kronesteesia – subjektiivse aja teadvustamine 26. Teadvuse peamised omadused ja funktsioonid. Subjektiivsus ja omavaatelisus – indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omakajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. Intentsionaalsus – ollakse teadlikud millestki, teadvus käib alati millegi kohta, teadvusel on sisu ja objekt Transparentsus – teadvusväli oli „läbipaistev“ – me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte teadvust ennast, me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte Ühtsus – teadvustatud kogemus on ühtne „teadvusväli“, avatud mitmetele meeltele korraga; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikult helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest.
3. Millised on teadvuse piirid? Teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. (monkey business näide) ? 4. Mis on teadvusseisundi peamisteks omadusteks? Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt. Transparentsus teadvusväli on ,,läbipaistev me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte teadvust ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. Ühtsus teadvustatud kogemus on ühtne "teadvusväli" (conscious field); intermodaalsus või supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest. Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli. 5
teadvusmehhanismidega peab teostama hea valiku tohutu info hulgast; selle arvelt tuleb ohverdada palju muud teavet teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas *Teadvus välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. (aga see pole definitsioon!) vahetu kogemuse mõttes antud selle omanikule, teadvusel olevale inimesele teised saavad sellest aimu kaudselt, inimese ütluste, reageeringute jne alusel - st teadvus on privaatne! psüühikas oluline roll, kuid need mõisted ei ole samatähenduslikud - mitte kogu inimese käitumine ei ole teadvustatud. *Tähelepanu infotöötluse üks mehhanism (inimestel)... [sisend -> sensoorne registreerimine -> infoga manipuleerimine) -> väljundi tekitamine -> väljund; kõik inimesel
Adhd diagnoos siiski varasemast levinud, samas võivad sümptomid olla põhjustatud tähelepanupuudusest kodus. TEADVUS JA UNI 34. Defineeri mõiste "teadvus". Mille poolest on teadvus ja tähelepanu sarnased ja milles poolest erinevad? Tähelepanu on teadvuse eelduseks Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. /aga see pole definitsioon!/ · Teadvus on vahetu kogemuse mõttes antud selle omanikule, teadvusel olevale inimesele teised saavad sellest aimu kaudselt, inimese ütluste, reageeringute jne alusel - st teadvus on privaatne! Fenomeniline teadvus (primaarne t.) vahetu meeleline tunnetus, teadlikkus välisest keskkonnast - peale inimese ka paljudel loomadel! Juurdepääsuteadvus (reflektiivne t.) inimesele omane võime teadlikult , eesmärgipäraselt leida mälust teavet, kontrollida oma toiminguid, suunata tp.ja mõtlemist ,
Pane laps istuma koos positiivse eeskujuga. 9 TEADVUS JA UNI 34. Defineeri mõiste "teadvus". Mille poolest on teadvus ja tähelepanu sarnased ja milles poolest erinevad? Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. ·Teadvus on vahetu kogemuse mõttes antud selle omanikule, teadvusel olevale inimesele teised saavad sellest aimu kaudselt, inimese ütluste, reageeringute jne alusel - st teadvus on privaatne! ·Teadvusel on psüühikas oluline roll, kuid need mõisted ei ole samatähenduslikud - mitte kogu inimese käitumine ei ole teadvustatud. Teadvus ja tähelepanu on samuti erinevad nähtused, kuigi tihedalt seotud - tp koos teadvusmehhanismidega peab teostama hea
27. Mis on teadvusseisundi peamised omadused? Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta. Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemuse omamine; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. Intentsionaalsus – ollakse teadlikud millestki – teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt. Transparentsus – teadvusväli on ‘läbipaistev’ –me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte t.ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. Ühtsus, terviklikkus – teadvustatud kogemus on ühtne “teadvusväli” (conscious field) ; intermodaalsus v supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest;
TÄHELEPANU ON TEGEVUSE SUUNAMINE JA KESKENDUMINE OBJEKTILE. Mis on teadvusseisundi peamised omadused? Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta. Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemuse omamine; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. Intentsionaalsus – ollakse teadlikud millestki – teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt. Transparentsus – teadvusväli on „läbipaistev‟ –me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte t.ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. Ühtsus, terviklikkus – teadvustatud kogemus on ühtne “teadvusväli” (conscious field); intermodaalsus v supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest; Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu
Teadvustatud tajud ja mõtted on piiritud, suur osa infotöötlusest leiab aset nn teadvusvälises psüühikas 3. Millised on teadvuse piirid? 4. Mis on teadusseisundi peamiseks omadusteks? Subjektiivusus ja omavaatelisus indiviidi perspektiivist vahetu kogemus, subjektiivne kvaliteet mis on antud sellele aistingu omajale kuidas maailm ilmneb just talle, unikaalne Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki, teadvus käib alati millegi kohta, teadvusel on sisu ja objekt Transparentsus teadvusväli on läbipaistev, me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte ennast, me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte Ühtus teadvustatud kogemus on ühtne teadvusväli, ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest 5. Kirjelda näite abil mida tähendab ,,sõlmimisprobleem ,, teadvuseteaduses? · Informatsioon ümbritseva maailma kohta on hajutatud erinevate aju osade vahel
Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine. Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidena, emotsionaalsete ja tahteliste protsessidena. Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Psüühilised omadused konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned (need jooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse , aktiivsuse taseme, mahu ja seisukohalt) 2. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne
Sangviinik: keevavereline, tormakas, seltsiv inimtüüp. Flegmaatik: tuim, loid, kannatlik inimtüüp. · Kirjelda biheiviorismi, humanismi, psühhodünaamilist koolkonda, kognitiivset psühholoogiat, psühhobioloogilist koolkonda. Too iga koolkonna kohta näide, kuidas nad seletaksid ühte psühholoogilist probleemi. Biheiviorism: tegevus, mõtlemine ja tundmine on võrdsed käitumised. Inimene on must kast, pole vaja teada, mis seal sees on. Pole tähtsad vaimsed seisundid, sisemised protsessid, introspektsioon. Lähenemine, milles teadusliku psühholoogia uurimisobjektiks tunnistatakse ainult otseselt jälgitav väline käitumine. Humanism: rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Inimene on oma olemuselt hea, tal on vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid, tal on soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole, inimese arengupotentsiaal on piiramatu. Psühhodünaamika: käitumine on tingitud seesmiste
a. Tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine) b. Emotsionaalsete protsessidena, c. Toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidena Psüühilised protsessid algavad, kestavad teatud aja ja siis lõppevad või vaibuvad teadvustamata tasandile. (Nt. meenub midagi ja mõtleb sellele, tunneb midagi (rõõmu, viha), seejärel aga unustab. Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Nt. Reipus, loidus. Seisundid on lühema- või pikemaaegsed, 1 vähem teadvustatud või selgemini teadvustatud ning avaldavad olulist mõju psüühilise tegevuse produktiivsusele ja kvaliteedile. Psüühilised omadused konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned. Iseloomustavad
mäluprotsessid, mõtlemine) b. Emotsionaalsete protsessidena, c. Toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidena 39 Psüühilised protsessid algavad, kestavad teatud aja ja siis lõppevad või vaibuvad teadvustamata tasandile. (Nt. meenub midagi ja mõtleb sellele, tunneb midagi (rõõmu, viha), seejärel aga unustab. Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Nt. Reipus, loidus. Seisundid on lühema- või pikemaaegsed, vähem teadvustatud või selgemini teadvustatud ning avaldavad olulist mõju psüühilise tegevuse produktiivsusele ja kvaliteedile. Psüühilised omadused konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned. Iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm
järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad: - Psüühilised protsessid – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidenda (aistingud, tajud, tähelepanu, mõtlemine jne), emotsionaalsete protsessidena ja tahteliste protsesside (meenub midagi, tunneb midagi ning seejärel unustab selle). - Psüühilised seisundid – inimese üldine aktiivsuse tase, olek, ps.protsesside kulgemise eripära, aktiivsustase jne. Seisundid on lühema- ja pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud. - Psüühilised omadused – konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned – psüühika kiirus, täpsus, püsivus, muutlikkus, aktiivsuse tase jne. Ps.omadused on võimed, temperament, iseloom, isiksuse suundus jne. Omaduste alusel võib ennustada inimese käitumist, reageerimisviisi.
