Oskari.Sest alati, kui ta on läinud oma lemmiku atraktsiooni peale, läheb tal ,,süda pahaks" ja ta oksendab.Aga miks tekitab ringlev atraktsioon Oskarile okserefleksi? Probleem Miks läheb Oskaril ringeldes süda pahaks? Teooria Kõrvas asuvad kanalikesed, mis tajuvad igasugust liikumist. Kanalikese raputamine aktiveerib tasakaaluelundit. Sellepärast läheb mõnikord karussellil või bussiga sõites süda pahaks. Ka merehaigus tekib tasakaalumeele liigsest ärritamisest. Küsimus Kas tasakaaluelundi ärritamine mõjub kõigile ühtemoodi? Oletus Kuna inimesed on erinevad, mõjub ka tasakaaluelundi ärritamine neile erinevalt.Seega ei tohiks kõigil peale katset tulemused samad olla. Katse 3 katsealust pannakse mööda jämedat joont käima.Loetakse ära, mitu sammu teevad katsealused joonele ning 10, 20, 30 ja 40 cm sellest kõrvale.Algul keerutatakse katsealuseid 5, seejärel 10 ja lõpus 15 korda.Saadud tulemused kantsakse tabelisse.Tulemustest selgus, et
pool trummikilet. Milliseid helisid eristab inimene? Normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 20-20 000 võnget sekundis. Millise sagedusega on kõrv kõige tundlikum? Inimkõrv on kõige tundlikum 1000-5000- hertsise sagedusega helide suhtes, sellise sagedusega on ka inimese hääl. Mida nimetatakse kurtuseks? Kurtuseks nimetatakse kuulmise täielikku puudumist. Mis moodustavad tasakaaluelundi? Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid koos mõigu ja kotikesega. Mis on kuulmislävi? Kuulmislävi on väikseim helitugevus, mida inimene kuuleb. Kuidas me kuuleme? Kõrvalest püüab helisi Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele Helivõnked kanduvad edasi keskkõrva Antakse edasi teole Kuulmisnärvi vahendusel liiguvad helid aju kuulmiskeskusesse Tänan tähelepanu eest! Kasutatud kirjandus:
elektriimpulssideks. Piki kuulmisnärve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Kuulmine ja tasakaal *helid kanduvad sisekõrva kas mööda kuulmekäiku, st läbi õhu või otse koljuluude kaudu. *normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 2020 000 Hz. Kõige tundlikum on kõrv 1000 5000 Hz helide suhtes (inimese hääl) *kuulmise nõrgenemine: vigastused, viirus ja bakterhaigused, tugev müra ning osad ravimid. *Inimene säilitab tasakaalu silmade, tasakaaluelundi ja keha organites leiduvate raskusjõule reageerivate närvirakkude kogumike abil. *Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid, mõik ja kotikesed. Mõik ja kotike on poolringkanalistega seotud moodustised, mille seintes on karvakestega meelerakud. Kotikestes on sültjas aine ja kristallid, mis liiguvad vastavalt pea liikumisele. Keha tavalises asendis ärritavad kristallid oma survega kindlaid meelerakkude karvakesi
elektriimpulssideks. Piki kuulmisnärve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Kuulmine ja tasakaal *helid kanduvad sisekõrva kas mööda kuulmekäiku, st läbi õhu või otse koljuluude kaudu. *normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 2020 000 Hz. Kõige tundlikum on kõrv 1000 5000 Hz helide suhtes (inimese hääl) *kuulmise nõrgenemine: vigastused, viirus ja bakterhaigused, tugev müra ning osad ravimid. *Inimene säilitab tasakaalu silmade, tasakaaluelundi ja keha organites leiduvate raskusjõule reageerivate närvirakkude kogumike abil. *Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid, mõik ja kotikesed. Mõik ja kotike on poolringkanalistega seotud moodustised, mille seintes on karvakestega meelerakud. Kotikestes on sültjas aine ja kristallid, mis liiguvad vastavalt pea liikumisele. Keha tavalises asendis ärritavad kristallid oma survega kindlaid meelerakkude karvakesi
- NEELUPÕLETIKU korral võib infektsioon kuulmetõrve kaudu tungida trummiõõnde -> kõrvapõletik. III SISEKÕRV tähtsaim! * Kuulmis-tasakaaluelundi tähtsaim osa! * Kahe labürindi vahel on pilujate ruumide süsteem, mis on täidetud välimise kuulmevedeliku e PERILÜMFIGA * Labürintide vahel puudub ühendus Luulabürint (välimine) Kilelabürint (luulabürindi sees) esikust, teost, poolringkanalitest (3) sisaldab ENDOLÜMFI - sisemine - iga kanali ühes osas on laiemus AMPULL kuulmevedelik
poolringkanalites. Tähnielund. Retseptorid asuvad poolringkanalites, genotsiilid ja streotsiilid. Gravitatsiooni muutuste korral tekib muutus vedeliku asendis. Endolümfi (milles vedelik paikneb) asendi muutus stimuleerib vestibulaarnärvi (ka siin tegemist karvarakkudega- kinotsiilid ja stereotsiilid) ja toimub transduktsioon, mille tulemusena närviimpulsid ajju jõuavad. Retseptorid võtavad vastu nurk ja lineaarkiirendust. Lineaarkiirendus, (raskusjõu muutumine) aktiveeruvad tasakaaluelundi esiku tähnielunditel karvarakud Nurkkiirendus, pöördliikumine aktiveeruvad tasakaaluelundi poolringkanalites karvarakud Mustriteooria. Kompimismeel, valu ja temperatuurimeel- nahas võtavad impulsse või stiimuleid vastu Merkeli rakud (tektsuur, muster), Ruffini kehakesed (naha venitus), Meissneri kehakesed (reageerivad õrnale puudutusele), Vater- Pacini kehakesed (vibratsiooni ja rõhutundlikud sensorid), termoretseptorid (soe/külm), notsiretseptorid (valu).
Pimetähn-koht, kus nägemis seostub silma võrkkestaga. Kolvikesed ja kepikesed- valgustundlikud rakud. Dalotonism- värvipime, ei erista punast rohelisest, ainult meestel , päritav, ei ole ravitav. Kanapimedus- hämaras ei näe mitte midagi, A-vitamiini puudus. Kuulmetõri - 3-4 cm pikkune kitsas kanal , mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses väliskõrvaga. Tigu- sisekõrva kuulmiselund. Poolringkanalid- sisekõrva kuulmiselund, mis koos mõigu ja kotikestega moodustavad tasakaaluelundi. Kurtus- ei kuule midagi. Kuulmislävi- väikseim helitugevus mida inimene kuuleb. Maitsepung- tunderakud ek retseptorid. Hasiterakk- lõna tundmiseks vajalik. Silma kaitseb ja katab läbipasitev sarvkest. - · Silmalaud(pilgutamine puhastab) · Pisaravedelik (kannab tolmu silmadest) · Ripsmed (piirab tolmu) · Kulmud ( kaitseb higi ja lõõgi eest) Lühinägijal tekib kujutis tekib kujutis võresta ette , kaugnägijal aga taha.
Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained Panevad trummikile võnkuma Kuulmeluukesed võtavad võnked vastu Võimendavad need ning annavad edasi teole Teo sisemuses oleva vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse Kuulmisnärvi vahendusel liiguvad närviimpulsid aju kuulmiskeskusesse Kuulmislangust põhjustavad: kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viiruse- ja bakterhaigused, tugev müra, osa ravimeid Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas paiknevad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud. HAISTMINE JA MAITSMINE Haista saab vaid neid aineid, mis eraldavad õhku molekule (nt lõhnaõli) Sissehingamisega satuvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades närviimpulsse Mööda närvikiude kanduvad impulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhn kindlaks tehakse
Oma kõrvade hoidmiseks tuleks hoida müra osas distantsi, kui olla müraga kokku puutund tuleks anda kõrvadele puhkust, tuleb vältida pikaajalist kokkupuudet madala sagedusega helidega ja hoiduda lühikese kestusega kõrgsageduslike helide eest. Oma silmade hoidmiseks tuleks silmade pingutamise ajal (lugemise) vaadata aegajalt mujale, siis ei pea silm vaatama koguaeg ühele kaugusele. Tuleks kasutada lugemiseks jms tegevusteks head valgust ning piirama digiseadmete kasutamist. Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid koos kahe kotikesega. Kollatähn asub pupilli vastas ja seal on nägemisteravus kõige suurem. Haista saab vaid neid aineid, mis eraldavad õhku molekule. Inimene tajub nelja põhimaitset: magusat, soolast, kibedat ja haput. Keskkõrva trummiõõnes paiknevad kuulmeluuksed: vasar, alasi ja jalus. Pimetähn on koht võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja kust algab nägemisnärv.
paikneb ninaõõne ülaosas. Haisterakkudega kontakteerumiseks peavad õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuma limas. Haistmine nõrgeneb tugeva nohu korral, sest siis on haistmiselundi rakud kaetud paksu limakihiga ning lõhnaainete tungimine nendeni on takistatud. 12.Millises kõrva osas asub elund, mis aitab jalgrattaga sõites tasakaalu hoida? Lisaks kuulmisele osaleb sisekõrv ka tasakaalu hoidmises. Sisekõrvas paiknevad poolringkanalid, mis koos mõigu ja kotikesega moodustavad tasakaaluelundi. 13.Mis aitab lisaks kõrva tasakaaluelundile rulaga sõitmisel tasakaalu hoida? Lisaks tasakaaluelundile säilitab tasakaalu silmade ja keha organites leiduvate raskusjõule reageerivate närvirakkude kogumike abil.
trummikilet ühesugusena. Poolringkanalid tasakaaluelund. Tigu kindlustab kuulmise. Paiknevad kuulmisrakud. MILLISEID HELISID INIMENE KUULEB? 1 Hz = 1 võnge / s Inimene kuuleb vahemikus 20 20 000 Hz Kõige tundlikum on inimene 1000-5000 Hz helide suhtes, sest sellise sagedusega on inimese hääl https://www.youtube.com/watch? v=VxcbppCX6Rk Helitugevust mõõdetakse detsibellides (dB) Valulävi helitugevus, mis tekitab valu (120- 130 dB) TASAKAAL Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid koos kahe kotikesega, kus paiknevad karvakestega tunderakud ehk retseptorid Kristallid (kotikeses) ja vedelik (poolringkanalites) ärritavad vastavaid meelerakke Meelerakkudes tekkivad närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse. Maitsmi Keelenäs ne Maitsmispungadega keelenäsad ad Keelenäs Maitsmispung Maitsmispungas on tunderakud
helivõnked teosse. Tigu täitev vedelik hakkab võnkuma. Võngete mõjul hakkavad kuulmisrakkude karvakesed liikuma. Mehaaniline võnkumine muudetakse närviimpulsiks. Kuulmisnärvi mööda liiguvad närviimpulsid kuulmiskeskusesse. Seal eristatakse närviimpulsse ja inimene tajub helisid. 9. Tasakaaluelund kõrvas- Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas paiknevad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud. Keha või pea asendi muutmisel hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid ja vedelik. Liikumine ärritab vastavaid meelerakke. Meelerakkudes tekkinud närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse. 10.Kuulmise tervishoid Kasuta kõrvaklappe õigesti Helid ei tohi olla liiga valjud 11
b. sisekõrva väliskõrvast d. väliskõrva keskkõrvast Kuulmeluukesed asuvad sisekõrvas / keskkõrvas / väliskõrvas. Millede kaudu juhitakse õhk ninaneelust trummiõõnde ? Miks? Kuulmetõri, sest sellega tasakaalustatakse õhurõhk trummikilele trummiõõne ja välisõhu poolt. Selgitage mõistet tasakaaluelund (kus asub, millest koosneb) Poolringjuhade ampullid, ümarja ovaalkotike ja nende paiknevad harjad ja tähnid moodustavad tasakaaluelundi ehk vestibulaaraparaadi. Poolringjuhad asuvad vastavates kanalites, nad algavad ovaalkotikesest. Poolringjuhadel eristatakse säärt ja ampulli. Ampullide ja ümar ja ovaalkotikeste sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaalu retseptoorsed rakud. Ampullides nimetatakse neid piirkonda ampulliharjakesteks, kotikestes aga tähnideks. Harjad ja tähnid sisaldavad retseptoorseid karvrakke ja tugirakke Harjade retseptoorsete rakkude karvakesed ulatuvad nende
Kujutis tekib võrkkesta ette. DALTOONIKUD ehk värvipimedad ei erista värvusi, pärilik puue ja esineb rohkem meestel. Pole ravitav. SILMI TULEB HOIDA BLABLABLA... Kõrvad on inimese kuulmis- kui ka tasakaaluelunditeks. VÄLISKÕRV:Kõrvalest, kuulmekäik, trummikile KESKKÕRV:Trummiõõs, kuulmeluukesed(vasar, alasi, jalus), kuulmetõri SISEKÕRV:Tigu, poolringkanalid ja närv KURTUS ehk kuulmise täielik puudumine. Poolringkanalid ja kaks kotikest moodustavad tasakaaluelundi. Maitsmine-lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. Keelenäsadel paiknevad maitsmispungad, milles on retseptorid. Kuiva suu puhul ei tunne tahke toidu maitset. Neli põhimaitset: kibe (keele tagumine osa), hapu (keele küljed), soolane ja magus (keele ots). Maitse tajumisel osaleb ka haistmine. Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Aineosakesed satuvad ninaõõne haistmispiirkonda, limas lahustunud aineosakesed
kotikujulist moodustist, Sisekõrva kuulmiselund on tigu, helihaisting. Normaalne kuulmine on 20-20 000 Hz, vananedes kuulmine väheneb, probleeme on just kõrgemate helidega, täielik puudumine on kurtsus(vigastused, viirus-ja bakterihaigused, tugev müra ja ravimid). Tugevust möödetakse dB (detsibellides). Väikseim tugevus on kuulmislävi. Sisekõrvas paiknevad poolringkanalid, mis koos mõigu ja kotikestea moodustavad tasakaaluelundi, kahjustuste(kasvajadm traumad, põletikud verevarustuse puudulikuse korral) võivad ilmneda tasakaaluhäired, peapööritus,iiveldustunne, oksendamine ja kohin kõrvades. Keha lihastes ja liigestesd närvirakkude kogumikud., mis võimaldavad tajuda keha asendit ja liigutusi. Maitsmiselund: keel, maitmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. Palju keelenäsasi, külgedel on maitsmispungad, miles on tunderakud ehk retseptorid
Kuulmeluud vasar, alasi ja jalus. Need annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Kuulmetõri Keskkõrvast algav u. 3-4 com pikkune kitsas kanal, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Tigu teokujuline luustunud spiraal, milles on veega täidetud kanalid, mis kindlustab heliaistingu. Poolringkanalid koos mõigu ja kotikesega moodustavad tasakaaluelundi MAITSMINE Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste e. maitsete tajumine keelega. Keelenäsad erineva ehitusega näsajad moodustised, mille tipus ning külgedel paiknevad maitsmispungad. Maitsmispungad nendes on tunderakud e. retseptorid HAISTMINE Haisterakud Haisterakud paikvenad ninaõõne ülaosas. Limaskest piisavalt niiske ninaõõne sisepind, sest näärmerakud eritavad lima
kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Sisekõrvas õhku ei ole,erinevalt välis ja keskkõrvast Sisekõrva kuulmiselund on tigu-teokujuline luustunud spiraal. Selles vedelikuga täidetud kanalid, membraanidega erldatud. Kuulmisrakkude kiud on erineva pikkusega, tipuosas teol on pikemad, all kümme korda lühemad. Sisekõrvas paiknevad poolringkanalid, mis koos mõigu ja kotikestega moodustavad tasakaaluelundi. Mõik ja kotike on poolringkanalitega seotud kotikujulised moodustised,karvaste meelerakudega. Seal on sültjas aine, kristallid, liiguvad vastavalt pea liikumisele. Poolringkanalid milles on vedelik asuvad kolmel tasapinnal, üksteise suhtes täisnurga all. Vedelik hakkab liikuma igaljuhul. Sisekõrva kahjustuste korral võivad ilmneda tasakaaluhäired. Peale sisekõrva tasakaaluelundit on keha lihastes ja liigestes närvirakkude kogumik, reg raskusjõule ja
opticin. Opticus (läbib canalis opticuse) chiasma opticum (ristuvad mediaalsed kiud) tractus opticuscorpus geniculatum laterale/colliculus superiorisradiatio opticaasulcus calcarineus pk nägemiskeskus Macula, fovea centralis, pimetähn 3. N. Vestibulocohlearis 8 1. N. Cochlearis Karvarakud organum spirales (bipolaarsete neuronite kehad ganglion cochleares) n. cochlearisnucl. Cohlearis post/ant 2. N. Vestibularis Karvarakud tasakaaluelundi neuroepiteelis crista ampullaris ja macula (ruumis orienteerumiseks)(ganglion vestibulare) nucleus vestibularis sup,inf, med, lat ja osalt ka cerebellum Somiidilihaste närvid: peamiselt somaatilis-eferentsed, innerveerivad somiitidest arenenud vöötlihaseid. 1. N. Oculomotorius 3 Nucl nervi oculomotroii: 1. Ramus sup m levator palpebrae sup, m rectus sup 2. Ramus inf m rectus inf, m rectus medius, m obliquus inf
ja läheb üle luuliseks osaks. See asub oimuluu kaljuosa spetsiaalses kanalis, mis lõpeb kuulmetõrve trummiavausega trummiõõne eesmises seinas. Kuulmetõri on vooderdatud limaskestaga, mida katab ripsepiteel. Neelupõletiku korral võib infektsioon kuulmetõrve kaudu tungida trummiõõnde ja põhjustada kõrvapõletikku. 3. S i s e k õ r v paikneb oimuluu kaljuosas, trummiõõne ja sisemise kuulmekäigu vahel. Ta on kuulmis- ja tasakaaluelundi tähtsaim osa. Sisekõrv koosneb välisest luu- ja selle sees paiknevast kilelabürindist. Luulabürint on suurem kui kilelabürint, nende vahele jääb pilujate ruumide süsteem, mis on täidetud välimise kuulmevedeliku ehk perilümfiga. Kile- ja luulabürindi vahel puudub ühendus, nii et kumbki labürint kujutab endast kinnist õõntesüsteemi. * Luulabürint koosneb esikust, teost ja poolringkanalitest. Esik moodustab luulabürindi suurema osa. Tema külgseinas asuvad esiku- e
nende nimetused, mida kus esmane kuulmisala asub temporaalsagaras. nad teevad jne). Peale seda on transduktsioon ning info kodeerimine Tasakaalumeel- suur töö tehakse ära lihastega tasakaaluhoidmisel, kuid vajalik tasakaaluelund on sisekõrvas. Raskusjõu muutumisel aktiveeruvad tasakaaluelundi esiku tähnielunditel karvarakud. Tasakaalumeele toimimiseks on vajalik vedeliku liikumine sisekõrvas. Karvarakud võtavad vastu vajaliku informatsiooni. Maitsemeel- maitsemeele elundiks on keel, kus paiknevad maitsmispungad ning nendes omakorda maitseretseptorid. Retseptorid võtavad vastu
mis annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Sisekõrva kadunud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Piki kuulmisnärvi liiguvad närviimpulsid peaaju kuulmiskeskusesse. 43. Mis võib kuulmist kahjustada? Kõrvaosade kahjustused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viirused ja bakterhaigused, tugev müra ja osad ravimid. 44. Kuidas säilitab keha tasakaalu? Tasakaalu aitavad hoida sisekõrva osad. Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud e retseptorid. Pea asendist sõltuvalt tekib erutus erinevates retseptorites, mis saadavad impulsid peaaju tasakaalupiirkonda. Väikeaju analüüsib neid, nii et inimene tunnetab omapea asendit ja liikumist. Kui selgub, et keha kaotab tasakaalu, siis saadab aju vajalikesse lihastesse käsu. Need tõmbuvad kokku ja tasakaal taastub. Sisekõrva kahjustuste korral esineb tasakaaluhäireid
Fikseeritud pea korral nähtav ruumiosa, silm võib sel puhul liikuda 70. kui palju parema silma vaateväljast on nähtav vasakus aju poolkeras? 71. kuhu tekib nähtav kujutis Võrkkesta taha kaugnägevuse puhul? 72. kuhu tekib nähtav kujutis Võrkkesta ees lühinägevuse puhul? 73. nimeta 3 suuremat osa kuulmis- Väliskõrv, keskkõrv, sisekõrv ja tasakaaluelundi koosseisus! 74. millistest osadest koosneb Kõrvalest, kuulmekäik, trummikile väliskõrv? 75. mis ülesanne on väliskõrval? Helilainete kinnipüüdmine ja edasijuhtimine 76. millistest osadest koosneb Trummiõõs, 3 kuulmeluukest (vasar, alasi, jalus), kuulmetõri keskkõrv?
lõõgastunud. Selle toonilise aktiivsuse tõttu säilitavad lihased teatud pingeseisundi e toonuse ka puhkeolekus. Venitusrefleks - kui lihast venitatakse, venitub ka lihaskääv ja saadab välja impulsse, mis kutsuvad esile kontraktsiooni tugevnemise ja hoiavad ära lihase ülevenitusest tekkivad vigastused. Golgi kõõluseorgan - asub lihase ja kõõluse üleminekukoha lähedal, selle moodustavad vabad närvilõpmed. Kõõluseorgan mõõdab eeskätt lihase pinget. Tasakaalumeel - Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas paiknevad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud ehk retseptorid. Keha või pea asendi muutmisel hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid (asuvad mõigus ja kotikeses) ja vedelik (asuvad poolringkanalites). Liikumine ärritab vastavaid meelerakke. Meelerakkudes tekkinud närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse.
liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma Kuulmeluud vasar, alasi ja jalus. Need annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Kuulmetõri Keskkõrvast algav u. 3-4 com pikkune kitsas kanal, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Tigu teokujuline luustunud spiraal, milles on veega täidetud kanalid, mis kindlustab heliaistingu. Poolringkanalid koos mõigu ja kotikesega moodustavad tasakaaluelundi MAITSMINE Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste e. maitsete tajumine keelega. Keelenäsad erineva ehitusega näsajad moodustised, mille tipus ning külgedel paiknevad maitsmispungad. Maitsmispungad nendes on tunderakud e. retseptorid HAISTMINE Haisterakud Haisterakud paikvenad ninaõõne ülaosas. Limaskest piisavalt niiske ninaõõne sisepind, sest näärmerakud eritavad lima
Aferentne närv, tüüpiline cochlearis'e tuumades nucleus cochlearis posterior et anterior peaajunärv; algab N vestibularis sisekõrvast neuronite kehad ion meatus acusticus internuse põhjas ganglion vestibulare's; neuronite perifeersed jätked lõpevad tasakaaluelundi neuroepiteelis- crista ampullaris'es ja macula's, tsentraalsed jätked n vestibularis'e tuumades nucleus vestibularis superior, medialis, lateralis, inferior ja osalt ka cerebellum'is IX N glossopharyngeus Sulcus Foramen jugulare Kõikide tundeneuronite kehad on närvitüves ganglion nucl ambiguus (branhiomotoorsed
Kaugelenägevuse näeb inimene hästi kaugele ja nägemise korrektsioon toimub pluss- kraadidega millised on kaksikkumera kujuga. Kõrv- auris- jaguneb: Väliskõrk, keskõrv, sisekõrv. Trummikile eraldab väliskõrva keskõrvast. Kuulmeluukesed asuvad keskkõrvas. Kuulmetõri abil juhitakse õhk ninaneelust trummiõõnde. Tasakaaluelnud asub sisekõrvas ja koosneb amulliharjadest, kotikestest ja tasakaaluväljadest kõik nad kokku moodustavad vestibulaaraparaadi tasakaaluelundi. Haistmiselund- paikneb kummalgil pool ülemise ninakäigu keskmises lagimises osas Maitsmiselund- asub keelel ja koosneb sibulakujulistest mikroskoopilistest seen leht ja vallasnäsades. 4. Närvisüsteem Närvirakul, ehk neuronil on järgmised jätked: · Dendriidid, mille kaudu juhitakse erutus närviraku suunas. · Akson, mille kaudu juhitakse erutus närvirakust närvirakku või lõppelundisse Innerveerima- närvidega varustama NS ülessanded:
Need juhteteed algavad peaaju eri osades ja lõppevad seljaaju hallaine eessarvede motoorsete neuronite juures. Funktsioonideks on närviimpulsside edasi andmine peajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi keha perifeeriasse lihastesse ja teistesse elunditesse. 35.TASAKAALUELUND SISEKÕRVAS: AMPULLID, ÜMAR- JA OVAALKOTIKESED, NENDES PAIKNEVAD RETSEPTORID, NENDE TALITLUSE PÕHIMÕTE. TASAKAALUELUNDI SEOSTUMINE NÄRVISÜSTEEMIGA: Tasakaaluelund sisekõrvas tasakaaluretseptorid ärritab muutuva kiirusega sirgjooneline või põõrlev liikumine. Tasakaaluretseptorid vahendavad (registreerivad) infot ka pea asendi muutusest gravitatsiooniväljas. Ampullide (poolringjuhade algusosade) tasakaaluretseptoriteks on ampulliharjad. Ampulliharjad registreerivad muutuva kiirusega ringliikumise.
esitamisel. Mis on meelte töös erinevat? Meelelundite ehitus ja asukoht; Retseptorid - Stiimuli “energia” tüüp ; Juhteteed retseptorist-ajju; Infot “vastu võtvad” ajupiirkonnad. Ülevaade meelte tööst: 1. Tasakaalumeel 2. Kinestees (kinesteesia) 3. Puutetundlikkus, valu ja temperatuurimeel 4. Haistmine 5. Maitsemeel 1. Tasakaalumeel - Lineaarkiirendus, (raskusjõu muutumine) – aktiveeruvad tasakaaluelundi esiku tähnielunditel karvarakud Nurkkiirendus, pöördliikumine – aktiveeruvad tasakaaluelundi poolringkanalites karvarakud Mõnikord võib edastatav info olla väär, kui enda tasakaalumeelt väliselt mõjustada, näiteks alkoholi tarbides. Vereringesse jõudnud alkohol difundeerub sisekõrva poolringkanalitesse ning muudab seal oleva vedeliku viskoossust ja tihedust. Kinestees/propriotseptsioon (lihasmeel)
detsibellides mõõdetakse? (valemi leiate kuulmise loengukonspektist) 30 dB Detsibellid on (võimsuse või intensiivsuse)logaritmilised ühikud millegi suhtes. Helide võrdlusskaala korral on algpunktiks (=0dB) füüsikaline heli rõhktasemel 20mikro Pascalit, mis on inimkõrvale esitatava 1000Hz sagedusega (inimese keskmine häälekõrgus) heli intensiivsuse detekteerimise alumiseks piiriks. 16. Kirjelda tasakaalumeele toimemehhanisme ning seoseid nägemismeelega. Peale sisekõrvas asuva tasakaaluelundi aitavad inimesel tasakaalu säilitada ka lihastes ja liigestes olevad lihasretseptorid, mis ärrituvad lihaste pingutamisel. Lihastes olevad meelerakud edastavad infot keha asendi eest. Pea asendi muutustest annavad ajule teavet mõik, kotike ja poolringkanalid. Mõigu ja kotikese seintes on hulgaliselt karvakestega meelerakke. Nendes on ka kaltsiumkarbonaadi kristalle sisaldav sültjas vedelik. Kui keha on mingis asendis, ärritavad kristallid oma survega teatud rakkude karvakesi
Retseptor- meeleelundi spetsiifiline osa, mis reageerib erinevatele ärritajatele (stiimulitele). Retseptoriteks võivad olla närvirakud või elundid, mis reageerivad keskkonna teatud mõjutustele ning muudavad ärritused spetsiifilisteks erutusprotsessideks s.o. aktsioonipotentsiaalideks. Retseptorid jagunevad: · fotosensitiivsed retseptorid (silma võrkkestas paiknevad kepikesed ja kolvikesed); · mehhaanosensitiivsed retseptorid (nahas, veresoontes, tasakaaluelundi ja kuulmisretseptorid); · kemoretseptorid (kõikjal organismis); · termoretseptorid (nahk, suu, keele limaskest). Aistingute modaalsuse järgi võime rääkida nägemis-, kuulmis-, haistis maitsmis-, puute-, temperatuuri-, asendi ja valuretseptoritest. Retseptor, juhttee ja tsentraalne osa moodustavad terviku, millest kõik kolm osa peavad funktsioneerima. 12. Meeleorganite 3 osa ja nende ülesanded Analüsaatorid ehk meeleorganid koosnevad kolmest osast:
keemiliste ainete kontsentratsiooni suhtes tundlikud sensorid → Kemosensorid 166."Meelesüsteemi sensorid võtavad vastu ärritusi ja muudavad ärritaja energia sensoripotentsiaaliks. Sensoripotentsiaal põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonipotentsiaalide tekke. Aktsioonipotentsiaalid juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse kesknärvisüsteemi osadesse." TÕENE 167."Kuulmiselundi moodustavad väliskõrv, keskkõrv ja sisekõrva tigu, tasakaaluelundi aga sisekõrva esik ja poolringkanalid. Välis- ja keskkõrva eraldab trummikile. Õhurõhk kahel pool trummikilet tasakaalustub kuulmetõrve abil, mille kaudu pääseb õhk neelust trummiõõnde. Trummikile võnkumisi antakse edasi sisekõrva kuulmeluukeste – vasara (malleus), alasi (incus) ja jaluse (stapes) – kaudu. Kui võnked on jõudnud sisekõrva teojuha basilaarlestmeni ja kandunud üle sellel asuvale spiraalelundile ehk Corti elundile,
tasakaaluretseptoreid ärritab muutuva kiirusega sirgjooneline või põõrlev liikumine. Tasakaaluretseptorid vahendavad (registreerivad) infot ka pea asendi muutusest gravitatsiooniväljas. Signaal muutustest liigub mööda tasakaalunärvi. 1) ampullid (joonisel 6, 7, 8) - (poolringjuhade laienenud algusosad) tasakaaluretseptoriteks on ampulliharjad. Ampulliharjad registreerivad muutuva kiirusega ringliikumise. 2) ümar- ja ovaalkotikesed (joonisel 2 ja 1) – Asuvad tasakaaluelundi esikus. Tasakaaluretseptorid – tähnid – registreerivad muutuva kiirusega sirgjoonelise liikumise horisontaaltasapinnas ja üles-alla suunalise liikumise. (ränikristallide abil) -Tasakaaluelundist lähtuv tasakaalu-kuulmisnärv saadab info (järgmistesse kesknärvisüsteemi osadesse) kas: 1) otse väikeajju 2) ajusilda, kust see liigub: väikeajju, ajukoorde, silmalihastesse, innervatsiooni keskusesse, seljaaju motoneuronitele 23. Lihaste koostöö – kinemaatilised ahelad.
Halva kuulmise parandamiseks kasutatakse kuuldeaparaate. Kuulmise täielikku puudumist nimetatakse kurtuseks, siis inimene ei kuule üldse. Kuulmishäireid võivad põhjustada haigused, vigastused, tugev müra ja ka ravimid. Väga tugevad helid põhjustavad valu, võivad purustada trummikile. Tugevas müras töötades peab kandma kõrvatroppe või kõrvaklappe. Tasakaal. Sisekõrvas paiknevad poolringkanalid, mis koos mõigu ka kotikestega moodustavad tasakaaluelundi. Mõigus ja kotikeste seintes asuvad karvakestega meelerakud. Kotikestes on sültjas aine ja kristallid, mis liiguvad kui pead liigutame. Samas tajume oma keha asendit ka siis kui ei liiguta, sest tavaasendis ärritavad kristallid kindlaid meelerakke. Kui liigutame paiknevad kristallid ümber ja ärritavad teisi meelerakke, saam infot uuest asendist. Poolringkanalid on kolmes erinevas tasapinnas ja nii hakkab vedelik alati liikuma
aferentsed närvikiud. Selles paiknevad karvarakud on tugirakkudest ümbritsetud retseptorid ehk kuulmisrakud. Eristatakse sisemisi ja välimisi karvarakke. Inimesel on umbes 3500 sisemist ja 12000 välimist karvarakku, mis puutuvad vastu kattemembraani. Karvrakkude karvakeste paindumise tagajärjel tekkinud deformatsiooni tõttu tekivad närviimpulsid, mis kuulmisnärvi umbes 30000 kuni 40000 närvikiu kaudu edasiseks töötlemiseks ajju suunduvad. Poolringkanalite talitlus. Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrva esik- ja poolringkanalid. Luulisi poolringkanaleid on kolm, need algavad ja lõpevad ovaalsopises. Poolringkanalid asuvad üksteisega ristuvates tasapindades. Iga poolringkanali üks algusosa on laienenud ampulliks. Poolringkanalite sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaalu retseptoorsed rakud. Need piirkonnad sisaldavad karvrakke ja tugirakke. Keha liikumise suuna ja kiiruse muutumine põhjustab
1. Neuroni keha: bipolaarsete neuronite kehad vastavas tundeganglionis ganglion cochleare 2. Neuroni keha (lõpevad tsentraalsed jätked): vastavas sensoorses tuumas: nucl cochlearis ventralis et dorsalis 3. Neuroni keha: nuclei corporis trapezoidei, aksonid tõusevad lemniscus lateralisena (pmst tractus) 4. Neuroni keha: colliculus inferior, corpus geniculatum mediale 1.3.2 N. vestibularis, aferentne Tasakaalutee/vestibulaartee: Perifeersed jätked lõpevad tasakaaluelundi neuroepiteelis crista ampullarises ja maculas. 1. Neuron: ganglion vestibulare, meatus acusticus internuse põhjas. 2. Neuron (lõpevad tsentraalsed jätked): n. vestibularise tuumades nucl vestibularis superior, inferior, medialis, lateralis 3. The axons of III neuron take part in the formation of fasciculus longitudinalis medialis (MLF is the main central connection for the oculomotor nerve,trochlear nerve, and abducens nerve), which contains various fibres
Horisontaalsetes poolringkanalites on kõik sensorid orienteeritud selliselt, et kinosiil jääb mõigu poole. Sensoripotentsiaal tekib ja aktiivsus aferentses närvis suureneb siis, kui kuppel kooldub mõigu suunas, s.o utrikulopetaalselt. Poolringkanalite meelerakud reageerivad pöördliikumisel tekkivale endolümfi liikumisele, kuppel koos sensorirakkude karvakestega paindub ja põhjustab sensoripotentsiaali tekke. Ärritajaks on endolümfi liikumine. Tähnelund. Tasakaaluelundi teise osa sensorirakud paiknevad esiku e vestiibuli mõigus ja ümarkotikeses, selletõttu nim seda ka vestibulaarelundiks. Mõik paikneb horisontaal-, ümarkotike vertikaaltasandis. Raskusjõu muutumisel, sirgjoonelisel kiirendusel paikneb otoliitmembraan sensorirakkude karvakeste suhtes ümber ning annab andmeid keha- ja peaasendi muutuse kohta. Seega on tasakaalumeele selle osa adekvaatseks ärritajaks raskujõud. Tasakaalumeele tsentraalsed teed
endolümfi liikumisele. Ärritajaks on endolümfi liikumine: liikuma hakkamisel ja liikumiskiiruse järsul muutumisel jääa kanalikestes asuv endolümf maha luulise kanali liikumisest ja põhjustab sensorirakkude karvakeste kõrvalekaldumise, seejärel omandab sama liikumiskiiruse. Seismajäämisel liigub inertsist veel mõnevõrra edasi . Pöörlemisel vasemale tekib kupli suhteline liikumine mõlemas horisontaalkanalis paremale. Tähnielund Tasakaaluelundi teise osa sensorirakud paiknevad mõigus ja ümarkotikeses, mistõttu nim seda ka vestibulaarelundiks. Mõik paikneb horisontaal-, ümarkotike vertikaaltasandis. Tasakaalumeele selle osa ärritajaks on raskusjõud. Tasakaalumeele tsentraalsed teed. Esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnielundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab esikunärvi, mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse
luulise kanali liikumisest ja põhjustab sensorirakkude karvakeste kõrvalekaldumise. Selle järel omandab endolümf sama liikumiskiiruse kui luulised osadki. Seismajäämisel liigub endolümf inertsi tõttu veel mõnevõrra edasi ja kallutab kuplit vastassuunas sellele, mis esines liikumise alustamisel. Pöörlemisel vasemale tekib kupli suhteline liikumine mõlemas horisontaalkanalis paremale, eesliikuvas poolringkanalis utrikulopetaalselt s.o esikus paikneva mõigu suunas. Tasakaaluelundi teise osa sensorirakud paiknevad esiku ehk vestiibuli mõigus ja ümarkotikeses, seetõttu nimetatakse seda ka vestibulaarelundiks. Mõik paikneb horisontaal-, ümerkotike vertikaaltasandis. Sensorirakkude sellise paigutuse tõttu on võimalik reageerida nii vertikaal- kui horisontaalsuunalisel sirgjoonelisel liikumisel tekkivale kiirendusele. Mõigus ja ümarkotikeses asuvad sensorirakud, mille karvakesed ulatuvad rakke katvasse, sültjat massi meenutavasse membraani
1. Nimetage mehe suguelundeid. 2. Nimetage naise suguelundeid. 3. Selgitage meeste suguelundite funktsiooni (seemnerakkude tootmine). 4. Selgitage naise suguelundite funktsiooni (menstruaaltsükkel). 93 3.10. Meeleelundid Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: teab naha ehitust ja funktsioone, oskab nimetada nägemiselundi osi, oskab selgitada pupillirefleksi olemust, oskab kirjeldada nägemisprotsessi, oskab kirjeldada tasakaaluelundi anatoomilist ehitust, oskab kirjeldada kuulmisprotsessi. Üldine sissejuhatus Meeleorganid on inimesel vahendid välismaailma tunnetamiseks. Nad töötavad koos närvisüsteemiga selle tunnetuskanalitena. Nahk (ld cutis; kr derma, dermatoloogia) ja naha teisendid ehk derivaadid Nahk katab keha elastse ümbrisena ja limaskesta kujul ka seestpoolt. Naha ülesanded: kaitsta väliskeskkonna (vigastuste, haigustekitajate, kiirguste, veekao) eest;
annaabi.ee 
