Maa magnetväli Maakera magnetvälja tekitavad elektrivoolud Maa tuuma sularauast koosnevas väliskihis Maa keskmest 1200 kuni 3000 km kaugusel. Paleomagneetilised kirjed osutavad, et Maa magnetväli on eksisteerinud vähemalt kolm miljardit aastat. Maa magnetväli meenutab tavalise sirge magnetvarva välja ja on üldjoontes üsna sümmeetriline. Nagu magneeditud terasvarval, on ka maakeral magnetpoolused. Maakera magnetiline põhja- ja lõunapoolus ei ühti geograafiliste poolustega, vaid näiteks magnetiline põhjapoolus asub praegusel ajal Kanada põhjaosas. Kompassi põhjapoolus osutab punkti, mida nimetatakse magnetiliseks põhjapooluseks, lõunapoolus aga punkti, mida nimetatakse magnetiliseks lõunapooluseks. Pooluste asend muutub pidevalt, kuid üsna aeglaselt. Tegelikult erineb maakera magnetväli siiski tublisti magnetvarva väljast, sest ta vormub päikesetuule survel. Päikesepoolsel küljel ehk p...
Miks ei nõustu Platoni vastuseisuga demokraatiale? Kristel Lusikas, G2C Inimesed pooldavad ühiskonnas demokraatiat, kuna läbi demokraatia saab lihtinimene osaleda valitsuse töös. Riigis kus demokraatia puudub otsustaks valitsus, kuidas peab toimima riigisüsteem. Teatmeteosed sõnastavad demokraatia mõistet, kui on valitsemisevorm, milles osaleb terve ühiskond üldise valimisõiguse kaudu. Miks Platon väitis vastu demokraatiale? Kas Platonil oli õige arusaam demokraatiast? Sel ajal kui elas Platon, oli Ateena polises riiklik ja poliitiline elu ebastabiilsed. Tänu sellele suunas Platon kriitiliselt vastu demokraatiale ning nimetas polist, kui „tugeva metslooma“ võimuks.
Keraamikakondensaatorid Senjett Kõrgsagedus Elektrolüütkondensaator Suure mahtuvusega püsikondensaator Superkondensaator Ülikondensaator. Üli suur mahutuvus. Energia salvestamis ja kättesaamis aeg. Kasutusalad Elektrodünaamika Elektrotehnika Elektrostaatika Elektroonika Elektromagnetism Raadiotehnika Kondensaator aitab!! Kasutatud kirjandus Wikipedia Erinevad teatmeteosed Audiclub Mõistus Ja muud allikad Täname kuulamast!!!
Konstatin Päts Konstatin Päts sündis 23-ndal veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna maaomaniku Jakob Pätsi (1848-1909) teise lapsena . Ta ema oli Olga Tumanova . Tal oli neli venda ja üks õde . Ta ei olnud eriti hea inimene , sest müüs Venemaale Eesti sõjaplaanid maha . Tema valitsemis aeg oli (24.april 1938 – 21.juuli 1940) . Ta suri 18.jaanuar 1956 . Lennart Georg Meri Lennart sündis 29.märts 1929 Tallinas . Ta isa oli diplomaat nii, et Lennart pidi reisima üle maailma . Ta oli hääli teinud filmides ja aastal 1998 valiti ta aasta Eurooplaseks . Ta presidendi aeg oli 1992 – 2001 . Ta suri aastal 2006 Arnold Rüütel Ta sündis 10.mai 1928 Saaremaal . Ta aitas kaasa sellele , et iga eestlane saaks endale tervise kindlustuse . Ta oli ka ülemaailmse rohelise risti Eesti president . Ta presidendi aeg oli 2001 – 2006 . Toomas Hend...
· Väljaande tüüp: artiklid, raamatud jne. Nähtav ja nähtamatu veeb Kättesaamatut veebi osa nimetatakse nähtamatuks veebiks ehk süvaveebiks (inglise k invisible web). Süvaveeb on kaitstud parooliga ja/või tulemüüriga ning pole mõeldud avalikuks kasutamiseks. Süvaveebi hulka kuuluvad: · parooliga kaitstud materjalid · tulemüüriga kaitstud dokumendid ja interaktiivsed vahendid (nt sõnaraamatud, teatmeteosed) · intranettide materjalid · andmebaasid, kuhu pääseb dialoogiakna kaudu (nt mõned arhiivid, dokumentide andmebaasid, raamatukogude kataloogid). Teemaportaalid Teemaportaalid (erialaportaalid) on temaatiliselt liigendatud lingikogud ning on loodud tavaliselt kindlat kasutajat silmas pidades. NB! Just teemaportaalid sisaldavad linke andmebaasidele, mille sisu otsingumootorid leida ei
Asub Harjumaal, Tallinnast 50 km idas, Kuusalu vallas Maaala 130,9 km2 Looduskaitse ala loodi 1991. aastal, paar kuud peale Eesti taasiseseisvumist Laiendati aastal 1997 Joonis 2. Metsatee II maailmasõja ajal rajati sinna hiiglaslik Nõukogude sõjaväepolügon Hävitati talupidamised Metsaraie, tankodroom, pidev suurtükituli, metsatulekahjud Joonis 3. Mürsu kest Piirkonnale iseloomulike liustikutekkeliste pinnavormide, inimtegevusest mõjutatud metsa ja sookoosluste, eriilmeliste järvede, haruldaste ja kaitsealuste liikide ning nende elupaikade kaitse Joonis 4. Koitjärve raba Joonis 5. Jussi nõmm Asub Pandivere kõrgustiku jalamil Leidub mandrijää tekitatud oosistikke ja mõhnastikke Kümned väiksed järved, suurimad neist: Suurjärv, Pikkjärv, Kivijärv ja Paukjärv PõhjaKõrvemaa...
Tänapäeval tuleb lugeda ka väärtkirjandust: ,,Tõde ja õigus", ,,Romeo ja Julia", ,,Kuritöö ja karistus". Need on kirjutatud kirjandusklassikute poolt, kelle teoste tundmine avardab oluliselt meie silmaringi ja nagu Rein Veidemann ütles: ,,See on dialoog iseendaga ja selle dialoogi läbi oma mina ehitamine." Mida rohkem teoseid me oleme lugenud, seda paremini me ennast tundma õpime. Õpilaste elust ei puudu ka õpikud ja teatmeteosed, mis on väga oluline osa hariduse kujundamisel. Õpetajad võivad küll tunnis palju ära rääkida, kuid nad ei suuda kunagi meile edasi anda seda, mis raamatutes kirjas on. Me õpime sõnavara, areneme ja kujundame oma tulevikku tänu infole, mille saame õpikutest. Lugemismoodused võivad läbi aegade muutuda, kuid raamatute väärtus ei muutu, teoseid hinnatakse ja peetakse au sees alati. Rein Veidemann on öelnud, et tõeline kirjandus
Aken maailma Kui oleme ruumis millel on aken ja sealt aknast välja vaatame, näeme seal maailma kõikide tema omavaheliste seostega. Maailm akna taga on kõikide jaoks üks, kuid millist teed meist keegi kasutab, et see maailm enda jaoks mõistetavaks teha. On selleks teeks maailma üha rohkem populaarsust koguv internet, raamatud, teatmeteosed, kool, kodu, raha, karjäär või positsioon ühiskonnas? Interneti kasutajad leiavad, et piisab vaid ühest klikist ja kogu maailm ongi meie jaoks avatud. Mingis mõttes on neil õigus, kõik maailmas toimuv ongi meist vaid ühe hiirekliki kaugusel. Jõuavad ju uudised kogu maailmast üsna kiiresti tee internetiavarustesse. Interneti vahendusel saame suhelda ka kaugel elavate sõprade, sugulaste ja tuttavatega. Arenev internet on andnud meile kirjade saatmisele lisaks võimaluse suhelda
b) 1 c) Võimaldab leida mingi kindla aine või materjali omadusi. 1.5. Soorita kompleksotsingud oma teema kohta andmebaasides ebrary , Knovel, Science Direct Books. Cossy, J., Arseniyadis, S. (2012). Metathesis-based synthesis of complex bioactives - Modern Tools for the Synthesis of Complex Bioactive Molecules, 1, 155-188. Wiley. ProQuest Ebrary (04.11.2016) 2. Infootsing raamatukogu teatmeteostest paberil. 2.1. Loe läbi õppematerjal Keemia- ja materjalitehnoloogia alased teatmeteosed TTÜ raamatukogus a) Encyclopedia of Analytical Science, 2nd ed. vol 1-10 2.2.Aine ja teema otsing raamatukogu avakogudest E1. KIRK, R., OTHMER, D. ENCYCLOPEDIA OF CHEMICAL TECHNOLOGY a) TE 66/K-48 Riiul 66 c) 9. köide, lk 61 d) Electrically conductive polymers are composed of conjugated polymer chains with pi- electrons delocalised along the backbone. E2. ENCYCLOPEDIA OF INORGANIC CHEMISTRY a) TE 546/E-54 Riiul 546 c) 1. köide, lk 280 d) 7,87 W m-1 K-1 S1
Tunded on tõsised ja traagilisedki. Luulest kostub kaduvuse ja surma tunnetamine , samas on see aga nii eht-talvikulikult irooniline. "Fööniks" on sümboliterohke luuletus, mille iga värsirida avab uue tasandi. Kiht-kihilt koorub lahti midagi uut, mida esialgsel lugemisel ei ole märganud. Valdav on halastus, andeksandmine ja nagu luuletaja ise ütleb – lunastus. Igast värsist õhkub tahtmist edasi minna. Sõja-aastail arreteeriti luuletaja alusetult. Siitpeale muutuvad kõik teatmeteosed kidakeelseks. Heiti Talvik hukkus nõukogude vangistuses.
sündmuspaika võimalikult kiiresti.Nii saadakse allikalt ka emotsionaalselt värskeima info. JUHUALLIKA korral peab reporter kontrollima tema usaldusväärsust ning info tõesust. Kolmas allikas on isikud, kes vahendavad sündmuses osaleja,tunnistaja või pealtnägija infot näiteks pressiesindajad, PR-töötajad. Siia kuulub ka materjal, mille reporter saab nt. pressiteadetest,agentuuriuudistest jm. Kirjaliku allikad - neid on tohutult nt. temaatiline andmearhiiv,mitmesugused tekstid, teatmeteosed, interneti andmebaasid,uudised. Atributeerimine ehk info omistamine mingile allikale Kedagi on tsiteeritud otse nt. "Inimesele ei saa ju toetust maksta, kui ta ise ei taha," rõhutas Vitsur (tegemist on tsitaatiga) Kedagi on tsiteeritud kaudselt nt. Vitsuri väitel ei hüvita riik eramute katlamajade küttekulude tõusu (parafraas ehk ümbersõnastus,vaba tõlge). Ajakirjanik ei ole olnud ise sündmuse pealtnägija ja infot ei saa allikate abil kontrollida.
Ülevaade digikogudest. 1. Dspace - Tartu Ülikooli digikogu, sisaldab väitekirju, haruldasi eesti- ja võõrkeelseid trükiseid, fotosid, käsikirju 2. EEVA - Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu. EEVA põhirõhk on trükitekstide skaneerimisel. Esmaväljaannete puudumise korral püüame pakkuda võimalikult varaseid ja autoriteetseid editsioone. EEVAsse on kavas kaasata ka käsikirju ja e-raamatuid. EEVA on ühtaegu virtuaalne kirjanduslugu, mille lehekülgedel aitab kasutajat orienteeruda märksõnastik, mis täieneb tekstikogu arenedes. Märksõnastik süstematiseerib tekste valdkonna, põhiliigi, zanri, voolu ja ajaperioodi järgi. 3. Eesti Kunstimuuseumi Digitaalarhiiv on digiteeritud arhiiviallikaid sisaldav veebikeskkond, mis võimaldab kõigil huvilistel tutvuda enimkasutatavate ja huvipakkuvamate Rahvusarhiivi üksustes ja Tallinna Linnaarhiivis säilitatavate arhivaalide digitaalse...
