EV-1-Q-TAL Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Nüüdisaja ühiskond ei kahtle, et kõige olulisem ressurss iga firma jaoks on ettevõtte oma töötajad. Siiski paljud juhid ei tea, kui raske on juhtida seda ressurssi. Mida efektiivsem ja tõhusam on iga töötaja töö, seda edukam on ettevõte. Turundusjuhtide ülesanne seisneb selles, et maksimum efektiivsusega kasutada personali võimeid. Ükskõik kui targad otsused võetakse vastu juhatuse poolt, tulemust on võimalik saada ainult siis, kui need plaanid on edukalt rakendatud töötajate poolt. See võib toimuda ainult juhul, kui töötajad on huvitatud oma tehtud töö tulemustest. Selleks on vaja inimesi motiveerida ja julgustada tegutsema.
Teenindaja tsentraliseeritud staap pakub liinijuhtidele teenuseid, mis on efektiivsemad just allüksustesse hajutamata personali värbamine, orientatsiooni eesmärgil läbiviidav treening ja personaliarvestuse pidamine. Kontrollija kehtestab protseduurid ja poliitika ning jälgib nende täitmist esindab tippjuhtkonda. Siia kuulub tööohutus, töösuhted, võrdsete võimaluste tagamine töö saamiseks ja kompenseerimine. Personalijuhile esitatavad nõuded: Ärialased kompetentsid : tegevusharu tundmine, konkurentsi ja konkurentide mõistmine, strateegiline visioon, majanduslik mõtlemine, orientatsioon partnerlusele, globaalne mõtlemine ja sellealased teadmised, teiste osapoolte huvidega arvestamine. Muudatuste juhtimise ja teadmusjuhtimise alased kompetentsid : konsulteermine ja suhtlemine, grupiprotsesside suunamine, paindlike struktuuride loomine ja nendes töötamine, suhte võrgustike loomine, läbirääkimiste pidamine, inimressursside mobiliseerimine,
julgustab püstitama suuri eesmärke. Idealiseeritud mõju- juht on oma töötajatele eeskujuks. Käitub optimistlikult, esekindlalt ja väljendab usku püstitatud eesmärkide saavutamisse. Võtab vastutuse oma otsuste ja tegude eest. Töötajad usaldavad oma liidrit ja loovad temaga emotsionaalseid seoseid. Juhtimine vigade kaudu- juht kaardistab ja parandab vigu, sekkub kui töö ei kulge plaanipäraselt . Tegevusest sõltuvad tasud- töötaja panusele ja jõupingutusele, mis vastab tulemusele. 7. Klassikalised juhtimisstiilid. Autoritaarne ehk võimukas liider- kus juht on orienteeritud ülesannete täitmisele. Otsuste tegemisel lähtub enda seisukohtadest ja huvidest. Grupi liikmetelt nõutakse allumist ja korralduste täitmist, tunnustab vastavalt allumisele. hoiab eemale grupi tegevusest. Demokraatlik liider- orienteeritud grupi suhetele kui ka ülesannete täitmisele
isiklikuks arenguks. Sekretäri töös on olulisel kohal ka oskus ise püstitada eesmärke ja hinnata oma tööd. Sekretäri töö võib sisaldada palju erinevaid tööfunktsioone ja erineva tasemega vastutust. Tööülesannete mitmekesisus nõuab kiiret ja paindlikku tegutsemist, korrektsust, täpsust, pigetaluvust nong oskust planeerida oma tööd ja aega. Rahulolu tööga ja töökohaga tekib siis, kui töötaja näeb oma tegevuses resultaate. Olulist rolli mängib töö vajalikkus ja sekretäri tähtsus organisatsioonis. Rahuldust pakub iseseisvus ja autonoomia oma tegevuses. Tööga rahulolematuse põhjus võib viia alla motivatsiooni. Kuna sekretäritöö on enamjaolt üks ja seesama töö igapäevaselt, siis tuleb püstidada endale eesmärgid, panna paika kava mis motiveerib sind tegutsema ja selles kõiges peab kaasa aitama juht
/ 13 / Rahulolevad ja oma tuleviku suhtes kindlad töötajad on iga ettevõtte jaoks olulised, nende tähtsust ei tohi alahinnata. Töötajate heaolu tõstmine on tähtis, sest mitte ainult välised kliendid, vaid ka töötajad on ettevõtte ,,visiitkaardid". / 13 / MOTIVATSIOONI OLEMUS Motivatsiooniks nimetatakse inimese tegevust mõjutavaid sisemisi motiive, stiimuleid, põhjusi ja jõude. Motivatsioon tähendab töötaja soovi rakendada oma võimeid, st teadmised, oskused ja energia mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Töötajate motiveerimine on tõhusa juhtimise ja eestvedamise eelduseks. / 6, lk 130 / Motiivid on inimese sisemised seisundid ja jõud, mis panevad ta tegutsema, kontsentreerides inimenergia mingite eesmärkide saavutamiseks. Motiivid on inimese vajaduse konkretiseeritud vorm tegelikkuses, milleks võib olla mingi objekt, mis ärgitab
mõjutab tegevuse tulemusi. Näiteks mõjutab juhtkonna või kaaslaste tähelepanu tööviljakust. - Grupiliikmed ei taha teistest halvemad olla, ollakse valmis rohkem panustama grupi nimel. - Grupis suhtlemine soodustab tulemuse saavutamist, kuna töö ei tundu enam nii rutiinne. 3. Selgitage ,,Juhtimine eesmärgi kaudu" olemust. Peter Drucker (sünd 1909 Austrias) Eesmärgi kaudu juhtimine põhineb iga töötaja eesmärkide defineerimises ja seejärel nende tegevuse võrdlemises ja juhendamises vastavalt seatud eesmärgile. Selle eesmärgiks on parandada organisatsiooni võimekust ühendades erinevaid väiksemaid eesmärke kogu organisatsioonis. Juhtimine eesmärkide kaudu sisaldab pidevat jälgimist ja tagasisidet saavutamaks eesmärke. Eesmärgi-orientatsioon, st kõige tähtsam on mingi eesmärgi saavutamine. Kindel kord ja õigused ei ole tabu , vajaduse korral neid rikutakse ja muudetakse
III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine (Human Capital Management) Lisaväärtuse saamisele suunatud inimeste juhtimine. Lähtepunkt: töötaja on väärtus, mis loob lisaväärtust. Kui seda pole, siis pole ta kapital. Maksimeerib tulemuse saavutamist Seotud auditiga, mõõtmisega, kasumiga. Inimressursside juhtimine (Human Recources Management) - on ressursi keskne sotsiaalse keskkonna tervikust lähtuv läbimõeldud lähenemisviis inimeste juhtimisele; - on oma olemuselt laiem mõiste kui personalijuhtimine; - hõlmab endas nii organisatsioonide sisesed kui ka välised tegurid sh
suhete arendamise ja nende säilitamine Juhtide liigitus(juhtimistasandite järgi) 1.) Tippjuhid strateegia 2.) Keskastmejuhid taktika 3.) Esmajuhid operatiivjuhtimine Juhtimisoskuste mudel(D.Katz ja R.L.Kahn) 1.) Tehnilised oskused ja arusaamised protsesside reeglitest 2.) Suhtlemise oskused 3.) Süsteemi perspektiivide e. Üldistusoskused Inimkapital: 1.) Kompetentsid kvalifikatsioon, teadmised, oskused, kogemused (IQ) 2.) Suhtumised motivatsioon, eestvedamise oskused, konfliktide lahendamine (EQ) 3.) Intellektuaalne võimekus ettevõtlikus, innovaatilisus, üldistusvõime (SQ) EQ: isendaga seotud võimed(emotsioonide teadvustamine, emotsioonide juhtimine). Siia alla kuulub eneseteadlikus: emotsionaalne teadvus, täne enesehinnang, enesekindlus. Samuti Eneseregulatsioon: enesekontroll usaldusväärsus, kohanemisvõime, saavutusvajadus.
16 enesehinnanguga inimesed tõenäoliselt pingutavad vähem, kui saavad negatiivse tagasiside. Eesmärkide püstitamise teoorias on osa ka kultuuris. Eesmärkide püstitamine annab parema tulemuslikkuse, kui ei ole liiga suurt võimudistantsi, kui on madal ebakindluse vältimise tase ja kui see on tähtis nii juhtidele kui töötajatele. KUIDAS MOTIVEERIDA MEESKONDA? Motivaatorid Paku oma inimestele kasvamise võimalusi. Töötaja motiveerimise juures on üheks mõjuvaks teguriks pikaajalise töösuhte loomine. Sinule kui omanikule või juhile on oluline, et töötajate teadmised säiliksid ja jääksid ettevõttesse. See omakorda vähendab ka kaadrivoolavust. Paku erinevaid lahendusi inimeste pikaajalise püsimise jaoks. Avasta oma töötajate parimad oskused ja anded ning mõtle välja võimalused, kuidas neid kõige efektiivsemalt Teie ühise eesmärgini jõudmisel kasutada.
saavutamine on takistatud voib kergesti tekkida frustratsioon (Liik, 2014). Samuti võeti noorsootöötajatelt ära isiklikud ja professionaalsed enesearendamise ning -väljendamise võimalused, mida pakkusid huviringide läbiviimise lisakohustus. Maslow vajaduste hierarhias on need tegurid kõige kõrgemal astmel. Selle täitmine tagaks kõik eeldused, et töötaja oleks motiveeritud, kui arvestades Maslow teooriat, mille kohaselt täidetakse vajaduste hierarhia tasemed üksteise järel, alustades kõige alumisest astmest (Liik, 2014). Noorsootöötajad aga ei saanud aru, miks nad peaksid üldse tööle tulema, kui polnud ka enam külastajaid. Enne tunti, et ollakse kasulikud ja tehakse midagi arendavat ning positiivset. Pärast uue juhataja tööleasumist hakkasid noorsootöötajad tundma ennast üleliigse, ebavajaliku ja
Uuringu põhjal on juhile omane kõrge võimuvajadus. Maslow vajaduste hierarhia keskendub füsioloogilistele, turvalisuse/ohutuse, sotsiaalsetele, tunnustuse ja eneseteostuse vajadustele. 9. Kirjeldage S. Adamsi Võrdsuse teooria põhimõtet. S. Adamsi Võrdsuse teooria järgi on inimeste peamiseks motiiviks sotsiaalse õigluse tase. Tööd tehes inimesed pidevalt võrdlevad oma ja teiste panuseid saavutatavate töötulemustega. Töötaja võib võrrelda oma panust ja tulemust oma eelnevate kogemustega antud/eelnevates organisatsioonides, teiste organisatsiooni liikmetega samast või teistest organisatsioonidest. Järeldused võrdsuse teooriast: ● Tingimused, mis tunduvad võrdsete või ebavõrdsetena, põhinevad inimese tajul. ● Ebavõrdsus on suhteline. Selleks, et hoida oma firma töötajate töömotivatsiooni, peaks hoidma oma töötajaid suhteliselt ülemakstuna.
koosnevad omavahel kombineeritud väikestest valikutest ja otsustest. Otsustamisel tuleb läbida mitmeid etappe ning ületada nende teele jäävaid takistusi. Kaasates töötajad otsustusprotsessi, tõhustab see õigete otsuste vastuvõtmist ning samas tõstab ka töötajate motiveeritust ning arendab nende võimeid. Seega juhi ülesanne on näidata ette probleem, kuulata ära töötajate arvamused ning arvestada nendega otsuste vastuvõtmisel. 1.5.2 Vastutamine Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. Vastutus koondub tööülesannetega ja ettevõtte eesmärkidega, mis on määratud juhtkonna poolt. Vastutus võib olla: · nominaalne (täpselt ette nähtud), · reaalne (administratiivne, juriidiline, majanduslik), · psühholoogiline (vastutustunne). Tööülesannete ja sellega kaasneva vastutuse ebaselge määratlemine tekitab soovimatuid tagajärgi
· Tulemustest sõltuv tasu ,,Kõva" mudelit on eriti mõistlik rakendada organisatsioonis, kus inimesed on laisad, isekad, neile ei lähe korda organisatsiooni eesmärgid. "Pehme" mudel, mille all mõistetakse humanistlikku lähenemist inimesele: · Eesmärkide püstitamine koostöös töötajatega: kaasamine ja kahesuunaline kommunikatsioon · Laiaulatuslik informeeritus ettevõttest · Iseseisvus ja vabadus töös · Pidev tagasisidestatus · Laiaulatuslik, töötaja kui inimese arendamisele suunatud koolitus ,,Pehmet" mudelit on mõistlik rakendada organisatsioonis, kus inimesed on leidlikud, töö võib olla neile loomulik tegevus, inimesed otsivad oma töös vastutust, pingutavad organisatsiooni eesmärkide nimel. 16. Psühholoogiline leping töötaja ja tööandja seisukohalt Psühholoogilise lepingu teooria: igasuguse sotsiaalse suhte korral on selle osapooltel teatud ootused partnerite suhtes ning usk, et neid ootusi aktsepteeritakse ja täidetakse.
2 Motivatsioonist _ majanduskool Kui inimene tunneb, et ülesanne on võimetekohane, tema tegevus on tulemuslik, tasu on väärtuslik kannustab see tööd paremini tegema ja tekib nn. positiivne motivatsiooni tsükkel, vastasel juhul motivatsioon langeb. Viis tegurit, mille järgi töötajad hindavad olukorra ausust ning õiglust tööl Tyler ja Bies (1990): 1) töötaja seisukoha asjakohane arvestamine; 2) hindaja isiklike seisukohtade kõrvale jätmine, 3) kõikide töötajate hindamine samade kriteeriumite alusel 4) kiire tagasiside andmist pärast arutelu, 5) piisavate selgituste andmist töötajale tehtud otsuste kohta Ootuste teooriast tulenevad olulised järeldused: · Inimese käitumist mõjutavad mitmed temast endast ja keskkonnast tulenevad tegurid.
Väga oluliseks said püsikliendid, tähtsaks said ühised väärtused organisatsiooni sees. Oluline on see et töötajate väärtused ühtiksid ettevõtte väärtustega. Töötajatel oli suurem vabadus ja nad saavad ise otsustada ja vastutada enda eest. Juhtimine delegeeriti erinevatele tasanditele. Ei olnud enam ainuvalitsemist ehk ainsat juhti. Oli mõlemapoolne lojaalsus ja meeskonnatöö. Kujundati ühised väärtused. 4. Mis on emotsionaalne intelligentsus (EQ)? Millised kompetentsid näitavad kõrget EQ taset? Emotsionaalne intelligentsus on võime teadvustada enda ja teiste tundeid ja emotsioone, oskus tundeid üksteisest eristada ning kasutada saadud informatsiooni juhtimaks oma mõtlemist ja tegevust. Põhilised kompetentsid on eneseteadlikkus, enese juhtimine, sotsiaalne teadlikkus ja suhete juhtimine. · Eneseteadlikkus emotsionaalne eneseteadlikkus võime jälgida ja aru saada oma emotsioonidest, samuti ära
-motivatsiooni, võetakse vastutust, ollakse loomingulised, potentsiaal (intellektuaalne) osaliselt kasutatud Juhtimisteooriate areng 5 • SÜSTEEMI KOOLKOND 1960ndad • Sisend->Organistasioon->Väljund • Sünergia: 1+1>2 (tehnilised+ sotsiaalsed süsteemid) • Allsüsteemide seos süsteemiga • Suletud ja avatud süsteemid • Kui süsteem ei saa keskkonnast sisendit, siis lõppeb töö iseenesest Juhtimisteooriate areng 5 • OLUKORRALINE KOOLKOND 1970ndad! • Mõjutajad: ärikeskkond,tehnoloogia, organisatsiooni suurus • Võtmesõna: paindlikus • Esmane on ühendada olemasolev (mitte luua uut) • Tööd hästi teha on palju viise • Iga olukord on unikaalne • Kindlate reeglite asemel välis- ja sisemõjutuste analüüs Juhtimisteooriate areng 6 • ÕPPIV ORGANISATSIOON 1990ndad • Peter Senge “Viies distsipliin” (1990) • Keskkonna muutused tingivad muutuse organisatsioonis • Oskused, hoiakud, käitumine- kõik õpitakse jooksvalt
Siis sotsiaalsed vajadused, kuhu kuuluvad näiteks töö selline organiseeritus, mis võimaldab töötajate omavahelist suhtlemist, kindlasti ka kollektiivi peod ja väljasõidud. Järgmine aste Maslow hierarhias on Ego. Sellel tasemel tuleb inimesele anda tagasisidet ja tunnustust tema poolt tehtud töö eest. Tunnustus võiks väljenduda näiteks edutamise näol või ka mingi preemia andmisega. Joonis 1 Maslow püramiid Organisatsiooni psühholoogid Frederick Herzberg, Chris Argyris ja Douglas McGregor näitasid kuidas bürokraatlikku struktuuri, juhtimisstiile ja tööd võib muuta, et luua motiveerivaid töökohti, mis julgustaksid inimesi andma oma võimetele vastava panuse loovusele. Tänu neile hakkasid tekkima alternatiivid bürokraatlikule organisatsioonile. Pöörati tähelepanu sellele, et töötajad tunneksid end
" (ibid., s.a, lk 43) Juhtumis näeme, et aktiivne, rõõmsameelne, hea huumorimeelega, aus ja otsekohene raamatupidaja on muutunud hajameelseks, kurvaks ning kergesti ärritunuks. Juhtkond hindab teda täpsete aruannete ja prognooside pärast, ta saab oma ülesannetega hästi hakkama. Kuid kas talle on antud tagasisidet tema tehtud töö(de) kohta? Kui tihti on Ullale öeldus, et ta on ettevõttele oluline ja väärtuslik töötaja? Juhtumist loeme välja, et Ulla on väärtuslik töötaja, sest tal on kogemused, pikk tööstaaz antud ettevõttes (12 a.) ning ta on hea töötaja. Ullal on plaanis muuta oma senist elukorraldust. Tal on mõttes kolida lastele lähemale ning leida uus töökoht. Kuidas peaks juht Ullat tööalaselt motiveerima, et ta jääks nende ettevõttese edasi ? 3 2 JUHTUMI ANALÜÜS 2.1 Millist Ulla käitumist oleks vaja muuta?
VII TÖÖTAJATE KOOLITUS JA ARENDUS ORGANISATSIOONI TÖÖTAJATE ARENDAMINE JA KOOLITAMINE Pikka aega oldi Eestis arvamusel, et töötaja arendamine ja koolitamine on kulutus organisatsioonile. Tänaseks on jõutud arusaamisele, et töötaja pidev arendamine ja koolitamine on investeering ja tuleb ainult kasuks konkurentsi- võimelisena püsida soovivale organisatsioonile. Personali koolitamisel ette tulevad mõisted: · Haridus baasteadmiste ja oskuste omandamine koolis ja ülikoolis. · Treening konkreetse töö tegemiseks vajalike oskuste omandamine koolitusfirmades saavutatakse treeningute kaudu. · Arendamine organisatsiooni arenguvajadustest tulenevalt personali
keerulises olukorras TULEMUS: organisatsiooni toimimise aluseks peetakse tehnoloogiat organisatsioon toimib kui masinavärk F.W.Taylor, Teadusliku juhtimise põhimõtted, 1911 Juhi ja töölise rollid peavad olema selgelt eristatud (mõtlemise eest töölistele palka ei maksta) Õige töö jaoks tuleb valida õige inimene Töö peab olema standardiseeritud ja lihtsustatud Minimaalne arv liigutusi, soovitavalt üks tööoperatsioon ühe töötaja kohta 2 ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD Tööülesande sooritamiseks on vaid üks sobiv viis Teaduslik juhtimine Eelised: · Tööprotsesside läbipaistvus ja täpsus suurenes · Erialateadmiste massilisus spetsialiseerumise tagajärjel · Lühiajaliselt suur tootluse kasv · Sobib väga hästi, kui tööd teevad robotid!
selgitada välja klientide soove, osata toime tulla erisuguste klientidega. Et päevast päeva suhelda eri vanuses, eri haridustasemega, eri soovide ja tujudega inimestega, on vaja head teeninduspsühholoogia tundmist. Koolituse saanud töötajail on lihtsam saada hakkama hea teenindamisega ja vältida läbipõlemist. Olulised on head suhted tööandja ja töötajate vahel. Emotsionaalne pinge on seotud ka klienditeenindaja tööalaste teadmiste hulgaga. Väheste teadmistega töötaja tunneb end pidevalt ebakindlana. Klienditeenindaja peab olema kliente teenindades pidevalt jalul, puudub istumisvõimalus. Nii saavad suure koormuse osaliseks jalad ja selg. Ohuks on töö erinevatel tasapindadel, võib kergesti libastuda või kukkuda. Seetõttu on vajalikud tööks sobivad jalanõud. Seisva töö puhul on vaja tagada töötajale puhkamisvõimalus. Tööpäeva jooksul on vaja anda jalgadele ja seljale puhkamise võimalus: istuda ja pikutada.
1.11 Frederick Taylor. Kes ta oli ning missugune on tema panus juhtimisteooriate arengusse? Millistes organisatsioonides ja mil viisil võib Taylori põhimõtteid tänapäeval näha? Tänapäevase juhtimise vanaisa, klassikalise teadusliku koolkonna rajaja, ,,Teadusliku juhtimise põhimõtted" autor. Taylor'i seisukohad: 1) tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2) Töötaja oskused ja võimed peavad olema tema tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida. 3) Töötajad tuleb hästi treenida ja teha nendega koostööd, eesmärk on luua eeldused teaduslike juhtimispõhimõtete rakendamiseks 4) töötajaid tuleb innustada töö planeerimisele, et nad tunnetaksid osalust ja vastutust 5) õigused ja kohustused olgu kõigile selged
Sisukord Töötaja motiveerimise võimalused ettevõttes.............................................................................2 Kasutatud materjalid.................................................................................................................. 6 Töötaja motiveerimise võimalused ettevõttes Tänapäeaval on ideaalses ettevõttes esikohal inimesed, sest töötajad on ettevõtte edu võtmeks. Hea töötaja on motiveeritud andma endast maksimaalse oma kohuste täitmisel ja on kindel seljatagune edukale juhile. Millised on töötaja motiveerimise võimalused ettevõttes? Microsofti äriportaalis on välja toodud mõned võimalused töötajate motiveerimiseks väikeettevõttes. On välja toodud fakt, et väikeettevõtte juhil või omanikul on eelis töötajate motiveerimisel, kuna tema tunneb oma ettevõttes töötavaid inimesi. Sellest tulenevalt on
oleksite tegelenud ise. See, kellele midagi delegeeritakse, on täitja. Delegeerimine annab täitjale võimaluse täiendada oma oskusi, areneda, saada kogemusi ja enesekindlust. Delegeerimine tähendab vastutuse, kohustuse ja otsustusõiguse andmist alluvale. Igaüks neist on juhtimistegevuse lahutamatu osa. Kuid nende sisuline mõte tuleb esile ainult koos esinemisel. Delegeerimine ei vabasta juhti vastutusest. Tehes delegeeritava ülesande eest vastutavaks, muudetakse töötaja töötulemuste osas endale alluvaks. Delegeeritav peab mõistma, et ta vastutab kokkulepitud eesmärkide saavutamise eest. Samuti peab delegeeritav teadma, mis moodi tema tulemusi hinnatakse. 6. Arutle, milles seisneb juhi ja töötaja tagasiside olulisus ja tähtsus. Personal on organisatsooni suurim vara. Organisatsioonide vaheline konkurents on tihe, seetõttu on iga organisatsiooni arengu jaoks oluline hästi töötav personal ning töötajate ja juhtide omavaheline suhtlemine
töövahendid, töötajate motiveerimine, toimivate meeskondade kujundamine 3) töö produktiivsuse tõstmine: efektiivsuse suurendamine, oskuste arendamine, väljakutsete ja konkurentsiga toimetulek. Kuidas oskusi arendada, koolitusi korraldada Motivatsioon ja tööga rahulolu: Motivatsioon on jõudude kogum, mis paneb inimesed kindlal viisil käituma. Kõrgele sooritustasemele jõudmiseks peab töötaja tahtma oma tööd teha, ta peab ka selleks võimeline olema ja tal peavad olema vajalikud vahendid. Ainult motivatsioonist ei piisa, suutlikust ka vaja Sooritus: funktsioon (motivatsioon+suutelisus+keskkond). Motivatsiooni käivitajaks on vajadus (mis võib ajas muutuda) Motiiv peegeldab individuaalseid põhjuseid, miks valitakse vajaduse rahuldamiseks üks konkreetne käitumisviis mitmete võimete hulgast. Motiiv on tunnetatud vajadus. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile (üks
edendamist. Sellise sammuga hoiab ettevõte oma kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid ning samas mõjub töötajatele motiveerivalt. Intervjuu käigus selgus, et ettevõttes toimub sihikindel ja plaanipärane töötajate karjääri juhtimine ja arendamine. Karjääri planeerimine on oluline töötajale kui ka organisatsioonile. Töötaja karjääri planeerimine toimub lähtuvalt organisatsiooni vajadustest, millega püütakse vastavusse viia ka töötaja enda arenguvajadused ja soovid. Töötaja karjääri seostamiseks ettevõtte arenguga selgitatakse välja töötaja oskused, tegelikud võimed, ootused ja karjäärisoovid. Karjääri planeerimine ja arendamine toimub läbi arenguvestluse, karjäärivestluse, koolituste, juhendamise ja karjääriprogrammi koostamise. Ettevõte kasutab majasiseseid ja väliseid koolitusi ning programme. Organisatsioon omab järgmisi normdokumente: 1. Arenguvestluse formular, 2. karjäärivestluse formular, 3
Meeskonnal on kindlad grupist eristuvad tunnused, nagu: Eesmärgi omaksvõtt kõigimeeskonnaliikmete poolt (meeskonna eesmärk on minu eesmärk), Liikuv liidri roll, Vastutus otsuste ja tulemuste eest, Sünergia. Meeskonda eristab grupist peamiselt pühendatus konkreetsele ühisele eesmärgile või ülesandele ja eriti selle ülesande täitmisele. Meeskonnas domineerib üksteise toetamine ning sõltumine teistest liikmetest, mitte omavaheline võistlemine. Meeskonnas ei vastuta töötaja ainult oma peamise töökohustuse täitmise eest, vaid kogu meeskonna tulemuste eest. Seda nim. lõpptulemusele orienteerituseks. 50.Selgitage mõistet konformism. Sõnastage näide. Konformism (mugandumine) on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. Konformism on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest. 51.Selgitage kaasava juhtimise olemust. Sõnastage näide
kohastaatusega, kolleegidega, töövahenditega, tööaja ja -kohaga, tasustamis- ja motiveerimissüsteemiga jne. Tööga rahulolu = kõrge töömotivatsioon, püsipersonal. Tööga rahulolematus = madal töömotivatsioon, personalivoolavus. Rahulolu on subjektiivne hinnang, mis väljendub tundmustena. Positiivsed emotsioonid iseloomustavad tööga rahulolu, negatiivsed rahulolematust tööga rahulolu näitab, kuivõrd positiivselt või negatiivselt töötaja tunnetab tööd, töökorraldust, suhteid töökaaslastega. töörahulolu on oluline tegur nii indiviidi kui ka organisatsiooni jaoks. Töötajale võib töörahulolu tähendada suuremat rahulolu oma eluga või siis vähemalt suure osaga oma elust, ja ettevõttele võivad rahulolevad töötajad tähendada paremat tulemust, efektiivsemat tööd, edukust.Järgnevalt
PERSONALIJUHTIMINE - Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega. Personalijuht peaks teadma tööõigust ja majandust (et mõista, mis organisatsioone elus hoiab). Organisatsioon peab kuskilt ju saama raha. Kui mõtled personali peale, peab natuke ka majanduse peale mõtlema. Interdistsiplinaarne tegevusala. - Tugineme personalipsühholoogiale. Inimene peaks personali valdkonnas oskama töötaja potentsiaalset tööd hinnata. Kuidas valida õige kandidaat? Kuidas mõõta seda, mida me arvame end mõõtvat? Peab oskama inimest mõõta (kas testide v intervjuu vms'ga). - Kuidas mõõta töötaja sooritust? Eriti kui on tegemist nt müüja v õpetaja tööga. Kuidas mõõta näiteks müüja käitumist? - Veel peab oskama personalijuht töötajate karjääri planeerida. Kas temast võiks juht saada? Kas heast spetsialistist saaks ka hea juht? Alati mitte.
suunata nende käitumist tööülesannete täitmise suunas. Sisemised vajadused ja tõukejõud tekitavad pinge, mida mõjutab keskkond ja individuaalsed erinevused. Potentsiaalne tulemus sõltub inimese võimetest ja motivatsioonist. Kui motiveeritud inimestele luuakse võimalused ja ressursid, saadakse head tulemused. Eesmärkide püstitamine ja teadlikkus hüvitustest, mis viivad kellelgi vajaduste rahuldamiseni, on samuti võimas motivatsioonitegur. Kui töötaja on produktiivne ja organisatsioon märkab seda, jagatakse hüvitusi. Kui need hüvitused on sobivad olemuselt, ajastatuselt ja jaotamiselt, rahuldatakse töötaja algsed vajadused ja tõukejõud. Samal ajal võivad esile kerkida uued vajadused ja tsükkel algab uuesti. Klassikalised teooriad D.McClelland´i motivatsiooni tõukejõudude teooria põhjal motiveerib inimest kas saavutus-, kuuluvus- või võimuvajadus.
Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aksepteerib. Organisatsiooni edukus tuleneb inimeste koostöö tulemusest. Organisatsiooni tulles on igal inimesel oma eesmärgid. Igal töötajal peaks olema kahesugune ettekujutus: 1. Ettekujutus, kuidas saavutada oma eesmärke firma kaudu 2. Ettekujutus firma eesmärkidest Firma edukus sõltub sellest, kui hästi need ettekujutused kattuvad. Juhi roll on alluvaid selles aida, näidata näiteks, kuidas töötaja saab ettevõttes töötamisest kasu. NB Organisatsiooni juhtimise mule Juhtimise eesmärgiks on säästlikkus ja efektiivsus. Lühiajaline kasum ei saa olla nr 1. Peab mõtlema ka jätkusuutlikkusele. Juhtimise ülesanntena on kõige sagedaimini välja toodud neli tegevust: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Need tegevused peavad tagama organisatsiooni käsutuses olevate ressursside sellise juhtimise, mille korral eesmärgid saavutatakse kõige efektiivsemal moel
Järgmisena mängivad suurt rolli suhted kolleegidega, mis on täiesti arusaadav. Haruldased ei ole juhtumid, kus töökohta vahetatakse pelgalt põhjusel, et ei saada oma töökaaslastega läbi, olgugi et palk on konkurentsivõimeline ning tööd jätkub. Seejärel tekib tahtmine olla tunnustatud, et ülemus kiidaks hea töö eest, ütleks mõnikord mõne hea sõna. Püramiidi lõpus on eneseteostusvajadus, mis on juhi seisukohast ilmselt problemaatiliseim. Andekas töötaja võib oma ideedega mujale minna, kui tunneb, et praegused olud ei võimalda tal end piisavalt realiseerida. Juht peaks lähtuma sellest püramiidist, liikudes alt ülespoole, arvestades kaalutletult kõiki motivaatoreid, mitte ainult üht. Teine tunnustatud teooria, millest võiks motivatsiooni tõstmist uurides lähtuda, on Frederick Herzberg hügieeni/motivatsiooni teooria, mille kohaselt on inimestel kahte sorti vajadusi: hügieeni faktorid ja motivaatorid.
turvalisuse poole. (ambitsioonikas- auahne inimene) · Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest. Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid. Neid tuleb täpselt suunata efektiivselt töötama Teooria Y pakub positiivse seisukoha: · Inimesed suudavad end ise suunata · Aktsepteerivad vastutus · Töö on inimesele niisama loomulik tegevus kui puhkus või mäng. · Inimene pole loomu poolest laisk. Juhi roll on arendada oma alluvates potentsiaali ja luua neile selleks vajalikud tingimused MC. Gregori teooria pälvis heakskiidu ühe kaasaegse motivatsiooniteooria autori Abraham Maslowi poolt. Ta soovitab juhtidel pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele sotsiaalsete suhete, tunnustuse ja eneseteostuse järele. Abraham Maslowi inimvajaduste hierarhia teooria on enamtuntud teooria motivatsioonist.
annaabi.ee 
