teeselda. Lapse tunnustamine Kas laps tunneb ennast kui inimest vastuvõetavana või mitte, sõltub sellest, kui paljud tema käitumised on vastuvõetavad (vastuvõetamatud). Vanemad, kes peavad paljusid laste tegusid ja ütlemisi talumatuks, tekitavad paratamatult oma lapses tunde, et nad on ka inimestena vastuvõetamatud. Ja vastupidi lapsed, kelle vanemad tunnustavad enamikku asjadest, mida lapsed teevad või ütlevad, tunnevad end tõenäolisemalt hinnatud inimestena. Parem on endale (ja lapsele) tunnistada, et te ei hinda teda kui inimest, kui ta teeb või ütleb midagi teatud viisil ja ajal. Nii õpib laps teid tajuma avatud ja ausa inimesena. Ehkki lapsed eelistavad olla tunnustatud, suudavad nad konstruktiivselt toime tulla ka vanemate laitusega, kui vanemad edastavad selgeid ja ausaid, oma tõeliste tunnetega kooskõlas olevaid sõnumeid
ning kellega end mõõta. Selle asemel et olla niisuguseks eeskujuks, peidavad paljud vanemad ja kasvatajad end ülevate ja heade sõnade, keeruliste selgituste ning lõputute vaidluste taha, mis kui nende laste poolt mõistmist ei leia, lõppevad impulsiivse karjumise või solvunud vaikimisega. Järjekindel tegutsemine asendub kõhklemisega, minnalaskmisest saab hoolimatus, sajatamine või armastusest ilmajätmine. Mõned lapsed tunnevad niisugustel puhkudel, et nende tahte- ja tegevusvabadust piiratakse ning et nad on ahistatud ja jõuetud (Rogge 2002: 28-30). Pole kahtlust, et inimesel kelle jaoks piiride seadmine lapsepõlves oli lüüasaamine, alandus ja meeleheide, on hiljem raske piire seada ja nendest kinnipidamist nõuda. Inimest mõjutavad nähtavad ja nähtamatud sidemed oma vanematekoduga. Seesugused mõjud võivad olla nii
algkoolibandele. Koos terroriseeri Terror algkoolis. Käitumishälvete väljakujunemise teel oli jõutud kolman- sid nad dasse etappi. Nii koolis kui ka väljaspool kooli kuuluvad kaasõpila lapsed rühma, mille liikmetel on valesti väljakujunenud si, peksid väärtushinnangud ning suhtlemisprobleemid. Selles neid ning kambas tunnevad lapsed, et nende agressiivset käitumist pressisid tunnustatakse. Nad viibivad palju koos ka pärast kooli ja neilt õhtuti. Vanemad tunnevad oma laste vaba aja veetmise ähvardust vastu vähe huvi. Lapsed teevad, mida tahavad, puudub e ja vanemlik kontroll ja seega ka vanematepoolne korrigee- jõuvõtete riv mõju (vt. Ebapiisav vanemlik järelevalve ja suunami- abil välja ne, lk. 39)
ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed sealhulgas lapsed kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi. Kodust ja perekonnast saab laps kaasa palju sellist, mida täiskasvanuna on raske, kui mitte võimatu, muuta (Hansson 2006: 29). Elamine koos kasvava lapsega on loov protsess. See nõuab täiskasvanult, et ta annaks lapse kasutusse kõik anded ja head loomuomadused, mis ta ise on kaasa saanud. Kasvatamine on teenustöö, kus lapsevanem laseb lapsel end ära kasutada. Selleks läheb vaja kõike, mis vanemast võtta on: tema elukogemust, vaistu, teadmisi, väärtushinnanguid ja kohusetunnet. Vaja läheb ka julgust, sest selleta ei sünni midagi uut. Kasvataja julgus see tähendab julgust kuulata sisehäält ja valmidust ise hingeliselt kasvada, kaotamata seejuures ehedat isikupära. Vajadus hingeliselt 5
