TEADVUS · Teadvus on välisest maailmast ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. · Teadvus on vahetu kogemuse mõttes antud selle omanikule, teadvusel olevale inimesele teised saavad sellest aimu kaudselt (teadvus on privaatne). · Teadvusel on psüühikas oluline roll, kuid need mõisted pole samatähenduslikult mitte kogu inimese käitumine pole teadvustatud. Teadvus ja tähelepanu: · Erinevad nähtused, kuid tihedalt seotud. · Tähelepanu koos teadvusmehhanismidega peab teostama hea valiku tohutu info hulgast. · Teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. Teadvuse mõiste aspektid: · Fenomeniline teadvus (primaarne t.) - vahetu meeleline tunnetus, teadlikkus välisest keskkonnast (peale inimese ka paljudel loomadel).
Kuna ilma
tähelepanuta tunneb inimene end kui tühikoht. Tööga püüan ma tõestada, kui oluline on teda
tähelepanust, selle olemas olust ja selle kasutamisest.
4. Tähelepanu liigid
● Mnbz<
tähelepanu jne. Siiski on seoses viimase kümnekonna aasta teadvuseuuringutega kogunenud üha rohkem argumente selle poolt, et tähelepanu ei võrdu teadvusega. · Maksimaalne tähelepanu keskendamine ei garanteeri informatsiooni teadvustamist · Selektiivne tähelepanu soodustab ja võimendab ka teadvusväliste tajuobjektide valimist ja töötlemist · Tähelepanu suudab valida ka juba võrdsel tasemel teadvustatud objektide vahel · Tähelepanu rakendamine mingile ruumipiirkonnale ei välista muudest kohtadest tulevate signaalide teadvustatud töötlemist · Mõnel juhul viib tähelepanu rakendamine teadvustamisega vastupidisele efektile · Neurobioloogilistes mehhanismides, mis on aluseks selektiivsele tähelepanule ja töödeldava info teadvustamisele, esinevad selged erinevused. KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4helepanu 2
kiiresti vastata, kas see oli horisontaalne või vertikaalne. Kena trikk katse juures seisnes selles, et enne otsinguobjektide esitamist näidati lühidalt (125 ms) filmiklippi, milles oli näha objekt, mis suurenes just nagu lähenedes. Varem on korduvalt näidatud, et katseisikud sellist suurenevat stiimulit just nõnda tajuvadki miski nagu läheneks suure kiirusega.Saab uurida: 1.Tähelepanu ja teadvuse erinevusi ja sarnasusi. 2.teadvuseväline ja teadvustatud töötlus toimuvad mööda erinevaid töötlusteid: ühes tekib teadvus, teine juhib meie käitumist teadvuseväliselt. 3. teadvuseväline töötlus võib olla täpsem kui teadvustatud töötlus. 4. Mida on teada saadud tähelepanumehhanismide kohta kasutades tähelepanueelseid vihjeid kasutavate katsetega? 5. Too näited, mida teame tähelepanu neutraalse mehhanismide kohta tänu primaatidel läbi viidud katsetega. tema töö põhineb sisemistel kehalistel signaalidel.
FREUD(struktuurne isikuteooria) ID Miski- mõnuprintsiip- kaasasündind, ERIKSON (psühhosotsiaalne arenguteooria) amoraalne, teadvustamata; füüsilised soovid, Ego-analüütline: EGO (I); SUPER-EGO (II) surma, elu instinktid * Maailma peab tajuma reaalselt, et kohaneda ja toime tulla. EGO Mina- Idi edasilükkamine, moraalne, *SOTSIAALNE ümbrus tähtsam kui seksuaaltung. Inimene teadvustatud ÜHISKONNA PRODUKT. SUPER-EGO üli-mina- süütunne, ülimoraalne, Arenguastmed:peab lahendama konflikti, kas + või -; pole teadvustamata; = vanemad, ühiskond; sissepoole võimalik täielikult lahendada. Piisavalt, et järgmisele tasemele suunatud agresioon vanemate vastu Igal tasemel optimaalne aeg. + psühholoogiliselt tugevamaks
Visioon LUUA MEELERAHU "Pristise maailmas" elame ja töötame keskkonnas, kus on teadvustatud, jälgitud ning ennetatud peamised ohud ja riskid. "Pristise maailmas" valitseb meelerahu. 1 Missioon KAITSTA INIMESI JA VARA Me mõtleme ja tegutseme selle nimel, et meie kliendid saaksid tunda end turvaliselt. Pristis teadvustab klientide turvavajadused, jälgib turvariske ning tegutseb võimaliku kahju ennetamise ja piiramise nimel. 2
erinevaid lahendusi pakkuda ja sobiv välja valida, teadvustades erinevate lahendusviiside võimalikke tagajärgi- 3. Nõustamine Eeldab nõustajalt lisaks pedagoogilisele kompetentsusele ka kommunikatsioonioskusi (aktiivne kuulamine, usaldussuhte loomine, teadlikkus, avatus, oma piiride tunnetamine ja hoidmine, psühholoogiline tasakaal, tolerantsus, kontakteerumisoskus jms). Nõustamine on kahe isiku vaheline teadmiste ja hoiakute erinevuste teadvustatud võrdsustamise protsess suhtlemise käigus, kus nõustaja aitab nõustataval isiksuse ja/või professionaalina areneda, muuta vastutustundlikult oma hoiakuid, käitumist, mõtlemisviisi vms. 4. Psühhoteraapia Kui pedagoogiline nõustamine hõlmab 3 eelnevat tasandit, s.t nõustaja on kompetentne inrormeerima, konsulteerima, nõustama, kuid 4. tasand eeldab spetsiifilist ettevalmistust - psühholoogi, psühhoterapeudi koolitust ja tegevusluba.
Kuid see kõik toimub vaid siis kui analüüsitav ise soovib paraneda. Nagu ütles Sigmund Freud ise: ,,Psühhoanalüüsi eesmärk on lihtne: muuta neurootiline viletsus tavaliseks viletsuseks." Nagu juba varem mainitud oligi Sigmund Freud selle teooria loojaks. Ta oli Viinis elav arst, psühholoog ja ülikooli professor. Tema algatas nii psühhoanalüüsi kui ka vabade assotsiatsioonide meetodi. Lisaks nendele eristas Freud inimese teadvuses kolme tasandit: 1)teadvustatud tasand 2)eelteadvuse tasand 3)alateadvuse tasand.Teadvustatud tasand on kõige väiksem osa (Freud mõtles sellest kui jäämäe veepealsest osast). Sinna kuuluvad taju, keel, hetke mõtted ja emotsioonid. Eelteavuse tasand on mälestused ja teadmised. Sealt saab inimene tuua neid teadvustatud tasandile, kuid mõnikord on neid ka raskem meenutada, nagu üritaks läbi udu midagi vaadata tundub nagu näeks, aga samas täpset kujutist kokku ei saa. Alateadvuse tasand huvitas
teadmisega ei pruugi kaasneda isiklikud mälestused. Evolutsiooniliselt on episoodiline mälu tõenäoliselt hilisemat päritolu kui semantiline mälu (inimene omandab hulga teadmisi maailmast enne, kui tal tekib võime hakata elusündmusi meenutama). Loomadel on semantiline mälu ,,teadmine" maailma kohta, kuid puuduvad tõendid episoodilise mälu kohta. 4. Info teadvustatus Eksplitsiitne mälu teadvustatud episoodid ja faktid Inimene teab, mis on meenutamise aluseks mille peale ja kuidas ta mõtleb, et materjal taastuks. Implitsiitne mälu mitteteadvustatud andmed Mälus olev materjal aitab sooritada tegevusi, kusjuures inimene ise ei teagi, et tal see olemas on. Praiminguefekt tulemuste paranemine mitteteadliku õppimise teel MÄLU eksplitsiitne implitsiitne
Teadvus 1. Proovi defineerida mõiste ,,teadvus"? TEADVUS - välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine 2. Mis on teadvuse ja tähelepanu erinevusteks ja sarnasusteks? Erinevused: Sarnasused: 3. Millised on teadvuse piirid? Teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. (monkey business näide) ? 4. Mis on teadvusseisundi peamisteks omadusteks? Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt.
Õppimine võib toimuda tahtlikult ja tahtmatult. See tähendab seda, et mõned asjad saadakse selgeks neid spetsiaalselt ning teadlikult õppides, näiteks koolitundides matemaatikavalemeid õppides. Toimub informatsiooni hankimine ja seejärel süstematiseerimine. Teadmiste omandamine leiab aset tegevusena, mille käigus püüeldakse kindla eesmärgi suunas. Mõni teine asi võib aga külge jääda märkamatult, ilma, et selle omandamisest oleks iseennast teadvustatud või seda tahtlikult, ettekavatsetult tehtud. Sellist liiki õppimine toimub igapäevaselt, näiteks mingi tegevuse pideval kordamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Sel juhul hõlmab õppimine lisaks teaduslike teadmiste omandamisele ka inimsuhteid ja tundeelu ning uskumuste ja maailmapildi kujunemist. Õppimist võib käsitleda ka kui hariduse omandamist. Sel juhul on võimalik õppimist kui
kui ka rassiline ajalugu, samuti pürgimised eesmärgi poole; •Isiksuse aluspõhi on alati arhailine, primitiivne, kaasasündinud ning tõenäoliselt ka universaalne. 9.03.2012 TALLINN 3 Isiksus • Isiksuse 3 alasüsteemi: 1) Ego – kogu meie vaimne eksistents, mis koosneb tajust, mälust, mõtetest ja tunnetest. 2) Isiklik alateadvus(koos oma komplektsidega) – egoga külgnev piirkond, milles peituvad juba teadvustatud kogemused. Ego suhtleb isiku alateadvusega info vahendusel. 3) Kollektiivne alateadvus(koos arhetüüpidega) – psühho kõige mõjuvõimsam süsteem. Selle patoloogia võib varjutada kõik, mis toimub egos ja isiklikus alateadvuses. TALLINN 9.03.2012 4 Isiksus • Arhetüübid – ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid; • Arhetüüp – mõtte universaalne vorm, mis sisaldab
olukorda, kus ajul on vaja ühe või mitme objekti kohta samaaegselt vastu võta mitu erinevat signaali nende tunnuste kohta ning need siis ajus "kokku panna" (Bachmann, 2014). Näiteks, kui meile tuleb tänaval vastu kaks autot, mis mõlemad on eri värvi ja eri stiili, siis kuidas see nägemus esineb meie ajus? Veel enam, kuidas suudab aju salvestada nähtu, kuna tegemist on liikuvate objektidega? Selle teada saamiseks peaksime suutma vastata, et kas ja kuidas tekib ühtne teadvustatud kogemus ehk informatsiooni kokkusõlmimine? (Luiga, 2008). Selleks on vaja teadvustada endale neuronite tööd ajus ning nende võimet informatsiooni kodeerida ühtseks teadmiseks. Kindlasti tuleks ka arvestada tõsiasjaga, et aktiivne tegevus toimub aju eri piirkondades ning neuronid on võimelised kodeerima samal ajal erinevaid signaale (Tamm, 2014). Selle testimiseks on tehtud katseid, mille käigus näidatakse helikindlas ruumis inimestele
