Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kondensaator (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on kondensaator?
  • Kuidas töötab?
Kondensaator
Mis on kondensaator?
Elektroonikaskeemide teine põhikomponent.
Võrreldav veeboileriga.
Antud komponent omab ühtlustavat mõju.
Tänu sellele jõuab inimeste kõrvu kvaliteetne heliseadmetest.
Kuidas töötab?
Elektrilaengute kogumine ja salvestamine
Koosneb kahest plaadist, eraldatud dielektrikuga
Neid laetakse vooluallikast.
Laengu kogunemisel tekib elektriväli, mille tagajärjel võib toimuda läbilöök.
Dielektrik
Kondensaatori liigid
Kondensaatoril on olemas kaks põhiliiki:
Esimeseks põhiliigiks on püsikondensaator, mis jaguneb omakorda veel neljaks.
1. Kilekondensaatorid
2. Kõrgsagedus
3. Senjett keraamikakondensaatorid
4. Elektrolüütkondensaatorid
Teiseks põhiliigiks on muutkondensaatorid, mis jaguneb kolmeks.
1.Häälestuskondensaatorid
2.Seadekondensaatorid
3. Superkondensaatorid
Kondensaatori tunnussuurused
Nimimahtuvus
Mahtuvushälve ehk tolerants
Nimipinge
Mahtuvuse temperatuuritegur
Isolatsioonitakistus
Lekkevool
Kaonurga tangens .
Kilekondensaator
Nende materjaliks on metalliseeritud isolatsioonkile .
Suure mahtuvuse ja kõrge tööpingega kondensaatorid.
Mahtuvus nanofararditest kümnete mikrofararditeni.
Kilekondensaatorite monteerimisel ei ole suunal põhimõttelist tähtsust.
Keraamikakondensaatorid
Senjett Kõrgsagedus
Elektrolüütkondensaator
Suure mahtuvusega püsikondensaator
Superkondensaator
Ülikondensaator.
Üli suur mahutuvus.
Energia salvestamis ja kättesaamis aeg.
Kasutusalad
Elektrodünaamika
Elektrotehnika
Elektrostaatika
Elektroonika
Elektromagnetism
Raadiotehnika
Kondensaator aitab!!
Kasutatud kirjandus
Wikipedia
Erinevad teatmeteosed
Audiclub
Mõistus
Ja muud allikad
Täname kuulamast!!!
Vasakule Paremale
Kondensaator #1 Kondensaator #2 Kondensaator #3 Kondensaator #4 Kondensaator #5 Kondensaator #6 Kondensaator #7 Kondensaator #8 Kondensaator #9 Kondensaator #10 Kondensaator #11 Kondensaator #12 Kondensaator #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mauks Õppematerjali autor
Slideshow

Sarnased õppematerjalid

Kondensaatorid
3
doc

Kondensaatorid

Plaatide vahel on õhk või mõni väikese kaoga dielektrik. Häälestuskondensaatorite mahtuvus jääb vahemikku 1...470 pF. Seadekondensaatorid Seadekondensaator koosneb paigalseisvast ja pööratavast osast( staatorist ja rootorist). Põhiliselt kasutatakse keraamilise dielektrikuga seadekondensaatoreid, mille plaatideks on dielektrikule sadestatud hõbedasektorid. Seadekondensaatorid on väikese mahtuvusega, mis jääb vahemikku 1...33 pF. 2.Kuidas kondensaator töötab? Kondensaatorid on seadmed, mida kasutatakse elektrilaengute kogumiseks ja säilitamiseks. Kondensaatori moodustavad kaks plaati, mis on teineteisest eraldatud dielektrikuga. Neid laetakse vooluallikast. Laengu kogunemisel plaatidele tekib nende vahele elektriväli, pinge suureneb pidevalt, lõpuks võib toimuda läbilöök. 3.Mahtuvuse arvutamine. (valem, ühikud) Kondensaatori mahtuvus näitab, kui suur laeng plaatidel tõstab plaatidevahelist pinget 1V võrra

Füüsika
Elektrotehnika
11
docx

Elektrotehnika

ümberpaigutamiseks ühest elektrivälja punktist teise. Seega on elektriline pinge skalaarsuurus. Pinge ühikuks SI-süsteemis on volt. Üks volt (tähistatakse V) on selline pinge, mille puhul 1 kuloni suuruse laengu ümberpaigutamisel teeb elektriväli tööd 1 dzaul. Elektrivälja kahe mõõdetava punkti vaheline pinge langeb enamasti kokku nende punktide potentsiaalide vahega, kuid ei võrdu süsteemi alguses ja lõpus mõõdetava pingega. 2.11 Kondensaator Kondensaator on kahest või enamast elektroodist ja nendevahelisest dielektrikukihist koosnev seadis. Kondensaatoreid iseloomustav suurus on mahtuvus. Kondensaatorite tunnussuurused: · Nimimahtuvus ­ kondensaatorile ettenähtud mahtuvuse suurus. · Mahtuvushälve ehk tolerants ­ lubatud kõrvalekalle nimimahtuvusest. · Nimipinge ­ maksimaalne alalispinge, millele kondensaator kestval töötamisel vastu peab.

