Paljud ülikooli ajaloolised hooned on saanud omamoodi Tartu sümboliteks, kandes endas akadeemilist vaimsust ülikooli algusaegadest kuni tänapäevani. Tartu Ülikooli ajalugu 30. juunil 1632. aastal kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf oma kuningliku allkirjaga Nürnbergi all sõjalaagris Academia Dorpatensis'e asutamisüriku, mis lubab meie suurkooli ajalugu sellest ajast alustada ja auväärseks lugeda. 1632-1710 Academia Dorpatensis / rootsiaegne Tartu Ülikool * Academia Gustaviana 1632-1665 * Academia Gustavo-Carolina 1690-1710 Esimesed üliõpilased immatrikuleeriti 20. ja 21. aprillil 1632. Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) pidulik avamine toimus 15. oktoobril 1632. Vene-Rootsi sõja tõttu viidi ülikool 1656. aastal Tallinna, kus akadeemiline tegevus soikus lõplikult 1665. aastal. Aastal 1690 sai Tartust jälle ülikoolilinn. Rootsi-vastase koalitsiooni ning 1695.1697. aasta suure näljahäda tõttu viidi ülikool Tartust Pärnusse. 28
Johan Skytte ja Tartu Ülikooli asutamine Kes oli Johan Skytte? Mai 1557-25.märts 1645 Johan Skytte õppis Schroderuse nime all Nyköpingis ja Stockholmis, sai 1617. aastal riiginõunikuks, oli aastatel 16221645 Uppsala Ülikooli kantsler, tegutses Põhja- Soome laamanina, oli 16291634 Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala kindralkuberner, 1632. aastast Tartu Ülikooli esimene kantsler, 1634. aastast Göta õuekohtu esimene president, saadik Brömsebro rahu sõlmimisel 1645. J. Skytte oli ka Rootsi kuninga Gustav II Adolfi isiklik õpetaja, ning hiljem nõunik. Ta tegeles eriti haridus- ja majandusprobleemidega. Rootsiaegne Tartu Ülikool (1632-1710) Esimesed üliõpilased kanti sisse 20. ja 21. aprillil 1632. Pidulik avamine toimus sama aasta 15. oktoobril. 1690. aastal sai Tartust jälle ülikoolilinn. Ülikooli viimine Tartust Pärnusse oli tingitud Rootsi-vastasest koalitsioonist ning 1695.-1697. aastate s
Eesti koolihariduse ajalugu algab esimestest kloostri- ja katedraalkoolidest, mis oli tekkitud XIII—XIV sajanditel. Esimene eesti keelne aabits ilmus 1575. aastal. Kõige vanem ülikool Eestis on Tartu Ülikool, asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt 1632. aastal. 1919. aastal ülikooli kursused lugedakse eesti keeles. 3.TARTU ÜLIKOOL 3.1 Tartu Ülikooli ajalugu Tartu Ülikool oli asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt 1632 Liivimaal, nime all Academia Gustaviana. Ta sai teise ülikoolina Rootsis (pärast Uppsala) - Universitas Gustaviana. Esimeseks Akadeemia rektoriks kuningas Gustav II Adolf määratas oma õpetajat ja mentorit, Liivimaa kindralkubernerit, Ingerimaa ja Karelii-Yuhani Schutte. 5 3.2 Eesti aeg Tartu Ülikoolis Eeltööd ülikooli avamiseks olid alanud märtsis 1918. 1. detsembril 1919 alustas ülikool tööd eestikeelse Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolina
2. Tartu Ülikool Tartu ülikool on üks kolmest Põhja-Euroopa vanimast kõrgkoolist, mis kõik said asutatud kunagises Rootsi riigis. Toome nõlval Jakobi tänava ääres, kus 1585 asus jesuiitide kolleegium, tegutses 1630 avatud Tartu gümnaasium, mis vähem kui kahe aasta pärast muudeti ülikooliks. Esimesed üliõpilased immatrikuleeriti 21.aprillil 1632. (Salupere 2004: 42) 2.1Rootsi aeg Rootsiaegses ülikoolis oli neli traditsioonilist teaduskonda: arstiteadus, usuteadus, õigusteadus ja filosoofia. Õppetöö, nagu kõikjal mujal Euroopas, toimus ladina keeles. Üliõpilasi oli kogu Rootsi riigist, peamiselt olid need rootslased ja soomlased. Eestlastest tudengite olemasolu pole küll tõestatud, kuid nende ülikooli pääs oli võimalik. (Salupere 2004:43) Rootsiaegse ülikooli töös eristuvad kolm etappi, neist pikim ja edukaim oli esimene, mis kestis üle kolmekümne aasta, ja seda nimetati Academia Gustaviana perioodiks.