intelligentsem koduse kasvukeskkonna mõju uuring (2001) Vanavanemate stiilid: formaalne ehk ametlik – järgivad kindlaid piirjooni lapsevanema ja vanavanema vahel, „mina olen oma lapsed juba üles kasvatanud“, ametlikud, kauged, manitsevalt, didaktiliselt ning iseenda elukogemusest rõhutavad fun seeker –rõõmu pärast vanavanem: vanavanema rolli kui tõelise kingituse nautimine; tunnevad uhkust ja rõõmu oma lapselapsest, kelle arengut .... asendusvanem (surrogate parent)- liigselt hooldavad vanavanemad, väga toimekad, vähendavad lapsevanemate otseseid kohustusi ja tähtsust reservoir of family wisdom: perekonna tarkuse reservuaaar- loovad oma elukogemuse ja tarkusega lastelastele turvalise ümbruse; austusväärsed ja autoriteetsed pereliikmed, hoiavad traditsioone, oskuste edasiandjad
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teis
Üllatus Ebakindlus Kergendus Üksildus, abitus, tõrjutus Hüljatus, kaotusetunne Ärevus, puutudes kokku armastuse, seotuse või abieluteemadega Usaldamatus (Vaher, 2008, 43,44) 1.1.3Laste mõtted, uskumused ja käitumuslikud reaktsioonid seoses lahutusega Lapsed võivad olla arvamusel, et teine vanem on ta hüljanud. Mõnikord aitab seda arvamust süvendada solvunud ja haiget saanud lapsevanem, kelle juurdest mindi ära, kui näiteks isal või emal tekkis uus suhe ja uus armastus. Mahajäetud vanema toetuseks hakkab laps teist vanemat süüdistama ja temast eemale hoidma, sest lapsed asuvad sageli nende arvates nõrgemat poolt kaitsma. Samuti võib lapsel olla arvamus, et ta peab valima vanemate vahel, ja polegi võimalik, et talle jääksid alles mõlemad vanemad. Lapse arusaamad elust on veel väga must-valged üks välistab teise. (Vaher, 2008, 44)
ta ei mõtle vanema raske päeva peale, ega ürita temast aru saada, vaid ta kuuleb ainult temale lausutud halbu sõnu. Samas ei ole laps ju milleski süüdi ja teda ei tohi teiste või enda probleemide pärast karistada. Vanem näeb ainult seda, et laps ei kuula, vaidleb vastu, mossitab või jonnib. Sageli kasutab lugupidamatut kõnepruuki või teeb nägusid. Mõlemale poolele tundub, et temal on õigus ning teine ei saa sellest aru. Laps avaldab oma arvamust, aga lapsevanem lööb. Laps on samasugune inimene, kellel on tunded ning oma arvamus. Laps tajub enne tundeid ja alles siis hakkab mõistma mõtteid. Kui temaga kurjal toonil rääkida, tajub ta seda, et lapsevanem on kuri ja kurjustab, kuid mida lapsevanem rääkida või selgeks teha üritab, see jääb arusaamatuks. Lapse ainus soov sellistel hetkedel on pääseda. Kui laps on hirmunud, langevad nii tema õppimis- kui ka suhtlemisvõime. Pealekäratamisest võib kasu olla vaid
Informatsiooni edastamine: soojendus avameelsus ja sümpaatia sõnumite sobitamine Informatsioon võib esineda faktide, tunnete, mõtete, soovide või vajaduste kujul. Võtmesõnaks on enesekohane tõeline MINA. JOHARI AKEN Eneseavamise plussid: õpite end paremini tundma inimsuhted muutuvad lähedasemaks suhtlusringkond laieneb süütunne leevendub ammutate energiat Eneseväljenduse kategooriad: 1) Tähelepanekud faktid selle kohta, mida rääkija on kuulnud, lugenud või ise läbi elanud. 2) Mõtted järeldused sellest, mida olete kuulnud, lugenud või märganud, et paremini aru saada, mis tegelikult toimub ning mõista, miks ja kuidas miski aset leiab. 3) Tunded kui annate teistele teada, mis teid vihastab, hirmutab ning rõõmustab, mõistavad nad teid paremini ning ühtlasi on neil võimalus oma käitumist muuta nii, et see rahuldaks teie vajadusi. 4) Soovid inimesed pole selgeltnägijad. Keegi peale teie enda ei tea kõige
kelleks tal pole määratud saada. Meie, täiskasvanud oleme aednikud, kelle hooleks on usaldatud kasvatatud inimtaimede eest hoolitsemine, nende vajaduste rahuldamine, nende toetamine ja mõistmine raskustes, nende suunamine inimeseks kasvamise teel.” Lastekaitsetöötajad ei väsi kordamast, et kõikide oluliste tegemiste kõrvalt on tähtis leida aega oma lapse jaoks. Laste mured vajavad kuulamist ja kõige parem on, kui seda teeb lapsevanem. Laps iseenesest on ühiskonnaliige, kelle vastutus ja roll selles pidevalt süvenevad. Samuti paneb ühiskondlik elukorraldus vaikimisi paika normatiivid, mis esitavad teatud nõuded selle liikmele. Loomulikult tahab iga lapsevanem oma lapsele head ja muretut lapsepõlve, mis paraku ei tähenda seda, et laps võib täiesti süüdimatult ja vastutustundetult, ilma igasuguste kohustusteta päevad läbi ringi joosta ja mängida.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
võtab enda kanda toetava ja positiivse kaaslase rolli. Vanemad pole selleks tihti võimelised või pole veel võimelised, nad on probleemile liiga lähedal, liiga kaasa tõmmatud, liiga haavatavad. Siis on hädavajalik leida perekonnaringist või väljaspoolt seda vastav isik. Lapsel/noorukil on nüüdisaegses keskkonnas tõesti raske vastu pidada ja mitte julgust kaodata. 10 Vanemad tunnevad reeglina oma laste häid omadusi küll, vajavad aga tihti abi, et neid vastavalt väärtustada ja rakendada. Vahel võib lapsele meelega anda ka huvitavaid kohustusi, et ta töötaks õhinal kaasa, mille eest saab teda kiita. Väljakutset esitavad ülesanded on põnevad, motivatsioon kasvab, ühtlasi ka regulatsioonivõime. Isetegemine, millel on positiivne tulemus, teeb uhkeks, lapse eneseväärtustunne kasvab.
Kommunikatsioon on suhete ilming, ilma selleta suhet ei teki. See kommunikatsioon on väga mitmekülgne ja ei piirdu ainult rääkimisega (mitte ainult, kas räägitakse või mitte). Kommunikatsiooniteooriaid on mitmeid. Neil on erinevad eesmärgid (kirjeldavad erisuguseid nähtusi inimeste vahel). See, millist mudelit uurija kasutab, sõltub tema uurimisülesandest. - 1940ndatel Shannoni mudel. Lõi suhteliselt lihtviisilise mudeli, kus ühes otsas on teate saatja, teises otsas teate vastuvõtja ja nende vahel mingisugune (info)kanal (sarnaneb telefonidega omavahelisele suhtlusele). Saadetud teade ei võrdu kunagi vastuvõetud teatega. Seda modifitseerib kanal, mida mööda kommunikatsioon toimub/levib. Pani tähele, et vastuvõetud teade muutub vastavalt kanali sumbumusele. Kõne liiasus- nende sõnade lisamine teate teksti, mis ei ole otseselt teatega seotud või
et selle kaudu tõsta oma madalat enesehinnangut. (Vaiksoo, 2010) 4 Kiusamine ei ole selline probleem, millest lihtsalt välja kasvatakse ning see ei tohiks olla osaks suurekssaamise juures. Kui kiusamine juba esile kerkib, siis tuleb sellega ka kindlasti tegeleda. Selleks on vaja luua ja kasutada strateegiaid, ning nende loomine on täiskasvanute teha. Kes siis veel, kui mitte lapsevanem või koolitöötaja peaks õpilasele abiks ja toeks olema. Olgu selleks õpilaseks siis kiusaja, ohver või kõrvalseisja. (Vaiksoo, 2010) Kiusamisprobleemide sagedus ja suurus on kindlaks indikaatoriks, et laps(ed) ei tule üksi nende suhete sasipundardega toime. Samuti ei peaks see, kooli seisukohalt, lasuma ainult õpetaja õlul, vaid minema korda kõigile kooliga kokku puutuvatele inimestele. Kooli hea
