Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aken maailma (0)

1 Hindamata
Punktid
Aken maailma
Kui oleme ruumis millel on aken ja sealt aknast välja vaatame, näeme seal maailma kõikide tema omavaheliste seostega. Maailm akna taga on kõikide jaoks üks, kuid millist teed meist keegi kasutab, et see maailm enda jaoks mõistetavaks teha. On selleks teeks maailma üha rohkem populaarsust koguv internet , raamatud, teatmeteosed, kool, kodu, raha, karjäär või positsioon ühiskonnas?
Interneti kasutajad leiavad, et piisab vaid ühest klikist ja kogu maailm ongi meie jaoks avatud. Mingis mõttes on neil õigus, kõik maailmas toimuv ongi meist vaid ühe hiirekliki kaugusel. Jõuavad ju uudised kogu maailmast üsna kiiresti tee internetiavarustesse. Interneti vahendusel saame suhelda ka kaugel elavate sõprade, sugulaste ja tuttavatega. Arenev internet on andnud meile kirjade saatmisele lisaks võimaluse suhelda veebikaamerate ja veebitelefonide abil. Suhtlemine ja informatsiooni hankimine on muutunud ääretult lihtsaks, piisab vaid internetiühendusest. Rääkimata vaegkuuljatele loodud heliraamatust, mis annab pimedatele inimestele võimaluse koguda teadmisi, mis muul kombel oleks raskendatud. Kuid samas ei tohiks unustada, et internet peidab endas suuri ohte , arvutikuritegevus, lasteporno, solvavad ja vihkamist õhutavad kommentaarid, sõltuvus – see on vaid osa internetis kätkevatest ebameeldivustest. Kas ei saabu hetk, mil interneti leiutamise negatiivsed tagajärjed kaaluvad üles kõik positiivse?
Kui omame piisavalt raha, positsiooni ühiskonnas, on meil võimalus kasutada hoopis teistsugust akent – reisimist. Seegi on üks võimalus koguda uusi teadmisi ja kogemusi. Kindlasti on reisimine parim viis tutvuda teiste rahvaste kultuuriga, erinevate maailmavaadetega. Aga kogu aeg reisida ei ole ilmselt kellelgi võimalik. Nii jääks see aken üsna väikeseks.
Lugemine, teatmeteoste uurimine , oma kodukoha tundmaõppimine on suure tõenäosusega võrdsed internetile. Kindlasti nõuavad need palju rohkem aega ja vaeva kui internetis surfamine, kuid puuduvad internetiga võrdsed ohud. Lisaks on maailm sedavõrd muutuv, et oma teadmiste pidevaks täiendamiseks tuleks iga päev lugeda.
Tee maailma algab koduväravast, jääb igaühe enda otsustada, milline tee neist valida, kas lihtsam kuid ohtlikum või keerulisem kuid turvalisem.
Aken maailma #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor murtud süda Õppematerjali autor
abiks kirjandi kirjutamisele

Sarnased õppematerjalid

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE
168
pdf

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....

Turundus
Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia-IST-mõisted
19
docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

kasutavate impulsside amplituud, mistõttu lugemisimpulsid ei suuda hiljem muuta mällu kirjutatud andmeid. Kui programmeerimine on lõppenud, monteeritakse mälu oma kohale trükkplaadil. Ümberprogrammeerimiseks tuleb see jälle trükkplaadilt eemaldada ja panna programmaatorisse. Enne uute andmete salvestamist tuleb mälu sisu ultraviolettkiirguse abil kustutada ja selleks on korpusel kvartsklaasist aken. Nende mälude eluiga on mõnisada kirjutustsüklit ning välkmälud tõrjuvad neid turult välja. EEPROM (Electrically Erasable Programmable Read Only Memory) ­ elektriliselt ümberprogrammeeritav püsimälu. Teatud tüüpi programmeeritav püsimälu, milles andmed säilivad ka pärast toite väljalülitamist. Selliste mälude eluiga on 100 tuhat kuni 1 miljon kirjutustsüklit, mis on oluliselt suurem kui EPROM-mälude eluiga. Lugemistsüklite arv on piiramatu

Arvutiõpetus
TEKSTID-MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED
45
doc

TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid......................................................................................................................40

Eesti keel
Arvutivõrgud eksami vastused
64
docx

Arvutivõrgud eksami vastused

põhinevat meilisüsteemi. 16. DNS See on domeeninimede süsteem ehk nimeserverite süsteem. Serveritel on olemas nimed. Tallinna Tehnikaülikooli veebiserveri nimi on ,,www.ttu.ee", mis inimestel hästi meeles seisab. TTÜ veebiserveril on olemas ka IP aadress, mida ilmselt peast ei tea keegi, kuna neid arve on üpris keeruline meelde jätta. On olemas sellised andmekogud, kus on kirjas kindlatele nimedele vastavad IP aadressid. See on üle maailma hajutatud andmebaas ja DNS on tegelikult ka rakenduskihi puhul DNS kui protokoll. Nimede süsteem võib olla ühel tasemel või hierarhiline. Ühel tasemel tähendab seda, et nime on ainult üks ainuke komponent ja see peaks tagama unikaalsuse. Sellist on väga keeruline leida. Hierarhia luuakse selleks, et oleks lihtsam unikaalseid nimesid tekitada. Domeeninimedes on ka kasutusel hierarhiline süsteem. Nimi võib olla täielik või osaline

Arvutivõrgud
Arvutite riistvara
142
doc

Arvutite riistvara

sisseehitatud Basic-u interpretaatori. Firma MITS edusammud innustasid ka teisi firmasid arvutite alal tegutsema. Alustati ka üldotstarbelise tarkvara väljatöötamisega, nagu näiteks tekstiredaktor WordStar (1978.a.) ja tabeliprotsessor VisiCalc (1979.a.). Need väljatöötlused aitasid kaasa mikroarvutite(siis neid nii ka nimetati) edasisele tormisele arengule. Suure panuse personaalarvutite arendamisel ja kasutamisele võtmisel andis firma Apple. Tollal maailma suurim suurte arvutite tootja firma IBM ei kiirustanud mikroarvutite loomisega. Kuid vastav väljatöötajate grupp siiski loodi. Nendele anti vabad käed, selles mõttes, et raha kokkuhoiu eesmärke silmas pidades lubati kasutada ka teiste firmade valmistoodangut (kuvarid, klaviatuurid, printerid jne.). Mikroprotsessoriks valiti tollal uus 16 bitine Intel-i firma toode Intel-8080, mille kasutuselevõtt võimaldas oluliselt suurendada

Arvutid
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat
159
doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 ­ kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau

Kultuurilugu
Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil
848
docx

Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil

Arvutigraafika Arvutigraafika (Computer Graphics - CG) puhul saame rääkida visuaalsest loomingust, mis on loodud arvuti ning tarkvara abil. Reeglina räägime piltidest, millest omakorda koosnevad nii videod kui ka animatsioonid. See kuidas miski omavahel kokku sobib nimetatakse graafiliseks disainiks. Arvutigraafikat näeme nii reklaamides õues kui ajakirjas, veebilehtedel, programmides, filmides, mängudes jne. Ühesõnaga kõikjal... Arvutigraafika liigid Et seda suurt maailma lihtsustada jaotatakse see loomise tehnoloogia järgi gruppideks. Üks võimalus on ära kasutada piltide mõõtmelisust - 2D või 3D. 2D ehk kahemõõtmelise pildi loomise puhul kasutame ära punkte mis on ühel tasapinnal - pikkus ja laius (x, y). Selle alla kuulub traditsiooniline joonistamine, animatsioon, tüpograafia, kartograafia, joonistamine jne. 3D ehk kolmemõõtmelise pildi puhul kasutatakse lisaks kolmandat dimensiooni - sügavus (z). Reeglina võimaldab see meil objekte

Arvutigraafika
Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks
51
docx

Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks

Pole väga selge ­ umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,,Filosoofiaks me võime nimetada kõike seesugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil ta püüab jõuda selgusele iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas

Filosoofia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun