10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ott Sõerumäe
Õppematerjali autor
17.SAJAND TEADUSREVOLUTSIOON. MIS ON TEADUSREVOLUTSIOON JA MILLEST SEE ALGUSE SAI Teadusrevolutsiooni ajastuks on nimetatud 17.sajandit. Sel ajastul toimusid suured muutused inimeste arusaamas maailma ning sellega seostuvate teadmiste kogumise viisidesse. Teadusrevolutsiooni aluseks oli murrang teaduse meetodites e. selles, mis toimimisviisidel, püstitatud eesmärke saavutati. KESKAEGNE ARUSAAM Keskajal arvati, tõese teadmiseni jõuab kõige paremini loogika ja filosoofiliste arutluste kaudu, sest inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispind, mitte selle tõelist olemust. Sellist lähenemist nimetatakse skolastikaks e. koolifilosoofiaks, sest niisugust lähenemist õpetati eeskätt ülikoolides.
17.SAJAND TEADUSREVOLUTSIOON. MIS ON TEADUSREVOLUTSIOON JA MILLEST SEE ALGUSE SAI Teadusrevolutsiooni ajastuks on nimetatud 17.sajandit. Sel ajastul toimusid suured muutused inimeste arusaamas maailma ning sellega seostuvate teadmiste kogumise viisidesse. Teadusrevolutsiooni aluseks oli murrang teaduse meetodites e. selles, mis toimimisviisidel, püstitatud eesmärke saavutati. KESKAEGNE ARUSAAM Keskajal arvati, tõese teadmiseni jõuab kõige paremini loogika ja filosoofiliste arutluste kaudu, sest inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispind, mitte selle tõelist olemust. Sellist lähenemist nimetatakse skolastikaks e. koolifilosoofiaks, sest niisugust lähenemist õpetati eeskätt ülikoolides.
Maa kohal, toetudes sammastele, kummub ümmargune taevas. Iidsetel aegadel olla vihane Draakon paenutanud kõveraks taevast toetava keskmise samba, mistõttu Maa kaldunud itta ja Taevas läände. See ongi põhjuseks, miks Hiinas kõik jõed voolavad läänest itta, aga Päike ja Kuu taevas liiguvad idast läände. Filosoofia Püüd vabastada müüte nende liigsest personifitseeritusest viis filosoofia kui loodusõpetuse tekkimisele. Filosoofia tormiline areng algas VI sj. e. Kr. Väike-Aasia läänerannikul ning Itaalia ja Sitsiilia lõunaosas. Vana-Kreeka filosoofia koduks kujunes Joonia oma kahe suurema linna - Mileetose ja Efesosega. Otsustava sammu maailma demütologiseerimisel astus Thales (cir. 625-547 e. Kr.), asendades maa, mere ja taeva inimese-sarnased valitsejad ühtse, loodusele sisemiselt omase elu allikaga. Tema maailm jäi aga ruumiliselt piiratuks. Lame maa ujumas kettakujulise ookeani
väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimesest. 14. sajandil esmalt Põhja- ja Kesk- Itaalia linnades sündinud uus kultuuri- ja ühiskonnamudel levis aegamisi üle kogu Lääne-Euroopa. Renessanssajastu filosoofia ja kirjandus toetusdi olulisel määral antiikkultuuri pärandile ning otsisid inimeses ideaalset harmooniat. Tänu nii laialdastele maadeavastustele kui ka loodusteaduste kiirele arengule muutus oluliselt inimese ettekujutus maailmast. Teadus hakkas tuginema eelkõige vaatlustele ja katsetele ning kujutav kunst otsis looduse ja inimkeha realistliku kujutamise võimalusi. Teadusele ja haridusele andis täiesti uued võimalused trükikunsti leiutamine 15. sajandi keskel. Sisemiselt väga vastuolulist renessansskultuuri on sageli kujutatud idealiseeritult väga positiivse ja elujaatava ajastuna. Sel juhul jäävad aga märkamata ajastule iseloomulikud pessimismimeeleolud, mille põhjuseid
saj kaubanduse raskuspunkt Madalmaades, kus uuteks kaubanduskeskusteks muutusid Amsterdam ja antwerpen. Kaubandusest saadud kasum oli erakordselt kõrge. Suurkaupmehed sekkusid ka tööndusesse : varustasid linna või küla käsitöömeistreid toorainega ning ostsid ettemääratud hindadega kokku nende toodangut, et välismaal turustada. Paljud käsitoolised muutusid palgatöölisteks. Maadeavastuste järel kasvas väärismetallide sissevedu Europpasse. Lääne-Euroopas oli põllumajanduse areng intensiivne, st põllupinna vähesus nõudis selle efektiivset kasutust. Teravilja nõudlus kasvas. Talupoja sõltuvus aadlikust maaomanikust suurenes varauusajal, peamiseks rendivormiks teoorjus.Lääne-Euroopas olid talupojad juba varauusaja alguseks enamasti pärisorjusest vabastatud ning pidid maksma raharenti. Teoorjusel põhinev põllundus ei andnud nii suurt saaki kui vaba talupoja töö. REFORMATSIOON Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole oli kirikus juba selle kujunemisest peale
1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taoliste nimetustega taheti väjendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusideoloogiaeelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitlilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof René Descartes. Seega oli valgustus kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured olid 17. sajandi teadusalastes saavutustes. 18. sajandil mõjutas see liikumine oluliselt viisi, kuidas valitsejad nägid oma kohustusi alamate suhtes, ja veelgi enam seda, kuidas alamad nägid iseennast ja oma õigusi ühiskonnas.
Philolaus, aga ka idamaade astronoomid Mu’ayyad al-Din al-’Urdi, Nasir al-Din Tusi jt, kuid terviklikule heliotsentrismile pani aluse 1543. aastal Poola päritolu teoloog ja loodusteadlane Nicolaus Copernicus (Mikolaj Kopernik). Heliosentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Päike, mille ümber tiirlesid Maa, koos tema ümber tiirleva Kuuga ja teised planeedid. Ka selles mudelis ümbritses tiirlevaid taevakehi nn kinnistähtede vöönd. Heliotsentrismi areng oli pikka aega pidurdatud kartuses sattuda kirikuvande alla ja/või koguni tuleriidale. Täieliku võidu saavutas heliotsentrism alles pärast seda kui Johann Kepler sõnastas 1609. a (III seaduse aastal 1619) planeetide liikumist kirjeldavad seadused, mida omakorda üldistas Isaac Newton 1687. aastal oma ülemaailmse gravitatsiooniseadusega. 4.4. LÕPMATU MAAILMARUUM Ühena esimestest sõnastas 1. saj BC oletuse, et maailmaruum on lõputu Rooma filosoof Lucretius
.................. 6 Alaline armee........................................................................................................................................ 6 Sõjandus 19. sajandil .............................................................................................................................. 9 Tähtsamad muutused............................................................................................................................ 9 19. sajandi teadus....................................................................................................................................... 11 Arstiteadus.......................................................................................................................................... 12 Kommunikatsioon.............................................................................................................................. 13
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid