Keskaja muusika (2)

Kordamine muusikaajaloo kontrolltööks 11.november 2008
Kordamine muusikaajaloo kontrolltööks
Õp lk 63 - 69
Teemad:

• Keskaja üldiseloomustus
  
• Gregooriuse koraal
  
• Missa & Reekviem
  
• Mitmehäälne muusika keskajal
  

Keskaja üldiseloomustus
Euroopas toimus kiire üleminek feodaalühiskonnale, mus oli suur tähtsus kirikul. Kiriku võimu kindlustamiseks ja võimupiiride laiendamiseks püüdis kirik kõikide vahenditega levitada ristiusku.
Kõige tähtsamaks raamatuks kuulutati Piibel. Ehitati uhkeid kirikuid. Pildid ning kujud seintel tutvustasid Piibli tegelasi või stseene. Arhitektuuris gooti stiil.
Jumalaema kirik Pariisis, kaunistati ohtrate ornamentide ja kujudega , mis oli gootile omane.
Gregooriuse koraal

• kujunes järjeks Ambrosiuse hümnile
  

Iseloomustab:

• proosa tekst
  
• alati ühehäälne
  
• ladina keelne
  

Austuseks paavst Gregooriusele.
Missa & Reekviem
Missa on katolikukiriku jumalateenistuse põhivorm. 4.-5. sajandist hakati liturgilisi toimetusi saatma ka lauludega ja sellest kasvas välja väljapaistev žanr – missa. Missa tekstid on ladina keelsed . Osa tekste muutuvad ja osa mitte.
Muutumatud tekstid ehk missa osad:

Kyrie ( Issand halasta)

Gloria ( Au olgu Jumalale kõrges)

Gredo ( Mina usun ühte ainsasse Jumalasse)

Sanctus / Benedictus (Püha/ Kiidetud olgu)

Agnus Dei ( Jumala tall)
Missasid on kirjutanud: Bach , Mozart, Pärt. Missa alavorm reekviem – leinamissa. Kirjutatud surnute mälestamiseks.
Mitmehäälne muusika keskajal
Ajaloole tuginedes selgub , et ühehäälne muusika pole olnud tegelikult „ühehäälne“. Pea kõikjal on sellega mingil määral kaasnenud lihtsa mitmehäälsuse tüübid:

Burdoon - liikumatu või lühikestes korduvates motiivides saatehääl

Parafoonia – ühesugune meloodia , aga teist häält mängitakse mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt

Heterafoonia – üks meloodia, erinevate variantide kooskõla
Millal me siiski saame rääkida mitmehäälsest muusikast?
Selleks peavad olema täidetud 2 reeglit. 1) mitmehäälne muusika on teadvustatud erilise kunstilise võttega 2) seda on võimalik kirja panna.
Erinevad näited muuusika kohta pärinevad X sajandist. Sealt näeme, et mitmehäälsuse aluseks on olnud improvisatsioon . Erilise leviku mitmehäälsele muusikale andis oreli levik Inglismaal ja hiljem Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika .
Organum on vokaalmuusika žanr. Organumid olid esimesed kahehäälsed laulud keskajal. Gregooriuse koraalile lisati madalam hääl.
Motett on mitmehäälne vokaalteos . Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse teksiga.
Polüfoonia on mitmehäälsus.
Seega keskajal Euroopa mitmehäälnemuusika tekkis polüfoonilisena. Tuntumad heliloojad Leonilus, Perotimus.
Tuuli Varik 2