Üks neist lendab meelte ja üksikasjade juurest kohe kõige üldisemate väideteni, ning tuletab siis neist õlimatest õpetuslausetest kui vankumatust tõest vahepealsed väited. Teine tee lähtub meelte abil tunnetatud üksikasjadest ning liigub sealt järjepidevalt samm-sammult kõrgemale edasi, kuni jõuab kõige üldisemani. MATEMAATIKA JA ASTRONOOMIA Kuna vaatluste ja katsetega saadud andmed tuli siduda loogiliseks tervikuks, võeti kasutusele matemaatika. Matemaatika osatähtsus teaduses suurenes, avastati, et loodusseadusi on võimalik väljendada matemaatiliste valemite abil. Galileo Galilei (1564-1642) sõnutsi on loodus nagu raamat, mis on kirja pandud matemaatika keeles. Üheks teadus, kus matemaatilised avutused viisid täiesti uute teooriateni, oli astronoomia. 1543. aastal oli Poola täheteadlane Mikolaj Kopernik (1473-1543) väitnud, et Maa ei olegi kogu maailma liikumatu keskpunkt vaid, et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber Päikese
Üks neist lendab meelte ja üksikasjade juurest kohe kõige üldisemate väideteni, ning tuletab siis neist õlimatest õpetuslausetest kui vankumatust tõest vahepealsed väited. Teine tee lähtub meelte abil tunnetatud üksikasjadest ning liigub sealt järjepidevalt samm-sammult kõrgemale edasi, kuni jõuab kõige üldisemani. MATEMAATIKA JA ASTRONOOMIA Kuna vaatluste ja katsetega saadud andmed tuli siduda loogiliseks tervikuks, võeti kasutusele matemaatika. Matemaatika osatähtsus teaduses suurenes, avastati, et loodusseadusi on võimalik väljendada matemaatiliste valemite abil. Galileo Galilei (1564-1642) sõnutsi on loodus nagu raamat, mis on kirja pandud matemaatika keeles. Üheks teadus, kus matemaatilised avutused viisid täiesti uute teooriateni, oli astronoomia. 1543. aastal oli Poola täheteadlane Mikolaj Kopernik (1473-1543) väitnud, et Maa ei olegi kogu maailma liikumatu keskpunkt vaid, et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber Päikese
ümber olnud tolmust ning kivi- ja jäätükikestest kujunesid pika aja jooksul 9 planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Lisaks planeetidele liigub Päikesesüsteemis ka asteroide ja komeete. Asteroidid ja komeedid on jää- ja kivimikamakad, mis tiirlevad peamiselt Marsi ja Jupiteri vahel. Suurima, ligi 1000 kilomeetrise läbimõõduga asteroidi nimi on Ceres. Päikesesüsteemi vaadates tundub nagu mängiksid kõik taevakehad lõputut ringmängu nimega Päikesesüsteem. Päikese külgetõmbejõud hoiab planeedid kindlalt enda ümber tiirlemas. Neid jooni, mida pildil näed, tegelikult õhus ei hõlju. Jooned on selleks, et näidata sulle paremini, kuidas iga planeet oma ringmängujoonel liigub. Päikesesüsteem tekkis 5 biljonit aastattagasi Galaktikas iseenda raskuse mõjulkokku tõmbuma hakanud gaasipilvedest. Pilve läbimõõtoli 4 valgusaastat, umbes 70% sellest oli vesinik,
Sixtuse Madonna Albrecht Dürer (1471- 1528) Kirjanikud Giovanni Boccaccio (1313- 1375) Miguel de Cervantes (1547- 1616) William Shakespeare (1564- 1616) Eesti 1558- 1583. a. – Venemaa algatatud Liivi sõda, mille tagajärjel Eesti läks Rootsi, Poola ja Taani võimu alla. Liivimaal asendus katolliklus luteri usuga. 1535. a. ilmus esimene eestikeelne trükitud raamat. 1578. a. ilmus Saksamaal Balthasar Russovi “Liivimaa kroonika” Teadus ja ajalugu Mikolay Kopernik (1473- 1543) väitis, et Päikese ja tähtede näiv liikumine on seletatav Maa ja teiste planeetide tiirlemisega ümber Päikese ning sama- aegse pöörlemisega umber oma telje. Galileo Galilei (1564- 1642) valmistas esimese teleskoobi. Johann Gutenberg (1400- 1468) leiutas trükikunsti. Martin Luther (1483- 1546) algatas Saksamaal reformatsiooni (usupuhastuse). Christoph Columbus (1451- 1506) avastas 1492. a. Ameerika.
Kirjutas Firenze ajaloo ja esitas teoses "Valitseja" oma vaated riigivalitsemise kohta. Ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid. Ideaal oli ühtne Itaalia riik, uskus, et selle võib teoks teha pooramatu võimuga tark ja kindlameelne valitseja, kes valib vahendeid mitte moraalist, vaid praktilisest tarvidusest lähtuvalt, välistamata pettust, mõrvu ja reetmist. Moraalinormidest mittehooliv poliitika on tntud makjavellismi nime all. 1440 a Johann Gutenberg leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi, millega sai kiiremini ja rohkem korraga trükkida. Nüüd olid trükiraamatud odavamad, neid võis toota palju ja kiiresti. Itaalias humanistlik mõtteviis hiliskeskajal, Euroopas uusaja algul. Erasmus Rotterdamist (1466-1536) silmapaistvaim mõtleja. Avaldas kommentaaridega Uue Testamendi. Mõjukaim töö "Narruse kiitus" : filosoofiline satiis, naeruvääristatud said kõikvõimalikud elukutsed ja ühiskonnas levinud pahed
Matrin Luther on tõendanud,et sõda on niisamavajalik ja kasulik nagu söömine ja joomine või iga teine töö.Kuigi peeti põhjendatuks vaid siis,kui soda alustati õiguspärase omandi tagasinõudmisel või enesekaitseks.15.sajandil hakkas keskaegse rüütlikaitseväe osatähtsus Euroopas vähenema selle asemel tuli palgaline sõjavägi.18.sajandil Euroopas domineerisid sõjad.Sõda oli tollal väga tugevalt seotud ühiskonna arengule. Teaduses tehti palju uusi avastusi ja leiutati väga palju uusi asju,mis on ka kasulikud ja vajalikud tänapäeval. Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal 3 Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem
teoloogia ja filosoofiaga. 6 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU Algul tähendas astronoomia üksnes palja silmaga nähtavate taevakehade liikumise vaatlusi ja ennustusi nende liikumise kohta. Vana-Kreekas leiutati tähesuuruste süsteem ning määratleti kaheteistkümnest tähtkujust koosnev sodiaak. Keskajal viisid astronoomiat edasi üksnes mõned araabia astronoomid. Renessansiajal esitas Kopernik Päikesesüsteemi heliotsentrilise mudeli, mida kaitsesid, arendasid edasi ja korrigeerisid Galilei ja Kepler. Viimane rajas esimesena süsteemi, mis kirjeldas õigesti planeetide tiirlemist ümber Päikese. Planeetide liikumise põhjuse avastas Newton, kellelt pärineb gravitatsiooniseadus ja taevamehaanika. See oli esimene samm astrofüüsikas, mis põhineb eeldusel, et füüsikaseadused on ühesugused nii Maal kui ka kosmoses. Avastati, et tähed on väga kauged taevakehad
mis asutati 18. sajandi keskel ja II poolel Prantsusmaal, Austrias ja Preisis. 19. sajandi alguseks oli ohvitser muutunud professionaalseks sõjaväelaseks, kes oli saanud süstemaatilise hariduse. 7 Teadus 16.-18. sajandil 16. sajandil oli Mikolaj Kopernik väitnud, et Maa tiirleb umber Päikese, ja esitanud seega Päikese keskse maailmasüsteemi idee. 1600. aastal põletati tuleriidal Giordano Bruno, kes jõudis järeldusele, et universum ei ole loodud vaid eksisteerib igavesti.17. sajandil jätkasid teadlased universumi ehituse uurimist. Uuel sajandil sai astronoomias teerajajaks Galileo Galilei.Galileo õppis algul arstiteadust, seejärel pühendus ta matemaatikale, oli matemaatika professor Pisa ja Padova ülikoolis, seejärel filosoof
Heinrich IV Püha Rooma keisririigi keiser, kes võitles paavstide vastu ( palus vabandust) Innocentius III paavstivõimu kõrgaeg Aquino Thomas teoloog, dominiiklaste ordus Jan Hus Tsehhi vaimulik, õpetlane, katoliku kiriku teravamaid kriitikuid, usuallikas Piibel Lorenzo Valla humanistlik õpetlane, kes paljastas võltsdokumendi, Constantiniuse kinkeürik Leonardo da Vinci Itaalia renessansikunstnik, antiikkunst Johann Gutenberg trükimeister, kes leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Bartolomeu Diaz Portugali meresõitja, kes esimese eurooplasena sõitis ümber aafrika lõunatipu, tee Indiani oli avatud Christoph Columbus itaalia meresõitja, kes avastas Ameerika, ise arvas et jõudis Indiasse Vasco da Gama portugali meresõitja, kes leidis tee Indiani minnes Aafrika lõunatipust edasi Niccolo Machiavelli pani aluse uusaegsele poliitfilosoofiale, tema jaoks ideaalne riik Itaalia
- legendid rikastest riikidest - kullajanu Avastusretked Portugal ja Hispaania Portugal soodne asukoht, suured geogr. Teadmised. Henrique Meresõitja > esimene meresõidukool Peamised huvipiirkonnad: Aafrika, India, Kaug-Ida, Brasiilia. Hispaania otsisid läänepoolseid mereteid, sest idapoolsed olid portugallaste käes 1492 Kolumbus (itallane)-> Ameerika (India-indiaanlased) 1513 selgus lõplikult, et Ameerika on uus maailmajagu (maadeuurija Amerigo Vespucci) 1519-1522 Magalhaes -> ümbermaailmareis (läbis kõik meridiaanid) 234 mehest jäi järgi 20, surid skorbuuti (C-vit. Puudus, söödi ainult kala) Maadeavastuste tulemusena kandub kaubandus Vahemerelt Atlandi rannikule, kasu saavad Portugal ja Hispaania. B. Diaz - portugallane, Aafrika lõunatipp Vasco da Gama Aafrika idarannik, Hindustani läänerannik P. Cabral jõudis esimesena Brasiiliasse
3 Saksa valgustusmõtlejad ei olnud nõnda kirikuvaenulikud, ning võeti ka kiriku ja valitsuse poolt kergemini vastu. Saksa valgustatud filosoofid ja mõtlejad soosisid ka töölissõbralikku ühiskonda mis pidi muutma maailma palju inimsõbralikumaks ja lõpuks looma koha, kus kõik rahvad elavad harmoonias. Selle harmoonia tekitamisel pidi aitama ka teadus, mis peab tooma praktilist kasu. Tänu uutele avastustele teaduses, tekkisid pinged ka valgustatute ja usklike vahel, sest kummutati palju seni vankumatult usutuid tõdesid, näiteks: tõestati palju kosmilisi teooriaid. Kirjeldati ka ühiskondlikke eripärasid (Entsüklopedistide poolt), tehti ka analüüse inimmõistusele. Muutus ka inimese iluideaal, ning muutus riietusstiil. Valgustatud hakkasid vähendama ka dogmasid mida inimesed oleks lihtsalt uskuma, kui uus teadus on tõestanud nende vastuolulisust. Väärtustati kindlaid ja sügavamaid
loomuliku tungi alla kukkuda. Galileil läks korda see, mis teistel nurjus kehade liikumise matemaatiline kirjeldamine. See oli tema elutöö, mille ta tervikuna avaldas alles pärast süüdimõistmist: "Dialoogid kahest uuest teadusest". Galilei seadis uue, eksperimentaalse meetodi vahendusel kahtluse alla kõik senised üldkehtivad tõekspidamised. Kehade langemise täpseks mõõtmiseks kasutas ta nii pendlit kui ka kaldpinda. Need olid esimesed eksperimendid uusaja teaduses, erinedes 13. saj. Skolastikute katsetest selle poolest, et olid pigem uurimisotstarbelised kui illustratiivsed. Neid iseloomustas kvantitatiivsus: sai seostada matemaatilise teooriaga. Galilei oli veendunud, et suudab loodust seletada mõistuse varal. Ta tundis aukartust faktide ees, mis on eksperimentaalteaduse tähtsaim tunnus. Kuid selgus, et tema eksperimente vabalt langevate kehadega oli matemaatiliselt palju raskem tõlgendada kui praktiliselt teha
- Ivan IV Sulm, Valitsemise algus 1547a., vallutuspoliitika, Terror(Opritsnina), Perekond 38.Vene kultuur 16 saj.: Ajalookirjutus, Poliitilised teosed, Suund reformatsioonile. Maksim Kreeklane, Feodossi Kossoi, Matvei Baskin, Kirik ja riik, Domostroi 39. Teadus varauusajal- Uue maailmasüsteemi otsingud. Mikolaj Kopernik, Diardano Bruni, Arstiteadus. 26.Varasemad retked: kuni 15. saj. aeglaselt, järk-järgult kauba- ja vallutusretkede kaudu, Kartaago meresõitja Hanno jõudis ekvaatori lähistele, Norra viikingid ja iiri-soti mungad asustasid 9saj Islandi. Suurte maadeavastuste põhjused: Keskaja lõpul muutus Euroopas üha suuremaks vajadus väärismetallide järele. Esiteks kulutasid Euroopa riigid tohutuid summasid kestvatel sõjapidamistel
J. G. Herder arvas, et inimkonna vabastamine eeldab riigi hävimistavalda. Oma teoses ,,Rahvaste Laulud" avaldas Herder ka 13 eesti rahvalaulu, mis temani olid jõudnud ilmselt tollase Põltsamaa pastori kaudu Pilet 3 *Feodaalsuhted. Aadel Senjöör-vasalli suhted; läänide liigid; pärisorjuse kujunemine, erinevad rendivormid, sunnismaisus; aadlike kasvatus, elu-olu Tekkis varakeskaja jooksul. Arenes välja järk-järgult kuni lõplikult XI sajandi kõrgkeskaja alguseks. Senjöör oli maaomamik, kes andis oma vasallile maa sõjateenistuse eest. Vasall oli aadlik. Oli olemas Rendi- kui ka mõisahärrus. Rendihärruse puhul on talupojal maa, mida ta harib ning peab mõisnikule renti maksma. Sealt sai ka alguse pärisorjus.Varakeskaja jooksul sulandusid orjad ja seni vabad talupojad ühtseks sõltuvate talupoegade klassiks.Kuna talupojata oleks maa väärtusetu,siis keelati talupoegadel maalt lahkuda, tekkis sunnismaisus
Põhja-Eestist huvitusid nii Rootsi kui Saksa ordu. Tekkis võimuvaakum, mida põlisrahvas tahtis kasutada endale soodsamate tingimuste saavutamiseks. Jüriöö ülestõus kiirendas Taani kuninga poolt juba varem kavandatud müügitehingut. Tagajärjed: · Harju-Viru läks 1346 Taani kuninga käest Saksa ordule, kellest sai suurim maavaldaja Vana-Liivimaal. Feodaalriikide arv vähenes 4lt 3le. · alles nüüd oli maa lõplikult alistatud, hakkas kujunema pärisorjus. 3 · Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine · ordu sai maa poolmuidu, eestlased ei korraldanud 200 aasta jooksul ühtegi suuremat ülestõusu. · vanemkond hävitati ja vasallkond saksastus lõplikult 3. Liivi sõda 1558-1583 Eesti keskaja lõpp Sõja põhjused: · Üldisemaks põhjuseks võitlus ülemvõimu pärast Läänemere piirkonnas: Venemaa,
Saksamaa hakkas sekkuma kõigi maailmajagude asjadesse ja alustas võitlust ülemvõimu eest maailmas. Sellega kaasnesid maailmavallutuslikud ideed (Suur- Saksamaa, eluruumi laiendamine). 1884.a. algas kolooniate hõivamine esmalt Aafrikas, seejärel ka Aasias. Itaalia oli nagu Saksamaagi kuni 19.sajandi II pooleni killustatud. Erinevad väikeriigid olid Hispaania, Austria ja Prantsusmaa mõju all. Itaalia ühendati rahvusriigiks 2 etapis 1861.a. ja lõplikult 1870.a. Ühendamist juhtis Sardiinia (Piemonte) kuningriik, selle vabameelsete vaadetega kuningas Vittorio Emanuele ja peaminister Camillo Benso Cavour. Olulist rolli mängisid vabadusvõitleja Giuseppe Garibaldi juhitud väeüksused. Kõige keerukam oli Kirikuriigi ühendamine, sest paavsti toetas Prantsusmaa. 1870.a. pärast Prantsusmaa lüüasaamist Prantsuse-Preisi sõjas vallutasid Itaalia väed Rooma, mis kuulutati Itaalia pealinnaks. 19
Eessõna 1988. aastal, kui ilmus ,,Aja lühilugu"1, tundus kõikeseletav teooria olevat käegakatsutavas kauguses. Mis ja kuidas on sestsaadik muutunud? Kas oleme eesmärgile lähemale jõudnud? Paraku pole meie lõppsiht veel kaugeltki nähtav. Vanasõna ütleb, et reisimine, lootus südames, on etem kui kohalejõudmine. Uudsuseiha toidab loovust kõikjal, mitte üksnes teaduses. Kui me lõplikult pärale jõuaksime, siis inimvaim närbuks ja sureks. Kuid ei ole usutav, et me eales paigale jääme: kui me ei edene enam sügavuti, kasvab meie teadmiste keerukus ja nõnda püsime me üha avarduvate võimaluste silmapiiri lähedal. Kvantmehaanika M teooria Üldrelatiivsusteooria
Eessõna 1988. aastal, kui ilmus ,,Aja lühilugu"1, tundus kõikeseletav teooria olevat käegakatsutavas kauguses. Mis ja kuidas on sestsaadik muutunud? Kas oleme eesmärgile lähemale jõudnud? Paraku pole meie lõppsiht veel kaugeltki nähtav. Vanasõna ütleb, et reisimine, lootus südames, on etem kui kohalejõudmine. Uudsuseiha toidab loovust kõikjal, mitte üksnes teaduses. Kui me lõplikult pärale jõuaksime, siis inimvaim närbuks ja sureks. Kuid ei ole usutav, et me eales paigale jääme: kui me ei edene enam sügavuti, kasvab meie teadmiste keerukus ja nõnda püsime me üha avarduvate võimaluste silmapiiri lähedal. Kvantmehaanika M teooria Üldrelatiivsusteooria
Füüsika ei seleta loodust, vaid kirjeldab mudelite abil ning seletab mudelite tööd. 1 1. Loodus ja füüsika 1.1. Loodus Mis on loodus? Sellele küsimusele võib vastata mitmeti. Laiemas mõttes on loodus kogu materiaalne maailm, kogu Universum. Kitsamas mõttes selle inimtegevusest sõltumatu osa. Teaduses kasutatakse tavaliselt loodust laiemas mõttes. Võib öelda, et loodus on objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadvust ja sellest sõltumatult. Mis on aga objektiivne reaalsus? See on sama, mis mateeria. Teadvus ei kuulu loodusesse, aga inimene? Inimene kui bioloogiline objekt kuulub, samuti ka nn noosfäär, so. valdkond, mille inimene on oma tegevusega tekitanud: ehitised, rajatised (kaevandus, kanal, raudtee), tehismaterjalid, keemilised tehiselemendid,
Valim on erinev. Meetod üllatab uurimisobjekti. Paneb inimese mõtlema. Fabian. Osaleda uuritavates protsessides, et mõista uuritavat kultuuri. Protseduriaalne objektiivsus: impersonaalne inimene kõrvale jätta; mõõtude jm empiirika kaudu objektiivsus ehk praktika kaudu objektiivsus. Protseduuri reeglid – kuidas saab paremad tulemused? Kui eirata reegleid, võib saada paremad tulemused. Douglas, objektiivsus (ideaal). 8 eristust. Kognitiivsed väärtused teaduses (lihtsus, sidusus …) Individuaalsed objektiivsed käsitlused. Sotsiaalsed: protseduuriline objektiivsus; „concordant“ – kõik, milles nõus on keegi (saab lugeda). Kallutatuse küsimus? Interelatiivne objektiivsus. Kritiseerida teaduslikel alustel. III. 2. Loeng. Milline on roll teaduses vaatlusel ja eksperimendil? Mis on teooria? Milleks on vaja mudeleid? Teaduslike teooriate empiristlik ja realistlik käsitus. Empirismi raskused.
Protestantlus- (luteriusk) tekib reformatsioon- reformid katoliku kiriku õpetuses. Protestantlik usk 16saj. alguses. Ükski inimene ei saa olla Jumala asemik maa peal, otsene suhe jumalaga. Patu saab andeks anda üksnes jumal, mitte tema esindaja maapeal. Lutheri usk- individuaalne usk. Luther nõuab rahvusliku kiriku teket, jumalasõna peab andma edasi igale rahvale tema emakeeles. Piiblitõlgete kaudu hakkab arenema kirjakeele norm, rahvuskeeled. Trükikunst- 1440 leiutas Johannes Gutenberg trükikunsti. Enne seda paljundati raamatuid käsitsi kirjutades. Sellega algas ka koolide areng. Raamatud muutusid kättesaadavaks keskklassi hulgas. Maadeavastamise algus- (eurooplase jaoks) Inimese maailm lakkas suurenema, huvi vaadata maailma avarustesse. ameerika avastamine 1492a. Saab alguse koloniaalpoliitika. Ameerika ja India avastamisega avardus inimese maailmapilt. sellega kaasnes rikastumine, mille tingis turu laienemine. Populaarseks said kakao ja tubakas kõrgkihtide hulgas.
nahkhiir, kuna meil puudub kujutlusvõime, mismoodi oleks maailma ,,näha"kajalokatsiooni abil. Ometi pole nahkhiire maailmataju kuidagiviisi ,,valem" kui meie oma. Meeled ja teadvus on evolutsiooniliselt arenenud nõnda, et suurendada meie ellujäämissansse, mitte selleks, et kaardistada maailma üks-ühele ,,õigesti". 3 Ei ole teada ühtegi kultuuri, millel oleks puudunud religioosne dimensioon. Inimesed on eelhäälestatud uskuma. Inimesed on ,,by default" religioossed, nad on bioloogliselt born to believe. Väide, et inimesed on ,,vaikimisi eelprogrammeeritud" religiooseiks, võib näida omajagu kummaline ja tekitada tugevat protesti. Tekib nt küsimus, mida siis kujutab endast ateism. Mis on ateism? Ühed ja samad faktid sõltuvad sellest, milline on tasut, kus neid vaadatakse. Religioosset protsessi võib vaadelda ühest küljest vaadata ateistliku nurga alt, kuid usklik
Vali üks: a. metafüüsilised teooriad on kogemuse põhjal ümber lükatud b. metafüüsilised teooriad on inimestele pigem kahjulikud kui kasulikud c. loogilise analüüsi tulemusel osutuvad metafüüsilised teooriad mõttetuteks Õige vastus! Tagasiside Õige vastus on: loogilise analüüsi tulemusel osutuvad metafüüsilised teooriad mõttetuteks. Küsimus 3 Kuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teaduses Vali üks: a. sage nähtus: ebakõlade tekkimisel teooria ja vaatlusandmete vahel loobuvad teadlased kohe vanast paradigmast. b. võimatu: teadus ei saakski areneda, kui teadlased ei arendaks järjekindlalt edasi üht ja sama paradigma. c. harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. Õige vastus! Tagasiside Õige vastus on: harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu.. Küsimus 4
Vali üks: a. metafüüsilised teooriad on kogemuse põhjal ümber lükatud b. metafüüsilised teooriad on inimestele pigem kahjulikud kui kasulikud c. loogilise analüüsi tulemusel osutuvad metafüüsilised teooriad mõttetuteks Õige vastus! Tagasiside Õige vastus on: loogilise analüüsi tulemusel osutuvad metafüüsilised teooriad mõttetuteks. Küsimus 3 Kuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teaduses Vali üks: a. sage nähtus: ebakõlade tekkimisel teooria ja vaatlusandmete vahel loobuvad teadlased kohe vanast paradigmast. b. võimatu: teadus ei saakski areneda, kui teadlased ei arendaks järjekindlalt edasi üht ja sama paradigma. c. harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. Õige vastus! Tagasiside Õige vastus on: harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu.. Küsimus 4
kaasi, kalliskive. Selliseid koodekseid peetakse kunstiteosteks. 15. saj. keskel leiutati trükikunst, mis avardas raamatu rolli kommunikatsioonivahendina ja aitas kaasa tsivilisatsiooni arengule. Käsikirjaline koodeks asendus trükitud koodeksiga. Pärgamendi asemel hakati koodekseid trükkima pabebrile. Paberi valmistamine võeti kalavõrgud, kaltsud jms, need sorteeriti, lasti mädanema, tambiti vees pudruks ning pressiti. 1440-1450 tuli trükikunst kui tekkisid üksikud trükitähed, trükipress ja konstrueeriti sriftivalamismasin. 1500 aastaks oli tiitelleht, lehtede numeratsioon, kirjavahemärgid. Selline trükitud raamatu vorm meenutab moodsat raamatukujundust. Trükkimisel võet tähekastist kõik tähed käsitsi. Masintrüki lugu algab ajalehest The Times
Multiversum ajas liikudes on võimalik näha minevikus ja tulevikus asetleidvaid kultuurinähtusi. Kultuur on ju läbi aegade erinev. Multiversumit on võimalik sellisel juhul näha läbi erinevate aegade. Ajas tagasi liikudes oleks võimalik näha ka seda, et kuidas hakkasid kõndima esimesed inimahvid ja kuidas võeti kasutusele tuli. Näeksime oma enda silmadega inimkultuuride tekkimist ja arenemist. Kuna reaalne ajas rändamine võimaldab teaduses ( ja üldse ) üsna palju teooriaid tõestada või ümber lükata, siis sellest tulenevalt jaguneb kogu Maailmataju omakorda teoreetiliseks osaks ( esitatavad ideed, hüpoteesid, teooriad ) ja praktiliseks osaks ( ajas rändamise teel tõestatavad teooriad ). Vaata järgmist joonist: 13 Joonis 10 Kõik Maailmataju osad ja harud on seotud ajas rändamisega. Peaaegu kõiki
Multiversum ajas liikudes on võimalik näha minevikus ja tulevikus asetleidvaid kultuurinähtusi. Kultuur on ju läbi aegade erinev. Multiversumit on võimalik sellisel juhul näha läbi erinevate aegade. Ajas tagasi liikudes oleks võimalik näha ka seda, et kuidas hakkasid kõndima esimesed inimahvid ja kuidas võeti kasutusele tuli. Näeksime oma enda silmadega inimkultuuride tekkimist ja arenemist. Kuna reaalne ajas rändamine võimaldab teaduses ( ja üldse ) üsna palju teooriaid tõestada ja ümber lükata, siis sellest tulenevalt jaguneb kogu Maailmataju omakorda teoreetiliseks osaks ( esitatavad ideed, hüpoteesid, teooriad ) ja praktiliseks osaks ( ajas rändamise teel on võimalik leida kinnitust paljudele erinevatele teooriatele ). Võib ka nii tõlgendada, et antud kirjanduslik teos on kui Maailmataju teoreetiline osa ja ajas rändamise tehnoloogia on kui selle tehniline osa
Ajas liikudes on võimalik näha minevikus ja tulevikus asetleidvaid kultuurinähtusi. Kultuur on ju läbi aegade erinev. Multiversumit on võimalik sellisel juhul näha läbi erinevate aegade. Ajas tagasi liikudes oleks võimalik näha ka seda, et kuidas hakkasid kõndima esimesed inimahvid ja kuidas võeti kasutusele tuli. Näeksime oma enda silmadega inimkultuuride tekkimist ja arenemist. Kuna reaalne ajas rändamine võimaldab teaduses ( ja üldse ) üsna palju teooriaid tõestada ja ümber lükata, siis sellest tulenevalt jaguneb kogu Maailmataju omakorda teoreetiliseks osaks ( esitatavad ideed, hüpoteesid, teooriad ) ja praktiliseks osaks ( ajas rändamise teel on võimalik leida kinnitust paljudele erinevatele teooriatele ). Võib ka nii tõlgendada, et antud kirjanduslik teos on kui Maailmataju teoreetiline osa ja ajas rändamise tehnoloogia on kui selle tehniline osa
Personaalunioon Leeduga, kellega koos olid nad vallutanud suure osa Valgevenest ja Ukrainast. Riik ulatus Peipsi järvest Musta mereni. Kuna Poola pidi pidevalt sõdima, sest Venemaa oli huvitatud Valgevenest ja Ukrainast, siis juba 16. saj algab Poola nõrgenemine, millele järgnes nn. kolm Poola jagamist ja 18. saj lõpuks ei olnud Euroopa kaardil enam Poola riiki. Skandinaavia. Keskajal oli Skandinaavia üks riik Taani. 1521 muutus Rootsi lõplikult iseseisvaks riigiks, kahe perekonna võitluses (Sture ja Vasa) väljus võitjana Vasa perekond ja esimene kuningas oli Gustav I Vasa. Vene riik. 1480 on Venemaa taas iseseisev riik, Ivan III liidab Venemaaga ka Novgorodi. Järgmine Vene tsaar Ivan IV julm pidas oma ülesandeks Vene riigi piiride laiendamist, sest Vene riigil ei olnud väljapääsu ühelegi merele. Liivi sõda (1558-1583). Kirjeldage, kuidas islam mõjutas järgmisi eluvaldkondi:
Teooriat arendab edasi Empedokles (arst), kes tõestas eksperimentaalselt, et õhk on ka mateeria, ning 6 seadis ürgelemendid järjekorda maa, vesi, õhk ja tuli. Leidis, et armastus ja vihkamine segavad neid elemente omavahel. Sofiste iseloomustas elementide vaba üksteiseks mineku ja segunemise ideoloogia. (Hierarhia selles vallas kehtestas alles Aristoteles hellenismi perioodil, tekitades olukorra, kus ühiskondlikud formatsioonid ja teaduses toimuv hakkasid vastastikku teineteist mõjustama ning toimus teaduse pidurdumine ühiskondlike protsesside kontrolli all hoidmise huvides.) Elementide teooria puuduseks oli ka elementide omaduste liiga lai käsitlus lisaks mateeriale olid asjasse kaasa tõmmatud ka kõikvõimalikud mittemateriaalsed omadused: niiskus ja kuivus, kuumus ja külmus, kergus ja raskus jne. Samas oldi avaldamas arvamusi nagu kaasajal õigeks peetakse aine kolm (agregaat)olekut nt.
Sellise maatüki andmist nimetati läänistamiseks, maatüki saaja oli aga feodaal ehk läänimees. Kõik feodaalid olid elukutselised sõjamehed. Muud tööd nad ei teinud. Neid pidasid üleval läänimaadel elavad ja nende võimu all olevad talupojad. Sellist ühiskonnakorraldust, kus maa on läänistatud feodaalidele ja seda harivad feodaalidest sõltuvad talupojad, nimetatakse läänikorraks ehk feodalismiks. Feodalism hakkas kujunema juba enne Karl Suurt, kuid arenes lõplikult välja alles tema järglaste ajal. Keskaegses Lääne- Euroopas oli feodalism valitsev ühiskonnakorraldus. Valitsejad läänistasid sageli oma vasallide suuri maavaldusi paljude küladega. Neid vasalle nimetatakse seetõttu suurfeodaalideks. Enamasti olid need suursugused mehed, kas vanade germaani hõimupealikute järglased hertsogid või valitseja poolt määratud piirkondade asevalitsejad krahvid. Suurfeodaalid olid kohustatud ilmuma valitseja teenistusse suurte sõjasalkadega
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 nae
Need on omavahel tihedalt seotud. Analüüs on loogilise mõtlemise võte, mille abil mõttes liigendatakse objekte, eraldades mõttes nende üksikuid osi, tunnuseid ja omadusi. Näiteks keele õppimisel jagatakse lause sõnadeks, silpideks ja häälikuteks. Mõtteline analüüs on välja arenenud praktilisest analüüsist. Süntees on analüüsile vastupidine protsess e. loogilise mõtlemise võte, millega analüüsi abil liigendatud üksikud osad ühendatakse mõttes üheks tervikuks. Ka süntees on arenenud praktilisest tegevusest. Abstraheerimine on loogilise mõtlemise võte, mille abil eraldatakse mõttes objekti olulised omadused ebaolulistest, kõrvalistest, juhuslikest omadustest. Abstraheerimise teel saadakse abstraktsed mõisted, mida inimene kasutab oma mõtlemises (n: ilu, headus, raskus jne.). 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
