TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....
kasutavate impulsside amplituud, mistõttu lugemisimpulsid ei suuda hiljem muuta mällu kirjutatud andmeid. Kui programmeerimine on lõppenud, monteeritakse mälu oma kohale trükkplaadil. Ümberprogrammeerimiseks tuleb see jälle trükkplaadilt eemaldada ja panna programmaatorisse. Enne uute andmete salvestamist tuleb mälu sisu ultraviolettkiirguse abil kustutada ja selleks on korpusel kvartsklaasist aken. Nende mälude eluiga on mõnisada kirjutustsüklit ning välkmälud tõrjuvad neid turult välja. EEPROM (Electrically Erasable Programmable Read Only Memory) elektriliselt ümberprogrammeeritav püsimälu. Teatud tüüpi programmeeritav püsimälu, milles andmed säilivad ka pärast toite väljalülitamist. Selliste mälude eluiga on 100 tuhat kuni 1 miljon kirjutustsüklit, mis on oluliselt suurem kui EPROM-mälude eluiga. Lugemistsüklite arv on piiramatu
Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid......................................................................................................................40
põhinevat meilisüsteemi. 16. DNS See on domeeninimede süsteem ehk nimeserverite süsteem. Serveritel on olemas nimed. Tallinna Tehnikaülikooli veebiserveri nimi on ,,www.ttu.ee", mis inimestel hästi meeles seisab. TTÜ veebiserveril on olemas ka IP aadress, mida ilmselt peast ei tea keegi, kuna neid arve on üpris keeruline meelde jätta. On olemas sellised andmekogud, kus on kirjas kindlatele nimedele vastavad IP aadressid. See on üle maailma hajutatud andmebaas ja DNS on tegelikult ka rakenduskihi puhul DNS kui protokoll. Nimede süsteem võib olla ühel tasemel või hierarhiline. Ühel tasemel tähendab seda, et nime on ainult üks ainuke komponent ja see peaks tagama unikaalsuse. Sellist on väga keeruline leida. Hierarhia luuakse selleks, et oleks lihtsam unikaalseid nimesid tekitada. Domeeninimedes on ka kasutusel hierarhiline süsteem. Nimi võib olla täielik või osaline
sisseehitatud Basic-u interpretaatori. Firma MITS edusammud innustasid ka teisi firmasid arvutite alal tegutsema. Alustati ka üldotstarbelise tarkvara väljatöötamisega, nagu näiteks tekstiredaktor WordStar (1978.a.) ja tabeliprotsessor VisiCalc (1979.a.). Need väljatöötlused aitasid kaasa mikroarvutite(siis neid nii ka nimetati) edasisele tormisele arengule. Suure panuse personaalarvutite arendamisel ja kasutamisele võtmisel andis firma Apple. Tollal maailma suurim suurte arvutite tootja firma IBM ei kiirustanud mikroarvutite loomisega. Kuid vastav väljatöötajate grupp siiski loodi. Nendele anti vabad käed, selles mõttes, et raha kokkuhoiu eesmärke silmas pidades lubati kasutada ka teiste firmade valmistoodangut (kuvarid, klaviatuurid, printerid jne.). Mikroprotsessoriks valiti tollal uus 16 bitine Intel-i firma toode Intel-8080, mille kasutuselevõtt võimaldas oluliselt suurendada
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
Arvutigraafika Arvutigraafika (Computer Graphics - CG) puhul saame rääkida visuaalsest loomingust, mis on loodud arvuti ning tarkvara abil. Reeglina räägime piltidest, millest omakorda koosnevad nii videod kui ka animatsioonid. See kuidas miski omavahel kokku sobib nimetatakse graafiliseks disainiks. Arvutigraafikat näeme nii reklaamides õues kui ajakirjas, veebilehtedel, programmides, filmides, mängudes jne. Ühesõnaga kõikjal... Arvutigraafika liigid Et seda suurt maailma lihtsustada jaotatakse see loomise tehnoloogia järgi gruppideks. Üks võimalus on ära kasutada piltide mõõtmelisust - 2D või 3D. 2D ehk kahemõõtmelise pildi loomise puhul kasutame ära punkte mis on ühel tasapinnal - pikkus ja laius (x, y). Selle alla kuulub traditsiooniline joonistamine, animatsioon, tüpograafia, kartograafia, joonistamine jne. 3D ehk kolmemõõtmelise pildi puhul kasutatakse lisaks kolmandat dimensiooni - sügavus (z). Reeglina võimaldab see meil objekte
Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,,Filosoofiaks me võime nimetada kõike seesugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil ta püüab jõuda selgusele iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas
Kõik kommentaarid