ärritajatele. Valivad kindlaid sensoorseid tunnuseid, kindlaid väärtusi, nopitakse välja sobivad mõjurid. Neid kanaleid on palju, koos eristavad maailma eri tunnuseid. Ernst Heinrich Weber Weberi fraktsioon: I / I = const I = stiimuli läve määr- füüsikaline suurus I = diferentsiaalläve või määra juurdekasvu väärtus, mille lisamisel I-le tekib vaevumärgatav erinevus kui ärritajate tase I on kõrgem, selleks, et oleks erinevus eristatav, siis peab delta I ka olema suurem, peavad võrdeliselt mõlemad kasvama. Proportsionaalsus kontsant. Fechneri seadus S= k log I Peab olema mõõteühik ka psüühikas, millistes ühikutes mõõta aistinguid. Füüsikaline mõõtmine psühholoogilise sisuga. S= aistingu määr k= Weberi fraktsiooni sisaldav konstant I= stiimuli füüsikaline suurus (määr) Peame ärritajat kasvatama hüppeliselt. Stevens'i seadus: S= k I astmel b S= aisting I = stiimuli füüsikaline määr
Leipzigi ülikoolis ja seal uuriti kuidas ravimid (nt kofeiin) mõjutavad psühholoogilise protsesse ning kas andekus on pärilik. 7. Kirjelda – Biheivorismi, humanismi, psühhodünaamilist koolkonda, kognitiivset psühholoogiat ja psühhobioloogilist koolkonda. - Biheiviorism – tegevus, mõtlemine ja tundmine on võrdsed käitumised. Inimene on suur must kast ja põle vaja teada, mis seal sees on. Pole tähtsad vaimsed seisundid, sisemised protsessid, introspektsioon. Lähenemine, milles teadusliku psühholoogia uurimisobjektiks tunnistatakse ainult otseselt jälgitav väline käitumine. J. B. Watson (1878-1958) Sisend -> Must kast -> Väljund1920, “Väikese Alberti” eksperiment lapse ja rotiga. - Humanism – rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Inimene on oma olemuselt hea, tal on vaba tahe ja autonoomsus, võimeline
hetkelisest seisundist, omadustest. (nt vanus, sugu, kogemused, teadmised, isiksuse tüüp, hetkeolukord jne.) Vaatamata subjektiivsele vormile on psüühiline tegelikkuspeegeldus valdavalt õige (adekvaatne) ja ennetatav. Adekvaatsus väljendub objektide ja nähtuste vahelises seoste, suhete ja omaduste õige taasloome tajudes, kujutlustes, mõistetes. Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1) psüühilised protsessid 2) psüühilised seisundid 3) psüühilised omadused Psüühilisteks protsessideks on vaimne tegevus välismaailma peegeldamise kajastamisel, mis avaldub: a) tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus) b) emotsionaalsete protsessidena c) tahteliste protsessidena Psüühilised protsessid algavad, kestavad siis teatud aja ja lõppevad või vaibuvad. (N. Inimesele meenub midagi, ta tunneb sellest rõõmu ja siis unustab selle.) ärkvelolek on pidev teadvustatud
Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt (nt võimed, temperament, iseloom, huvid, väärtused, ideaalid). On teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist/reageerimisviisi
Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt (nt võimed, temperament, iseloom, huvid, väärtused, ideaalid). On teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist/reageerimisviisi
Lähima arengu tsoon on vahemaa tegeliku arengutaseme ja potentsiaalselt võimaliku arengutaseme vahel. Viimast näitab lapse võime lahendada teatud raskusastmega probleeme vanemate ja õpetaja juhendamisel. Just vanemad ja õpetajad on need, kelle vahendusel esialgu väline, suhtluses ja juhendamistes esitatu muutub ajapikku psüühikasiseseks võtete ja operatsioonide pagasiks, mille abil lahendatakse ülesandeid iseseisvalt ja teadlikult. Uni ja hüpnoos Uni on psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal subjekt ei teadvusta ümbritseva keskkonna ärritajaid, ta ei ole keskkonnast hetkel teadlik. Une olulisemate funktsioonide hulgas on 1)aidata taastada KNS-i , lihaskonna ja meeleelundite töövõimet, 2) soodustada püsimälu jälgede kinnistumist ja 3) osaliselt aktiveerida käitumisprogramme, mida võiks põhimõtteliselt tarvis minna,kuid mida pole
Lähima arengu tsoon on vahemaa tegeliku arengutaseme ja potentsiaalselt võimaliku arengutaseme vahel. Viimast näitab lapse võime lahendada teatud raskusastmega probleeme vanemate ja õpetaja juhendamisel. Just vanemad ja õpetajad on need, kelle vahendusel esialgu väline, suhtluses ja juhendamistes esitatu muutub ajapikku psüühikasiseseks võtete ja operatsioonide pagasiks, mille abil lahendatakse ülesandeid iseseisvalt ja teadlikult. Uni ja hüpnoos Uni on psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal subjekt ei teadvusta ümbritseva keskkonna ärritajaid, ta ei ole keskkonnast hetkel teadlik. Une olulisemate funktsioonide hulgas on 1)aidata taastada KNS-i , lihaskonna ja meeleelundite töövõimet, 2) soodustada püsimälu jälgede kinnistumist ja 3) osaliselt aktiveerida käitumisprogramme, mida võiks põhimõtteliselt tarvis minna,kuid mida pole
ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia
lähtekohaks Rakenduslik - teoreetilise psühholoogia distsipliinides saadud teabe kasutamine konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimu. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon Psüühlised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidena, emotsionaalsete ja tahtelisteprotsessidena Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära,meeleolu Psüühilised omadused konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned ( need jooned, mis iselo. Inimese psüühikat kiiruse,täpsuse, püsivuse, muutlikkuse , aktiivsuse taseme, mahu jaseisukohalt) Eksperiment psühholoogiliste uuringute põhiliseks meetodiks on katse. See on olukord, kus katse korraldaja püüab arvustada ja muutumatuna hoida teatud faktoreid või tegureid ja muuta
hiina laste mälestused rutiinidele ja rollidele Sapir-Worf’i hüpotees on keelelise relatiivsuse idee: • Tugev versioon väidab, et keel määrab mõtlemise. • Nõrk versioon pakub välja, et keel mõjutab kognitiivseid protsesse. Kõne taju ja regulatsioon Olulisel kohal kolm mehhanismi: • Kõneliigutuste regulatsioon • Kuulmine • Nägemine Kõne mitteverbaalsed komponendid on: • näoväljendused, • žestid, • kehaasend, • inimeses seisundi autonoomsed seisundid (punastamine, higistamine), • pilkkontakt, • ruumilised vahekaugused, • suhtlejate asetus ruumis jms. Grice’i maksiimid (1989): • kvaliteedi maksiim • kvantiteedi maksiim • relevantsus, asjakohasus • arusaadavus, mõistetavus MÄLU JA ÕPPIMINE Info talletamine - kuidas teabe talletamine ja taaskasutamine (mälu) võimaldab käitumist muuta keskkonnale vastavaks (õppimine). Mälu – psüühika moodulite komplekt, mis võimaldab informatsiooni omandada, säilitada ja
tegemist on subjektiivsete elamustega) Illusioon e. eksitaju on tegeliku objekti moonutatud tajumine (nt vaasi varju seinal tajutakse ähvardava loomana); füsioloogilised illusioonid, pareidoolia. Hallutsinatsioon tajuelamus, mis ei seostu väliste ärritajatega (objektidega). 1)kuulmishallutsinatsioonid 2) nägemishallutsinatsioonid 3)haistmishallutsinatsioonid 4)maitsehallutsinatsioonid 5)puute- e. taktiilsed hallutsinatsioonid 6) vistseraalsed hallutsinatsioonid(keha sisemusest pärinevad hallutsinatoorsed elamused) 1)hüpnagoogsed hallutsinatsioonid (hypnagogic h.) - tekivad vahetult enne uinumist ja üldiselt ei ole haigusliku tähendusega, välja arvatud mõningad situatsioonid, nagu algav alkoholvõõrutusdeliirium; 2)hüpnopompiinsed hallutsinatsioonid (hypnopompic h.) - tekivad vahetult pärast une lõppu ja üldiselt ei ole haigusliku tähendusega)
09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperimenteerimine) Meetodid: *Eksperiment (teadlane loob olukorra, milles ta eristab need olukorrad, mis teda
- Tähelepanu – võime keskenduda kindlale tegevusele - Tähelepanematus – võimetus koondada tähelepanu, osutatakse seda ebaolulistele ja asjakohatutele välistele stiimulitele Vormid: - Selektiivne tähelepanematus – ärevuse ja hirmu signaalide blokeerimine - Hüpervigiilsus – ülemäärane tähelepanu ja fokusseerimine kõikidele välistele ärritajatele - Hüperkineetilised häired ja tähelepanu puudulikkus - Transs – hüpnoos, Dissotsiatiivse või religioosse ekstaasi korral. Loetakse dissotsiatiivseks häreks kui esineb häirival viisil väljaspool religioosseid või muid kultuuris aktsepteeritud situatsioone - Hüpnootiline seisund – kõrgenenud sisendatavus Mälu - Aju võime informatsiooni vastu võtta, säilitada ja reprodutseerida - Normaalne intellektuaalne areng ja tegevus eeldab mälu normaalset funktsioneerimist
10. Õppimine I. Käitumuslikud õppimisteooriad 39 11. Õppimine II. Õppimise kõrgemad vormid 46 12. Kõrgemad tunnetusprotsessid I. Keel 51 13. Kõrgemad tunnetusprotsessid II. Mõtlemine 70 14. Teadvus I. Teadvus ja tegevus 79 15. Teadvus II. Teadvuse seisundid 83 16. Psüühika mõõtmine 88 17. Intelligentsus 92 18. Isiksus 98 © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 3 1
3. tahteliste protsessidena Psüühilised protsessid algavad, kestavad siis teatud aja ja lõppevad või vaibuvad. (N. Inimesele meenub midagi, ta tunneb sellest rõõmu ja siis unustab selle.) ärkvelolek on pidev teadvustatud psüühiline tegevus – üks protsess lõppeb, teine algab. Teatud juhul võivad tunnetus protsessid kulgeda alaläviselt ehk väljaspool läbielatavat, teadvustatud psüühilist peegeldust. 2) psüühilised seisundid Psüühiliste seisundite all mõistetakse inimese üldist aktiivsuse taset, olekut, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Ajuti kulgevad vaimsed protsessid kiirelt ja tõhusalt. Siis aga asendub see seisund loidusega, tülpimusega. Need seisundid võivad olla kas lühema või pikema ajalised, vähe või selgesti teadvustatud ning avaldavad olulist mõju psüühilise tegevuse produktiivsusele.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
1. sümpaatiliseks närvisüsteemiks - avaldab troofilist mõju siseelundite talitlusele. See süsteem on tahtele allumatu. 2.parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. - avaldab siseelunditele funktsionaalset mõju, viib organismi rahulolekusse, taastades selle varusid ja tasakaalu. Neuron on närvirakk, mis juhib impulsse, mille läbi toimub NS funktsioneerimine. Puhkepotentsiaal 70 mV. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke ning neuronite jätketest moodustuvad juhteteed. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi signaale närviraku keha suunas. Akson on närviraku ühtlase diameetriga kõige pikem jätke, ulatusega mõni mm kuni 1 m. Akson juhib elektrilisi impulsse raku kehast presünaptiliste terminaalide suunas
I LOENG Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron Aju hierarhiline ülesehitus – vanemates ajuosades nagu ajutüvi asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid (suurimast väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex - Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted Anatoomiline jaotus: - Kesknärvisüsteem – aju ja seljaaju - Perifeerne närvisüsteem – somaatiline NS ja autonoomne NS Funktsionaalne jaotus - KNS – aju ja seljaaju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