*ajakirjanikud *infoallikad *meediatarbijad 6)Mis on osalusajakirjandus? Osalusajakirjandus on mitteprofessionaalide osalusega valmiv ajakirjandus 7)Mis on ajakirjandusvabadus? Ajakirjandusvabadus on ajakirjanduse õigus vabalt edastada informatsiooni 8)Mis on kommunikatsioonivabadus? Kommunikatsioonivabadus= sõnavabadus+ õigus saada informatsiooni 9)Suulised infoallikad *osaleja *tunnistaja *pealtnägija *sündmuskohal viibiv ajakirjanik 10)Kirjalikud infoallikad *mitmesugused tekstid *teatmeteosed *uudised 11)Mis on fakt? Fakt on tõsiasi, tõik 12)Mis on arvamus? Arvamus on mõte, seisukoht, hinnang millegi kohta 13)Mis on manipuleerimine? Manipuleerimine on fakte suvaliselt kasutades teisi soovitud suunas mõjutama 14)Mis on rekalaam? Reklaam on andmete levitamine kellegi või millegi kohta populaarsuse saavutamise eesmärgil 15)Milline ei tohi olla lastele mõeldud reklaam? Lastele mõeldud reklaam ei tohi:
internet. Pole mingi probleem leida sealt lühikokkuvõtteid või lihtsalt vanemate koolikaaslaste najal oma kolmepurud kätte saada. Internetist on aga kindlasti saanud number üks infoallikas maailmas, võib õelda, et seal on absoluutselt kõik olemas. Juba levivad seal täispikad raamatud ning välja antakse ka e-ajakirju, mis on videode lisandumisega harilikust ajakirjast tunduvalt huvitavamaks muutunud. Kuid teaduslikud entsüklopeediad või muud teatmeteosed on praegu raamaturiiulitel siiski asendamatud. Arvatavasti areneb internet ka selles arvestuses raamatutest mööda ning viimaste osatähtsus langeb hoopis. Seega on raamatud väga õpetlikud ja harivad ning minu elus üsna tähtsal kohal. Nende populaarsus küll väheneb, kui mitte mõte. Olen avastanud, et kõik raamatud pole igavad romaanid, vaid leidub ka üsna põnevaid. Mind ennast on alati köitnud populaarteaduslikud raamatud, mis on hariduse suhtes tähtsal kohal. Raamatute
Ta jätkas oma katkenud õpinguid ning lõpetas 1926. aastal Pärnu Õhtugümnaasiumi reaalharu Sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda 1928. aastal hakkas ta uuesti kirjutama 1934. aastal saab temast Eesti Kirjanike Liidu liige Samal aastal ilmus tema esimene luulekogu "Palavik" 1937. aastal abiellus ta Betti Alveriga 1945. aasta mais arreteeriti luuletaja alusetult, selle tagajärjel muutusid kõik tema teatmeteosed kidakeelseks Luuletaja hukkus 1947. aasta juulikuus nõukogude vangistuses LOOMING Tema mitmekülgne lugemus kajastus ka tema loomingus Ta otsib oma varasemates luuleproovides veel terviklikku, stiiliühtset kujundit Ta püüdis oma loomingusse tuua oma maailmanägemust, ideesid, emotsioone ning ekspressionistlikku vormi Ta on saanud oma loomingusse mõjutusi Dantelt, Baudelaire'ilt ja Francois Villionilt Hiljem muutub luuletaja stiil rahulikumaks ja selgemaks ning ekspressionistlikud
Tarbekirjandus laiemate valdkondade, nt majandus-, õigus- (sh seaduste kommenteeritud väljaanded), tervishoiu-, tehnika-, põllumajandus-, aiandus- ja käsitööalased teavikud. Elukestvat õpet toetav kirjandus eri teadusalade teavikud nii Eesti autoritelt kui ka välisautoritelt tõlgituna eesti keelde, vastavalt nõudlusele ka võõrkeelne. o laste- ja noortekirjandus väikelastele ja õpilastele mõeldud teatmeteosed ja teaberaamatud; eesti autorite laste ja noorte ilukirjandus; tõlgete ja maailmaklassika valik o tõlgitud ilukirjandus klassikaline ja nüüdisaegne väärtkirjandus; muud valikud vastavalt nõudlusele; o ajaviitekirjandus teoseid ajaviitekirjanduse kõikidest zanritest; o perioodika, eelistatult kvaliteet- ja kultuuriväljaanded; o raamatukogundusalane kirjandus. 32. Nimeta peamised teavikute laadid ning oska neid nende tunnuste põhjal
8. Ajakirjanik ja infoallikas (suulised, kirjalikud) Ajakirjanikku hinnatakse eeskätt selle järgi, kui hästi ta suudab edasi anda sündmust, esiplaanile seada fakte ja isikuid, mitte oma jutustust. Suulised allikad: · esmaallikas ajakirjanik ise · teine allikas osaleja, tunnistaja, pealtnägija · kolmas allikas teise allika info vahendaja Kirjalikud allikad: · mitteuudisena kirjutatud tekstid · teatmeteosed, arhiivid, andmebaasid · uudisena kirjutatud tekstid 9. Avalik ruum Avalikus ruumis (nt tänav, park, supelrand, kaubanduskeskus jne) viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida ja pildistada luba küsimata. 10. Ajakirjanik ja eetika (Eetikakoodeks, difamatsioon) Eesti ajakirjanduseetika koodeks: ,,Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada."
- Võrdlev koolikorraldus uurib hariduse korraldust eri riikides eesmärgiga analüüsida koolisüsteemi ja hariduspoliitika tugevaid ja nõrku külgi rahvusvahelises perspektiivis - Võrdleva koolikorralduse allikad: - Euroopa haridussüsteemid: annab ülevaate nii riikide kui teemade kaupa kodanikukasvatus, IT, haridusstandardid, elukestev õpe jne - Võrdlevad ülevaateuuringud: Education at a Glance (OECD Indicators), World education report (UNESCO) - teatmeteosed: World Education Encyclopedia; Education: The Complete Encyclopedia - rahvusvahelised õpilaste saavutusuuringud: 1) IEA (International Association of the Evaluation of Educational Achievement) viib läbi teste TIMSS, PIRLS jt 2) OECD viib läbi PISA (the Programme for International Student Assessment); 3) Euroopa Komisjoni initsiatiivil toimub võõrkeelte hindamise programm SurveyLang 7. Tendentsid kaasaegse koolikorralduse arengus koos näidetega Eesti (või muu riigi) hariduses.
Kogu lõpetab luuletus "Hommik", mille kaks viimast stroofi sisendavad lootust, et aega saab muuta, kui ise piisavalt tugev olla: Pärast "Kohtupäeva" avaldas Talvik ainult neli luuletust; käsikirjas on säilinud seitse luuletust ja luulekildu, nende hulgas 1939. aastal kirjutatud "Loojak" lausa prohvetlik nägemus eelseisvast: Sõja-aastail elas Talvik koos Betti Alveriga tagasihoidlikku elu Tartus ja Pühastes. 1945. aasta mais arreteeriti luuletaja alusetult. Siitpeale muutuvad kõik teatmeteosed kidakeelseks. Talviku abikaasa Betti Alver veetis aastakümneid nn sisepaguluses.
Tema vennad olid Reinhold Johann ja Hermann Friedrich , kellest mõlemast said maaväeohvitserid . Sünnikoha suhtes on küll olnud palju arvamusi , näiteks Hiiumaa , Kihelkonna ja ka Arensburgi . Sama kehtib ka meresõitja nime kohta . Meresõitja ise , kuid ka ta vennad , kasutasid kogu oma eluajal nime Bellingshausen , kuid Kihelkonna koguduse kirikuraamatu alusel oli nimeks hoopis Billingshausen . Lahkarvamusi on ka sünniajas . Kuni 1956 . aastani märkisid meie teatmeteosed Bellingshauseni sünniajaks 1779 , kahe erineva augusti kuupäevaga . Kõikides lahkarvamustes valitseb mitmekesisus aga juba algallikates . Tulevane meresõitja veetis aga oma sünnikohas vaid oma lapsepõlve . 1784 . aastal suri Bellingshauseni isa ja perekond kaotas oma mõlemad , ning kolis algul Kuressaarde , hiljem aga Antsla lähedale Vaabina mõisa . Mõned aastad hiljem asus Fabian Gottlieb õppima Kroonlinna Mereväe Kadetikorpusesse , kus tema nimi
aastat pärast esimese saksa ooperimaja avamist Hamburgis! Ühtaegu satub see teos olema ka üks kolmest esimesest säilinud ooperist kogu Põhja-Euroopa saksakeelses kultuuriruumis, ja neist ilmselt meisterlikem. Jutt on Johann Valentin Mederi teosest "Kindlameelne Argenia" ("Die beständige Argenia"), mida tunneb ja hindab küll vana saksakeelse ooperi spetsialistide kitsas ring, mille olemasolu fakt puudub aga laiemas ajalooteadvuses; vähemalt eestikeelsed teatmeteosed on ta seni olematuks vaikinud. Me hindame eesti professionaalse muusika ajalugu häbelikult umbes poolteise sajandi pikkuseks. Kummaline, aga samast vaate nurgast pole oluliselt pikem ka näiteks rootsi või taani oma, või lausa üllatav, isegi sak sa muusikalugu mitte. Mõtlen siin rahvuslikku vaatenurka. Enne Napoleoni sõdade lõppu liigendub Euroopa kultuurilugu lihtsalt teisiti keelkondade või majandusgeo graafiliste piirkondade kaupa. Seetõttu ei kipu näiteks
meres ning Bahama saared Atlandi ookeanis. Need saared asuvad Põhja - ja Lõuna Ameerika vahel umbes 2300 km pikkuse kaarduva saarteahelikuna. Saari tuntakse ka Lääne India saarte nime all, sest kui maadeavastaja Christoph Kolumbus neid 1492. aastal esmakordselt nägi, ei teadnud ta, et viibib Põhja Ameerika ranniku lähedal, vaid uskus end olevat India läheduses. Christoph Kolumbus MERE SUURUS Kariibi mere pindala on 2 753 000 km2 (teatmeteosed annavad Kariibi mere pindalaks erinevaid andmeid). Võrreldes teiste meredega on Kariibi meri suur meri ning kuulub maailma suurimate merede hulka, hõivates 3. koha.. Temast suurem on ainult Lõuna-Hiina meri. Temast väiksemad mered on näiteks Vahemeri, Beringi meri, Ohhoota meri ja suur hulk päris pisikesi merekesi. Tabel 1. Maailma suurimad mered NIMI PINDALA Lõuna Hiina 2 974 600 km² meri Kariibi meri 2 753 000 km² Vahemeri 2 503 000 km²
MUISTNE VABADUSVÕITLUS - TEGELIKKUS VÕI VÄLJAMÕELDIS? Ramon Aru 10HB Muistne vabadusvõitlus - tegelikkus või väljamõeldis? Selline küsimus mõjub esialgu üllatavalt, sest eestlane on alati uhkusega rääkinud kaugetest esivanematest, kes olid peremehed omal vabal maal ja nende võitlusest sissetungijate vastu. Võib see tõesti väljamõeldis olla? Uurisin, mida on muistse vabadusvõitluse kohta kirjutanud teatmeteosed, õpikud ja ajaloolased.Üsnagi ootamatu oli teada saada, et mõiste eestlaste muistne vabadusvõitlus on kasutusele võetud alles 1930. aastatel. Aastatel 1208 - 1227 võitlesid muinaseestlased nii Taanist, Rootsist kui ka Saksamaalt pärit sissetungijate vastu. Omamoodi roll oli venelastel, kes kord olid eestlaste poolel, kord olid ise röövretkede korraldajad. Põhilise infoallikana oli nimetatud Henriku Liivimaa kroonikat. (Arold, I. jt., 2013).
Raamatud Autor(id). ilmumisaasta. Pealkiri. (Ilmumiskoht:).Kirjastus. Ehala, Martin. 2000. Kirjutamise kunst. Tallinn: Künnimees. Hage, Maaja. 2003. Teksti- ja kõneõpetus. Tallinn: Koolibri. Artiklid Autor(id). Artikli pealkiri. Ajalehe või ajakirja pealkiri, ajalehe ilmumise kuupäev või ajakirja number, lehekülg. Kase, Mati. Magusaga ei maksa liialdada. Eesti Päevaleht, 15.02.2007. Remmelgas, Ene. Katsetame uut ja huvitavat. Köök, detsember 2007, lk 12. Teatmeteosed Teatmeteose pealkiri, (köide). Ilmumiskoht. Kirjastus, ilmumisaasta. Eesti entsüklopeedia, 6 köide. Tallinn. Valgus, 1992. Internet Autor (kui on). Teksti pealkiri. Internetiaadress. Külastamise kuupäev. Nt: Suitsu, Maire. Puuvilja- kohupiimatort. http://www.toidutare.ee/retsept.php?id=6414 [10.01.16]. Viite kirjed järjestatakse rühmade sees tähestikuliselt. Neid ei nummerdata. Raamatute puhul leiab
Stiil rahulik ja kerge. 1939. aastal algas Maailmasõda ning Talviku looming laideti maha. Juhan Sütiste on öelnud ,,..Lootusetu pessimismi ja viirastuslike elamuste luukamber.." Poleemilses tuhinas tehtud väärotsustus jäi Talviku loomingule veel pikaks ajaks külge. Sõja aastail elas Talvik koos Betti Alveriga tagasihoidlikku elu Tartus ja Pühastes. 1945. aasta mais arreteeriti luuletaja alusetult. Siitpeale muutuvad kõik teatmeteosed kidakeelseks. Oma 1975. aastal ilmunud raamatus ütleb Karl Muru: "...H. Talviku poeeditee katkes enneaegu luuletaja surma tõttu, milles küllap mõjusid kaasa ka need vintsutused, mis luuletajale pärast sõda osaks said..." Oma raamatus "Tulgu uus taevas" kirjutab Hellar Grabbi: "...Heiti Talvik hukkus nõukogude vangistuses 1947. aasta juulikuus. Ta surmakohta ei ole avaldatud, mõnede andmete kohaselt varises ta kokku vangietapis Siberis, Obi jõe piirkonnas..
Ainult kolmel uuralikeelsel rahval on tänapäeval olemas oma iseseisev riik, kus vastav uurali keel on elanikkonna enamiku ning ühtlasi riigikeeleks: Ungari, Soome ja ka Eesti. Kõik teised uurali keeled on väiksemad ja vähemuskeelteks eri riikides, enamasti Vene Föderatsioonis. Praegu tehakse nii Vene Föderatsiooni enda uurali keelte kõnelejate poolt kui ka Ungari, Soome ja Eesti poolt jõupingutusi seal kõneldavate uurali keelte tulevikuväljavaadete parandamiseks. Teatmeteosed ja erialased allikad kogu maailmas on kaua esitanud ja esitavad edasi asja nii, nagu pärineksid uurali/soome-ugri keeled kuskilt ida poolt Eestit - vähemalt Volga jõe kandist või siis Uurali mägede lõunapoolsest ümbrusest, ehk koguni Siberist Aasias.. Soomeugrikeelsete naiste osas pole selliseid levikusuunda määrata lubavaid geneetilisi markereid paraku seni teada. Seetõttu ei näita miski, kas küllalt arvukalt esinevad europiidsed emaliinid Siberi uuralikeelsel
tutvuda. Lisad paigaldatakse neile viitamise järjekorras. 6 2. Viitamine ja kasutatud kirjanduse loetelu Igal referaadil, uurimustööl vm tööl, milles kasutatakse teiste autorite materjale, peab olema lisatud kasutatud kirjanduse loetelu. Igat lõiku või lauset, mis ei ole töö autori enda kirjutatud tuleb viidata. Kasutatud kirjanduse loetelusse kirjutatakse kõik allikad mida oma töös kasutatakse. Interneti aadressid, raamatud, teatmeteosed, ajakirjad, ajalehed jmt. Et Sinu töö lugejal oleks võimalik raamatukogust hiljem sinu kasutatud allikmaterjal üles otsida on kasutatud kirjanduse loetelu ja viitamise vormistamiseks kindel reeglistik. 2.1. Viitamine Iga lause või lõigu lõppu, mis pärineb teistelt autoritelt, tuleb kirjutada sulgudesse, kellelt pärineb see mõte. Iga lõigu lõpus peab olema viide ka siis, kui on mitu järjestikkust lõiku võetud samast allikast. Viitamissüsteeme on mitmesuguseid
50-l aastatel, kui Svetlana abiellub uuesti, võtab ta uue mehe nime, pannakse talle. 50- aastatel loobub ta sellest nimest. Allileuyeva . Tegemist on erakordselt tuntud arstiga ja on kõigist Stalini kas siis päris või lapsendatu lastekodust ainus, kes on vanaisa näinud, temaga kokku saanud. Josef Alliluyeva suri 2008. aastal. Ta on tunnustatud kardioloog, et kaastunde avaldajate seas oli ka president Medvedevi nimi, mis juba räägib arvestades Venemaa suurusest. Teatmeteosed märgivad tema surma põhjuseks insuldi. Ja nooremehena 64-aastasena lahkub üks Stalini lapselastest. Svetlana teiseks meheks saab Yuri Zhadanov, tegemist on hästi tuntud Andrei Zhadanovi pojaga. Sündinud oli ta 1919. aastal. Ülikoolis omandas ta keemiku elukutse ning ka temast on saanud hiljem väga tunnustatud teadlane, professor mitmetel olulistel ametikohtadel ja väga pikalt on ta olnud ülikooli rektor. Lühikest aega ol ka parteitööl. Sellest abiellust sünnib tütar Jekaterina
Referaat Päikesesüsteem Tallinn 2009 Päikesesüsteem : Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt tavaline väikese massiga täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (n...
seatud eesmärke. Tekstide liigid Allpool on nimetatud tavalisemad tekstid, mis ühiskonnas ringlevad. 1. Kirjanduslikud tekstid: romaanid, jutustused, novellid; näidendid, tsenaariumid; luuletused, mõttesalmid; mälestused, päevikud, biograafiad jms. 2. Teadustekstid: uurimused, artiklid, esseed jms. 3. Publitsistlikud tekstid: uudised, artiklid, intervjuud, reportaazid, lugejakirjad; koomiksid, pilapildid jms. 4. Tarbetekstid: õpikud, käsiraamatud, reisijuhid; teatmeteosed, sõnaraamatud, telefoniraamatud, aadressiraamatud; menüüd, hinnakirjad, sõiduplaanid; eeskirjad, juhendid, teated; määrused, reeglid; sildid, reklaamid, kuulutused; kataloogid; mõistatused, ülesanded, ristsõnad; kirjad, postkaardid, telegrammid jms. 5. Graafilised tekstid: diagrammid, graafikud, tabelid, skeemid, kaardid; grafitid, plakatid jms. 6. Elektroonilised tekstid: internetis leiduvad tekstid, arvutitekstid, teletekstid jms.
Arhiivimaterjalide andmebaas on kättesaadav ka Rahvusarhiivi andmebaasist AIS. Muinsuskaitseameti raamatukogu ülesandeks on toetada vajaliku teabe saamisel Muinsuskaitseameti töötajaid nende igapäevases töös ning kõiki inimesi, kes puutuvad kokku muinsuskaitsealaste küsimustega. Raamatukogu komplekteerimise peasuunad: kultuurimälestiste kaitse, arheoloogia, eesti arhitektuuri- ja kunstiajalugu, eesti ajalugu ja kodu-uurimine, üld- ja erialased teatmeteosed, sõnastikud, leksikonid. Eelpool nimetatule lisaks on meie kogus raamatuid erinevate riikide arhitektuurist, kunstist, ajaloost. Muinsuskaitseameti Raamatukogu elektronkataloog. Valla- või linnavalitsus võib täita muinsuskaitsealaseid riiklikke kohustusi Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse volikogu vahelise halduslepingu kohaselt. Valla- ja linnavalitsus võivad muinsuskaitseseaduses ettenähtud muinsuskaitse korraldamise
Kooli nimi Sinu nimi IX c klass BENITO MUSSOLINI Referaat Juhendaja: õp nimi Tallinn 2008 Sissejuhatus: Viimastel aastatel on nähtud ja kuuldud, kuidas eestlastele ekslikult fasismi pähe määritakse, mis seostub paljuski Benito Mussoliniga. Paljud inimesed ei mõista fasismi tegelikku tähendust. Teatmeteosed defineerivad fasismi kui juhikultust, militarismi ja rassismi propageerivat poliitilist voolu, mis sai oma äärmusliku vormi Itaalias ja Saksamaal. Tänapäeval jaguneb itaallaste arvamus Mussolinist enamasti kahte gruppi: ühed arvavad, et Mussolini oli kurjategija, ühiskonna saast, ehkki ta tegi mõningaid üksikuid asju, mis ei olnudki nii kohutavad (mõningane sotsiaalabi, teatud riigitöökohad - aga see oli nagunii juba tekkiv trend), siis on olemas see teine pool, kes arvab, et
Seega ei saa lahendust pidada ebaõiglaseks. D. Eriti põlastavalt suhtus ta Ameerika kalendritesse, milles nädal algab pühapäevaga. Müügimees, kes ilmselgelt esindas ka mõningaid jänkide kirjastusi, üritas ameeriklasi kaitsta ja lausus, et suurem osa maailma noortest kõneleb Ameerika inglise keelt. Ostja ei lasknud ennast kõigutada ja vastas igati Vesta moodi: ,,Me tahame Briti inglise keelt." Tekstitüübid Kirjeldav tekst (teadusuurimused, teatmeteosed, reisijuhid, isiku- ja olukorrakirjeldused, õpikud, artiklid jne) 2 * sarnasuste, erinevuste ja liigituste väljatoomine * subjektiivne kirjeldus elamuste ja tähelepanekute esitamine * objektiivne kirjeldus tehniliste üksikasjade või mõistete seoste esiletoomine * põhilised ajavormid: olevik või lihtminevik * seisundiverbide esinemine: olema, seisma, paiknema, asuma, paistma, tähendama, koosnema, sisaldama, seisnema
alljärgnevalt: Eesti Rahvusraamatukogu 2 eksemplari; Tartu Ülikooli Raamatukogu 2 eksemplari; Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu 2 eksemplari; Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu 1 eksemplar; Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 1 eksemplar. 45. Mis on komplekterimise prioriteedid Omakultuur ja eestlus Teatmeteosed ja teabekirjandus Õppekirjandus elukestva õppimise ja enesetäiendamise toetamiseks Laste- ja noorsookirjandus Tõlkeline ilukirjandus Tarbekirjandus Ajaviitekirjandus - kvaliteetperioodika, sh. kultuuriväljaanded ja raamatukogundusalane kirjandus. Kirjanduse valimisel ei tohi raamatukoguhoidja lähtuda isiklikest maitse- eelistustest ja
Esimestena jõudsid alkeemiani araablased. Isegi maailmakuulus teadlane Isaac Newton, kelle järgi on nimetatud jõu mõõtühik njuuton ja kes oma elust ei raisanud ühtki sekundit selle peale, mida ta pidas mõttetuks ja mittevajalikuks, tegeles alkeemiaga mitmeid aastakümneid. Tuntumad alkeemikud Esimesed tuntumad alkeemikud olid araablased. Kuningaks teaduses nimetasid nad suurt õpetlast Dzabir ibn Hajjani (u. 721 u. 813), keda paljud teatmeteosed peavad araabia alkeemia rajajaks. Dzabir arvas, et metallid koosnevad põlevuse kandjaks väävlist ja metallilisuse kandjast elavhõbedast. Kui võtta neid alkeemilise algeid õiges vahekorras, siis tekibki kuld. Looduses kulgeb protsess aeglaseslt. Kui kiirendada seda nn. Medikamendiga, võib kulda saada 40 päevaga, kui aga nn. Eliksiiriga , tekib kuld koguni ühe tunniga. Dzabir uuris, kirjeldas ja valmistas litriole , maarijaid , salapeetrit , väävel-, lämmastik- ja äädikhapet,
ja tähtsus looduses looduslikult Loodusõpetus: kujundada arusaama käbidest; infoallikad kasvavad laanemets, palu- ja loodusest kui ( neti võimalus, okaspuud. nõmmemetsas kasvavad terviksüsteemist, teatmeteosed) taimed) paljasseemnetaimede 2) Iseseisev töö: Õppematerjal:bio.edu. Kunstiõpetus: tähtsus looduses
elektroonilised publikatsioonid (eraamat, eajakiri, veebileht internetis jms) audiovisuaalsed teavikud ehk auvised (helisalvestised, filmid, videod jms) publitseerimata (käsikirjalised materjalid) ametlikud teavikud (õigusaktid jms) teaduslikud teavikud (teaduskirjandus artiklid, teaduslike uurimuste ja projektide aruanded jms) aimeteavikud ehk populaarteaduslik kirjandus (teaduse saavutuste tutvustamine laiemale avalikkusele) õppekirjandus teatmeteosed tarbeteavikud (kokaraamatud, praktilised käsiraamatud jms.) Peaaegu kõik ajalooliselt tekkinud või loodud objektid ja esemed, kaasa arvatud näiteks hooned (info ajastu, kasutatud materjalide, ehitusstiili jms kohta), pargid jt. Varaseim infovajaduse definitsioon pärineb Robert Taylor`ilt. Taylor`i käsitlus põhineb uuringul, milles analüüsiti põhjusi ja infokäitumist esitamaks küsimusi raamatukogu teatmeteenindusele.
Kaasajal tunnustatud kiirgusohutuse mudel siiski väidab, et kasvajarisk on ca 10 korda suurem, kui ilma selle kiiritusdoosita.Röntgeniülesvõtete, ka fluorograafia tavalised kiiritusdoosid, arvutatud ümber efektiivdoosiks, on kümneid kordi väiksemad, olles tunduvalt alla loodusliku aastase taustkiirguse arvutusliku doosi. 9 KASUTATUD KIRJANDUS · www.neti .ee · www.delfi.ee · www.google.ee · Teatmeteosed · 9. klassi füüsika õpik 10 SISUKORD · Sissejuhatus..............................................................................................lk1 · Iooniseeriv kiirgus...................................................................................lk2 · Alfa-, beeta- ja gamma kiirgus...............................................................lk3 · Röntgenikiirgus..................
3) Milline on tõenäosus, et kõik kolm ostetud kassetti on defektita? 36. (1999) Ühes klassis on 6 tüdrukut ja 4 poissi. Ühel päeval tuli kooli ainult 9 neist. Kui suur on tõenäosus, et puuduja oli tüdruk? Teises klassis on 8 tüdrukut ja 6 poissi. Ühel päeval tuli kooli ainult 12 neist. Kui suur on tõenäosus, et sel korral 1) mõlemad puudujad olid poisid, 2) mõlemad puudujad olid samast soost? 37. (2000) Riiulil on 15 raamatut, millest 3 on teatmeteosed ja ülejäänud on õpikud. 1) Riiulilt võetakse juhuslikult üks raamat, vaadatakse ja pannakse riiulile tagasi. Kui suur on tõenäosus, et võetud raamat on kas teatmeteos või õpik? 2) Järgnevalt võetakse riiulilt juhuslikult 4 raamatut. a) Kui palju on erinevaid võimalusi riiulilt 4 raamatu võtmiseks? b) Leidke tõenäosus, et võetud 4 raamatu hulgas ei ole ühtki teatmeteost.
(helisalvestised, filmid, videod jms) 2. publitseerimata (käsikirjalised materjalid) Teavikuid saab jaotada ka selle alusel, mis eesmärgil nad on loodud: ametlikud teavikud (seadused, määrused, korraldused jms); teaduslikud teavikud (teaduskirjandus - artiklid, teaduslike uurimuste ja projektide aruanded jms); aimeteavikud ehk populaarteaduslik kirjandus (teaduse saavutuste tutvustamine laiemale avalikkusele); õppekirjandus; teatmeteosed; tarbeteavikud (kokaraamatud, praktilised käsiraamatud jms.); reklaamteavikud 10.Mis on infovajadus? Infovajadus on teadvustatud lünk indiviidi teadmistes, oskustes või kogemustes. 11.Millised on infovajaduse ajendid? Infovajaduse ajendid võivad olla: tunnetuslikud (uudishimu, vajadus rahulolu järele jne) sotsiaalsed (kuulumis- ja tunnustusvajaduse rahuldamine jne); füsioloogilised (nälg, janu jne 12.Millised on infovajaduse tüübid?
leivapätsi hinnaga. Kunagi sooviksin ka mina sinna minna, sest seal on ilus loodust, kelgukoerad ja rohkelt lund. 12 KASUTATUD KIRJANDUS Kirjalikud allikad: http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/8talu/mehine.htm http://www.ekspress.ee/viewdoc/C9440FF7224775E8C2256C3700411D77 http://web.zone.ee/alaskakelgukoerad/TOUTUTVUSTUS.html http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr27/alaska.htm Kasutatud kirjandus (teatmeteosed) : ,,ENE 1" Talinn Kirjastus Valgus, 1985. Lk. 127 ,,Ameerika Ühendriigid" Kuningas, Tiit. Kirjastus Ilo, 2001. Lk. 89-90 13 LISAD Lisa 1. Alaska kaart 14
vastuolus ta tõelise olemusega, ta intellektuaalsusega, terava, loogilise mõistusega. Kõik need elemendid, mis ta luules esinevad prohvetlike piltidena, olid juba ajas olemas, oli vaja ainult selget pilku, et neid näha, selget mõistust, et neist järeldusi teha. Juhtus nii, et need omadused olid ainult temal, see on kõik..." Sõja-aastail elas Talvik koos Betti Alveriga tagasihoidlikku elu Tartus ja Pühastes. 1945. aasta mais arreteeriti luuletaja alusetult. Siitpeale muutuvad kõik teatmeteosed kidakeelseks. Oma 1975. aastal ilmunud raamatus ütleb Karl Muru: "...H. Talviku poeeditee katkes enneaegu luuletaja surma tõttu, milles küllap mõjusid kaasa ka need vintsutused, mis luuletajale pärast sõda osaks said..." Oma raamatus "Tulgu uus taevas" kirjutab Hellar Grabbi: "...Heiti Talvik hukkus nõukogude vangistuses 1947. aasta juulikuus. Ta surmakohta ei ole avaldatud, mõnede andmete kohaselt varises ta kokku vangietapis Siberis, Obi jõe piirkonnas..." Järelsõnas Talviku 1988.
Denis Papin Denis Papini aurumasin 1690 Thomas Saveryi aurumasin ehk ,,Kaevurite sõber" 1699 Thomas Newcomeni aurumasin 1763 Georg Stephensoni auruvedur ,,Rocket"1829 Georg Stephenson Ausammas Georg Sephensonile Robert Fulton Ausammas Rovert Fultonile Robert Fultoni aurik ,,Clermont" 1787 Ausambad James Wattile: Kasutatus teatmeteosed: Raamat ,,Leiutised" ,,Laste teaduseentsüklopeedia" Internet
Pole mõeldud uudisväärtustele, pole mõeldud sellele, mida lugeja tahaks teada. Töö kirjalike allikatega. Töö kirjalike allikatega on tekstide lugemine ja info välja otsimine. Kirjalikud allikad on nii ühekordsed kui püsiallikad. • Ajakirjanik peab kasutama kirjalikke allikaid nii palju kui võimalik. • Inimkeskus ei tohi kaotsi minna ja peab mõistlikult kirjalikke allikaid kasutama. • Tuleb teha vahet faktide ja arvamuste kohta. Ka teatmeteosed sisaldavad peale faktide arvamusi. • Et ei korduks midagi, siis lugeda registreid ja sisukordi. • Kirjalike allikate stiil ja keel ei tohi kanduda uudidesse. Kirjalikel allikatel on oma väljakujunenud stiil. • Kirjalikud allikad võivad olla täis vigu. Tuleb hinnata kirjalike allikate usaldusväärsust ja oskama kasutada retsensioone, vigadeparandusi jm. Väiksemagi kahtluse korral võrrelda mitmeid allikaid.
* mille juures on täpselt teada, mida tahad lugejale sisendada ja kuhu kavatsed välja jõuda. Kirjutamine kui protsess Kirjutamisprotsess koosneb järgmistest osadest: 1. ainestiku kogumine; 2. ainestiku piiritlemine; 3. mustandi kirjutamine; 4. teksti viimistlemine; 5. puhtandi kirjutamine. Ainestiku kogumine. Tsiteerimine ja refereerimine Kolm peamist ainestiku allikat on: 1. kirjutaja teadmised, tundmused, kogemused ja fantaasia; 2. kirjalikud allikad (ilukirjandus, teaduskirjandus, teatmeteosed, ajakirjandus); 3. teiste inimeste mõtted, arvamused ja tähelepanekud. Iga kirjandi kirjutaja on alustades kogenud, et pea on tühi. Sellist seisundit kutsutakse kirjutamiskrambiks. Mõtete püüdmine ja paberile kirjutamine on kirjutamise algus. Kes ei viitsi mõelda, neil jõuavad paberile ainult kulunud käibetõed. Kirjutamise eesmärk on pakkuda lugejale midagi uut ja kui seda ei ole, pole mõtet kirjutama hakatagi.
Ilmumiskoht: Kirjastus. ● Autori eesnimi ja initsiaalid kirjutatakse perekonna nime järgi. ● Mitme autori puhul eraldatakse nimed komadega, autorid tuuakse samas järjekorras nagu tiitellehel. Näide: Öpik, E. 2005. Meie kosmiline saatus. Tartu: ILMAMAA. Pealkirja järgi (rohkem kui kolm autorit): Pealkiri: alapealkiri. Aasta./Autorid või koostaja, toimetaja. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus ● Kasutatakse ka, kui autoreid ei ole märgitud (teatmeteosed, kogumikud), kui autoriks on asutus või organisatsioon. ● Autorid (koostajad, toimetajad) näidatakse kaldjoone järel, kusjuures initsiaalid kirjutatakse perekonnanime ette. Näide: Kadunud aarete atlas: Iidsed taasavastatud imed kogu maailmast. 2009./J. Levy. Tallinn: VARRAK 2.7.2 Artikli kirje Ajakirja-, ajalehe-, kogumiku-, konverentsi- jne artikli kirje koosneb kahest osast: 1. andmetest artikli kohta (autor, pealkiri) ja 2
*mille juures on täpselt teada, mida tahad lugejale sisendada ja kuhu kavatsed välja jõuda. Kirjutamine kui protsess Kirjutamisprotsess koosneb järgmistest osadest: 1.ainestiku kogumine; 2.ainestiku piiritlemine; 3.mustandi kirjutamine, 4.teksti viimistlemine; 5.puhtandi kirjutamine. Ainestiku kogumine. Tsiteerimine ja refereerimine Kolm peamist ainestiku allikat on: 1.kirjutaja teadmised, tundmused, kogemused ja fantaasia; 2.kirjalikud allikad (ilukirjandus, teaduskirjandus, teatmeteosed, ajakirjandus); 3.teiste inimeste mõtted, arvamused ja tähelepanekud. Iga kirjandi kirjutaja on alustades kogenud, et pea on tühi. Sellist seisundit kutsutakse kirjutamiskrambiks. Mõtete püüdmine ja paberile kirjutamine on kirjutamise algus. Kes ei viitsi mõelda, neil jõuavad paberile ainult kulunud käibetõed. Kirjutamise eesmärk on pakkuda lugejale midagi uut ja kui seda ei ole, pole mõtet kirjutama hakatagi.
Riikides, kus valitsevaks polnud ristiusk, arvati metalle olevat 7. Juba Aristotelese ajast seostati 7 taevakeha 7 metalliga. Igale taevakehale vastas üks metall ja lisaks eespool mainituile loeti seitsmendaks metalliks elavhõbedat. Nii ei olnud ka selles süsteemis plaatina jaoks kohta. Seepärast toodi sisse poolmetallid. Kiriku kaanonid lubasid 6 metalli kõrvale veel 6 poolmetalli. Eeltoodust järeldub, et täpselt plaatina avastamise aastat ega avastajat ei ole võimalik määrata. Teatmeteosed dateerivad avastust aastaga 1750 (Watsoni tööd). Pärast seda algas plaatina võidukäik. 1776. a ilmusid Pariisi kauplusevitriinidesse plaatinaehted ja -tooted. Reklaam oli mõjuv. Ühesuurusi briljante eksponeeriti nii kuld- kui ka plaatinaraamistuses, nõnda et igaüks võis veenduda: plaatina tugevdas briljandi värvidemängu ja vääriskivi tundus raamistuses suurem. Reklaam sisendas, et vaid profaanid peavad plaatinat hõbedasarnaseks, esteedi silm ei näe siin hõbeda vulgaarset helki
Teaduslikus tekstis esitab mingi teadus valdkonna andmeid ja probleeme enne, mis on uuringute tulemused või on leitud mingi huvitavat eriala kirjeldusest. Ja teadus teksti eesmärk on edastada uuringuid/tulemusi. TEKSTI AINESTIK Teksti kirjutamine algab ainestiku ehk materjali kogumisest. 3 peamist ainestiku allikat on : 1. Autori teadmised, tundmused, kogemused, fantaasia; 2. Kirjalikud allikad teatmeteosed, ilukirjandus, massiteadus; 3. Teiste inimeste tähelepanekud, mõtted, arvamused. Eeltöö ainestiku kogumiseks : Kirjandi ainestiku kiireks ja süstemaatiliseks kogemuseks on mandala, inimsuhete kaart, loetelu, heuristilised küsimused ja klassikaline ülesehitus. Mandala tähendab sanskriti keeles keskust, s.o keskset mõistet, mille ümber märgitakse piltidena, sümbolitena või märksõnadena nähtused, tunded, iseloomuomadused vms, mis tulevad teemast ja ideest.
grupiks: 1. Eesti metsloomadest imetajad, kelle kohta välja toodud tunnuseid sooviti seostada loomade käitumisega looduses. Selleks koostati andmebaas Google Drives (Lisa 2) ja kirjeldati iga looma järgmisi ökoloogilisi tunnuseid: looma välimus, elupaik, eluviis, sigimine, eluiga ja lisamärkused. Kui muinasjututegelasele vastas mitu erinevat liiki imetajaid, kirjeldati looma ökoloogilisi tunnused Eestis kõige levinuima liigi kohta. Antud andmebaasi aluseks olid teatmeteosed “Euroopa 11 imetajad” (MacDonald, D. W. & Barrett, P.) ning “Eesti elusloodus” (Kuresoo, R., Relve, H. & Rohtmets, I.). 2. Kõik teised muinasjuttudes mainitud elusolendid, kelle puhul fikseeriti üksnes tegelasena nimetamine ja omistatud tunnused, kuid ei otsitud seoseid ökoloogiaga. Rühm “teised” koosnes põhiliselt lindudest, imetajatest, kelle kohta ei leitud uuritud muinasjuttudest omadusi või oli tegemist koduloomadega.
annaabi.ee 