*Carl XI ei hoolinud vastuväidetest -Liivimaa protesteeris kõige rohkem võeti kõige rohkem ära *Eestimaal umbes pool maavaldustest läks riigile *Saaremaal tagasi umber veerand maast *Liivimaal võeti tagasi üle 4/5 maavaldustest -Liivimaa maanõunik J. R. von Patkul saatis kuningale kirja, kus ähvardas teda, et võib mäss puhkeda -Kuningale ähvardus, von Patkul mõisteti Rootsi kohtu poolt surma -Patkul põgenes, läks Poola teenistusse, aitas Põhjasõjas ka Poolat *Mõisnikud ei pidanud lahkuma, sest ära võetud maa anti endistele omanikele rendile *Mõisast tulev sissetulek: 2/3 riigile, 1/3 mõisnikule (mõisavalitsemise tasu) Redutseeritud maad *Ei saanud enam omavoliliselt tegutseda *Toimus maade mõõtmine ja hindamine -Talupoegade koormised vastavusse maa kvaliteediga *Koormised pandi kirja vakuraamatusse -Rentnik ei saanud rohkem nõuda kui oli ette määratud
võidujooks, mis eesti kirjakeele sünnile oluliselt kaasa aitas. Esimene osaliselt eestikeelne raamat trükitud Lüübekis 1525., Tartu pildirüüste aastal. 1535 trükiti Wittenbergis alamsaksa- ja eestikeelse tekstiga luterlik katekismus. Eestlaste osa vaimulikkonnas suurenes. Reformatsioonile järgnenud sajandist on meil nimeliselt teada hulk pastoreid, kellest on eestlaseks arvatud Johann Koell (Kool või Kõll), Hans Kuhn (oma kodukihelkonna, Jüri, pastor), Jürgen Kur, Matthias Kempf (Kempe), Bartholomäus Gilde ja Balthasar Russow. 1583 asutati Tarusse jesuiitide residents ja selle juurde gümnaasium, mida võib pidada Eesti esimeseks kõrgemaks õppeasutuseks. Gümnaasiumi kõrval töötas ka eraldi tõlkide seminar, kus pöörati erilist tähelepanu eesti ja läti keele õppimisele. Rahvusliku ühtekuuluvuse peale vaatamata erines talupoja ja linnaeestlase vaimumaailm tugevalt. Hakkas formeeruma kaks erinevat kirjakeelt põhjaeesti
1645.a Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa, Muhumaa (saared) 1660.a Oliwa rahu Rootsi ja Poola Kogu Liivimaa, Ruhnu Asustus (lk. 94-95). 1558. a Liivi sõja algus u 250’000-300’000 1629. a Liivi sõda, Rootsi ja Poola jätkusõjad 120’000-140’000 1695. a Pikk rahuaeg 350’000-400’000 1698. a Näljahäda (ikaldus) 280’000-320’000 Rahvastikuprotsessid. Peale Liivi sõja lõppemist, hakkas pika rahuaja tõttu rahvaarv jõudsalt kasvama. 17. sajandil toimus sisemigratsioon (linnadest liiguti hõredama asustusega paikadesse ja saaretelt liiguti mandrile). Vene talupojad asusid elama peipsiäärsetele aladele (Venemaal kiusati vanausulisi taga). Eestisse asus elama ka soomlasi (põhjuseks sõjaväekohustus), lätlasi, rootslasi (saartele)
Katekismuse kõrval võeti kooliraamatutena kasutusele lauluraamatud, evangeeliumid ja epistlid. Protestantliku kirikukorra järgi asutati koolid kirikute juurde. Maarahvas veel selleks ajaks koolihariduseni ei jõudnud. Talupoegadel kasvasid mõisakohustused. Kontrolliti pastorite keeleoskust ja umbkeelsed asendati kohaliku keele tundjatega. Köstrite asemel hakkasid lapsi õpetama koolmeistrid. Aabitsaõpetuse pidid läbi tegema kõik lapsed. 1601. aasta näljahäda ja sellele järgnenud katk viisid hauda suurema osa linnarahvast. Ragasilöögi sai kooliõpetus, katkes eestikeelsete raamatute väljaandmine, kadus rahva kirjakeelt viljelnud haritlaste vanem põlvkond. Liivi sõja tõttu varises Vana-Liivimaa könföderatsioon kokku: tallin, Harju-, Viru- ja Järvamaa liideti Rootsiga, Lõuna-Eesti läks Poola koosseisu, Saare-Lääne piiskop müüd oma valdused Taani kuningale.
Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. aastal, nüüd juba peamiselt baltisakslastest üliõpilastega. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi 1699. aastal ülikool Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool juba Põhjasõja tingimustes kümmekond aastat, kuni venelased linna 1710. aastal vallutasid. Kuigi vene võimud lubasid ülikooli esimesel võimalusel taasavada, teostus see alles 1802. aastal Oma korralduselt sarnanes Tartu ülikool teiste tolle aja Euroopa ülikoolidega. Siin oli neli teaduskonda: usu-, õigus- arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis. Üliõpilaste arv Tartus oli keskeltläbi sajakonna ringis, Pärnus kahanes see sõja tingimustes 30-40 tudengini. Korraga oli Tartus ametis kümmekond professorit, kogu Rootsi-aegses ülikoolis tegutsenud õppejõudude arv ulatub üle poolesaja. Rahvakoolid Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi.
veebruari 1700. aastal, mil Kuramaale koondatud August II Saksi väed ründasid Riia linna. Frederik IV-Taani kuningas; 1700. aasta suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal; Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima. Peeter I-Vene tsaar 16821721; 1700. aasta oktoobris alustas peavägi Peeter I juhtimisel Narva linna ägedat pommitamist. Boris Seremetjev-Venemaa sõjaväelane (kindralfeldmarssal), väejuht Põhjasõjas ning Eestimaa ja Liivimaa vallutanud vägede juhataja; tungis 5000 ratsaväelasega Virumaale, jõudes Rakvere lähistele, maad laastati armutult. Ronga Tehvan ehk Stephan Raabe-eesti talupoeg, kes olevat juhtinud rootslaste ratsanikud venelasste selja taha Narva lahingus, mis taganudki rootslastele kiire edu. Karl XII-oli Rootsi kuningas aastatel 16971718; 15- aastaselt troonile tõusnud Karl XII oli küllalt kogenematu; Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid Karli vastu liidu ja alustasid 1700
Kultuuriajaloo arvestuseks ·Klassikaline kultuuriajalugu- Kultuuri mõiste tekkis 19.sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hiljem leiti veel vanem asu
Enamik koolipoistest on pärit Tartu ümbrusest. Academia Gustava Carolina - 1690 Tartus avatakse taas ülikool "Academia Gustavo- Carolina" nime all. Õppejõudude enamus, aga ka suurem osa üliõpilaskonnast on nüüd rootslased. Reduktsioonist nördinud baltisakslased eelistavad välismaa ülikoole. Ühtekokku on mõlemasse rootsiaegsesse ülikooli immatrikuleeritud üle 1600 üliõpilase. 16951697 aastate suure näljahäda tõttu viidi ülikool Tartust Pärnusse. 28. augustil 1699 aastal avatud Pärnu Academia Gustavo-Carolina pääses Põhjasõja käigus 1708 aastal toimunud Tartu elanikkonna küüditamisest. Pärnusse kolinud ülikool sai seal tööd jätkata 1710 aastani, mil ta suleti seoses linna kapituleerumisega Põhjasõjas Vene vägedele 12. augustil 1710. Vakuraamat 14-15 sajandil märgiti vakuraamatusse talupoegade andami võlad, mida ei suudetud tähtaegselt tasuda
vaimulik laulud ning alguse sai ka ilmalik eestikeelne luule. Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti ajakirjanduse algus. Liivimaa haridusolude korraldamisel etenda suurt rolli kindralkuberner Skytte, kelle eestvõttel loodi 1630 aastal Tartusse Akadeemiline gümnaasium. Aasta hiljem avati veel Tallinnas ja Riias. Skytte avaldas soovi muuta Tartus gümnaasium ülikooliks ja Gustav II Adolf kirjutas alla ülikooli asutamise lepingule. Ülikool avati 15. oktoobril 1632. Ka seal oli 4 teaduskonda (usu, filosoofia, arsti ja õigus). Õpe toimus ladina keeles ja õppetöö toimus peamiselt loengutena. Ülikool tegutses kuni Tartu vallutamiseni Vene-Rootsi sõjas 1656. Ülikool avati uuesti Tartus 1690, siis viisi üle Pärnusse 1699. 1710 sulges ta Põhjasõja pärast uksed. 17. saj esimesed aastakümned valitses renessanss, hiljem barokk. Liivi sõda oli tõestanud, et kaitsemüürid ei pea suurtükkidele vastu, seepärast hakati looma bastione
Tartu valiti ülikooli asukohaks eelkõige linna soodsa geograafilise asendi tõttu Rootsi Baltikumivalduste keskpunktis. Vähetähtis polnud Poola-aegse jesuiitide gümnaasiumi tegevus Tartus. Ülikooli tegeliku asutamise töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte. Tema eestvõtmisel loodi 1630. a. Tartus Akadeemiline gümnaasium. 1632 kirjutab Gustav II Adolf TÜ asutamise ürikutele. 15. oktoober 1632 Academia Gustaviana Tartu Ülikool Kui puhkes Vene-Rootsi sõda viidi ülikool üle Tallinnasse (1656 1665). Ülikool jätkas tööd Tartus 1690. a. peamisel baltisakasa tudengitega. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi ülikool 1699. a. Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool kuniks venelased 1710. a. linna vallutasid. Ülikool taasavati 1802. aastal. Oma korralduselt sarnase TÜ teiste tolle aja Euroopa ülikoolidega. Ülikoolis õppisid peamiselt Rootsi ja Soome päritolu tudengid
Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine. Ühiskondlikust atm
1.Esimesed kirjalikud mälestised Baltimaadelt (kroonikad, keskaegne luule, esimesed teated teatrietendustest) · Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika autor Henricus de Lettis, korduvalt osa võtnud sakslaste sõjakäikudest Eestisse ja eestlaste ristimisest. Kohalike keel
1687 võeti vastu otsus, et igasse mõisa tuleb rajada talurahvakool. Kõrghariduse algus: 1632. aastal avati Tartu Ülikool. Gustav II Adolf kirjutas alla TÜ värgile. Enne TÜ avamist rajati 2 gümnaasiumi (1630 Tartu; 1631 Tallinn). Ülikool oli avatud põhimõtteliselt kõigile vabadele meestele. Eestlaste kohta pole tõendeid, et mõni oleks Rootsi aegses ülikoolis õppinud. Õppetöö oli ladina keeles. Neli teaduskonda: kunstide (filo), arsti, usu, õigus. Peeti loenguid ja vaidlusi (dispuute). 163256 oli Tartus, aga kui Venemaa tungis siis viidi üle Tallinnasse (165665). Oli kinni ja avati uuesti 1690 Tartus ja seda kuni 1699. Siis viidi üle Pärnusse (16991710). Praeguse raamatukogu koha peal. Kirjasõna 09.01.09 Pigem kirikuõpetajate abimaterjal
Tähtis tööriist on kõõvits, millega töödeldi loomanahku. Teine on uurits, millega töödeldi luid. Kirved ja väiksed kirve ehk talbad olid samuti tähtsad riistad. Asukad arvatakse, et tulevad lõunapoolt, sest Pulli asulast leiti kivimit, mida Eestis ei leidu looduslikult. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas keraamika kasutusele võtuga. Kammkeraamika kultuur jõudis Eestisse IV aastatuhande algul eKr. Nende välispind oli ilustatud lohukeste ja täketega. Selle kultuuriga kaasnes ka uus matmiskomme surnud maeti asula alale ja temaga pandi kaasa esemeid. Kõrgel tasemel oli kunst, merevaigust vooliti igasuguseid kujukesi. Kammkeraamika kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maades. Selle kultuuri elanikke peetakse läänemeresoomlaste eelkäijateks ehk nad olid üheks komponendiks meie rahva kujunemisloos. Venekirveste kultuur jõudis III aastatuhandel Eestisse lõuna poolt tulnud uute hõimudega. Nemad kasutasid paadi kujulisi hästi lihvitud auguga
Rahvastiku koosseis(rahvused). Migratsioon: sisse- ja väljaränded (k.a. 19.saj väljarändamisliikumine). 13. sajandi alguses elas u. 150 000-180 000. Enne Liivi sõda elas 250 000-300 000, 1620 oli aga rahvaarv vähenenud 120 000-140 000 inimeseni. See oli tulnud Liivi sõja purustustest. Väga paljud talud olid tühjaks jäänud. Poola ja Rootsi üritasid küll koloniseerimisega maid täita, kuid erilisi tulemusi see ei andnud. Lisaks tõi kahju 1601-1603 näljahäda ja katk. 1695 aastaks oli rahvaarv tõusnud 400 000 inimeseni. o pikk rahuaeg > soodustas sündimist o eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke o ulatuslik sisemigratsioon o tihedamini asustatud aldelt hõredama asustusega paikadesse(tühjad talud) o võeti üle viljakamaid vaid > soodustas sündimust o väga palju saarlasi oli mandril o negatiivne tagajärg: senise asustuse järjepidev katkemine > soodustas
kandevõimele. See piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi. Rakmetegu: Talumajapidamisele kõige koormavam, 3-6 päevaks nädalas tuli mõisasse saata mees hobuse või härjapaari ja rakendiga. Jalategu: Ainult mees, ilma loomadeta. Mõisavoor: Talvine. Hullem kui abitegu. Abitegu: Hooajaline kiireloomuline töö. Rootsi riigi viljaait: Nii nimetati Baltimaid, kuna siinsetest väjaveoartiklitest oli suurim teravili. Vahel isegi 85%. 1695.-1697. aasta näljahäda: Suur nälg. Ikaldus kahel aastal. Heina ei saand teha. Inimesed surid. Linnadest ka abi ei saand kuna seal valitsest ka näljaoht. 20% rahvast suri (70 000- 75 000) 25. Usu- ja hariduselu Rootsi ajal Luteri kiriku olukord peale Liivi sõda: Armetus seisus (purustatud hooned), õpetajaid polnud, muinasusk tuli tagasi, pastorid olid harimata. Konsistoorium: Luterlik kirikuvalitsus Kindralsuperintendent: Seisis vaimulike eesotsas. Volipiirid olid võreldavad piiskopiga.
Uutele hõimudele oli iseloomulik veel nöörijäljenditega kaunisatud savinõud ja omapärased matmiskombed- surnu asetati hauda külili, tugevasti kägardatud asendis, põlved vastu rinda surutud, sageli üks käsi pea all. Surnule pandi kaasa ka esemeid- eluks teises ilmas. Tegeleti algelise loomakavastusega, kasvatades kitsi, veiseid ja sigu. Võimalik, et nad tundsid ka mõningaid kultuurtaimi, seetõttu seostatakse venekirveste kultuuriga maaviljeluse algust. 5. Asva kultuur 9.-6.s. e.Kr. (elanike tegevusalad, aletamine) Lk.16-17 Asva kindlustatud asula järgi Saaremaal nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks. Peamised tegevusalad karjakasvatus, maaviljelus, küttimine, kalandus, arenes ka kaubavahetus(toodi sisse metalli). Tänu metallkirvestele levi aletamine. Mets raiuti maha ja puud jäeti mõneks ajaks kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Kui põllu viljakus langes, siis lasti
Asustus hakkas levima vahetusse rannikuvööndisse, mille asulate elanikud tegelesid U 7100 eKr ka hülgeküttimisega. U 5800 eKr jõudsid hülgekütid Saaremaale, u 5700 eKr Hiiumaale ja 5300 eKr Ruhnu saarele. Keraamika kasutuselevõtmisega algas Eestis neoliitikum ehk noorem kiviaeg, mis U 5000 eKr kestis kuni u 1800 eKr. Keraamika esimese leiukoha järgi seostatakse neoliitikumi varaseimat järku Narva kultuuriga. Kasutusele võeti uus savinõude tüüp, mida nimetatakse kammijäljendeid meenutava U 4000 eKr ornamendi järgi tüüpiliseks kammkeraamikaks. Asulad, näiteks Valma, Akali, Kullamäe ja Narva, rajati endiselt veekogu lähedusse. U 3900–3500 Eesti soode selleaegsetes kihtides leidub kultuurtaimede õietolmu (oder, nisu, kaer), eKr mis viitab võimalusele, et teatud määral tegeldi siin juba maaviljelusega.
Sellest tekkis sõda Rootsi ja Venemaa vahel 1660 Oliva rahu: Kuramaa piiskopkonnale kuulunud Ruhnu saar läheb viimase Eesti alana Rootsi võimu alla. Algab Rootsi aeg Gotthard Kettler uus ordumeister Liivimaal, toetas suhteid Poolaga Ivo Schenkenberg Eesti mässajate juht Stefan Batory Poola juht, kui 1577 sekkub Poola Eesti talurahvasõtta Rahvaarvu suured muutumised: *1550 250 000-300 000 inimest, 1620 120 000-140 000 inimest Liivi sõda, katkuepideemia, näljahäda *1695 400 000 inimest, 1698 330 000 inimest Senise ajaloo suurim näljahäda, ikaldus *1698 330 000 inimest, 1712 170 000 inimest Suur katk, Põhjasõda, näljahäda Rootsi aeg (17.saj.II pool-Põhjasõda) Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel: Eestimaa kubemang(Tallinn) Harjumaa, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa Liivimaa kubermang(Riia) Pärnumaa, Tartumaa, Saaremaa, Riia ja Võnnu maakond Kindralkuberner kõrgeim valitsusametnik
Õpiti lugemist, usuõpetust, kirikulaulu, saksa keelt ja arvutamist. Forselius ise koostas aabitsa.Aastatel 1684-88 õppis koolis u 160 eesti poissi. Rootsi aja lõpul pidi igas kihelkonnas kool olema. Rootsiaja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavalt kõrge. 1631 Gümnaasium Tallinnasse (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) 1630 Gümnaasium Tartusse, selle baasil 1632 Tartu Ülikool, tollase nimega Academia GustavianaÜlikoolis oli 4 teaduskonda: usu, õigus, arsti ja filosofiateaduskond. Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Tartu valiti ülikooli asukohaks geograafilise asendi tõttu Rootsi Baltikumivalduste keskpunktis. Ülikooli asutamise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralküberner Johan Skytte. Ülikoolis õppisid Rootsi ja Soome päritolu tudengid, õppetöö toimus ladina keeles loengu vormis. Oma korralduselt sarnanes Tartu Ülikool teiste tolle aja Euroopa ülikoolidega.
ja rakendiga. Jalategu - teoline jalgsi suvehooajal, seda tegid enamasti naised ja alaealised. Mõisavoor talvel, mõisa kauba vedu linna( või olla 150-450 km), kus pidid osalema talupojad. Abitegu talu pidi andma kiireteks hooajatöödeks lisainimesi mõisale. Rootsi riigi viljaait - Baltimaade nimetus, kuna Rootsi majanduse elavnemine tõi kaasa suurema vajaduse toiduainete ja laevaehitusmaterjalide järele. Neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadamate kaudu. 1695.-1697. a näljahäda - 1694. a ilmastik oli viljakasvuks väga ebasoodne, järgmisel suvel sadas pidevalt külma vihma, heina ei saanudki teha, rukis ei õitsenud ega valminud. 1696 kevad oli külm, suvel sadas vihma, suuuuur ikaldus..1696 omasid kohalikud võimud viljavarusid, kuid andsid sellest vähe vajajatele. Vilja veeti riigist välja kasumi eesmärgil, sest ka mujal oli nälg. 20% eesti rahvastikust suri (70-75 000 inimest). 25
Tartu 1631 Skytte palus Gustav IIl muuta Tartus asuv gümnaasium ülikooliks Põhjapool domineerivad kammkeraamlased, panid aluse läänemeresoome kultuurile. Tartu 1632 Tartu ülikooli loomine Lõunas venekirveskultuuri järglased, kellest kujunesid balti hõimud. Narva 1700 lahing Põhjasõjas, kus Rootsi lõi Vene vägesid Tartu 1704 Peeter I vallutab Tartu Eesti ja eestlased muinasaja lõpul (13.saj) rahvaarv kasvas, asustus tihenes. Tallinn 1710 toimus otsustav lahing, Tallinn alistus Vene vägedele (Põhjasõda) Tegevusvaldkonnad: Maaharimine, käsitöö, kaubandus. Elati suitsutares. Valitses ebavõrdsus ja
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intuitiivne interpreteerimine (va
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium jagunes 9 suureks ja 4 väikseks maako
ordualal, kõige rohkem läänistamisi toimus HarjuVirus vasalli elamuks hakati 14. sajandil rajama tornlinnuseid keskmine mõis oli viieadramaaline ja enne 1343. a oli HarjuVirus 23 mõisa sel perioodil oli Eestis üheksa linna: Tallinn (linnaõigused sai 1248. a, 4 000 elanikku, 1260. a algas linnamüüri ehitamine), Rakvere, Narva, Tartu, VanaPärnu, UusPärnu, Haapsalu, Viljandi ja Paide 2.2 Jüriöö ülestõus (1343 1345) Ülestõusu põhjused: 1315. a oli Eestis ikaldus ja näljahäda läänistamine oli HarjuVirus arenenud kõike kaugemale kõige kõrgem maksukoormus Taani kuningas oli hädas probleemidega omal maal ja plaanitses siinsete alade müüki PõhjaEesti aladest oli endiselt huvitatud ordu, ordumeister oli Burchard von Dreileber põhiallikas Jüriöö ülestõusu kohta on "Liivimaa noorem riimkroonika" Ülestõusu iseloom: seda tuleb vaadelda muistse vabadusvõitluse jätkuna, mitte talurahvasõjana, sest:
nöörijäljendiga kaunistatud savinõud algeline põlluharimine ja karjakasvatus oluline muudatus matmiskombed- asulast väljaspoole, kägara-asend, vb kardeti surnuid europiidid, tulid lõunapool balti rahvaste esivanemad (lätlesed, leedulased, väljasurnud preislased) Eesti rahva etnogenees 1950ndatel kolme laine teooria Kolm erinevat sisseränelainet: Kunda kultuuriga lõunast europiidid: idast mongolliidid kammkeraamike kultuur; lõunast noorkeraamika kultuuriga europiidid. 1990ndatel soomlane Kalevi Wiik ja eestlane Ago Künnap üks laine üle kogu Euroopa soome-ugrilased, algkod tänane Lõuna-Venemaa pidevalt välja tõrjutud ning põhja poole liikunud mööda Dnepri jõge pidi (1600km, Volga
võitlusele Eesti alal. Kirikukirjanduse väljakujunemine algas reformatsiooni tulekuga 16. sajandi alul ning omandas tähendusliku koha katoliiklike ja luterliku seisukohtade vastasseisu aegadel. Rahvakeelne jumalateenistus eeldas eestikeelsete jutluste, palve- ja laulutekstide olemasolu. 1630 asutati Tartusse ja 1631. aastal Tallinnasse gümnaasiumid, nende juurde trükikojad. 1632. aastal asutati Tartusse ülikool - Academia Gustaviana. Rootslased pidasid vajalikuks, et igas kihelkonnas oleks kool maarahva lastele usuõpetuse paremaks tundmiseks ja lugemisoskuse omandamiseks. Mõisnike vastuseisu tõttu jäid tollal koolid asutamata, polnud ka vastavaid kooliõpetajaid. Piiskop J. Jhering avaldas 1641.aasta paiku Eesti esimese trükitud aabitsa, mis pole samuti säilinud. 1684. aastal rajas Bengt Gottfried Forselius Tartusse kooliõpetajate seminari,
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omariikluse kehtestamine (1918-...) - polii
Lõuna-eesti ja Kesk-eesti ordu alad läksid Poolale. Ordumeister Kettler sai Kuuramaa hertsogiks. Põhja-eestis lõid Rootslased Venemaa tagasi. Saared jäid Taanile. 1563 Magnus andis Kuressaarele linna õigused. 1570 Magnus, kes abistas Venevägesid piiras Tallinnat 7 kuud. Piiramine lõppes tulemusteta 7.märts 1571. Ivo Senkenberg - "Liivimaa Hannibal" - Võitles Rootsi poolel eestlastest koosnevat lippkonda juhtides venelaste vastu. Ohtra Jürgen - Talupoegade salga juht, mis sõdis samuti Rootsi poolel venelaste vastu. Balthasar Russow - Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas liivi sõja ajast kroonikat: "Liivimaa provintsi kroonika." 1577 Venelased piirasid Magnuse abiga 7 nädalat Tallinnat. Ebaõnnestus. 1570ndate aastate lõppus tuli sõja kulgu pööre. Lõuna-eestis tugevnesid Poola armeed, mis laiendasid oma valdusi Venemaa omade arvelt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