toimetulek stressiga) · Kohanemine Sotsiaalse käitumise ajendeid (Argyle, 1994) · Bioloogilised vajadused · Sõltumine teistest · Liikmeks olemise vajadus · Kontroll, domineerimine, võim · Seks · Agressiivsus (nt. instrumentaalne) · Enese väärtustamine · Altruism ja hoolitsemine teiste eest · Saavutusvajadus Heterogeenne suhtlemiskeskkond Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell, Dallos, 1996) Põhilised sotsiaalsed võrgustikud: · Olulised teised (significant others) · Isikud, kellega on vahetussuhted (materiaalne v sümboolne) · Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüüpe · Kestvuse alusel: lühi- ja pikaajalised · Läheduse alusel: lähedussuhted (nt sõprus, romantilised suhted) · Tegevuste alusel mida koos tehakse (nt. abielu) Põhimõisteid suhtlemisprotsessi analüüsimiseks Teabe edastaja
huvi pakuks. (Krull 2000: 138) Peale soorolli õppimise ootuste on täiskasvanutel selgepiirilised kujutused, milliseid isiksuseomadusi ja käitumisoskusi võiks loota ühes või teises vanuses lapselt. See tähendab, et laste isiksuse omadused ja käitumine peavad vastama ealistele normidele. Lastelt oodatakse, et neil kujuneks arusaamine sotsiaalse käitumise normidest (st vanusega lisandub nii võimalusi kui ka vastutusi). Tavaliselt tunnevad nii poisid kui ka tüdrukud huvi enda soorolli täitmiseks vajalike teadmiste ning oskuste vastu ja omandavad viimaseid hoolega. Need puudutavad riietumist, käitumismaneere, puhtusearmastust, mängueelistusi jms. R. Havighurst on analüüsinud laste ealisi norme ja nende põhjal formuleerinud arenguülesanded. (Havighurst 1972; viidatud Krull 2000: 139 järgi) Näiteks nimetab Havighurst väikelaste puhul selliste
Peab meeles pidama, et vihane inimene võib vajada aega, et oma tundeid korrastada. Ei tohi passiivselt oodata kuna klient rahuneb, sest agressiivne inimene ei tunnista, et ta on eksinud. Võimalik, et ta jätkab oma taktikat nii kaua kuni mõistab, et see lihtsalt ei tööta enam . Aidata tal maha rahuneda, võib talle öelda: :" See on minu jaoks väga oluline, et te pöördusite just minu poole". Kripsi (2011) kohaselt käitutakse lähtuvatest tehnikatest : Aktiivne kuulamine on oskus, mis väljendab kõige paremini mõistmist ja empaatiat ning aitab abivajajal oma probleemidega toime tulla ja neid iseseisvalt lahendada. Aktiivne kuulamine on spetsiaalne teise inimese poolt väljendatu tagasipeegeldamise ja ümbersõnastamise viis, mis: · ütleb teisele, et te kuulate ja mõistate teda; · aitab kontrollida, kas te olete räägitust õigesti aru saanud;
tundeid ja kogemusi, mida ta ei soovi oma kõige lähedasematele täiskasvanutele väljendada. Sügisel mõtleme rohkem ka neile, kes meie hulgast ajast igavikku on kutsutud. Rahvausu järgi tulevad lahkunud hingedeajal jälle koju vaatama neid, kes veel siin elavad. Kirikukalendris on novembrikuus kolm tähtpäeva, mis juhivad meie mõtted surmale ja surnutele: hingedepäev, pühakutepäev ja igavikupühapäev, mida paljud ikka veel surnutepüha nime all tunnevad. Arvatavasti kutsub ka looduses toimuv - nähtavad märgid elu lakkamisest, pimeda aja pikenemine ja lindude lahkumine - meid tavalisest enam mõtlema neile, keda meie juures enam ei ole. Kolmes järgnevas kirjutises tahan ma lisaks surnutele pöörata tähelepanu leinajaile ning leinas toimuvale. Loodan, et sellest on abi ka neile, kes on kedagi kaotanud. Kõigepealt püüan käsitleda üldlevinud väärarvamusi surmast ja leinast. Esimene vale: surm katkestab kõik sidemed lahkunuga.
3) Sotsiaalne kontekst Kolm traditsioonilist vaatenurka suhtlemisprotsessile lähtudest interaktsioonist: 1) Suhtlemine kui lineaarne protsess – stiimul-reaktsioon=aktsioon – suhtlemiskäitumine, kus üks inimene mõjutab vaid teist inimest. 2) Kui interaktsiooniprotsess – vastastikune mõju, tagasiside. 3) Kui transaktsiooniline protsess – vastasikustm mõju vaadeldakse laiemalt: teised inimesed ja keskkond. Infovahetuse komponendid: 1) Kommunikatsiooni saatja ja vastuvõtja. 2) Teade - tähendust omav märk või märgisüsteem. 3) Kanal - vahendid mida mööda teade jõuab saatjast vastuvõtjani. 4) Tagasiside – protsessi integraarne osa, mis võimaldab suhtlejal vaadelda protsessi käiku ning hinnata selle edukust. Infovahetuse suhtlemise üks külg. 5) Müra (kõik, mis segab kuulamist; saab olla füsioloogiline). Mõiste „interaktsioon“ – inimestevahelised ehk interpersonaalsed toimingud, milles osaleb
ja sõnaliselt rünnates.); Puudujäägid distsipliininõuetes ja järelvalves; Kardetakse ise saada ohvriks; Vanematel on vähe aega (vanemliku eeskuju puudumine või lausa lapse hooletussejätmine); Televiisori liigne vaatamine; Videomängude mängimine 8. Prosotsiaalne käitumine. Prosotsiaalne käitumine on iga vabatahtlik, kavatsuslik tegevus, mis annab positiivse või kasuliku tulemuse vastuvõtja suhtes, arvestamata seda, kas tegevus on tegijale kulukas, mõju poolest nautraalne või kasulik ehk õpitud käitumine, mille eesmärk on teisele inimesele kasu tuua ja head teha. Prosotsiaalne käitumine on hoolitsemine teise inimese eest, koostöö, sõbralikkus, abistamine, vastutusvõimelisus, usaldatavus. Prosotsiaalne käitumine on igasuguse abistava käitumise ilming sõltumata motiivist. Lapsed on suutelised elementaarsel moel lohutama hädasolijaid, eriti neid, keda hästi
Vanemlus. Kasvatusstiilid, võrdlus, analüüs. 1. Võrdle hästi toimivat ja düsfunktsionaalset perekonda. Hästi toimivas perekonnas on igal pereliikmel oma roll ja tööülesanded. Hoolitakse üksteise tunnetest, kuulatakse üksteist ära ja aidatakse, kui keegi abi peaks vajama. Hästi toimivas perekonnas on kõik läbi mõeldud ja organiseeritud. Üldiselt ei jäeta asju juhuse hoolde. Pereliikmed saavad omavahel üldjuhul hästi läbi, nende vahel valitseb harmoonia ja armastus. Kõik panustavad perekonda ja saavad sealt ka vastutänu. Düsfunktsionaalses perekonnas on rollid pereliikmete vahel ebaühtlaselt jaotunud või vanemad on loobunud oma rollist olla ema või isa. Näiteks isa on muutunud rahakotiks, lastehoidjaks või remondimasinaks ja laps/lapsed ja ema naudivad elu. Tänapäeval leidub ka vastupidiseid situatsioone, kus naine on peamine perekonna ülalpidaja ja mees on kodune, lastehoidja. Kuna rollid on ebaühtlaselt jaotunud on ka nendega kaasnevad
............................. 12 KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 17 KASUTATUD KIRJDANDUS ..........................................................................................18 LISA: KÜSITLUSLEHT.....................................................................................................19 2 SISSEJUHATUS Iga lapsevanem teab, kui rakse on lastega suhelda ning nendega häid suhteid hoida. Kunagi ei või teada, mis neile meeldib ja mis mitte. See põhjustab ka nende vahelisi probleeme. Kõik algab aga lapse kasvatamisest. Kõik mida laps oma arengul kogeb ja näeb muudab ta iseloomu ja olemust. Lastega suhtlemine algab juba väga varakult, kui ta alles areneb ja õpib. Niisiis ei lähe lastega suhtlemise alla ainult nendega suhtlemine, kui nad rääkida oskavad vaid juba siis, kui nad on alles väga väiksesed
TALLINNA TEENINDUSKOOL REFERAAT KUULAMINE - OLULINE OSA SUHTLEMISPROTSESSIS Kristina Manilkina TO11MK TALLINN 2010 SISUKORD 2 Lk. SISUKORD.................................................................. 2 SISSEJUHATUS.............................................
selgitada, kuidas on sisustatud lapse ja vanema koosveedetud aeg. 16 ALLIKAD Campbell, R. (1991). Tingimusteta armastus. Tallinn: Eesti Kristlik Kirjastus. Elmest, M. (1995).Kodukasvatuse mõju lapse staatusele lasteaias. Tea&Toimeta.6,8. Kraav ,I.(1992). Noor perekond lapse kasvukeskkonnana Eestis ja Soomes. Haridus.6, 10-14. Kropp, P. (2001). Mina olen lapsevanem, sina ole laps. Tallinn: Odamees OÜ. Laps ja lasteaed .Lasteaiaõpetaja käsiraamat. (2005). Koost. Kivi, L., Sarapuu, H. Tartu: AS Atlex. Lapsevanem ja õpetaja lapse arengu toetajana- mõtteid lapsevanematele ja õpetajatele. (2008). Koost. Tuuling, L. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus. Linnas, M., Niiberg ,T. (2007). Laps läheb lasteaeda. Tartu: AS Atlex. Niiberg, T. (2007). Kodu kui lapse kasvukeskkond. Õpetajate Leht.1, 3. Põld, P. (1932). Üldine kasvatusõpetus
Teatud sündmused võivad kiindumusstiili muuta 2. Täiskasvanuea seotus Seotus täiskasvanueas. - Hazan, Shaver (1987): “romantiline armastus on seotusprotsess (kiindumise protsess), mida erinevad inimesed kogevad veidi erinevalt, sest neil on taustaks erinevad seotusmälestused (attachment histories)”. - Emotsionaalne side, mis tekib täiskasvanute romantilises suhtes, on osaliselt sama motivatsioonilise süsteemi funktsioon, mis imikutelgi. Sarnasused nende vahel: - mõlemad tunnevad end turvaliselt, kui teine on lähedal ja reageeriv - mõlemad vajavad lähedast, intiimset kehakontakti - mõlemad tunnevad end ebaturvaliselt kui teine on kättesaamatu - mõlemad jagavad avastusi teisega - mõlemad näitavad teisele üles vaimustust ja on teineteisest hõivatud - mõlemad kasutavad „tita-keelt“ Kas täiskasvanute romantiline suhe toimib samamoodi nagu imiku-vanema suhe? - Fraley ja Shaveri (1998): lennujaamas partnerit saatvad inimesed rakendasid kiindumuskäitumisi
kuulama. Oluline, et vanemad oleksid lapsega seotud küsimustes ühel nõul. Vastasel juhul puudub lapsel normaalseks psühho-emotsionaalseks arenguks hädavajalik turvatunne. (Vaher, 2008, 48, 49) 2.2 Lahutusprotsessi mõju lapsele 3 Lapsed võivad uudisele, et tema vanemad lahutavad, väga erinevalt reageerida. Sagedamini tunnevad lapsed kurbust, viha, hirmu, häbi jms. Tuleb ette ka olukordi, kus lapsed tunnevad kergendust. Seda sel juhul, kui vanemad on enne lahutust väga palju tülitsenud. (Vaher, 2008, 43) Lapse reaktsioon vanemate lahutusele sõltub vägagi palju lapse vanusest. Kuigi koolieelikud on häiritud, saavad nad asjast kõige vähem aru. Lapseea keskel loovad lapsed tihti endale illusioone, et vanemate suhe saab korda ja nad ei lahutagi. Varaste noorukite reaktsioon on sageli kas häbi või viha ning ka ühe vanema poole hoidmine. (Smith, Cowie, Blades, 2008, 119)
saama aru kuidas ühiskond funktsioneerib ja milline käitumine on aktsepteeritav, tagab toimetuleku. Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt. Laps tunneb end vabana, ka vanemaga koos tegutsedes jäetakse lapsele mulje, et just tema suunab asjade kulgu. Laps peab kõik ise ära proovima, areng ja õppimine toetub lapse kogemustele. Selle aluseks on lapse ja vanema vaheline sügav usaldus. See tekib ainult siis kui lapsevanem pühendab lapsele enda aega ja on suure kõrvana olemas kui vaja. Vabakasvatuse tugevaks küljeks saabki lugeda inimese otsustusvõime ja iseseisvumise arengut. Usalduslikud suhted vanematega ning vabadus ise enda elu juhtida läbimõeldud – see loob eelduse, et vabakasvatusega noorest sirgub kord edukas inimene.Vabakasvatus kogus Eestis laiemat kõlapinda 1990ndatel, mil nii koolis kui paljudes peredes võeti eeskuju skandinaavialikust vabakasvatusest. Minu
huvi pakuks. (Krull 2000: 138) Peale soorolli õppimise ootuste on täiskasvanutel selgepiirilised kujutused, milliseid isiksuseomadusi ja käitumisoskusi võiks loota ühes või teises vanuses lapselt. See tähendab, et laste isiksuse omadused ja käitumine peavad vastama ealistele normidele. Lastelt oodatakse, et neil kujuneks arusaamine sotsiaalse käitumise normidest (st vanusega lisandub nii võimalusi kui ka vastutusi). Tavaliselt tunnevad nii poisid kui ka tüdrukud huvi enda soorolli täitmiseks vajalike teadmiste ning oskuste vastu ja omandavad viimaseid hoolega. Need puudutavad riietumist, käitumismaneere, puhtusearmastust, mängueelistusi jms. R. Havighurst on analüüsinud laste ealisi norme ja nende põhjal formuleerinud arenguülesanded. (Havighurst 1972; viidatud Krull 2000: 139 järgi) Näiteks nimetab Havighurst väikelaste puhul selliste 5
lapsega paralleelselt arenemist. Laps vajab vanemaid, kes näitavad üles armastust ja hoolt ning on huvitatud, kuidas laps end sisimas tunneb. Argipäevasest ühtehoidmisest sünnib argipäevausaldus ja lapse usalduse võitmiseks peavad vanemad olema kättesaadavad nii füüsiliselt kui psüühiliselt, andes lapsele võimaluse oma tundeid lähedastega jagada. Lähisuhted on suhted, kus inimesed võivad olla avatud ja kus on võimalus leida mõistmist. Perekond peab olema koht, kus lapsed tunnevad end turvaliselt, austatute ja perekonnaga ühtekuuluvatena. Kodu vajab kõigi pereliikmete pidevat koostööd ainult siis püsib ta igavesti. Meeldivad mälestused kodunt tekitavad igatsust ning sinna igatsetakse tagasi minna ka aastate möödudes. Sellises kodus kasvanuna on kerge luua enda peret ja rajada kodu, sest eeskujuks on lapsepõlvekodu turvaline mudel, mida tasub järgida Lapsevanemad peavad seadma normid, millisena nad tahavad oma perekonda näha,
koos õdede-vendadega vanema omandite jagamisel. Lein sõltub suhtest vanemaga. Mida parem oli suhe, seda vähem kahetsust ja süütunnet. Kui täiskasvanud laps oli väga sõltuv vanemast, on ta veel enam emotsionaalselt laastatud. Ta võib tunda suurt, lõputut igatsust. Teatud mõttes võib tunda nõrkust jätkamaks ilma vanemata. Suuremad raskused leinaga võivad esineda juhul kui lapsel oli vanemaga kehv suhe. Paljud lapsed, hoolimata sellest kas nad on noored või täiskasvanud, tunnevad, et prooblemid vanematega on nende süü. Isegi väärkoheldud lapsed üritavad vahel terve eluaeg oma vanemate ootusi täita. Nad usuvad, et üks päev mõtlevad nad välja, mida teha või öelda, et nende vanem saaks olla rahul ja uhkust tunda. Kui täiskasvanud laps ei saanud oma vanemaga läbi, siis tunneb ta end süüdi liiga vähese pingutamise pärast. Seetõttu kaasneb leinaga raevu-tunne, sest kadus võimalus asju paremaks muuta.
· kord · järjestatus · etteaimatavuse Sisemist vajadust korra järele kõigutab esialgu päevakavas ettenähtud tegevuste vaheldumine. Kui koduse lapse päevareziim ühtib lastekollektiivi omaga, kohaneb laps kergemini. Lapsele turvatunde tekitamisest lähtuvalt on oluline lapsevanemate endi positiivne hoiak lasteaia suhtes. Usalduse ja positiivse hoiaku tekitamiseks on oluline, et lapsevanem tutvuks lasteaiaga ja suhtleks õpetajatega isiklikult enne lapse lasteaeda viimist. Vestlus õpetajaga lapse või lasteaiaga seotud muredest-rõõmudest lähendab vanemat õpetajaga. Rääkige õpetajale enda kodustest tavadest, sellest, mida last kasvatades oluliseks peate. Andke teada omapoolsetest ootustest-lootustest. Õpetaja vastab teile ja vestluse tulemusena saate kodus lapsele jutustada, mis teda ees on ootamas ja luua tingimused
õpilase depressiooni ja/või frustratsiooni. Tulemus: milleks pingutada, kui niikuinii ei jõua; apaatsus, käega löömise tunne. Kuidas osa noori sellist patoloogiat ravivad: õpetajale öelda ei julge, vanematel pole aega kuulata -- siis jäävad paremad või halvemad sõbrad. Halvad sõbrad, halb nõu -- lähme jooma, kuniks elu- ja koolimured ununenud; tõmbame rahupiipu ehk narkotsi. Olen kuulnud õpilastelt, et vahest klaasike veini võtab lapsevanem lapsega koos, et stressi maandada -- peaasi, et küla peale "kummutama" ei lähe. Väsimuse vastu ei aita ka kahepäevane tantsu vihtumine ja tantsusaalist intiimsfääri nihkumine. Lohutatakse end sellega, et selleks korraks sai "puhatud", et mittepuhanuna esmaspäeva hommikul kooli tulla. Kaaspedagoogid, haridustöötajad, pedagoogikateadlased, koolijuhid -- kas me märkame väsinud lapsi -- väiksematel lastel on iga teine sõna "suva" või "savi".
Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste ning kohustuste suhtes. Tänapäeval on paljudele inimestele tähtsal kohal perekonna loomine aga on ka neid inimesi, kes seavad esikohale oma karjääri. Tavaliselt oleme harjunud perekonnas nägema ema, isa ja last (lapsi). Kahjuks tänapäeval näeme sellist peremudelit üha harvem. Üha rohkem perekondi lagunevad. Selle tulemusena kasvatavad lapsi üksikisad või emad. Vanemate lahkuminekul kannatavad eelkõige lapsed, mis on kurb. Lahkumineku tagajärgi on mitmeid: petmine, joomine, lahkhelid omavahelistes suhetes, armastus saab otsa jne. Kui laps on juba piisavalt suur aru saamaks, milles vanemate tüli seisneb, võib ta hakata arvama, et tema on süüdi vanemate vahelises tülis. Ning see tunne omakorda võib mõjutada lapse psüühikat. Tulevikus võivad need lapsed samamoodi käituda, kuna väikestele lastele jäävad vanemate tülid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