EMOTSIOONIDE VÄLJENDUMINE INIMESEL JA LOOMADEL Jekaterina Sei KELA I AÜ Mis on emotsioon? Emotsioon on subjektiivne teadvustatud elamus (emotsiooni kognitiivne komponent) koos kehalise aktivatsiooni (emotsiooni füsioloogiline komponent) ja iseloomuliku välise käitumisega (emotsiooni käitumusliku ehk väljendusliku komponendiga). Charles Darwin (1809-1882) Teos „Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel“ (1872) Leidis, et emotsioonid tõendavad inimese põlvnemist
Interkulturaalne pädevus on kultuuriline teadlikus. Eesmärgiks on see, et interkultuuraalne pädevus muutuks loomulikuks. Oluline on õppide tajuma oma kultuuri ja selle eripärasid, suurendada oma teadmisi teistest, õppida analüüsima vääritimõistmist ja neist õppida. Tänapäeval on interkulturaalne pädevus üks olulisemaid pädevusi. 9. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? 1. Teadvustamata pädevuse puudumine 2. Teadvustatud pädevuse puudumine 3. Teadvustatud pädevus 4. Teadvustamata pädevus 10. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). 11. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harrise järgi on väljendatav tähendustransaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) ja interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt
november 2008 1. Burdoon liikumatu või lühikestes korduvates motiivides saatehääl 2. Parafoonia ühesugune meloodia, aga teist häält mängitakse mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt 3. Heterafoonia üks meloodia, erinevate variantide kooskõla Millal me siiski saame rääkida mitmehäälsest muusikast? Selleks peavad olema täidetud 2 reeglit. 1) mitmehäälne muusika on teadvustatud erilise kunstilise võttega 2) seda on võimalik kirja panna. Erinevad näited muuusika kohta pärinevad X sajandist. Sealt näeme, et mitmehäälsuse aluseks on olnud improvisatsioon. Erilise leviku mitmehäälsele muusikale andis oreli levik Inglismaal ja hiljem Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. Organum on vokaalmuusika zanr. Organumid olid esimesed kahehäälsed laulud keskajal. Gregooriuse koraalile lisati madalam hääl. Motett on mitmehäälne vokaalteos
11. küsimus Ronald Inglehart arvates domineerivad 2 dimensiooni: 1. traditsioonilised vs. sekulaarsed-ratsionaalsed väärtused 2. ellujäämisväärtused vs. eneseväljendusväärtused (materialistlikud vs. post- materialistlikud väärtused) 12. küsimus Interkulturaalne pädevus - suutlikkus efektiivselt ja sobivalt suhelda, saamaks konkreetses keskkonnas soovitud tulemusi. 13. küsimus Gudykunst (1991) 4 pädevusstaadiumit: 1. teadvustamata pädevuse puudumine 2. teadvustatud pädevuse puudumine 3. teadvustatud pädevus 4. teadvustamata pädevus Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks. 14. küsimus Grice'i kooperatsioonipõhimõte - aitab konteksti mõju formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse ülsisele suunale ja eesmärgile. Väljendub neljas maksiimis: 1. Kvaliteet (Quality) 2. Kvantiteet (Quantity) 3. Asjakohasus (Relation) 4. Viis/laad (Manner) 15. küsimus
3) Üldised käitumisnormid. 4) Ihaldustäratavate ja tülgastusttekitavate objektide prototüübid. 5) Institutsioonid. 6) Esemed, jagatud sümbolid. 7) Ideaalid ja antiideaalid. 9. Mis on interkulturaalne pädevus? Vahend, mille abil me suudame ületada kultuurilised erinevused ja saavutada edu suhtluses teiste kultuuride esindajatega. 10. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? 1) teadvustamata pädevuse puudumine 2) teadvustatud pädevuse puudumine (saame aru, et midagi on valesti) 3) teadvustatud pädevus (muudame oma käitumise normidele, tavadele vastavaks) 4) teadvustamata pädevus (teeme asju iseenesest teistmoodi) 11. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). 1) Kas omaenese kultuurilise eripära/identiteedi hoidmine on tähtis? 2) Kas domineeriva kultuuriga sidemete hoidmine on tähtis? Jah, jah integratsioon
kompenseerida eduga äris, kunstis, poliitikas vm. Asendamine Ohtlikult või keelatud objektilt suunatakse energia moraalselt aktsepteeritavale alale. Näiteks võib kiindumus abielus olevasse inimesse asenduda mõne teise tegevusega. Klassikalisteks näiteiks on musitseerimine, luuletamine vms. Mahasurumine Sarnane repressiooniga, kuid rohkem teadvustatud Intellektualiseerimine Emotsionaalne äng suunatakse mitte-emotsionaalsele, intellektuaalsele alale. Näiteks keegi, kes saab teada oma abielu purunemisest, hakkab rahulikult arutlema abielu plusside ja miinuste üle Ennetamine Ängi põhjustaja eemaldatakse enne kui see jõuab häirima hakata. Näiteks inimene, kes tunneb hirmu töökoha kaotamise
1. , , - . , - , . , . 2. , , , . , - , . 3. , . , , - . , , . , , . 4. , , . , . . 5. , . , , . , ; , . 6. , , , . , , - , , - . , , . VI Valetamine Bella DePaulo (1996) Teadvustatud tegevus, mille eesmärgiks on muuta mitteverbaalsetes kanalites väljendatavat emotsiooni Mitterverbaalsete kanalite tunnused, mis on olulised valetamise hetke fikseerimisel: · Muutus peegeldab valetamist Silmaava muutus Silmapilgutuse sagedus Adaptorid Foneetiliste ja grammatilsite vigade arv kõnes Ebakindlus rääkimise ajal Hääle kõrgus Eitava sisuga väidete arv Irrelevantsed teemaarendused Sümmeetrilised näoväljendused
ühiskonna ehitus, gruppide tegevus ja mõju ÕIGUSTEADUS toimimine ja areng jne VAHENDTEADUSED RAKENDUSTEADUSED MATEMAATIKA PSÜHHOLOOGIA PEDAGOOGIKA STATISTIKA inimese PSÜHHIAATRIA FILOSOOFIA teadvustatud tegevuse kujunemine TEHNIKATEADUSED ja areng BIOLOOGIA GENEETIKA ARSTITEADUS etoloogia (käitumine) ja anatoomia, eksperimentaalsed füsioloogia, loomauuringud farmakoloogia
· Projektsioon · Lihtsustamine · Äärmushinnanguist hoidumine · Varem otsustatu kopeerimine · Tajukujundi tasakaalustamine 5)Stereotüübid *Stereotüüpia seisneb inimeste klassifitseerimises eelnevalt kehtestatud kriteeriumite kogumisse mõnede pinnapealsete tunnuste, nagu näiteks nahavärvi või seksuaalse orientatsiooni alusel.. *Psühholoogiline kontakt on inimeste positiivne suhtumine üksteisesse suhtlemisprotsessis. *teadvustamata või teadvustatud arusaamist, et teine inimene meile meeldib. *. Üldjoontes, eeldab psühholoogiline kontakt seega vastastikust mõistmist, et teine on meeldiv, normaalne, ohutu, vajalik, s.t huvitav. * Psühholoogilise kontakti saamine suhtlemisel algab positiivsest hoiakust teise inimese või inimeste suhtes. Enamasti on igas kultuuris välja kujunenud rituaalid, millega suhtlemist alustatakse ja lõpetatakse ning need rituaalid (tervitus- ja lahkumisrituaalid) on ka omamoodi
subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omakajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. Intentsionaalsus – ollakse teadlikud millestki, teadvus käib alati millegi kohta, teadvusel on sisu ja objekt Transparentsus – teadvusväli oli „läbipaistev“ – me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte teadvust ennast, me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte Ühtsus – teadvustatud kogemus on ühtne „teadvusväli“, avatud mitmetele meeltele korraga; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikult helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest. Pidevus, sidusus – tavateadvus on ajas invariantne ja pidev, jagamatu teadvuseväli. Teadvusväli on ajakulgemise mõttes ühtne ja pidev. Teadvuse funktsioonid: Prioriteetide, toimingute järjestamine Mineviku ja oleviku intergratsioon
Chen toob esile 4 dimensiooni: 1. isiklikud omadused 2. suhtlusoskused 3. psühholoogiline kohandumine 4. kultuuriline teadlikkus Suutlikkus efektiivselt ja sobivalt suhelda, saamaks konkreetses keskkonnas soovitud tulemusi. Oluline on nii suhtluse efektiivsus kui sobivus konkreetsesse keskkonda. 10. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? 1. Teadvustamata pädevuse puudumine 2. Teadvustatud pädevuse puudumine 3. Teadvustatud pädevus 4. Teadvustamata pädevus Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks. 11. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). 1. Kui omaenese eripära/identiteedi hoidmine ja domineeriva kultuuriga sidemete hoidmine on tähtsad, siis toimub integratsioon. 2. Kui omaenese kultuurilise eripära/ identiteedi hoidmine pole tähtis, aga
d. Professionaalne kultuur e. Sugu kui kultuur f. Põlvkond kui kultuur g. Regionaalne kultuur h. Subkultuur i. Sotsiaalne klass kui kultuur 10. Mis on interkulturaalne pädevus? a. Oskus mõista teise kultuuri kommunikatsioonimudeleid ja ennast nendele vastavalt mõistetavaks teha. 11. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? a. Teadvustamata pädevuse puudumine b. Teadvustatud pädevuse puudumine c. Teadvustatud pädevus d. Teadvustamata pädevus 12. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). a. Kult eripära hoidmine Ei ole tähtis tähtis Dom kult sideme Integratsioon Assimilatsioon hoidmine tähtis Ei ole tähtis Eraldumine Marginaliseerumine 13
Ameti valin kogu eluks Maailmas on olemas tuhendeid ja tuhandeid ameteid. Et kuhugi jõuda, peab alati alustama algusest. Iga töökoht nõuab kohustusi. Igaühel on oma soovid ja vajadused ning ettekujutus õnnelikust elust. Tõenäoliselt nende põhjal otsuseid tehaksegi. Siiski jääb see otsustamise raamistik puudulikuks, sest ei arvestata teisi olulisi asjaolusid ja vajadusi, mida ehk veel enesele teadvustatud pole, nagu tööga rahulolu või töö ja pere vahekord. Seetõttu võivad valikud osutuda edukaks, kuid ei tee õnnelikuks. Nagu öeldud, on karjääri valik keeruline. Loomulikult võib mõni inimene juba lapsepõlves teada, kelleks ta saada tahab, ning see annab talle võimaluse loodetu nimel töötada. Tänapäeval on aga ameteid rohkesti ning õige leidmine on seetõttu üpriski raske. Kuid kas amet valitakse ikka kogu eluks?
teised nõustuvad Suhtumine katsetav Liidrit vastutavaks võimuvõitlus Liidri tegevust toetav Liidri tegevust toetav, liidrisse pidav erimeelsused tuuakse välja Rühma ignoreerivad Teadvustatud, aga Kasutatakse relvana Arutelu vaheldub kriitikast Hinnangulised vestlused tegevuse mitte kogetu. Rühma ülima nõustumiseni aitavad kaasa töö hindamine ja tegevust sooritamisele, kes tahes võib analüüs arvustatakse kasutada hindamist
sunnimata,mängivad puhkamiseks 8. Taju omadused. Sotsiaalne taju (tuua näiteid) Isikutaju-teise inimese tajumine ja mõistmine(välimus,miimika jne) 9. Uimastid. Liigid. Toime. Kokaiin-stimulant,mis pähjustab energia puhangu Amfetamiin- sünteetiline ainetugeva eufooria tekitamine,suure sõltuvuse tekitamine, Marihuaana-hallutatsiooni tekitav aine LSD-hallutsinogeen 10. S.Freud ja tema teooria Inimeses on nii teadlik kui ka mitte teadlik osa.Teadvus jaguneb teadvustatud,eelteadvus ja alateadvuseks.Isiksuse moodustavad miski,mina ja ülimina. 11. A.Maslow vajaduste püramiid. Kõige aluseks, millele ülejäänud ehitis ehk püramiid toetub, on inimese esmased füsioloogilised vajadused nagu eluaseme-, joogi- ja toidu-, une- ja seksuaalvajadus. Sellele toetub turvalisuse vajadus, mis tagab inimesele rahu ja kindlustunde. Turvalisusele omakorda toetub armastuse ja kuuluvuse vajadus ning vajadus tunnustuse järgi.
Eri loomadel võivad meeled olla erinevad ja neid võib olla erinev arv. Oluline on eristada meelelist informatsioonitöötlust ja taju. Taju sisu võib oluliselt muutuda ilma meelelise informatsioonitöötluse muutuseta (vt. joonist "Taju ja meelelise infomaatsioonitöötlus"). Teaduskirjanduses kasutatakse tihti ka aistingu mõistet, mis võib viidata retseptorrakus aset leidvale füsioloogilisele protsessile, kuid vahel viitab teadvustatud meelelisele elamusele. Nägemismeel Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k. sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid. Nägemismeel võimaldab eristada valgusintensiivust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Imetajad detekteerivad muutusi valgusinformatsioonis läbi silmavõrkkestas paiknevate fotoretseptorite. Kuulmismeel Kuulmine ehk kuulmismeel (ingl. k. hearing, audition) on võime eristada helilaineid nende
Maailmas on tohutuid palju inimesi kes on mingi mõnuaine sõltuvuses. Olgu see kas siis suits, alkohol või hoopis näiteks kanep. Minu arvates ei ole sõltuvus ainult tänapäeva probleem. See oli enne meie sündi ja jääb ka pärast meie surma. Kindlasti on see probleem mitu korda suurem kui ennem. Ainete parem/kiirem kättesaadus on üks põhjusi miks on mõjuainete sõltuvuse probleem tänapäeval suurem. Kindlasti oli minevikus sõltuvus suur probleem aga seda ei teadvustatud nii palju. Sel ajal oli selline probleem suurem Lääne pool(Ameerika, Lääne- Euroopa) . Meie riik, mis kuulus Nõukogude Liidu alla ja olime nii öelda kinnises tsoonis, siin väga ei liikunud sellised rohkem pahatahtlikud ained(narkootikumid) ringi. Ei saanud kaupa lihtsalt üle piiri. Ja kui saadigi kaup üle piiri või tehti seda ise, siis tegeleti sellega väga ettevaatlikult, sest kui teatavad ametiorganid sellest teada said, siis olid karmid karistused.
ülesehitust ja selle rakendusvõimalusi. Kokkuvõtteks võib öelda, et antud meetod võimaldab uurimustulemuste paremat võrreldavust ja üldistatavust. Artikli viiendas peatükis selgitatakse psühholingvistilisi mõisteid tunnetatud ja oletatav sarnasus ja nende olulist rolli keeleõppija jaoks keeleõppimisprotsessis. Tunnetatud sarnasus on kirjeldatav selle esinemisvormide ja – tingimuste kaudu ja on potensiaalselt teadvustatud protsess. Selle roll saab ilmsiks sihtkeele mõistmisel. Oletatav sarnasus lähtub tunnetatud sarnasusest ja seda näitlikustakse artiklis välja toodud valjusti mõtlemise ja intervjuukatkete abil. Minu jaoks oli artikkel väga informatiivne, sest mul puudusid varasemad põhjalikud teadmised sellest valdkonnast. Artikli ülesehitus on loogiline ja selle paremaks mõistmiseks tuli kasuks, et anti ülevaade kontrastiivse keeleuurimise ajaloost ja arengutest.
eriala täielikku kadumist eestikeelsest kultuuriruumist. Keel, kui kommunikatsioonivahend muutub kasutuse käigus. Ka kirjakeelt varieerime ja muudame keelekasutajatena meie ise. Kõige kiiremini muutub keele sõnavara, kuid muutustest ei jää puudutamata grammatikagi. Just tänapäeval on suureks ohuks Eesti kirjakeelele Eesti meedias inglisekeelsete sõnade vohamine nii kirjas kui kõnes, kuid selle nähtuse ohtlikkust ei ole ehk piisavalt teadvustatud. Noorem põlvkond on tänapäeval võtnud kasutusele nö. ingliskeelsed asesõnad, mis võtavad lühidalt kokku paari-kolmesõnalised mõtted ja tunded. Enim on kasutuses asesõnad lol, rip, idk, omg, btw. Hetkel on ka laialt levinud eestikeelsed lühendid kle, nkn, ns, mt, millest vanem generatsioon ei pruugi üldse aru saada. Noortel on vaja nüüd ja kiiresti oma mõtted kuvarile saada ja ei vaevuta kirjutama lahti seletatult ega mõttega. Nimelt ei ole hetkel moes ehk in.
väärtused( majanduslikult arenenud riigid, kus mõeldakse pereelu peale) 11. Mis on interkulturaalne pädevus? Chen ja Sarosta- vahend, mille abil suudame ületada kultuurilised erinevused ja saavutada edu suhtluses teiste kultuuride esindajatega. Suutlikus efektiivselt ja sobivalt suhelda saamaks soovitud tulemust. 12. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? 1. Teadvustamata pädevuse puudumine 2. Teadvustatud pädevuse puudumine (saame aru, et on probleem) 3. Teadvustatud pädevus (mugandame oma käitumist) 4. Teadvustamata pädevus (teeme asju loomulikult teistmoodi) Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks. 13. Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice'i neli maksiimi. Grice'i kooperatsioonipõhimõte - aitab konteksti mõju formaliseerida. Iga
tähenduse annavad) 3)Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks 4)Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine (Geert Hofstede) 8. Mis on interkulturaalne pädevus?Oskus mõista teise kultuuri kommunikatsioonimudeleid ja ennast nendele vastavalt mõistetavaks teha. 9. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? 1) Teadvustamata pädevuse puudumine 2)Teadvustatud pädevuse puudumine 3)Teadvustatud pädevus 4)Teadvustamata pädevus 10. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). Kult eripära hoidmine Ei ole tähtis tähtis Dom kult sideme Integratsioon Assimilatsioon hoidmine tähtis Ei ole tähtis Eraldumine Marginaliseerumine 11. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi?
"Culture is how things are done here" (John Mole) (Kultuur on see, kuidas siin toimitakse). relativism Vrd Raymond Williams (1921-1988): `kultuur on tavaline'. 8. Mis on interkulturaalne pädevus? Suhtlevad mitte kultuurid omavahel, vaid inimesed kultuuride esindajad. Iga inimene arvukate erinevate kultuuride liige, samas pole ühegi poolt neist üheselt determineeritud. 9. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? 1. teadvustamata pädevuse puudumine 2. teadvustatud pädevuse puudumine 3. teadvustatud pädevus 4. teadvustamata pädevus Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks 10. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). John Berry: akulturatsioonistrateegiad Kas omaenese kultuurilise eripära/identiteedi hoidmine on tähtis? Integratsioon/ Eraldumine Kas domineeriva kultuuriga sidemete hoidmine on tähtis? Assimilatsioon /Marginaliseerumine 11
iseloomulikke jooni. 2. Samastamine ehk identifitseerimine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. 3. kaasaelamine ehk empaatia. Teiste inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. 4. ülekandmine ehk projitseerimine. Teisele inimesele projitseeritakse alateadlikult iseenda iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivale inimesele üle oma teadvustatud häid omadusi (nt ausus), ebameeldivale inimesele aga oma teadvustamata halbu omadusi(nt kadedus). Meelteväline taju all mõeldakse parapsühholoogias väidetavalt eksisteerivat esemete, nende omaduste ja suhete, sündmuste või teiste olendite psüühikanähtuste tajumist ilma teadaolevate meelte abita. Selline taju võib ulatuda ka minevikku või tulevikku. Meeltevälise taju uurimisega tegeleb parapsühholoogia. Meeltevälise taju alla arvatakse
iseloomulikke jooni. 2. Samastamine ehk identifitseerimine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. 3. kaasaelamine ehk empaatia. Teiste inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. 4. ülekandmine ehk projitseerimine. Teisele inimesele projitseeritakse alateadlikult iseenda iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivale inimesele üle oma teadvustatud häid omadusi (nt ausus), ebameeldivale inimesele aga oma teadvustamata halbu omadusi(nt kadedus). Meelteväline taju all mõeldakse parapsühholoogias väidetavalt eksisteerivat esemete, nende omaduste ja suhete, sündmuste või teiste olendite psüühikanähtuste tajumist ilma teadaolevate meelte abita. Selline taju võib ulatuda ka minevikku või tulevikku. Meeltevälise taju uurimisega tegeleb parapsühholoogia. Meeltevälise taju alla arvatakse põhiliselt selgeltnägemine ja telepaatia
meloodiast madalamal. Torupill, rataslüüra ehk organistrum ning ka vanad poogenpillid on ehitatu nii, et nad mängivadki ainult burdooniga. · Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Parafoonias on häälte vahe kvint või kvart. · Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Mitmehäälsest kunstimuusikast saab rääkida vaid siis, kui ... 1. Mitme hääle kooskõlamine on teadvustatud erilise kunstilise võttena. 2. Kui see muusika on üles kirjutatud. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on päris 10.sajandi muusikateoria traktaatidest. Saatehäälte kaasalaulmist gregooriuse koraalile nimetatakse organumiks. 11.sajandil toimus oluline muutus peameloodia ja kaunistav hääl vahetasid kohad, lisatud hääl oli nüüd ülemine ja tegi ennast järjest kuuldavamaks. Kõik peamised mitmehäälse muusika käsikirjad
eemaldunud naise traditsioonilistest väärtustest. Niisamuti on ta jätkuvalt kriitiline kaasaja tasakaalutult maskuliinse ühiskonna suhtes. Pealkirjaga näib ta ühtlasi küsivat, kas naise jaoks loomulik roll ja elu on muutunud juba millekski peaaegu müütiliseks. Kristiina täheldab, kuidas paljude inimeste elu on muutunud mõtestamata kaasaminekuks kaasajaga, mille poolt esile tõstetud "vajadustel" ja väärtustel pole kuigi suurt seost ei inimese sügavama tahte ega ka teadvustatud soovimisega. Selle tulemus on aga trööstitu: lapsed sünnivad emaüsadest "kivilinna kandilistesse korteritesse", "liivakasti nelja nurka", "kärusse kile alla", mitte aga ema-isa soojade ja kaitsvate käte vahele, armastusse, mis paneks neid ka sisemiselt kasvama. Poleks ilmselt liialdus öelda, et raamat räägib muuhulgas rahvuslusest. Kristiina Ehin on vist üks väheseid, kes on eestluse teema enda jaoks palju sügavamalt lahti mõtestanud.
tugevaid külgi ning annab talle julgust ,,ebaõnnestuda" ja sellest õppida Õpilasi ei tohi kritiseerida, alati tuleb leida midagi head Tugiõpilase roll on üsna tähtis Konstruktiivsed viisid Käitumisviiside abil kuhugi kuulumine Käitumistaastuse eesmärgiks on aidata lapsel kuhugi kuuluda klassikoosolekud Distsiplineerimine suunab, juhendab ja õpetab lapsi Väga tähtis on keelekasutuse korrigeerimine Distsiplineerimiskava on teadvustatud sekkumisviiside raamistik Korralduste esitamine lühidalt, tervavalt ja tähelepanu nõudvalt Vältida paljusõnalisust Hoiduda tähelepanu otsivate laste liigsest teenindamisest Mitte kasutama sarkasmi, halvustamist ja häbistamist Tegelemine probleemse käitumisega lastega Mis on agressiivsus? Agressiivsus tähendab pealetükkivust, löögivalmidust. Seega ei ole tegemist algselt täiesti negatiivse mõistega. Tänapäeval
Igal aistingul on oma kvaliteet, mille poolest ta erineb teistest aistingutest. Näiteks kuulmisaisting erineb lõhnaaistingust, sinise värvuse aisting erineb punase värvuse aistingust. · Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab tajutava objekti äratundmise ja seostamise olemasoleva kogemusega. Tajukujundite tekkes osalevad tihti mitmed meeled korraga. · Tajuprotsessiks nimetatakse nii teadvustatud kui teadvustamata protsesse tajusüsteemis, mis tagavad tajukujundi tekke. · Taju on inimesetundmise aluseks. Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust. See avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha kindlaks suhtlemispartneri isiksustüüp. Erisused isikutajus Kujunevad 2 allikast lähtuvalt: 1.Tajutavast isikust (objektiivsed tegurid)
Kas Eesti ühiskonnas valitseb sallimatus? ÜRO on kiitnud heaks Eesti ühiskonna tolerantsust. Oldi rahul valitsuse tugeva tahte üle rassismi ja diskrimineerimisega seotud probleemide lahendamisel ning tõdetakse, et probleemi on teadvustatud kõrgel tasemel. Tekib siiski küsimus, et kas meid kiideti suure tahte eest olla tolerantne või tolerantseks olemise eest. Kui eestlastel oleks suur tahe olla tolerantne, poleks kahtlustki, et seda ollakse, sest hea tahtmise juures on kõik võimalik. Kas eestlastel on seda tahet või on kogu idee tolerantseks saamisest ja olemisest hõljuma jäänud vaid valitsuse tasandile? Meie ühiskonnas lokkab homofoobia. Ebameeldivaid meessoo esindajaid
pole tehtud. See uuring viidi läbi 2X2 viisil subjektide vahel uurides vastastikmõjusid tehnoloogia arengu ja vägivalla vahel näidates osavõtjatele (N = 120) nii vanemaid kui ka uuemaid versioone vägivaldsetest ja mittevägivaldsetest mängudest ning mõõtes nende mõju katsealustele (kohaloleku taju, seotus, psühholoogilist virgumist* (physiological arousal), mida mõõdetakse naha juhtivusest), endale teadvustatud virgumist ja tundelist ja kognitiivset agressiooni. Tulemused näitasid, et tehnoloogia areng on suurendanud mängudesse sisseelamist. Ei mängude areng ega ka vägivald ei omanud statistiliselt silmapaistvaid mõjusid mängijate agressiivsetele mõtetele, kuid seal on mõni esialgne tõend, et vägivaldne mäng suurendas mängijate vaenulikkuse seisundit. Teoreetiliselt ja praktiliselt mõistaandvad tõendite üle on arutatud ning tulevaste uuringute jaoks on antud soovitusi.
motivatsiooni ja näljatunnet alla. Mingil põhjusel tahetakse vaadata emotsioone reguleerivad? õudusfilmi, aga ei taheta kogeda seda emotsiooni, mis sealt tekib ja siis reguleeritakse oma emotsioone/tunnet, mis tekib. Tehakse mõttes midagi muud, muudetakse tõlgendust, tunde alla surumine Kuidas emotsionaalseid Elamus on teadvustatud tunne, mis suurendab L15 elamusi liigitatakse? emotsiooni tekitava olukorra prioriteetsust psüühikas. Elamused paigutuvad ka 2-mõõtmelisse ruumi, mida saab kirjeldada valentsi ja ärgastuse või lähenemis- ja eemaldumismotivatsiooni dimensioonide abil Millistest olukorra Olulisus, kasulikkus, ootamatus, põhjustatus, L15
· Episoodiline mälu mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, selge subjektiivne ajaline mõõde. (Nt. Mida sõin täna hommikul? Millal tuli eelmisel sügisel lumi maha?) · Protseduuriline mälu oskused ja harjumused, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja tegevuste peale mõelda. (Nt. Oskused noa ja kahvliga süüa, rattaga sõitmine, lugemine, kirjutamine) III Teadvustatuse tase: · Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab, mis on meenutamise aluseks mille peale ja kuidas ta mõtleb, et materjal taastuks. · Implitsiitne mälu mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusüsteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu implitsiitse mälu üks vorm. Implitsiitse mälu erivorm praimimine (mingi eelnevalt nähtu või kuuldu mõju
· Aisting väliste signaalide registreerimine meelte abil ehk stiimuli füüsiline töötlemine · Taju meeleorganitelt saadud informatsiooni tõlgendamine terviklikuks pildiks ehk stiimuli psühholoogiline töötlemine. Vahe on selles, et nt me kõik aistame muusikat, kuid meie taju sellele on erinev (kas meile meeldib see laul või ei jne) 8. Mälu: implitsiitne vs eksplitsiiitne. 3 mälu protsessi, pikaajaline vs töömälu · Eksplitsiitne mälu see on teadvustatud mälu. Nt ma mäletan mingit kindlat üritust 5 aastat tagasi · Implitsiitne mälu on alateadlikud teadmised. Nt ma oskan jalgrattaga sõita, aga ma ei tea kuidas. 3 protsessi: · Omandamise staadium informatsiooni sisestamine mällu · Säilitamine kogemus jätab närvisüsteemi jälje · Meenutamine talletatud info esile kutsumine ja kasutamine
teistest aistingutest. Näiteks kuulmisaisting erineb lõhnaaistingust, sinise värvuse aisting erineb punase värvuse aistingust. Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab tajutava objekti äratundmise ja seostamise olemasoleva kogemusega. Tajukujundite tekkes osalevad tihti mitmed meeled korraga. Piia Maria Nahkur Isikutaju Tajuprotsessiks nimetatakse nii teadvustatud kui teadvustamata protsesse tajusüsteemis, mis tagavad tajukujundi tekke. Taju on inimesetundmise aluseks. Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust. See avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha kindlaks suhtlemispartneri isiksustüüp. 1.1 TAJU PEAMISED OMADUSED ... on püsivus, valivus ja mõtestatus. Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid.
õpilaste istekoht õpetaja lähedal; personaalne mentor (kaasõpilane), kes aitab vajadusel (konfliktid jne). Pane laps istuma koos positiivse eeskujuga. TEADVUS JA UNI 26. Mille poolest on teadvus ja tähelepanu sarnased ja milles poolest erinevad? Teadvus ja tähelepanu on erinevad nähtused, kuigi tihedalt seotud - tp koos teadvusmehhanismidega peab teostama hea valiku tohutu info hulgast; selle arvelt tuleb ohverdada palju muud teavet teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas *Teadvus välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. (aga see pole definitsioon!) vahetu kogemuse mõttes antud selle omanikule, teadvusel olevale inimesele teised saavad sellest aimu kaudselt, inimese ütluste, reageeringute jne alusel - st teadvus on privaatne!
4)test Korrelatiivsed: (näidatav kui tugevasti on kaks asja omavahel seotus, kuid ei näita kas seos on põhjuslik). On ainus meetod, mis võimaldab uurida põhjuslikke seoseid ja anda vastuse küsimusele miks? Psühhoanalüütiline teooria Meie elu juhivad tumedad varjatud jõud, mille olemasolust me ise teadlikud ei ole. Need kujunevad suurel määral lapsepõlves ja on tähtsad meie igapäevase käitumise suunajana(Austria arst Sigmund Freud). 10% teadvustatud 90% teadvustamata Alateadvuse võtmed:1.Eksiteod a)kõne ja teovääratused b)asjade unustamine, kaotamine, lõhkumine c)nimede ja kavatsuste unustamine d)kirjavead 2.Fantaasiad 3.Vabade assotsiatsioonide meetod 4.Unenäod Psühhoanalüütiline isiksuse teooria.
Mõtlik Jutukas Rahuarmastav Meeldiv Juhitud Elavaloomuline Tasakaalukas Muretu Usaldatav Mugav Rahulik Juhtiv STABIILSUS Isiksuses on 3 vaimset tasandit: 1. Teadvustatud tasand 2. Eelteadvustatud tasand 3. Alateadvus ehk teadvustamata tasand - kõige enam mõjutavad protsessid Kaitsemehhanismid: Tõrjumine e repressioon ärevad mõtted ja tunded surutakse teadvusest välja Tagasiminek e regressioon - olukord kui ei tea mide teha, lapsepõlves omandatud käitumisviisi kasutusele võtmine Ratsionaliseerimine häiriv mõeldakse ümber Vastandreaktsioon varjatakse enese eest oma tegelikke mõtteid
annaabi.ee 