Auto õpetus
Elektroonika alused-õpik konspekt
108
pdf

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

Fototakisti iseloomustus-suuruseks on integraalne tundlikkus, mis on fotovool (valguse toimel tekkiv vool) valgusvoo ühiku kohta takisti pingel 1 V. Sõltuvalt tüübist on see 0,1... 1000 mA/lm · V. Fototakistite käsutamisel tuleb arvestada ka tema inertsiga, mis piirab tema kastamist sagedusteni kuni mõni tuhat hertsi. 2. KONDENSAATORID Capacitor 2.1. Otstarve, liigid, parameetrid Kondensaator on mahtuvust tekitav element, millel on alati kaks elektroodi ehk plaati ja nendevaheline isolatsioonikiht. Kondensaatori mahtuvus sõltub elektroodide pinnast, nendevahelisest kaugusest ja isolatsiooni dielektrilisest läbitavusest. Kondensaatoreid kasutatakse laengu salvestamiseks, ahelate alalisvooluliseks eraldamiseks ja sagedusest sõltuva mahtuvustakistusliku elemendina. Nii nagu takistid jagatakse ka kondensaatorid püsikondensaatoriteks, mille mahtuvus

Elektroonika
Elektrotehnika alused
138
pdf

Elektrotehnika alused

4.7 Pöörisvoolud 58 4.8 Induktiivsus 59 4.9 Magnetvälja energia 61 3 5. Elektrimahtuvus 62 5.1 Elektrilaeng ja elektriväli põhikooli füüsikakursusest) 62 5.2 Mahtuvuse mõiste 62 5.3 Kondensaator 63 5.4 Ülikondensaator 64 5.5 Kondensaatorite ühendamine 65 5.6 Kondensaatori laadimis- ja tühjenemisvool. Ajakonstant 67 5.7 Elektrivälja energia 69 6 Vahelduvvool 70 6.1 Vahelduvvoolu mõiste 70 6

Mehhatroonika
Elektroonika aluste õppematerjal
81
doc

Elektroonika aluste õppematerjal

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD 1. POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist..........................................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõltuvus sagedusest...............................

Elektroonika alused
Elektroonika alused
114
doc

Elektroonika alused

Seda tuleb arvestada eriti väiksemate pingete alaldamisel. 2) Sildlülituse trafo on lihtsam ja tema sekundaarmähis paremini ära kasutatud, kuna vool läbi sekundaarmähise kulgeb mõlemal poolperioodil. Tulemusena on sildlülituse trafo väiksem. 3.2.5. Alaldi töö mahtuvuslikule koormusele Praktikas töötab enamik alaldeid mahtuvuslikule koormusele, sest kasutatavad silufiltrid sisaldavad kondensaatoreid. Kui alaldi väljundisse on ühendatud kondensaator, siis muudab see dioodi tööreziimi palju raskemaks. U2 Rt IVD C VD Ut Ctühj. Claad. t t t U2 Ut IVD t1 t1 t2 t2 JOONIS 3.7. 1) Laetud kondensaator jääb dioodi mittejuhtival poolperioodil alaldatava pingega järjestikku ja see suurendab järsult dioodile toimivat vastupinget. Praktiliselt sõltub see vastupinge suurenemine kondensaatori laetuse määrast ning maksimaalselt võib see 28 ulatuda kahekordse U -ni

Elektriahelad ja elektroonika alused
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

..........................237 Komponentide tootjad ...........................................................................................................237 Aineregister................................................................................................................. 238 5 Tähised Sümbolid A võimendi q töötsükkel B andur R takistus kondensaator r raadius D digitaalseade S lipistus G generaator s operaator L reaktor, drossel T periood, ajakonstant M mootor t aeg R takisti U pinge S lüliti v kiirus T trafo X reaktiivtakistus VD diood x,y tasandi teljed

Elektrivarustus
Täiturmehanismid-ajamid-mootorid
162
pdf

Täiturmehanismid, ajamid, mootorid

kogu süsteemi korrasolekule. Reeglina on aga tänapäeval kasutatav kaitseaparatuur võimeline seadmeid selliste olukordade tekkimise eest kaitsma. 3.4. Mittelineaarsed elemendid vahelduvvooluahelas Vahelduvvooluahela kogutakistus koosneb aktiivtakistuse R ja reaktiivtakistuse X summast. Reaktiivtakistus on põhjustatud mittelineaarsete elementide (kondensaator, induktiivpool) olemasolust vooluringis, mis on võimelised ajutiselt salvestama energiat. Kondensaator on kahest üksteisest eraldatud, kui kohakuti asetsevast plaadist, mis salvestab elektrienergiat elektrivälja. Kondensaatorit iseloomustab tema mahtuvus C. Induktiivpool kujutab endast südamiku peale mähitud juhet, mis salvestab energiat magnetvälja. Induktiivpooli iseloomustatakse tema induktiivsusega L. Nende elementide takistus sõltub sagedusest. Üks mittelineaarseid elemente sisaldav vooluring on näidatud Joonis 3.5. Joonis 3.5. Vahelduvvooluahel

Energia ja keskkond




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun