Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teaduse süstemaatilisus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
süstemaatilisus, teadusel, teaduslikud, seletatakse, teadlaste, tehnoloogia, vormidest, viieks, sobiksid, seletused, teaduses, selliseks, matemaatilised, aspektis, sellegipoolest, moodsa, jooneks, eksperimendid, seoseid, väiteid, kohtade, selgitamine, üritavad, auku, toonud, olemasolevad, juhustTeaduse üks omadus on süstemaatilisus, mis eristab teda teistest teadmise vormidest. Süstemaatilisus jaguneb viieks aspektiks: 1. Teaduslikud kirjeldused Laboriteadustes on teadlaste poolt tehtavate katsete eesmärgiks teha kindlaks või välja selgitada katseobjekti üldisi omadusi ning seaduspärasusi. Teadlasi ei huvita mitte katses osalenud konkreetse objekti käitumine, vaid oluline on leida omadusi, mis laieneksid kõigile samat tüüpi materjalile nagu oli katses. Sarnased nähtused ja seaduspärasused ühendatakse ehk klassifitseeritaks rühmadesse lähtudes teaduslikest distsipliinidest. Miks teadlased püüavad leida üldisi kirjeldusi
protsesside kirjeldused, siis laboriteadustes, nagu tahkisefüüsika või valkude keemia, huvitavad teadlast alati sündmuste või protsesside rühmad, mitte üksikud ajaloolised sündmused ega protsessid. Konkreetse metalli, näiteks vase, uurimise juures ei ole oluline see, kuidas metallitükk käitub konkreetses katses, vaid kuidas käituvad kõik vasetükid või kõik metallid üldiselt. Seega on laboriteadustes teadlaste jaoks olulised kirjeldused, mis teevad üldistusi mingis kindlas nähtuste valdkonnas ehk üldised kirjeldused. Selleks, et saaksime üldisi kirjeldusi kasutada, on oluline, et vastavad nähtused oleksid sobivalt korrastatud- nähtused peavad olema ühendatud rühmadesse. Ehk siis teaduse korrapärasuse esimeseks seisukohaks on see, et teadus liigitab nähtusi süstemaatiliselt. Üldistatud kirjelduste kasutamine on teaduses oluline samasuguste nähtuste ennustamiseks, kontrollimiseks ja
Teaduse süstemaatilisus Sisukokkuvõte Mihkel Härm 1. Teaduslikud Kirjeldused Ajaloolistes teadustes, omab valdavat osa konkreetsete sündmuste ja protsesside kirjeldused. Palentoloogias, mis kirjeldab elu ajalugu Maal, tuleb seletada täpset sündmuste ahelat, näiteks dinosauruste väljasuremine umbes 60 miljonit aastat tagasi. Selliste konkreetsete kirjelduste poolest on ajaloolistelloodusteadustelsuur ühisosa teiste ajaloolidte distsipliinidega, nagu ajaloo või kunstiajalooga. Kuid laboriteadustes
Teaduse süstemaatilisus Teadusikud kirjeldused Süstemaatilisus on teaduse üks peamisi omadusi. Teadusliku teadmise esimene süstemaatiline lähenemisviis on korrastatud teaduslikud kirjeldused. Teadus liigitab nähtusi erinevatesse teadusharudesse, mis otsivad üldisi kirjeldusi mingi valdkonna nähtuste kirjeldamiseks. Leitud kirjeldusi saab kasutada sarnaste nähtuste seletamiseks. Teaduslikud seletused Hästi kirjeldatud nähtuste valdkond, mida ei ole läbinisti seletatud, leiab tihti seletuse teadusliku teooria näol. Näitena võib tuua planeetide liikumise seletamise Isaac Newtoni poolt kasutades gravitatsioonijõudu. Teadusteooria võib anda põhjuslikke seletusi tervele valdkonnale, mis hõlmab erinevaid nähtusi. Võttes appi teooriad, saab teha ka uusi ennustusi. Veel on ühe seletusviisina kasutusel reduktsionistlikud seletused, mis on tulemuslikud, kui
päriselt olev kaasnähtus. Ajalooline perspektiiv: eksperimenteeriv teadus tekib uusajal, 17. Sajandil, enne seda katseid ei tehtud. Pööret seostatakse Newtoni mehhaanikaga. Teadust kui tegevust isel teaduslik meetod, mis seisneb protseduuride kogumis, mis annavad teadusele süstemaatilise iseloomu ja aitavad avastada uusi tõdesid. Teaduse formaalsed määratlused; loogiline empirism: Teadusel on 2 olulist omadust: empiiriline alus ja loogiline struktuur. Üldistuse kontrollimine uutes vaatlustes. Wittenstein: millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida. Millal teha vaatlusi, kas homme on ka kõik a-d b-d. Üldiselt ei eelda enne midagi, alles vaatluste ja andmete kogumisega. Formaalsed käsitlused; falsifikatsionism: siin on juba alguses olemas hüpotees. Ei püütagi kinnitada hüpoteesi, vaid vaadatakse, kaua see vastu peab –
kergeid lahendusi. Autoriteetidele viitamine – lisab omamoodi objektiivsuse. VIII. 4. Loeng. Teadus on see, mida teadlased teevad: tegevusteoreetiline teaduse käsitus. Miks tasub uurida teadust kui kultuuri? IX. 5. Seminar. Kuhni normaalteaduse käsitus (Kuhn 1-5 ptk). Lisaks Chalmersi 8 ja 9 ptk. SEMINARIKÜSIMUSED: Normaalteadus 25. normaalteadus on see, mis baseerub kindlalt ühel või rohkemal mineviku teadussaavutusel, mida teatud teadlaste koolkond tunnustab olema fundamentaalne. Normaalteadust näitavad õpikud, kus on kõik kokku võetud: esitavad olulise osa, illustreerivad selle rakendusi ning võrdlevad näidisvaatlustega. Normaalteadus on struktureeritud tegevus, mis on suunatud ühe paradigma poolt, mis on suuremalt jaoltvõetud omaks teadusliku kogukonna poolt. Eelteadus Toetava paradigma kujunemisel muutub eelteadus normaalteaduseks. Mitte organiseeritud ja mitte struktureeritud tegevus, mida iseloomustab vaidlus ja
juhaendamine ning vastav arengutegevus. Peab olema Eesti dok kraad või sellele vastav välisriigi akadeemiline kraad. Teadur professori, dotsendi või vanemteaduri juhendamisel töötav teadustöötaja, kellel on Eesti teaduskraad ning varasem teadustöö kogemus. Juhtivteadur oma eriala rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, kes juhib teadus- ja arendusasutuses oma eriala uuringuid ja juhendab doktorante. On dok kraad. 25. Teadlaste aunimetused (audoktor, akadeemik) kuidas aunimetus saadakse, kes omistab tiitli. Audoktori nimetus omistatakse eriti suurte saavutustega teadlastele või kultuuriinimestele. Tiitli annab välja ülikooli nõukogu. Arvesse võetakse kandidaadi panust ülikooli arengusse. Akadeemikuks nim. teadlane, kellel on suured teened teaduses või muudel ühiskonnaelu aladel. Isik valitakse akadeemikuks ühe või teise teadusakadeemia üldkogu poolt.
Referaat: arutluskäik + seosed. Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktikat – t
liige, kes iseseisvalt uurimisülesannet ei täida. Aunimetused Akadeemilise tava kohaselt omistavad ülikoolid audoktori nimetuse eriti suurte saavutustega teadlastele või kultuuriinimestele. Audoktori tiitli omistab ülikooli nõukogu. 9 Väga kõrgelt kodeeritud tunnustuseks on kuulumine teaduste Akadeemia liikmeskonda akadeemikuna. Akadeemikud valib teaduste Akadeemia üldkogu kõige silmapaistvamate teadlaste hulgast. 1.3 Teaduslik tunnetus Maailma tunnetuse kindlustavad kolm teed: - kaemuslik - empiiriline - teaduslik Kaemuslik tunnetus põhineb meeleorganitega, vahetult vastu võetud informatsiooni. Empiiriline tunnetus põhineb kogemuste üldistamisel. Empiiriline tunnetus koosneb kolmest põhielemendist: a) faktide talletamine (tavaliselt mälus) b) süstematiseerimine ja üldistamine c) järelduste tegemine eksisteerivate seoste kohta.
loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 2 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondasid. Alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni"
Aristotelese loogika annab reeglid, millised arutlused annavad tõestest eeldustest paratamatult tõese järelduse, millised mitte. Loogika on töörist teiste teaduste jaoks (siit ka loogikaalaste tööde hilisem koodnimetus: Organon. Esimeses loengus antud filosoofia jaotus filosoofia = loogika + metafüüsika + eetika + esteetika pärineb samuti Aristoteleselt A nõustus Platoniga, et 1) teadmine on võimalik 2) teadmine on teadmine vormidest (universaalidest). Kuid A ei nõustunud Platoni ideedega, vaid arvas, et universaalid eksisteerivad reaalselt üksikutes asjades (mõõdukas realism). Ideed multiplitseerivad tarbetult maailma ning ei suuda seletada liikumist ja muutumist. On vaid üksainus maailm, milles kõik objektid koosnevad mateeriast ja vormist. Teadus on teadmine selle maailma kogemustest. Maailm muutub, seda põhjustavad potentsiaalsused (potentsid). Potents on objekti võime millekski saada, see on reaalselt olemas
Autoriga on võimalik kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. „Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda.“ Foto allikas: „Inimese füsioloogia“, lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. Copyright 2012-2015 2 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid „Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime võimaldab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus.“ Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondi. Näiteks Piibel tähistab ristiusu kanoniseeritud pühakirja
Ühe ja sama ajastu erinevate mõtlejate vastused olulistele ja loomult igavestele, s.o olemuslikult ammendamatutele, filosoofilistele küsimustele erinevad ka vastajate lähenemisviisi, maailmavaatelise hoiaku, akadeemilise ettevalmistuse, eruditsiooni laiuse ja sügavuse, analüüsi ja esituse stiili jms poolest. Filosoofe reeglina ei rahulda kord juba antud vastused kõige olulisematele küsimustele; vaevalt et tänapäeval enamikku inimestest rahuldavad keskaja tarkade seletused maailmast ja jumalast, elu mõttest, inimese võimalustest maises elus. Millele siis võime tänapäeval rohkem loota kas taevastele jõududele, teadlaste ja inseneride loomingule või poliitikute riigimehelikkusele? Või saatusele? Parimal viisil elatud elule siinpoolsuses või paradiisile teispoolsuses? Filosoof on inimene tarkuse otsingul (J. Maritain). Inimtunnetuse maakaardil asub filosoofia humanitaaria vöötmes. Humanitaaria üks erinevus täppisteadustest on selles, et reeglina
Muutujaid on võimalik identifitseerida ja nende mõistetavad. suhteid mõõta. ,,Emic" teadlastel on uuritavast asjast eri ,,Etic" lähtub teadlase/uurija kontseptsioonist, käsitlus, aga mind huvitavad hoopis nt inimesed, teadusliku teadmise teadmusest. Uurides kogun kes antud nähtusega kokku puutunud on. Mida kokku teaduslikud käsitlused asjast. Mida tähendab uuritavale sihtgrupile. Ei testi enda või tähendab teaduslikele lähenemistele. teiste teadlaste teadmisi, vaid uurin, mida sotsiaalne reaalsus arvab. Eesmärk Uurimuses osalejate maailma mõistmine Üldistamine
Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nimi tähistab teaduse, religiooni
tervemõistuslik raamistik(inimene kui mõistusega olend, kelle käitumisel on alused. Kasutab nn rahvapsühholoogilist sõnavara, põhjendab). Vaimufilosoofilised probleemid. Probleemid on, sest kaks raamistikku esitavad üksteisega konkureerivaid seletusi ning kaks perspektiivi näitavad vaimu eri külgedest. Emergentsi probleem: kuidas tekib teadvus mitteteadvuslikest osadest? Seletusliku lünga probleem: teadvuse füsikalistlikud seletused paistavad tekitavat lünga Vaimse põhjuslikkuse probleem: kuidas tagada vaimule põhjuslik roll maailmas ilma, et see ei satuks vastuollu füüsikalise põhjuslikkusega? Teiste olendite vaimu probleem: kui inimese vaim on talle privaatne, kuidas ma saan teada, mis vaimuseisundid teistel on? Vaimufilosoofia teemad. Keha-vaimu probleem – vaimunähtuste loomus üldiselt ja nende seos naturaalse
Enne filosoofiat ja teadust oli müüt. Thalese jt eelsokraatikute mõtted selle kohta, mis on kõige oleva algeks (vesi, õhk 4 algelementi..) kuuluvad ühtviisi nii filosoofia kui loodusteaduse ajalukku. Teadusfilosoofia? = Induktsiooniprobleem Kõik luiged, keda seni on nähtud on valged. Järelikult: kõik luiged on valged. Igal luigel on omadus olla valge. Kas selline järeldus annab meile teadmise luikede värvi kohta? Realism vs instrumentalism Realism: teaduslikud teooriad kirjeldavad (või vähemalt on nende eesmärgiks kirjeldada) maailam säärasena nagu see tegelikult on. Füüsikalised jõud ja väljad, aatomid ja molekulid on looduses päriselt olemas. Instumentalism: teaduslikud teooriad on vaid vahendid vaadeldavate nähtuste seostamiseks, teooriatel puudub tõeväärtus. Füüsikalised jõud ja väljad, aatomid ja molekulid on kasulikud fiktsioonid, mis on vajalikud arvutuste ja ennutuste tegemiseks.
uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsiooni, moodustab sotsiaalse identideedi ja erinevad grupid, organiseerib suuremahulised kultuurilised uskumused ja ideoloogiad ning arendab ühise kultuurilise esindamise looduses ja sotsiaalses maailmas. Auguste Comte (1798-1857) - oli prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane. Teda võib pidada esimeseks kaasaegseks filosoofiks. Vomte poolt välja pakutud uus sotsiaalne paradigma põhines teadusel. Comte ideed olid 19 sajandil märkimisväärselt suure mõjuga. Tema tööd mõjutasid ka Karl Marxi ja John Stuart Milli. Tema versioon sotsioloogiast ja sotsiaalsest evolutsioonist avaldasid mõju sotsiaal-teoreetikutele ja antropoloogidele nt Herbert Spencer. Comte püüdis tutvustada positivistlikele ühiskondadele ,,inimkonna religiooni" mudelit. Comte määratles ka altruismi mõiste.
Selgelt hakati humanitaar- ja reaalteaduste vahel vahet tegema alles 19.saj. See, kas filosoofia on teadus, sõltub sellest, kuidas määratleda teadust, teooriat jne. Selle uurimisega tegeleb teadusfilosoofia. Teadusfilosoofia Kuidas määratleda teadust üldiselt? Mille poolest erinevad humanitaar-, reaal- ja sotsiaalteadused? Mis kriteeriumide abil saab teha vahet teadusel ja pseudoteadusel? Induktsiooniprobleem – kui kõik seninähtud luiged on valged, siis kas saame järeldada, et kõik luiged on valged? Kas teaduslikud teooriad kirjeldavad tegelikkust? Realism vs instrumentalism Realism – teaduslikud teooriad kirjeldavad maailma nii nagu see on. Füüsikalised jõud ja väljad on looduses päriselt olemas.
Kunst toob asja varjamatusse, seab tõe teosesse. Kunstiteos avab ühe maailma, seab maailma esile. Tõde ei ole siin aga uusaegselt mõistetud kooskõla asjaga. Heideggeri järgi tõde armastab end varjata ja loodub riiuna. Riiuna avatuse, varjamatuse ja nähtavuse pärast. Riius esildub maailm, saavad asjad oma aegluse ja kiiruse, kauguse ja läheduse, avaruse ja ahistuse. 5.Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault «episteme» mõiste. Teadus on tõestatud teadmine. Teaduslikud teooriad tuletatakse rangelt kogemusfaktidest, mida saadakse teada vaatluse või eksperimendi käigus.Isiklikul arvamusel, eelistusel ega spekulatiivsetel kujutlustel pole teaduses kohta.Teadus on objektiivne. See arusaam hakkas levima pärast teaduslikku revolutsiooni, mis leidis aset peamiselt 17. Saj jooksul ja mille põhjustasid eelkõige suured teadlsed Galilei ja Newton. Toonitades,et kui me tahame mõista loodust, tuleb uuridagi loodust
reaalsust. Teooriad ei sure, vaid teisenevad. Teooria vajalikkus uurimistöös • Andmed paljalt võttes on korrastamata ja suhestamata faktide hunnik. Selleks, et nad omaksid mingi süsteemi ja mõtte on neile vaja seletust. Seletuse pakub teooria. • Milleks on BA-tööks vaja teooriat: – Teooriad korrastavad meid ideid ja mõtteid – Pole mõtet jalgratast leiutama: teooriates juba olemas teatud loogilised seosed ja seletused. – Pakuvad teaduslikke mõisteid ja definitsioone – Aitab formuleerida hüpoteese ja uurimisküsimusi – muidu meil ei tekigi selgelt ideed, mida täpsemalt uurida. – Teooriad aitavad meil meie uurimistulemusi seletada ja asetada laiemasse konteksti: mis on seni selles uurimisvaldkonnas tehtud, mis seoseid leitud, jne. • Teaduslik uurimus, mis ei suhestu varasema teadmisega on kasutu! Teooriate tundmine on siin abiks • Teooria olemasolu BA töös – väga pragmaatiline nõue!!!
,,Üldse on mõttetarkuse uurimisele andunud inimesed muudes asjades, eriti aga laste seotamises, väga õnnetud ja seda looduse ettenägelikkuse tõttu, nagu ma arvan, et see tarkusepahe inimlaste seas liiga laialt ei leviks. Näiteks on teada, et cicero poeg oli äbarik ja et tolle targa Sokratese lapsed olid enam ema kui isa sarnased, nagu keegi väga kenasti on kirjutanud, see tähendab rumalad" 22. Platon Õpetus ideedest ehk vormidest mitmetes Platoni teostes: nähtav maailm oma konkreetse objektidega on näiline, tõeliselt on olemas igavesed, muutumatud universaaid (ilu ise, headus ise, inimese idee, hobuse idee, arvud ja nendevahelised suhted jne) 23. Platonism Platonism nüüdisaegses metafüüsikas: on olemas abstraktsed objektid, mis ei paikne aegruumis ega meie mõistuses (nt matemaatilised objektid, proportsioonid) 24. Enne filosoofiat ja teadust oli müüt
Teaduslik psühholoogia on kõige hilisema tekkeajaga(19.sajandi keskel). Eristavaks jooneks on siin teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range 2 mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhl, kui eeltingimused on samad. On olemas psühholoogia teaduslikud seaduspärasused. Paraku ei ole tänapäeval veel sugugi kõik psüühilised nähtused üheselt mõõdetavad. Psühholoogia ja psühhiaatria Mõlemad teadusharud uurivad psüühikat.Psühholoogiat loetakse ühiskonnateaduste hulka kuuluvaks, psühhiaatria on aga arstiteaduse haru.Kui psühholoogia uurib peamiselt tervet, normaalset psüühikat ja käitumist, siis psühhiaatria käsitleb psüühika patoloogiat, s.o psüühika
Teaduslik psühholoogia on kõige hilisema tekkeajaga(19.sajandi keskel). Eristavaks jooneks on siin teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhl, kui eeltingimused on samad. On olemas psühholoogia teaduslikud seaduspärasused. Paraku ei ole tänapäeval veel sugugi kõik psüühilised nähtused üheselt mõõdetavad. Psühholoogia ja psühhiaatria Mõlemad teadusharud uurivad psüühikat.Psühholoogiat loetakse ühiskonnateaduste hulka kuuluvaks, psühhiaatria on aga arstiteaduse haru.Kui psühholoogia uurib peamiselt tervet, normaalset psüühikat ja käitumist, siis psühhiaatria käsitleb psüühika patoloogiat, s.o psüühika
Ajaloolistel sünd- mustel on kohad. Collingwood vastandab ajalugu teadusega — teadus veri- fitseerib; lõpptulemusena meie tajudes. Minevikku me meeltes ei taju, seega verifikatsioon ajaloos kasutatav ei ole. Mineviku kohta me järeldame. Me ei saa minevikusündmusi vaadata. On olemas mitmeid teadmiste vorme, kõrvutiseisvad mõtlemisviisid. Tea- tud mõttes (küsimuste esitamine) on ajalugu ka teadus. Kontrollimise mõt- tes ei ole. Lihtsalt ajalool ja teadusel on ühisosa. Kuidas ajaloolane toimetab? Ajaloolane ei väida midagi põhjendamata. Põhjendamine toimumb tõendite abil. Paljud erinevad asjad võivad olla väi- dete tõenditeks. Loomulikult on oluline küsimuse esitus. Tõendite põhjal tehakse järeldusi. Mis on ajaloo väärtus? Teadmiste vorm, mitte protsessi vorm. . . Me va- jame ajalugu inimliku enesetundmise jaoks. Selle tunde üks oluline osa on teadmine sellest, mida inimene suudab teha. Kõik, mida inimene on teinud,
jumaluseks. Templimeditsiin oli arvesse võetav arstiteaduse haru. Selle üheks suunaks oli nn uneravi, mida hiljem viljeldi ka Kreekas. SUMERi, BABÜLOONIA, ASSÜÜRIA meditsiin kujunes välja Ees-Aasias Eufrati ja Tigrise jõgikonna vahelistel aladel, nn Mesopotaamias. Varasemad kirjalikud allikad sealtkandist pärinevad kolmandast aastatuhandest e.m.a. (Sumeri periood). Juba varastes tekstides on piisavalt meditsiiniloolist. Üks oluline varastest savitahvleist, mis tänapäeva teadlaste uurida, on välja kaevatud Nippurist. M. Otter rõhutab oma meditsiiniloos, et tegemist võiks olla mõnes mõttes esimese farmakopöaga. 145 kirjareal on toodud ära retsepte mähiste kohta (8 tk), seespidiseks tarvitamiseks mõeldud ravimite tegemiseks (3) ning välispidiseid (4). Retseptide analüüsi põhjal saab väita, et omaaegsetel arstidel oli ravivahendeiks eeskätt ravimtaimed: sinep, nulg, mänd, liivatee, ploomid, viigid, paju jne. Samas kuulus
Mõjutamine maailma muutmine endale soovitavas suunas. Teaduslik mõjutamine on efektiivsem kui igapäevane mõjutamine. Teaduse komponendid: Empiiria ütleb, mis tegelikult maailmas toimub. Uute andmete kogumine ja nende analüüs.ütleb teooriale millised ideed vastavad tõele. Teooria mis teooria järgi maailmas peaks toimuma. Süstemaatilised ideed mingi valdkonna kohta. Ütleb empiiriale mille kohta andmeid koguda. Teadlaste hulgas on empiirikud ja teoreetikud. Teaduslike uurimuste tüübid: Empiiriline uurimus kogutakse uusi andmeid uurimisobjektide kohta, neid analüüsitakse ja tõlgendatakse. Teoreetiline uurimus uute ideede loomine ja analüüs. Ülevaateuurimus ülevaate andmine varem tehtud empiiriliste uurimuste tulemustest. Ei koguta andmeid, vaid tegeletakse varajastemate andmetega. Meta-analüüs statistiline analüüs, mis tehakse varem toimunud uurimustega
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptiliste po
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised figuurid TEADUS. Domineerib r
Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. sajandi teisest poolest. Konkreetseks tähis
Aktiivsus/passiivsus – oleneb motivatsioonist, tahtejõust Arenguliste muutuste universaalsus – valim ja meetod tuleb valida selle järgi, mis on hüpotees Arengupsühholoogia ülesanne: kirjeldada (kas ja kui suur on uuritavate nähtuste probleemide tase ja milline on struktuur) seletada (nähtuse või probleemi olemust seletada, tagajärgede analüüs). Seosed, vastasmõjud (korrelatsioonid) ennustamine (prognoosida, oluline teaduslikud uurimustes, protsessid – jälgimine ja seletamine). Igal asjal on oma põhjus, miks see juhtus, midagi ei juhtu ilma põhjuseta. Oluline süsteemne mõtlemine ja olemasolevad seaduspärasused. Uurimismeetodid: vaatlus (vaadeldakse lapsevanemat, sest temalt saab põhilisemat infot); uurija peab jääma neutraalseks ja ei tohiks teha ennatlikke järeldusi; tuleb jääda objekti/subjekti põhiseks – ei tohi unustada, kes on uurimisalune.
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
annaabi.ee 
