Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kunstnike kirjeldused (0)

1 Hindamata
Punktid
KÖLER -portreed, Faithful Guardian(pisike plika, puu, suur koer), maalis Fr.R.Kreutzwaldi
RAUD- kalevipojastseenid, Puhkus Rännakul( rist keskel), oli ühekroonise rahatähe esiküljel, tegi eesti rahva muuseumi logo
LAIKMAA -portreed(Lydia Koidula, Marie Under), maastikud (maaperspektiiv)
MÄGI- lopsakas loodus, värviküllus, oli esimene Pallase direktor .
AUGUST JANSEN - lopsakas loodus nagu Konrad Mäel, aga heledamates toonides
ALEKSANDER TASSA- maastikud, silmale mitte meeldivad sinised toonid
TRIIK- Ants Laikmaa portree, oranz lennuk(näeb välja nagu abstraktne elevnat), joonistas Juhan Liiva
OSKAR KALLIS- kalevipojastseenid nagu Kristjan Raual, aga värvilisemad
ARNOLD AKBERG - kubism(katuseviilud)
EDUARD OLE- ebapropotaionaalne natüürmort
JAAN KOORT- skulpturist, KITS
EDUARD TASKA- nahast kaaned raamatutele (kalevipoeg, piibel )
KONRAD MÄE MEDAL
alates 1979.aastast
antakse välja iga aasta 1.november
esimesena sai JUHAN MUKS
1984-ARNOLD AKBERG-katuseviilud
1997-JÜRI ARRAK -pikaks venitatud inimesed
2012-KAIDO OLE-silindrid, inimesed,suured tikud
2014-MERIKE ESTNA-pastellsed toonid
Kunstnike kirjeldused #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jessica Järvelt Õppematerjali autor
KÖLER-portreed, Faithful Guardian(pisike plika, puu, suur koer), maalis Fr.R.Kreutzwaldi
RAUD- kalevipojastseenid, Puhkus Rännakul(rist keskel), oli ühekroonise rahatähe esiküljel, tegi eesti rahva muuseumi logo
LAIKMAA-portreed(Lydia Koidula, Marie Under), maastikud(maaperspektiiv)
MÄGI- lopsakas loodus, värviküllus, oli esimene Pallase direktor.
AUGUST JANSEN- lopsakas loodus nagu Konrad Mäel, aga heledamates toonides

Sarnased õppematerjalid

Õppekäik Eesti Kunstimuuseumi 20 detsember 2012
5
doc

Õppekäik Eesti Kunstimuuseumi 20.detsember 2012

Õppekäik Eesti Kunstimuuseumi 20.detsember 2012 1. Balti- saksa kunstnike tööd: Portree - Michael Ludwig Claus "Pr. Moelleri portree" Carl Timoleon von Neff "Lauljatar Gertrud Elisabeth Mara portree" Eesti olustikku kujutav maal - Gottlieb Welte ja Friedrich Hartmann Barisien "Põltsamaa lossi talvine vaade" Mõni Tallinna vaade - Karl Ferdinand von Kügelgen "Vaade Tallinnale edelast" Karl Ferdinand von Kügelgen "Vaade Tallinnale Kopli rannast" 2. J.Köleri maalidest meeldib meile enim "Truu valvur" (õli),

Kultuur
Eesti kunst 1918-1940
44
docx

Eesti kunst 1918-1940

ajalehes ilmunud ühingu loomisteates jõudsid nad lühidalt oma tõekspidamisi selgitada. Võimalikke vihjeid saab välja lugeda ka Välko Tuule surmateatest. Peamine, mis kõlama jääb on „kunst kunsti pärast“ ja sarnasuse, kuid mitte samasuse rõhutamine „Noor Eestiga“. Hugo Raudsepp on neid seostanud pigem „Siuruga“. Vikerlased pidasid tähtsaks kõike sisemusest tulvavat, loomulikku ja vähem või rohkem rahvuslikku. Ilmselt olid tollajal veel väga noorte kunstnike tõekspidamised nii kujunemisjärgus, et neid oli täpselt raske sõnastada. Rühmitusena korraldasid nad vaid ühe ürituse – tuluõhtu „Estonias“ ja esinesid 1918. aasta novembris Eesti Kunstiseltsi VI näitusel. Ühingu tegevuse lõpetas samal kuul alanud Vabadussõda, milles langes rühmituse eestvedaja Balder Tomasberg. Juba varem, 1917. aastal oli tiisikusse surnud Oskar Kallis, 1918 märtsis suri kopsupõletikku Välko Tuul.

Kunstiajalugu
Moodne kunst
6
doc

Moodne kunst

kubofuturismiks. Osad pildid olid äärmiselt abstraktsed, seda püüti vähendada piltidele äärmiselt vingete nimede andmisega. Abstraktsionism Mitte midagi pole võimalik ära tunda ümbritsevast reaalsusest. Abstraktsionismi rajajaks peetakse Vassily Kandinsky't, kes sündis Venemaal ning oli rahvuselt juut. Ta järeldas, et motiiv on piltidel segav asjaolu ning väärtusetu ballast. Ta võrdles puhast kunsti muusikaga, tema ümber koondus Münchenis kunstnike rühmitus ,,Der Blaue Reiter" (sinine ratsanik), tuntumad esindajad olid Klee, Macke ja Marc, nad panid aluse abstraktsionismi ekspressiivsele suunale. Eesmärk oli luua loodusest sõltumatu objekt, mis vastaks nende tunnetele. Prantsusmaal kujunes kubismist teist tüüpi abstraktsionism, konstruktiivne või geomeetriline, esindajad Kupka, Leger ja Delaunay, nad kasutasid spektri värve ja kindla vormiga kujundeid. Nende hulka loetakse ka hollandlane Mondrian,

Ajalugu
Eesti kunsti kokkuvõte-ettevalmistus eksamiks
14
doc

Eesti kunsti kokkuvõte, ettevalmistus eksamiks

Tagasi tulles asus Tartusse,kus kodumaal hakkasid üldinimlikud teemad tema loomingus seostuma kohalike rahvuslike probleemidega. Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine.Selle vajaduse tingis rahvusküsimuse teravus tolle aja Eestis.19 saj lõpus oli Eestis sakslasi vaid 3,5% elanikkonnast.Tallinnas oli rahvusliku kunstielu eestvedajaks Laikmaa,kes 1903 aastal hakkas andma kunstiharidust oma ateljeekoolis,korraldas näitusi ja tõstatas eesti kunstnike organisatsiooni idee. Tartus asutas ateljeekooli Kristjan Raud 1904 aastal,eriti oluline oli tema tegevus aga kunstiteooria ja kriitika tutvustajana eesti ajakirjanduses,eesti rahvakunsti väärtustajana ja kogujana,Eesti Rahva Muuseumi alusepanija ja näituste organiseerijana.Esimese Eesti kunsti ülevaatenäituseni jõuti 1906 aastal Tartus. Pilet4 2.Maal iseseisvas Eestis 1919-1940. Keskse tähtsusega revolutsioonieelse kunstnike põlvkonna hulgas on maalijad Mägi,Triik ja

Kunstiajalugu
Eesti kunst
19
docx

Eesti kunst

- Vabadussõja monument Pärnus - Meretemaatikaga seotud töö ,,Laevahukk" - Dekoratiivseid skulptuure Nevski prospektil, Novgorodis, Peterburi raamatumaja fassaadi kujud. Eesti maalikunst ja skulptuur 20.saj. alguses hinnatud, graafika jäi maha. Graafika E.M. Jakobson - Esimene Eesti graafik - Kaunistanud ajalehti (ka Perno Postimehes tema trükiseid) , raamatuid, usulisi trükiseid - Tema illustratsioonid lähtuvad tihti saksa, vene kunstnike töödest - Kunstiharidust pole - Puugravüür ,,Lapsed tähti vaatamas" - Puugravüür- annab ajakirjade illustreerimisel suurima tiraazi. Märt Pukist - Esimene professionaalne Eesti graafik - Õppis Leipzigis - Illustreerinud peamiselt raamatuid - Illustreerinud perekonnaajakirja ,,Linda" - Esindab jugendstiili- lillemuster, tasapinnalised eredavärvilised kaunistused Sööti

Kunstiajalugu
Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad
40
pdf

Eesti kunstiajalugu 18. sajand kuni 1990ndad

Kodumaale naastes oli tal välja kujunenud hoogne, maaliline joonistusstiil, mida ta eriti efektselt kasutas pastellportreedes. Alates 1903. aastat avalduvad tema teostes juugendstiili mõjud - joonistus üldistab ja stililiseerib vorme ning värvid on toretsevalt dekoratiivsed. Laikmaa oli innukas rahvusliku kunstielu eestvedaja. 1903. aastal hakkas ta andma kunstiharidust oma ateljeekoolis, korraldas näitusi ja tõstatas eesti kunstnike organisatsiooni idee. Kristjan Raud alustas õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias 1893. aastal, mil seal oli pääsenud valitsema peredvizniklik ühiskonnakriitiline realism, mille tähtsaim meister oli Ilja Repin. 1897. aastal sai tal Peterburist villand ja lootis paremat õppimispaika Düsseldorfis, kuid pettus ka seal. Kaks aastat hiljeb naases ta Saksamaale, aga siis juba Münchenisse, mis oli sajandivahetusel riigi uuendusmeelseim kunstikeskus

Kunstiajalugu
Kuldse kolmiku panus Eesti kultuurilukku
18
doc

Kuldse kolmiku panus Eesti kultuurilukku.

Üsna pea jõudis ta järeldusele, et on akadeemiast saanud peamise, mis tema jaoks sealt saada oli ja et otsiv ning katsetav inimene võib omal käel töötades sama hästi või ehk pareminigi kunstis enese tee leida- Märtsis 1897 lahkus lõplikult akadeemiast, üüris endale ateljee ning alustas tööd vabakutselise kunstnikuna. Peale akadeemiast lahkumist ei muutunud Laikmaa eraklikuks omaette nokitsejaks, vaid suhtles aktiivselt siinsete kunstnike ja kunstiõpilastega, võttis osa akadeemilise kunstnikeühingu ,,Laetitia" üritustest. 1897. a. tuli Peterburist Düsseldorfi akadeemiasse õppima Kristjan Raud. Siin kohtus ta esmakordselt Ants Laikmaaga ja peagi said kaks eesti kunsti tulevast suurkuju lähedasteks sõpradeks. 4 1899. a. sügisel sõitis Laikmaa tagasi kodumaale, kindlaks kavatsuseks eesti kunstile eesõigus kätte võidelda

Kunstiajalugu
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö
120
docx

Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö

● Maalimislaad pigem akadeemiline või äärmisel juhul realistlik, täpsete kontuuridega, põhineb joonistusel; ● Maastikud, natüürmordid, lillemaalid, portreed, kompositsioonid Piibli või antiikmütoloogia ainetel. C.T. von Neff “Üllatus” Julie Wilhelmine Hagen- Schwarz “Lilled vaasis” Gustav Adolf Hippus “Eest pruut” 1852. aasta Karl Ludwig Maibach “Vaade Võru linnale” Oskar Hoffmann: ● Erineb enamuse baltisaksa kunstnike loomingust märkimisväärselt oma realistliku eluvaate ja maalilisema käsitlusviisi poolest, sarnanedes pigem 19. sajandil levinud realismile. “Eesti taat” “Kolm talumeest kõrtsis”, 1889. aasta “Jüripäev” 1849.-1899. aasta Eduard von Gebhardt “Mäejutlus”, 1904. aasta Johann Köler 1826.1899. aasta ● Sündis Viljandimaal; ● Õppis 3 aasta Viljandi kreiskoolis; ● Kunstiõpinugid alustas Võnnus maalermeiter Fabreri juures;

Kultuur




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun